Keelekõrv, 225. saade. Tere, siin selle saate toimetaja Mari Tarand. Head, kuuled, ma alustan täna kahest hiljutisest päikesest elulisest episoodist, esimene Väike-Miriam saab nelja-aastaseks, olen sünnipäevale kutsutud. Minu väike sõber käib juba teist sügist lasteaias. Ja kui hakkame rääkima, kuidas lasteaiast sünnipäev kulges ja kas me koos ka midagi ei laulaks väiksele sünnipäevalapsele, nagu meie peres ikka kombeks, siis teeb Mirjam ettepaneku, et laulge nii nagu lasteaias häppi tööst ei q. Häbi Pösteid juua. Armas, ilus ja liigutav. Jah, miks ka mitte. Aga minu arust oleks siiski mingi kindlama vundamendi ehitamise nimel parem kui lastel. Kolmandal, neljandal, viiendal sünnipäeval. See sünnipäevalaul oleks ikkagi midagi, noh, kas just elas metsas mutionu või võtke kooki, külalised, tassid olid täpilised ei ole mina selle otsustaja, aga mingi sügavalt oma laul. Õigluse nimel pean muidugi ütlema, et tuli ikka välja, et lasteaias siiski lauldi ka õnne soovime sull. Õnne soovime sull. Meie peres näiteks on juba kolmas põlvkond, kellele lauldakse sünnipäeva hommikul voodi ees, hüüavad pasunad, tõuske üles, magajad. Ja kuidas on teie peres head kuulajad? Aga alati tuleb küsida, miks? Mu teine episood on meie suurest majast raadiomajast, kus tegutseb mitmesuguseid firmasid ja ühe firma töötaja oli ühel päeval pannud seinale kuulutuse muidu eestikeelne tekst, aga pealkirjaks oli suurelt Wontid. Küsime, miks? Tegemist oli varastatud mobiiltelefoniga paha lugu tõesti. Ja hädaline tahtis kõigest väest, et tema kuulutust märgataks ja et võimalik leidja kiiresti saaks telefoni talle kätte toimetada. Ja miks siis kirjutas ta moondid? No et on huvitavam või ilusam või parem või löövam või parem jah, kas tõesti parem? Minu arust oleks võinud sellele kuulutusele pealkirjaks panna näiteks vaata siia või oh häda või tähelepanu lihtsalt või peatu ja loe. Või kui nüüd nii mõtlema hakata, natuke otsida, pane kasvõi rahvalaulurida kari kadunud, igaüks vaatab ja loeb noaga vootid, montid on ilus, see on inglise keel. See siis teile väikeseks mõtteaineks ja kodus arutamiseks. Kas on ikka veel tegemist eestlaste alaväärsusega? Sõnades räägime küll, et meie armas, kõige parem emakeel aga selle keele kasutamisel mõnelgi puhul eelistame siiski võõrast, justkui oleks parem. Hästi head mõtlemisainet pakub täna ilmunud luup. Ta astub sammu seda teed mööda, mis tunnistab ajakirjanduse harivat rahvahariduslik osa. Pole ju rahva süü, et aastakümneid jäid koolipingis kuulmata nimed Vilms, Laidoner või Lattik, Kõpu põld või Poska või Pitka või pinka. Loorits või Luiga. Ma ütlesin praegu täiesti juhuslikult need nimed, mis mulle meelde tulid. Ühel hommikul jälgisin huviga, kuidas kohvipakimängus suunas saatejuht inimesi Juhan Luigat kui mõtlejat ja Eestit mõjutanud isikut üles leidma. Üsna üle kivide ja kändude läks asi, aga ma kordan, ei ole süüdi, need inimesed, kes koolipingis jäid teatud osast oma rahva aja- ja kultuuriloos, ilma seda parem on siis nüüd see, mida tehakse. Luup toob välja 25 sajandi suurmeest. Ja mõtet ei ole hakata vaidlema, kas need mehed on õiged või valed. On selge, et on võimalik teha ka pisut või rohkem teistsuguseid valikuid, teistsuguseid nimekirju kuid ometi on valguskiired suunatud sinna, kuhu on vaja vaadata. Ja nüüd, lugupeetud kuulajad, saate aru, miks ma sellest räägin. Kui ütlen Aavik, Johannes Aavik, on üks neid sajandi suurmehi, kes on sinna nimekirja mahtunud. Luubis annab tema lühiportree Andres Langemets ja tsiteerin ainult paari kohta. Noor Pöide kandi saarlane Aavik ei olnud saksapäraselt üles kirjutatud armsa emakeelega rahul ning ta süstis meisse kõigisse tänaseni jätkuva rahulolematuse keeleideaali, mille poole oleme sadakond aastat pürginud. Tema sõnum oli lihtne. Eestlus ei ole valmis maailma kippuma, kuni pole valmis eesti keel. Ja teine tsitaat. Andres Langemets kirjutab. Johannes Aaviku tegevusest võime täna järeldada ainult seda, et millegi vähese saavutamine eeldab millegi suure planeerimist. Olgu küünikud kuitahes targad, maailma muudavad idealistid ja eriti nende õpilased, mitte küünikud. Nii kirjutab Andres Langemets täna hommikul oma köögis kohvi juues, arutas meiegi pere seda lugu ja Manasime silme ette aega 1884 Mil Karl August Hermann. Eesti üliõpilaste seltsis teatavasti tegi ettepaneku, et tuleks hakata vähemalt seltsi koosolekutel eesti keelt kasutama. Nii et kogu meie kultuurkeele areng ja arendamine just siia lõppevasse sajandisse kuulubki. Aga Johannes Aavikut ei ole unustatud ja tema tööd jätkatakse ja nüüd astub stuudiosse Johannes Aaviku Seltsi esinaine Helgi Vihma. Eile oli väga omapärane õhtu. Tallinna linnateatris pühitseti ajakirja lubi kolmandat sünnipäeva ja Aaviku seltsi esindaja oli ka palutud sellele õhtule, miks lubi kollektiiv oli pidanud Johannes Aaviku vääriliseks, valida teda 25 Eesti väljapaistva isiku hulka, kes on sel sajandil meie elu mõjustanud. Ja ja Aaviku seltsi esinaisena oli sul muidugi hea meel, aga see on kuidagi ootuspärane, sest et me võib-olla alati ei mõtlegi, kui tähtis see keeleuuendus ikkagi meie keelele on olnud. Aga ma tahan kohe öelda, et ma tean, et luubi toimetuses arutati ka muidugi Johannes Voldemar Veski nime sest neid ollakse harjunud ikka nagu paaris käsitlema. Et ühe lennukus ja ideed ja teise niisugune töökas süsteemipärasus. Ja selles ei ole midagi imestamisväärset. Kui kord kirjutada Johannes Aaviku monograafiat, siis kahtlemata tegeleksin seal võrdlemisi palju ka Johannes Voldemar Veskiga akuma eesti keeles, et aga kuigi sel ajal, kui mina üliõpilane oli, ta vältis seda nimegi, aga sellel olid eri põhjused. Johannes Aavik meile nii tähtis nimi on siiski ületanud ka Eesti riigipiirid. Ja kindlasti juba oma eluajal ja isegi juba enne neljakümnendat aastat seda näitavad meile entsüklopeediad, Põhjamaade omad, eelkõige son entsüklopeediates on ta õige varakult sees. Aga peab ütlema, et Aaviku nimi on ka suures rahvusvahelise kaaluga teoses. Kui sunningvistiks ja seal on kaks eestlast, professor Paul Ariste, Johannes Aavik. Siia jääbki üle öelda kommentaariks ainult niipalju, et muidugi meie suuri keelemehi kui siin juba Ariste nimi kõlas Saareste Mägiste ja nii edasi, neid on meil küllalt ja see Aaviku nime nimetamine sajandi suurmeeste hulgas sümboliseerib võtab kokku nagu need kõik meie keelemehed, kes on meie riigi ja rahva ja rahvuse elus ja arengus niivõrd tähtsal kohal. Tegelikult on Aaviku tutvustamise ja Aaviku töö ja tegevuse jätkamisega tegeldud nüüd juba pikemat aega ja teie selts on seda põhjalikult teinud ja on eeski palju huvitavat. Ja n on lähenemas teine november Aaviku seltsi järjekordne aastakonverents, ainult seekord oleme meda nimetanud koolituspäevaks. Ja nimelt teemal muukeelne laps koolis. Iga aastaga tuleb Eesti koolidesse rohkem muukeelseid lapsi. Ja probleem pole aktuaalne mitte üksnes suurlinnades, vaid isegi maakoolides. Meie õpetajad ei ole harjunud, et klassi tuleb üha rohkem muukeelseid lapsi ja ei maksa arvata, et nad on ainult venekeelsed. Kuigi võib-olla jah, nende keel on eelkõige vene keele, aga meie õpetajad sageli ei tea, et nad kodus ei räägigi vene keelt, vaid hoopis mõnda muu keelt, mis on nende keel. Ja see nähtus on tüüpiline Põhjamaades. Näiteks hiljuti oli biblio fiilide klubi sünnipäev 10 aastat. Seal oli rohkesti soome külalisi, nende hulgas biblio fiilide, soome biblio Filge seltsi sekretär Anneli Kalayogi, kes on Helsingis gümnaasiumi emakeeleõpetaja. Ja kui tema klassis paar aastat tagasi oli üks, kaks kuni kolm muukeelset last, siis sellel õppeaastal on tal klassis seitsme muukeelset last väga erinevate kellel see väga erineva keelelise taustaga. Me muidugi ei ole sellega harjunud ja sellepärast on probleeme me õpetajatel, mitte ainult õpilastele, mitte ainult lapsevanematele. See on põhjus, miks me oleme niisuguse teema valinud, meilt on seda lausa palutud. Ja võib-olla ma tutvustaksin nüüd natukene, milliseid ettekandeid Me oleme kavandanud. Kõigepealt tuleb tervitama meid pärast õpilaste muusikalist tervitust Lääne maavanem Hannes Danilov. Ja esimese ettekande teeb professor Fanny Siivers Pariisist seda nime, meie kuulajaskond kahtlemata juba teab. Tema järel esineb eesti keele õpetaja Rootsis Silvi Nemvalts. Tema räägib teemal eesti laps rootsi koolis. Ja teise keele õppimine. Kooli vaatevinklist on professor Helena Sulkala ettekande teema Oulu ülikoolist. Edasi jurism. Psühholoog Asta Liivak räägib teemal Eesti vene perekoolilaps psühholoogist raamatukoguhoidja pilguga. Eva Õim. Lääne maakonna haridus ja kultuuriosakonna nõunik räägib teemal õppimiskeskne eesti keele õpetamine. Vahepeal on kohvipaus ja lõunasöök ja esinevad vene gümnaasiumi õpilased ja edasi läheb juba ettekannete osa. Ene Kulderknupp haridusministeeriumi nõunik räägib teemal muukeelne laps Eesti koolis. Tema esitab siin kahtlemata statistilisi andmeid. Milline on seis praegu meie koolides. Tallinna Pedagoogikaülikooli täiendõppekeskuse peaekspert Õie Vahar räägib teemal muukeelne laps Eesti koolis ja õpetajakoolitus. Kogu selle töö päeva lõpetab vestlusring ja selleks on planeeritud piisavalt aega. Et õpetajad ja ka lapsevanemad saaksid esitada omad küsimused. Ja et nad saaksid neile ka võimalikult rohkem vastuseid. Ja kui kohapeal me vastust ei leia, siis lubame, et püüame neid probleeme lahendada edasi ja anname vastused juba järgmisel kokkutulekul. Me ei ütelnudki alguses kuule, et said aru, et kogu see seekordne Aaviku seltsipäev toimub Haapsalus ja See toimub Haapsalus ja vene gümnaasiumi ruumides aadressil Lihula maantee 12. Osavõtt on kõigile soovijaile tasuta. Igaüks võib ise kohale sõita, aga Tallinnast väljub buss Haapsallu teise novembri hommikul kell kaheksa, 39. Ja Doc suviad Tallinnasse õhtul tagasi. Buss väljub Sakala parkimisplatsilt. Eelregistreerimine on väga soovitav. Ma annaksin mõned telefonid. Näiteks viis, kaks, viis-kuus kuus-üks proua majja rändma. Kuus neli, null üheksa, kolm 40. Professor Jaan Õispuu või Haapsalu telefonid. Kaks, neli seitse neli neli üks kaheksa kaks. Evaim. Eelregistreerimine on soovitav selleks, et me võiksime kõigile osalejale tellida lõunasöögi samas koolimajas. Aga loomulikult ei jää keegi ilma lõhnata ega, ega peaga loobuma sõidust, kui ei ole võimalik, et tervise registreerida. Kõik osavõtjad on teretulnud. Niisiis Johannes Aaviku selts ootab oma aasta üritusele Haapsallu, õpetajaid, lapsevanemaid, keelest huvitatud inimesi kogu Eestist. Nüüd aga on mul saate lõpus teatada veel üks teine üritus keele huvilistele ja selleks ei ole aega nii palju järele mõelda ja plaane pidada, sest see on juba homme. Nimelt. Selle hooaja esimene keelekoosolek raadiomajas algusega kell 12 ootame kõiki neid, kes möödunud aastal me koosolekutest osa võtsid, aga ka uusi keele huvilisi. Tere tulemast siis raadiomajja, homme kell 12. Keelekõrvas, aga kohtume jälle nädala pärast kuulmiseni.