Kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et rääkida püha päeva 23. novembri uudistest. Mina olen toimetaja Kristi Sobak. Afganistani parlament kiitis heaks julgeolekulepped, millega 12000 NATO ja USA sõdurit jäävad riiki ka pärast seda, kui enamik võõrad vägedest järgmisel kuul Afganistanist lahkub. Venemaa president Vladimir Putin ei välistanud võimalust, et kandideerib presidendiks ka 2018. aastal. Siiski ütles ta, et sellele on veel ja mõelda. Praegu on Putin Venemaa presidendiametis kolmandat korda. Käivitus Euroopa ühtne pangandusjärelevalve, mis puudutab kaudselt meid kõiki seeläbi, et saame oma hoiuste pärast rahulikumad olla. Enam ei kordu olukord, kus meie hoiustega võidakse päästma hakata vastutustundetud panka kuskil mujal Euroopas või ka Eestis, selgitas Eesti Panga asepresident Madis Müller. Aleksandri koguduse nõukogu otsustas koguduse likvideerida ja alustada pankrotimenetlust. Põlvkon kogudusele üle miljoni euro, mille katteks pannakse müüki kogu kinnisvara. Kogudus loodab, et Aleksandri kiriku võtab üle Eesti riik. Tallinna sadam lubas saarlastele 2016. aasta sügisest hakkavad mandri ja suursaarte vahel sõitma laevad, mis on reisijatele mugavamad. Pole palju treppidest käimist ja suureneb lasteala. Täna on ka Betti Alveri sünniaastapäev ja temanimelise kirjandusauhinna pälvis seekord Taavi Jakobson. Raamatu tõeline jumala osakest. Ilm on nii öösel kui homme päeval pilves selgimistega ja kohati võib sadada. Öösel on õhutemperatuur miinus neli kuni pluss üks, saartel kuni pluss neli kraadi päeval miinus kaks kuni pluss üks, saartel samuti kuni pluss neli kraadi. Ja alustame välisteemadel. Afganistani idaosas hukkus enesetapuvõitleja korraldatud rünnakus võrkpallivõistlustele vähemalt 45 inimest, teatasid võimud. Enesetaputerrorist kõndis publiku hulka, Oya õhkis oma pommivesti paktiga. Provintsi esindaja sõnul said viga vähemalt 60 inimest ja enamik neist olid mängu vaatama tulnud tsiviilisikud. Terrorirünnakust tuleb pärast afganistani parlamendi otsust kiita heaks julgeolekulepped, millega 12000 NATO ja USA sõdureid jäävad riiki ka pärast seda, kui enamik võõrvägedest järgmisel kuul Afganistanist lahkub. Ka on plaanis luua eraldi USA juhitud jõud, mis tegeleks Al-Qaeda jäänustega riigis, vahendab BBC. Venemaa uudisteagentuur ITAR-TASS küsis president Vladimir Putinilt, kas ta on mõelnud võimalusele kandideerida presidendiks ka 2018. aastal. Putin vastas, et põhiseadus lubab tal küll uuesti kandideerida, kui ta lähtub 2012 12. aastal 18. aastal siiski üldisest kontekstist sisetundest ja oma meeleolust. Ta lisas, et praegu on järgmistele valimistele mõeldav. Venemaa põhiseaduse kohaselt saab president olla ametis kaks ametiaega järjest. Putin oli selles ametis kaks korda järjest. Kuni 2008. aastal vahetas ta presidenditoolil välja peaminister Dmitri Medvedev. Eelmisel aastal vahetasid mehed taas omavahel kohad. Euroopa panganduskongressi egiidi all olid Frankfurtis koos kommertspankade ja keskpankade juhid, samuti järelevalvega tegelevad inimesed. Kõikide päevakajaliste teemade hulgas oli eriti kõne all Euroopa ühtne pangandusjärelevalve, mis sel kuul käivitus. Frankfurtis oli ka Eesti Panga asepresident Madis Müller. Alates novembrist vastutab Euroopa keskpank kõigi suuremate pankade otsese järelevalve teostamise eest Euroopas ja see loomulikult puudutab ka Eestit ja ka Eesti kaks panka on siis nüüd tulevikus järele vaadatud, mitte ainult Eesti finantsinspektsiooni poolt valdsis TCP Swedbanga puhul koostöös Euroopa keskpangaga. Kaudselt see puudutab, ma ütleksin meid kõiki seeläbi, et võime olla kindlad, et pankade üle tehtav järelevalve on Euroopas ühtlasema kvaliteediga ühtlaselt tugev. See kõik moodustab, ma ütleks ühise paketi. Selliste regulatsiooni muudatuste reformidega, mis panganduses on viimastel aastatel tehtud, näiteks puudutab ka seda, et kuidas käitutakse pankadega, mis satuvad raskustesse ja kuidas tagada seda, et maksumaksja rahaga ei oleks vaja panku päästma hakata. Aga meid, kõiki hoiustajatena ja pangaklientide maksumaksjatena ma ütleksin, et see puudutab niivõrd, kui me saame olla senisest rahulikumad, et ei kordu olukord nagu nii, nagu oli paar aastat tagasi, kus oli oht, et meie rahad, et on vaja minna päästma vastutustundetult käitunud panku kuskil mõnes muus Euroopa riigis. Loomulikult ei ole plaanis ka maksumaksja rahaga, sest Eesti panku päästma hakata ja seetõttu ongi tähtis üle Euroopa oleks järelevalve pankade üle ühtlane ja tugev ja et kõikvõimalikud mängureeglid oleks ühtlaselt paigas. Täna toimus Narva Aleksandri koguduse nõukogu koosolek, millel otsustati kogudus likvideerida ja alustada pankrotimenetlust. Jüri Nikolajev vahendab. Viru praosti Peeter kalduri sõnul on Narva Aleksandri koguduse pankroti ainuvõimalik väljapääs olukorrast, kus koguduse võlad ulatuvad 1,3 miljoni euroni. Koguduse vara väärtus on aga umbes 700000 eurot. Koguduse nõu. Otsustas esitada taotlus kohtusse koguduse likvideerimise pankrotipesa moodustamise kohta praeguses situatsioonis, mis on meil tekkinud Annikumise edasi minemine on kõige Õigemini ei vali ka tänavu suvel tehtud kohtuotsusega peab kogudus maksma ehitusfirma lehviku 531000 eurot ja tulekul on veel üks kohtuotsus, mis puudutab Osaühingu Connection laenunõuet emist tõstab võlanõuet veel mitmesaja 1000 euro võrra. Viru praost Peeter Kaldre süüdistab võlgades koguduse eelmisi juhte kuid teha pole midagi. Ma ei ole selles mitte üldse kindel, et see kõik on otsene võlg. Ühesõnaga üks asi, mille saama küll täiesti kindel, et ta on käitutud äärmiselt rumalalt, ilma mõistuseta ja on tekkinud olukord, kus on sisuliselt võlg tekkinud. Ja kui Eesti Faveri kohtuasi ütlevad, et me oleme võlgu, siis järelikult me oleme kokku Narva Aleksandri kogudusel 11 hoonestatud ja hoonestamata kinnistut, mis pankrotivarana müüki lähevad. Neist väärtuslikum on kahtlemata Narva Aleksandri kirik, mille taastamist on riik toetanud umbes kahe miljoni euroga. Viru praost Peeter Kaldre ei soovinud spekuleerida teemal, kas luterliku kiriku võiks ära osta mõne teise konfessiooni esindajad. Koguduse soov on, et kirikuhoone võtaks üle Eesti riik. Praegusel hetkel. Pakume kultuuriministeeriumile selleks kirik täielikult üle võtta siia kultuuri, mis küllaltki palju raha sisse investeerinud. No tahaks loota, et sa ei lähe teise kultuuriruumi. Narva Aleksandri koguduses on veidi üle 100 liikme. Peale kukkudes likvideerimist on kavas moodustada uus kogudus, mis võiks kanda sõja eel Narvas tegutsenud Peetri koguduse nime Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Saare maavalitsus korraldas Saaremaal inspiratsioonikonverentsi, kus Tallinna sadam tutvustas saarlastel endil esmakordselt, millised laevad hakkavad 2016. aasta sügisest suursaarte ja mandri vahel sõitma. Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil tunnistas meie Saaremaa korrespondendi le Margus et võit parvlaevaliikluse korraldamiseks tuli Tallinna Sadamale ootamatult, sest neil veel laevu pole. Senisel vedajal on neid aga kolm ja suur kogemustepagas. Selle hankemenetluse ja kogu selle protsessi käigus, mis oli enne hanget, loomulikult me rääkisime ka laevaomanikuga ja siis oli tema sõnum, et ta ikkagi neid laevu müüa ei taha. Ta oli nõus erinevate teiste variantidega, millest me tegelikult on olnud kokkuleppele ja pärast seda, kui oli välja kuulutatud hange, siis siis meil nagu tõesti muud nagu valikute jäänud. Loomulikult ütleme siis sellel võistupakkumisel me ise arvasime, et kindlasti on eelis tänasel operaatorile laeva omanikul kuna meie ikkagi ju teeme uued laevad ja need laevad on olnud teatud määral juba ikkagi käigus ja teeninud oma raha tagasi olnud väga kindlad, et me võidame, pigem see oli selline ei saa nüüd öelda üllatus, aga mitte oodatud tulemusi. Keel kinnitab ka seda, et nüüd, kui ta Saaremaale sõidab, on tal peas paraku hoopis teised mõtted kui varasemalt. Eks ma natuke nüüd olen hakanud võrdlema küll neid ja ikkagi vaatan, et inimesed on ju saanud väga hea teenuse ja laevad on uued, nii et kui me tuleme 2016 oma laevadega siia, siis kindlasti me ei saa siin järgi anda millestki. Võõrustasime siin just Türgi laevaehitajaid ja käisime vaatamas sadamaid ja loomulikult sõitsime üle ka praeguse laevaga ja türklased vaatasid seda laeva ja esmamulje on see, et nad teevad parema. See oli siis esimene lubadus, mille poolest laevad tulevad paremini paberil, praegu teadaolevalt võib-olla reisijate jaoks läheb mugavam teemaks see, et ei ole vaja väga palju treppidest käia, et me püüame need treppidest käimise viia vähemaks. Me tahame lasteala suurendada, on öeldud, et laevad on pikemad, et kas nad ulatuvad kai otsast üle, kas seal ei hakka tuunid kimbutama? Laevad on pikemad ja rist, ühes sadamas ulatuvad ka natukene üle kai ääre. Aga jällegi ma ütlen, et nad on nii võimsad, et nad hoiavad ennast ilusti seal kai ääres, mis juhtub siis, kui lubadused ja lepingud ei pea täna? Me oleme veendunud, et kõik läheb nii, nagu me oleme plaaninud, selleks on meil arvestatud ka teatud kuud veel edumaad. Aga kui juhtub tõesti halvim, siis kindlasti ei jää need kaks liini teenindamata. See vastutus on tõesti suur, sellepärast siin näppu lõigata oleks ütleme kole. Täna on luuletaja Betti Alveri sünniaastapäev ja Tartu Kirjanike majas anti juba üheksateistkümnendat korda välja Betti Alveri kirjanduspreemia. Seekord pälvis auhinna Taavi Jakobson oma ligi 400 leheküljelise teosega, tõeline jumalaosake. Marii Kangur käis kohal. Kas nad tõesti ei saa aru, et kogu see kobani jutt on lauslollus nali, mis lihtsalt hakkas elama oma elu nali mille teaduslikuks tõestamiseks on valitsused kulutanud miljoneid. Huvitav, kas need rahad nõutakse minult sisse, kui ma pettus üles tunnistan hoidiselt on talle nii omaseks saanud iseeneseiroonilist joont, äkki sa maksegraafiku järgmiseks 5387-ks aastaks, et seda siis oma noorem laborandi palgast maksta pärast maja ja praktiliselt kasutult seisma autopargi oksay müümist, kui meid üldse enam kuhugi teadusasutusse laborandiski aktsepteeritakse? Ilmselt siiski oleks keegi, kelle üle igapäevaselt irvitada Just nii kõlas väike osa Taavi Jakobsoni raamatust tõeline jumalaosake autori enda esituses. 15 aastat suures korporatsioonis finantsküsimuste ja partnersuhetega tegelenud Taavi Jakobson hakkas oma esikteost kirjutama 2012. aasta juulis, kui seisis elumuutuste lävepakul. Oma elumuutused ja siis sellised ideed, mis oma loojast on suuremaks kasvanud. Kaks teemat põrkasid nii tugevalt kokku, et sellest sündis raamat. Ta räägib igalühel erinevat lugu, et ma ise ütlen selle kohta kui psühholoogiline arenguromaan, millel on siis päris tugev filosoofia sugevad, aga sealt on Laatud välja väga erinevaid asju, satun loetud välja alates sellisest kergesti andist kuni füüsika õpik kuni kuni milleni iganes. Loo süžee räägib noorest füüsikustel Oltonist, kes saab hakkama suure lollusega kogemata ja kuidas siis lollus hakkab nii tema kui siis teda ümbritsevate inimeste elu mõjutama. Žüriisse kuulunud poetess Doris Kareva räägib, millega raamat tõeline jumalaosake silma jäi. Üks võimalus on see, et see raamat mõjus üsna värskena. Ta oli kirjutatud väljaspool kindlaid literatuuri onu, neid ta oli erakordselt mõnus lugemine ja ta viis kuidagi täitsa iseenesest kaasa. Autor on omajagu vaimukas ja mänguline. Zürii esimees Kalju Kruusa nimetas raamatut tõeliselt nakataks lugemiseks. Ma lugesin seda suvel ja praegu, äsja lugesin teist korda üle, võin öelda, et kannatab lugeda mitmeid kordi, sest seal on palju selliseid nüansse ja pisiasju, mida ei pruugi võib-olla isegi esimesel lugemisel nagu märgata, siis leiad nüüd, teisel lugemisel on tegelikult päris laia haardega raamat mitmetel teemadel. Betti Alveri kirjandusauhinda annab igal aastal välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Sel aastal valis žürii võiduteose välja rohkem kui 40 esikteose seast. Marii Kangur Tartu. Nüüd aga räägib ilmast sünoptik maile Meius, palun. Esmaspäeval tuleb Eestis pilves selgimistega ilm, kohati võib veidi sadada. Kagu ja lõunatuul tugevneb järk-järgult viie kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kolm, päeval miinus üks kuni pluss neli kraadi. Teisipäev. Päeval liigub tsüklon Oslo lähistelt edasi kirdesse, sellesse ja selle jõud raugeb. Madalrõhkkonna lohk nihkub Skandinaaviast Läänemere kohale ja osa tsele sajupilvedest jõuavad ka Eestisse. Lõunakaare tuul nõrgeneb järk-järgult. Õhutemperatuur ulatub öösel miinus viiest kraadist Ida-Eestis kuni pluss nelja kraadini saartel. Päevane õhutemperatuur jääb miinus kahe ja pluss nelja kraadi piiresse. Aitäh. Maile Meiusele. Te kuulsite Päevakaja number 19565. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.