Tere tulemast kuulama saadet korraks, vaid kutsume teid taas ekskursioonile 1960.-te aastate levimuusikasse ja tuletame meelde unustamatut, muusikasaadet, horoskoop. Raadiol on huvitav võime tuua kauged aastakümneid tagasi ja esimene laul viibki meid. Aastasse 1963. Pärast seda on meil stuudios aga külaline, keda te kõik hästi tunnetaja, mäletate. Tere hommikust, põllumehed. Tere hommikust, lugupeetud kuulajad. Täna on 12. oktoober 1963. aasta. Alustame tänast saadet muusikaga. Teile esineb Heidi Laanemäe lauluga, suur on mu armastus ja ta saadab Eesti raadio estraadiorkester Peeter Sauli juhatusel. Kuid ta see roosa Ja minu vaikimise. Aastad on läinud ja Heidi Laanemäe Eston saanud, Heidy Tamme ja Heidy Tamme on täna meiega. Tere, tervis. Seesama laul, suur onu armastas su esimene salvestis aastast 1963, palju sa mäletad sellest laulust? Poiss, see oli esimene lindistus üldse ja nagu ikka elus kõik esimene on nii seotud nii tugevate emotsioonidega, et kui muidu on mälu kehvakene siis vaat kõik esimesed asjad. Peded need õnneks on, on seal mälulaekas ikka ilusti alles. Võib öelda, et see sama laul, suurem armastus, panin su tähelennule. Ja küll küll võin öelda, ja ega ma siis ei teadnud veel seda kõike, kuhu see mind viib, aga see on nagunii poolne ja, ja eestikeelne nimi on suur, on mu armastus. Nii et, et tegelikult kõik see pea allkiri ja kõik need tegemised ja, ja tol ajal ei pannud tähele, et see, see sümboolika või need nimed, et need resoneerivad ja viivad mind kogu aeg edasi ja loomulikult mulle hirmsasti meeldis. Ta ei meeldi, võistelda, konkureerida, aga mulle lihtsalt meeldib laulda, sest siis ma olen, see on mu suur armastus, siis ma tunnen, et, et ma olen suure-suure-suure armastuse hõlma ja, ja turvas ja, ja loomulikult palju tööd ja ettevalmistust, aga seegi on seegi on niivõrd ahvatlev ja ja, ja kui sa harjutad, et mõtled, et, et ototot, mis sellest siis, mis sellest loost välja tuleb ja, ja kui palju, kui palju suudan mina sellega koos kasvada ja, ja sinna anda iseennast, kuidas üldse muusikasse leiti? Aastal 63, kui sa seda esimest laulu salvestasid, kes vabastas? Sinna eelnes veel, ma õppisin siis tulla Tallinna Georg Otsa nimelises muusikakoolis dirigeerimist ja ja muidugi seal õpetaja ikkagi talle nii meeldis, kui ma laulsin seal täitsa harjutusi estelt haidi, laula. Ma ise ei osanud veel veel oma häälest midagi arvata, aga ilmselt talle siis see meeldis. Ja siis ta ikkagi lasi muljeid. Neid seal täitsa ärritusi laulda. Ja mina muidugi püüdsin ka, kui nii ilusasti ikkagi õpetaja palub. Aga siis kuskil mingil ajal me olime just kaks anneke, mina, me olime kolmekesi sellist rannakesed ja tuli sinna alla, fuajeesse tuli üks härrasmees, kelle nimi oli Felix Mandre ja tema otsis omale nõbe kultuurimajja naissolisti, sest Rein Tuus oli temal juba meessolistiks seal laulmas ja siis tüdrukud ikka lükkasid mind ikka. Kuule, mine, mine proovi. No ja meie, Ühe anne, kas siis läksime sinna nagu seda nüüd nimetatakse kastingule või kuidas ta käesting. Ja siis proovi laulmisele ja, ja ju siis seeriks mandrile ka ikkagi natukene meeldis, kuuled, tule siia ja hakkame proovima. Ja tol ajal siis ma kohtusin tõesti tolle aja mees kuningaga Rein Tuus, kes oli väga populaarne nokkarist ja Tiit Paulus, kes on minu meelest üks maailma parimaid eestigite maailma parimaid eesti kitarristi ja, ja teisi muusikuid ka, aga nendega on hiljem palju kokku puutunud. Ja muidugi seal ma harjutasin ka, aga siis oli raadiomajas korraldati lauljat kurssi ja kuna ma juba natukene olin maitse suhu saanud ja natukene juba laulnud ja selle Nõmme kultuurimajas, siis ma julgesin minna sinna lauljate konkursile ja vot seal siis Valter Ojakäär oli komisjonis Peeter Saul oli komisjonis ja niimoodi läks siis edasi, et tuleb välja, et 63. aastal siis sai osaks suur suur suur õnn ja au. Maestro Peeter Saul, kutsusime laulma ja tol ajal muidugi oli minu lemmiklauljat tarritestele Khani Francis Jabrindali ja ja kõik see selline tola repertuaar oli mul ka nii meeltmööda ja ja, ja tol ajal ma katsusin eid imiteerida ilma selle formaaditamis praegu toimub ja tuligi sisse laul, suur armastus. Heldur Karmo tõlk, kes on suur, on armastus, aga, aga originaali moor. Ja, ja siis väga ilus seade. Niisugune tolle aja disko ja raadio suure estraadiorkestriga seda ja stuudiosse esimest korda ja ma mäletan, kui bussis sõitsime, süda, rütmihäired juba siis ma ei mäleta, kui vana ma siis nüüd olingi? Künkal, 23. ja, ja siis me mäletama, astusin bussist välja, sest ma ei suutnud seal sõita edasi, ma läksin Vabaduse platsil Vene draamateatri seina äärde, toetasin sinna ja tegin sügava hingamist. Mäletan, hingasin sügavalt ja valmistusin siis kohtuma meie maestro Peeter Sauli ka. Selles mõttes oli tore, et terve orkestratsioon oli siis juba kokku miksitud, tol ajal miksiti ju ei olnud, neid eriridasid, tehnika ei olnud selline, ei olnud isegi peod ja kõik kõlas sellise monona ja aga oli väga mugav laulda terve orkestri tausta peale. Nii et selles suhtes esimene kogemus ja muidugi dirigendi juhatusel. Niiet au au sinna ülesse särab meil uus täht seal tähekene taevas, kelle nimi on Peeter Saul. Siis läks mõni aasta mööda, 67. aastal tuli ansambel Laine ja aasta hiljem 68 tuli horoskoop ja igatahes horoskoop Teisule tõelised hitid, üks neist oli pühade. Seda me kuulame sellest ju täna on ka pühapäev. Seesama pühapäevalaul siin sinine traditsionaal välismaalt võetud, kust ta spikker kuulad siis selle? Tikkerpuu ja tema oli selles mõttes fenomenaalne tüüp, neid oli kolme, kolm musketäri maika nimetan neid tol ajal kolm noormeest, kes viisid täide oma unistuse. Ega, ega neid saateid polnud ju kerge korraldada ja, ja sellise repertuaariga ja see, see oli suur ettevõtmine ja tol ajal ikkagi teha teha selline saatesari. Sest et, et see ei piirdunud jõesaatega, vaid, vaid see oli ikka päris pikk aeda ja tal oli oma selline formaat juba, mida praegu korratakse, aga tol ajal oli juba meie oma isiklik formaat, iga nädal pidime esitama neid laule ja, ja siis publik hääletas, milline laul läheb edasi ja milline see välja kukub ja lõpuks siis veel hääletati veel horoskoobikuningas ja kuninganna, et kes, kes kõige kauem siis seal nii-öelda vastu pidas. Sellel ajal ja tööd oli tegelikult hästi palju. Horoskoop oli ainult üks väike osa sellest kõigest kontserdid, kõik asjad olid veel lisaks. Sa mäletad üldse? Selles saates sellest saatest mäletan nii palju, iga saade oli see laul, mis edasi hääletati, oli sama. Aga iga kord võeti ta erirüüs üles, nii et, et see ei olnud salvestatud. Et nüüd korratakse lihtsalt samas rüüs vaid iga kord, talle tehti uus stsenaarium, ühesõnaga brittide täiesti uude rüüsse mäletan isegi Willisega sõit, sõitsime sinna stuudiosse, siis oli postis Helgi Sallo, aga me olime postis. Me olime need postineiud ja ühesidki lindistasime ja, ja siis lõpuks see oli, sai sellise populaarsed iga suvime, käisime tuuridel ju samamoodi ja Kustas Kikerboliv ta ka väga produktiivne, ta kirjutas ise palju muusikat, ise kirjutas tekste ja loomulikult ka väga, väga vilunud. Kohe, kui oli mingisugune välismaalt populaarseks saanud lugu koheda, selle katsus kasinad paigutada, kuigi oli tol ajal olid, saadeti siis need protsendid, kui palju tohib olla välisrepertuaari ja kui palju peab oma olema ja see regulatsioon joon oli väga range. Aga aga kõigele vaatamata need kolm, Andres Vihalemm, Elmo lööve ja Gustaski kärbu, vaat need kolm, kolm musketäri, need olid siis kogu aeg võitlusvalmis ja, ja väga toredasti Leve VEEL mägis tol ajal veel passigi orkestris, aga, aga ma ei mäleta, kas tol ajal juba juba tegeles selle režissööride, aga igatahes need kolm toredat kutti ja, ja, ja selline sümboolika, aadres Vihalemma prillid, laulusaated, prillid haaras ihale, juust. See oli, see oli selline, vis sidus kogu Eesti rahvast, kogu eesti rahvas eale vaatamata istusid kõik vaikselt, ei tohtinud iiksatadagi ja kuulasid ja vaatasid seda saadet. Ja, ja mis ma pean ütlema, et hiljem, kui me käisime tuuril, siis Pärnus mind lausa üllatas üks noormees, kui võttis mind tantsima vallikäärus ja ütles, et Heidy Tamme, kas te teate, et, et, et kas neli või viis põlvkonda, need olid hiljem tuurid horoskoobituurid, mida korraldati. Et kas te teate, et viis põlvkonda istub siin vallikäärus ja kuulab neid horoskoobi laule, vaat siis alles Ursay nagu selline. Seal oli nagu selline isegi šokk, et kas tõesti nii mitu põlvkonda on haaratud selle sellest fenomenist ja et selles mõttes ma ütleks, et, et ma olen väga õnnelik kate tänulik, et minu saatus on mulle andnud sellise võimaluse sellises saatesarjas esineda. Kui õhtuge, siis priva liistule viivad. Kas näed neid rõõmsaid muusikuid? Sina oled ka üks neist lauljatest, kes oli horoskoobis algusest lõpuni 73. see lõppes viimase kontserdi nimekirjas. Oled sina ka? Neid laule oli hästi palju, seal sinul oli neid õige palju veel meie kaks hällipäeva hommik, lahkumine, pühapäev tantsulaul, kui me lapsed on kord suured nii edasi, kas neist kõigist kujunes sulle endale ka mõni lemmik? Ma peaks ütlema, et, et kõik need laulud on siiamaani mul repertuaaris ja, ja, ja ma ütleks, et noh, olenevalt võimalustest ja olenevalt kontserdipikkusest ja, aga kui ma teen oma soolokontserti, siis ma katsun alati üles ehitada, et, et seal on see horoskoobiplokk ja siis on laule laiast maailmast, mida ma olen üle maailmareisidelt kontsert reisidelt, kus ma olen esinenud, olen kas sinna valmistanud neid sinna ette ja toonud säält uut repertuaari ja, ja siis loomulikult Meie oma oma heliloojate paremikku. Nii et, et ma alustan alati ikka selle horoskoobi ka ja minul minu juba selline kontserti algus, nii nagu Andres vihal emal oli, olid prillid, nii on minul tervist, horoskooplased tuleb, sealt kavatseb ja siis hakkavad kõik need kõik need harrastab aegsed laulud ja siis ma näen, kuidas inimestel läheb, et läheb meel rõõmsaks. Nüüd suvel, kui oli Toompeal siin Snelli tiigi ääres oli kontsert suvekontsert ja siis ma nägin väga palju noori, kes laulsid ja lustisid ja kaifisin kaasa, nii et sedasama tantsu laulab veel endiselt. Oi, ja kuidas veel ja kuidas veel. Mis kasu oleks ning udust niikuinii peale meta Insida? Siis lõpuks tõuseb kooniaga ning liigub. Teada ka aeg-ajalt juhtub imesid, meil on alles üks piiri, 22.-st aprillist 1969.-st aastast saadetud horoskoopi väga austatud Heidy Tamme ja nüüd ma loen selle sulle ette ka, sest ilmselt pole seda kunagi näinud. Ei ole näinud, tõesti, algab nii, kallis Heidi, kirjutan teile juba teist korda. Vaatan alati horoskoopi, sest see on minu arvates kõige parem saade. Kõige rohkem meeldinud Teie horoskoobi lauljatest, teie lauludest on ilusaim laul, meie kaks. Te olete minu arvates populaarseim laulja, palun väga, kui teil on võimalik, saatke mulle oma foto. Ma loodan, et teil on see vast ikka võimalik, kuigi saate tohutult kirju jändeilt vastast ootama. Teid, tervitades Rutt ilmselt Rutt, paraku jäi fotost. Ene rotikene on jäänud, ma tean seda, et kirju tulid tohutult ja, ja siis muidugi oli ka fotograafid olid alati saadetes ja ma tellisin horoskoobi aegsetest saadetest ka pilte ja mul on veel autogrammidega isegi alles jäi, sest et ma saatsin nii paljudele ma usun, et, et need, kelle kirjad minuni jõudsid. Ma usun, et said, said need pildid. Aga kallis Rutikene, vot selle kohta ma tõesti nüüd olen võlglane. Ja muidugi horoskoop Bob tegi selle näo tuntuks ja, ja mis juhataja repertuaar oli ka selline, mis, mis kuuekümnendatel üldse oli sellist palju meloodia, helisust palju sellist lusti palju sellist, võib-olla lihtsameelsust naiivsust, aga see oli kõik lihtne ja südamlik, nii et see andis, see andis ka minule kui noorele lauljatari, kes alles tegi esimesi samme andis ka sellise toreda, toreda süsti, toreda suuna, et, et tegelikult pean ma ennest, et ikkagi eelkõige meelelahutajaks, lauljana. Aga siia peab ka liituma suhtlemine publikuga. Nii et selles suhtes kõik need laulud, mida kõik laulsid kaasa ja tänaval laulsid järgi mulle hõiskasid seal ikka tegelikult siin oli veel üks kuu kuldne kuu mida ma mäletan, et, et inimesed laulsid mulle tagantjärgi seal, et see, see sõna kuu, kuldne kuu, see fraas jäi nii meelde ja see laulja ühesõnaga seal oli ikkagi igas selles tolleaegsetes lauludes on ikkagi selliseid refrääni, näen, seal on mingisugune kindel kordus sõna migi leitmotiiv, nagu öeldakse, klassikas see kummitama ja inimesed laulsid seda ja, ja nii kui tänaval kohtusime, siis tere asemel oli see, et kogu selle kuu tervist. Et need olid need inimesed, kellega tekkis siis side. Aga sedasama laulu see meie kaks natuke veel meenutades. Kuidas sa ise hindad, kui võimekaks lauljaks ja selleks ajaks olid seal on üks selline vahva koht just reega. Sellega oli, kuna me lindistasime alati, kus ta oli väga-väga operatiivne, väga kiiresti ja kuna mul oli ikkagi muusikaline haridus, siis, siis tal oli ka selles suhtes väga kerge minuga, et mul, ta ei pidanud mulle midagi ette mängima ega ette harjutama, ma tegin seda selle töö ise ära. Aga küsimus kallis ja kuna mina alles hakkasin harjutama omal Nalin ikka selline sopran, väikene, selline lüüriline ja, ja inglihäälega nagu mulle see solfedžoõpetaja ikka ütles, haidi inglihäälega laula nii. Ja siis siis mul sai medi sai nagu natukene sellest ka isu täis, et kaua ma siis nüüd Hinglikene olen, et ma tahaks ikka natukenegi käristada ka. Ja vot siis ma hakkasin harjutama oma teist registrit sellega rinnaregistrit, mis on nagu popi ja rokimuusikasse kuuluv ja, ja sellise tämbriga ja muidugi ma siis üritasin ka seal rebida, nii et aitab, aga muidugi see noot oli kõrge ja, ja kuna sellises harjutamise järgus ja pooltoores ja veel öösel ka, siis loomulikult tuli ta nagu tulima pillil, seal, seal on tunda, et ma ikkagi pressin seda kõvasti, et selle kätte saada ja siis ma nuiasid, et Kusti, DVD veel ühe variandi teeme veel, anna, ma proovin veel, see oli katsetus tegelikult, sest et et kus sa veel katsetad kui mitte nende lauludega. Noh, ega ma siis ei teadnud, et ta oli ikkagi selle spetsiaalselt ikkagi minu jaoks mõelnud. Sest hiljem, enne kui ta siit lahkus, ta helistas mulle veel ja ütles Heidi, et et keegi ei teadnud, et ta lahkub, aga aga ta mulle ütles, et, et Heidi, et see meie kaksia ja tantsulaulja ja need on ikka sinu jaoks kirjutatud kohe, et aga kuna oli veel siis nii noor ja roheline, nüüd on nad saanud hoopis teise hinguse ja hoopis teise. Ja, ja nüüd ma juba juba teen juba sellest sellest sabast noodist, mis, mida ma siis pidin pressima, nüüd ma teen tema juba nagunii-öelda huumoriga. Nii et hõiskamine on saanud juba nagu nagu selle laulu selliseks Poindiks, et sealt ja sealt tuleb ja, ja väike pressing ka niimoodi, et huumoriga pooleks, aga, aga ta on muidugi väga-väga ilusa tekstiga ja ja mul on teda väga hea laulda, sellepärast et seal on, seal on selline tore inimlik sisu. Mulle tundub, et mõnes mõttes selle horoskoobi ajal olid sina teiste lauljatega võrreldes natuke eelisseisus, see oli kodus abikaasa, kes oli ka helilooja ühe laulu horoskoopi kirjutas ta ka sulle, kui me lapsed Suured ja selle eest suur suur, suur, suur, suur tänu. Miksusele laululine looga lugu nii-öelda see laul on nimelt meie ühine kingitus meie väiksele pojaks sele Tõrukesele inside rukesele. Tüdruk käega tan insi tammele, paljusid sedasama laulu veel hiljem laulnud alas on ta ka selline, mis ajastus, kui pisike ja, ja tähelaevas ma laulsin koos Paulusega, kes tuli mu saatesse ja me tegime selle selles stuudios kahekesi. Ja ma olen oma juubelikontsertidel, laulud pühendusega, oma kajaksele. Ja loomulikult varematel aegadel oli emadepäeva kontsert, kui ma olin aktiivsem ja, ja veel siin paigal olin, siis, siis see laul oli ikka väga populaarne ja teda kasutati väga, väga tihti sellistel teemade, kuna ta on tõepoolest, ma mäletan, linnahallis oli emadepäev ja ja, ja ma laulsin seda ja pärast seda Et mina olen vanaema ja kui teie laulsite seda laulu, siis mina mõtlesin, et kui ma oleks teadnud, et lapselapsed on nii armsad Malex sünnitanud, enne kui omad lapsed minu meelest see oli seal tore ja lõbus, siiras, kui ta kuulas seda, 10 laulsin, kui me lapsed on kord suured. Nii et, et see laul on tõepoolest minu meelest Heldur Karmo, jaa, jaa. Avo Tamme koostöös ja, ja, ja, ja minuga koos siis suur kingitus üleüldse kõigile vanematele ja vanaemadele ja meie lastele. AEG mesi, ta veetis ta ja toob ikka laps. Albu kood ei, ta ei tee ja laaste. Sina oled üks neist daamidest, keda võib aeg-ajalt bussiga sõitmas näha ja kõnnid linna peal ringi. Kui tihti sulle täna tullakse? Ligi tänatakse nende lauludest. Üllatav on see, et tullakse ja, ja teinekord see on nii üllatus, kuna sa oled noh, ei ole enam nii nähtav ja ja, ja nii aktiivselt ja öeldakse, seal on nii tuttav ja, ja nägu, aga, aga ma pean ütlema, et tullakse, ütleme täitsa üllatuslik ja teeb südame soojaks ja ma ütlen, et üks daam sõitis minuga koldest kuni Vabaduse platsini ja kui ta siis väljusime, siis tema tema teatas vend ja hakkas mind kallistama ja ütles, kas ma tohin teile põsele musi anda? Teate, et te olete minu lemmik ja ja, ja ma olen teid kuulanud ja ühesõnaga noh, neid on palju selliseid toredaid juhuseid, mis on nüüd tulnud üllatuslikult ja ootama, ainult siis ma mõtlen, et et suur-suur tänu mitte sellepärast, et tunda uhkust ja mina, vaid see, et, et suur suur tänu, et, et mu saatus on olnud armuline, et ma olen saanud seda jumalikku annet, seda jumalikku kingitust realiseerida, elada selle kaudu, anda inimestele. Et just anda inimestele armastust ja vaata vastu ja tähendab, ma olen siis teinud õiget asja. See õige asjaajamine, lootuse andmine, fännikirjad, samamoodi austajate kirjad siis toona ilmselt veel selle kohta tunnustada, et see on see positiivne pool, mis sulle horoskoobi kuulsusega kaasa tuli. Kuulsusele on pahatihti sinna varjupool ka, palju sa seda oled saanud? No seda olen ka saanud, üldiselt võõras kabi ajal oli mul mäletan selline kuldkleit ja lihtsalt gene hästi, sest nii oli ju moes ja ja, ja minu eksabikaasa tegi nööpidest tegi kõrvarõngad ja katsime siis sellesama riidega sellist nööbid, mida on tuletatud meelde, et Heidy Tamme me tegime kõike järgi need, need kõrvarõngad, ka need nööbid, kes mulle kuldsukad ka ja ja, ja siis, aga siis sain kirja, et need dieedid ame, kas teil tõesti pole rohkem raha, et pikemat kleiti õmmelda? No mina mõtlesin, mina, mina noorena ikkagi näitan küüniliselt, jalad mul ka. Ja, ja siis siis oli ka veel laulsin sellist laulu, nakkubitšiki, saatan paradiisis, siis ma sain ka sõimukirja ikka päris sõimukirja, et kuidas te julgete laulda kuradist ja niimoodi nagu seal oli, tekst oli selline huumoriga pooleks ja hoopis teise eesmärgiga, kuna sõnal oli saata paradiisis, siis, siis see muidugi riivas kedagi seal küll küll ma sain ka ikka ja siis sai ka sellist selliseid huumori, kirjujatedeedi, tamme on, on laval nii, nii poorsed ja palub kõiki alati kaasa. Ja nüüd kõik koos, Mati Talvik luges seda kirja veel saates, et, et mul on niisugune tunne, kui Heidi heidab kirstu, siis ta läheb kaane ka veel üles, siis hüüab sealt ka, et kõik kaasa. Et selline kiri tuli ka, et noh väike väike selline must huumor. No ma olen kuulnud ka sellist varianti, et soola Eesti kõige rikkam naine ja, ja ma ei tea, ilmselt ilmselt ühes saates küsiti mu käest, kas ma olen rikas, mõtlesin, ja mul on pere, mul on mees mulle laps, mul on kodu, mul on minu armastatud armastatut. Mul on publik ja et ma lähen tõesti rikas. Ja, ja võib-olla sellest siis nii ja et mul käidi isegi kodus raha laenamas ukse taga, nii et me kuulsime, et te olete Eesti rikkaim naine. Et kas teil oleks võimalik laenata nii, et igasuguseid toredaid asju on olnud. Või neidsamu horoskoobiaegseid pilte vaadata. Sina oled üks neist lauljatest, kes jääb alati silma senise ülimast sätitusega, sellised uhked lokid peas, teinekord parukad, teinekord oma juuksed sätitud, mis need Nõukogude artisti ilunipid olid? Mal kuuluda. Põseläiget tehti purustatud jõuluehetest, näiteks kummiliimiga, kleebiti seal. Ja ja mööblilakiga läksime oma juukseid, veme, riided olid alati pruunid, öödest piiskades sel pruulise nööbilak. Seda lahjundasime piiritusega ja siis kummiliimiga, liimisime ripsmeid ja silma laude laugudele pidime panemistele hõbedat, säravat ja siis trampisime neid kuuseehteid ja mina olen isiklikult ise tagunud välja liitreid. Abikaasa muretses mulle sellise klaasi või niukse metall aluse ja siis tellisime veel sellised toru. Umbes sellise nagu nagu õunasüdamike välja keeratakse sealt sellise toru terava otsaga ja siis talifilmist sain sellised vaadid, kus olid ühel pool hõbe ja teisel pool, need olid ilmselt need filtrid, mida kasutati valgustuse jaoks või peegelduseks disainereid Neid selliseid lehekese ühel pool kuld, teispool hõbe ja siis mina tagusin neid litreid kahe jala vahel kodus niimoodi välja ja õmblesin ise neid külge, nii et, et ma olen teid ja viltpliiatsiga, värvisin kingi, sest värvilisi kingi polnud võtta. Kujutad ette viltpliiatsiga üks ühe juti haaval sai kingi värvitud kleidi Luke värvitud vastavalt riidevärvile ja, ja igasuguste sõnaga, me olime väga leidlikud. Need mööblilaki soengud olid sellised, kuulsad püsisid ilmselt päris kaua peas. Palju vaeva nägid. No ikka päris palju, sellepärast et mäletan laines siis ei olnud veel parukaid ega midagi, siis olid veel oma juuksed ka päris päris kohevad. Siis neid pidi ikka laval, tupeerime ikka kõvasti ja üks teises Istupeerisime seal ikka niimoodi, et, et kõigepealt pidi saama ikka hirmsa suure tuusti püsti. Ja siis, kui see viimistlus oli, siis olid lakiga. Muidugi kasutasime kasin joone neid juukselisandeid ja, ja siis, et saada see kukal suureks, siis sai isegi purki sinna alla neid plekkpurke pandud. Kal pidi olema väga kõrge, ilus, peaaegu ju pidi olema väga suur ja, ja ilus ja soeng pidi olema väga korrektne. Tähendab, õpetati, mäletan laines, kui ma läksin, selline pedagoog nagu hinge põder õpetas meid varietees ka. Ja õpetas ja kaljus tareke tegi meiega tööd, me pidime kõik üheaegselt tõstma, käed ühe kõrgusele üheaegselt, kõik pidid täpselt toimuma väga elegantselt. Vaat just seesama elegants. Praegu kasutatakse millegipärast kogu aeg seksikas, seksikas, seksikas, ma ei tea, miks see voodi asi tuuakse välja lihtsalt soengusse. See on eri asi, pidi olema elegantne, pidi olema väga ilus. Speed eralduma laval ei tohtinud olla mingisugune selline tütarlaps, kes tuli just sealt alist, vaid pidid mõtlema, kuidas sa ennast riietada. Ja meil oli muidugi, kui me Kanadasse sõitsime 67. aastal Expo 67, siis siis meile ju kavandati riideid. Nii et meil oli seal väga palju etteasteid ja igaks etteasteks pidi olema ise riided, isekingad ja, ja ma mäletan, mina tegin veel oma soolot seal juurde, nii et minul oli veel veel sooloriided eraldi ja muidugi kingad üks number väiksemad millegipärast ja siis kallasin viina sisse nendele ja, ja läksin siis lavale. Katsusin siis niimoodi venitada neid, nii, et igasuguseid olukordi oli, aga me ükski kontsert ära jäänud. Laines oli hästi. Siis just see liikumine, te pidite kõik liikuma. Just krooni 67 laine hiljem tuli horoskoop, tuli see liikumisõpetus selline. Selle kohta võib olla kuri, et sa lihtsalt pead kõik sellega hakkama saama. Sulle horoskoobis. Kas või see on tulnud mulle kogu minu elu, kogu minu tegevuse siiamaani võib-olla see kõlab banaalselt, aga elu on õpetanud, et, et lava on minu altar publica minu indlikesed ja laulud on minu palved. Ja see nii püha koht, et sinna ei tohi mingil juhul teha mingit hinnaalandust, sinna saab, et see on see nii pühalik asi ja, ja sa pead mõtlema kõik kostüümid, Sped mõtlema, kõikuma, sammud, kõikuma, sõnad oma laulud sisuga, kõik pead välja mõtlema, sõid seal ei tohi minna, sellise. Sellise poolikuna. Öeldakse, kas sa oled perfektsionist? Ei, ma olen nõudlik, sest ilma selleta ei saavuta professionaalsust. Sest neilt nõutud seda mäleta hinge põder, kui vähegi oli, üht oli, oli paigast ära ja siis kõht eest ära ja selg sirgu ja ühesõnaga sa lähed lavale, sa, sa annad selle sõnumi, et see on eriline hetk, sa austad ja armastad seda, seda, mida sa teed ja armastad publikut. Vot vot need on need asjad, mis on ilusasti tulnud sealt kaasa. Hedi, kui sa mõtled tagasi nende aastate peale, kuuekümnendad seitsmekümnendad ka, kui oli see horoskoobiaeg või sina olid oma lauljatee tippu rühkimas tippu jõudmise tippu jõudnud. Mis tegi selle aja nii eriliseks, et laule lauldakse, siiani mäletatakse ka kõike? Ma arvan, et, et tulla seal ega muidu öelda kuldsed kuuekümnendad tol ajal maailm oli ka teine nõuded olid sellised, prioriteet oli see, et artistil pidi olema hääl. See oli see materjal. Ja teiseks, heliloojad olid professionaalsed, kelle repertuaaris pidid suure austusega teostama ja, ja, ja vastu võtma sellepärast et kui sulle see usaldada ei tohtinud, mitte mingil juhul. Ta sa pidid seda tegema tööd selle nimel, et, et seda teostada nii nagu sa autor on mõelnud ja taotlenud loomulikult lihtsalt sinna oma oma tunded ja, ja oma oma maailmavaated ja, ja see, kuidas sa tõlgendad seda ja, ja loomulikult olid need laulud olid meloodilise Needsamad laulud, horoskoop algas 46 aastat tagasi, praegu neid laule veel mängitakse, lauldakse ka. No mis sa arvad, kui läheb veel 46 aastat mööda, kas 46 aasta pärast veel lauldakse? Laulan ma arvan, et lauldakse, kuna elu kulgeb spiraali mööda väikeste täiendustega ja ikkagi ikkagi see asi kõik vaat kõik, mis, millel on oma niisugune jääv lõpmatu väär näitus, mis on loodud ka mitte mingisuguse sellise müügiks, vaid mis on on tekkinud tõelise loomingu tulemusena mis on tekkinud elukogemuse ja, ja tunnete ja, ja mõtete tulemusena. Need jäävad kõik ellu. Loodame, et need laulud on sellised, mis jäävad ja neid mängitakse edaspidi ka aitäh tulemast. Heidy Tamme. Aitäh kutsumast. Korraks Wayden selleks korraks läbi saate, panid kokku Silver Kuusik, jah. Kuid läheb aega, kuni kokku kõik need lood, sa näed tiidus käidud ka, õigus. Ongi kivil see kõrval. Projekti.