Et ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Kõlab meie sarja iga saate alguses selle maa rahvamuusika, kust külaline pärit on ja teie võlusid oma kurayst ehk siis Paškiiri rahvuspillist välja ühe kena loo, millest see lugu oli. Selle loo pealkiri on Haani neiud räägib paskyriehaanide tulevasest pruudist. Võib olla Ma räägiksin sellest lahva pillist ka armastatud pill, see on armastatud pill, seda valmistatakse samanimelisest taimest. See meenutab natuke karuputke ja selle õis on ka kujutatud meie baskide rahvuslipul ja tegemist on siis kuskil poolemeetrise torujupi ja milles on siis viis auku sisse tehtud neli jäält poolsekstan poolt. Sellel puudub igasugune huulik, kuna seal ju põhimõtteliselt tuleb sellesse torusse vilistada, tuleb paigutada keele õigesse, selle äärele ja suruda, solvas hambaid õigel viisil, õige nurgal õrnalt puuda selle sisse. Meil on siis selle poolest unikaalne temaga vaid mängida praktilises ükskõik millise tempoga muusikat, ükskõik millisel kõrgusel, ükskõik millises žanris. Ma olen isegi kuulnud, kuidas sellega roki mängitakse ja seda natuke raske õppida, sest kuna selle õppimine võtab palju aega ja mitte igaüks ei saa sellega hakkama, et mõnel siis õppimisel hakkab pea ringi käima, kuna kiputakse liiga tugevalt vohama, siis tekib hapnikupuudus. Sellest tulenevalt siis need kõrvalnähud. Aga muidu kui niimoodi mitmeid aastaid harjutada ja õppida seda pilli, siis tuleb tõesti ilus helivälja ja seda saab mängida isegi mõlemalt poolt. Laste osas aga teisest otsast puhuda, siis õige nurga all. Kui vana te olite selle pinni selgeks sõite? Kuna säilitaks, sain, ma pole siiamaani selgeks saanud, aga no kui te mängima hakkasite ja küll esimene heli tuli välja siis, kui ma olin üheksa-aastane. Ise muide ka see vanus, millal tohib hakata õppima seda Pille et enne võib hakata pea ringi käima edenovi tervisele kahjulikult mõjuda see pill, mis teil siin täna kaasas, ega te kogemata seda ise ei ole valmis teinud? Ei ole, seda tuleb osata näha ja see meistreid väga vähe jäänud nad tänapäeval igatahes seda valmistatakse, niiet eks see taeva lõigatakse õis maha juure alt ka maha, seejärel pannakse see lambasoole sisse, siis puistatakse liiva täis, see toru sisemus keeratakse kinni need lambasoole siis s pannakse kuivama aastaks, siis lõigatakse need otsad lahti, Lif puistatakse välja, tehakse teatud kauguse vahel laugud sisse. Miks see liiv seal peab olema, see kuivatab seda taime seestpoolt. No väga huvitav, ma ei ole midagi taolist siin stuudios varem kuulnud. No teie mitte üksnes ei ela Eestis, vaid olete siin ka sündinud. Ja minu vanemad tulid 30 aastat tagasi Eestisse. Alguses tuli isand, kuna tema õppis mereakadeemias ja tema saadeti siis tööpool siia Tallinna sadamasse töötama, seejärel tekitjas. Kui sa siin elu Eestis on tol ajal ning ema tuli järgi mõni aasta hiljem, siis nemad jäidki siia elama. Nemad jäid siia elama ja teie sündisite 20 aastat tagasi, te olete siis tõepoolest 20 aastane ja nii noort esinejat meil siin sarjas ei olegi veel olnud. Kuidas te lapsena hakkasite tunnetama seda, et kodus on üks maailmse pask Iirimaailm kõige sinna juurde kuuluvaga ja väljaspool kodu on teine maailm. Kõige selgemalt sai seda tunda keele järgi, et kodus räägiti meil Baskeeri tatari keelt väljaspool siis eesti keelt või vene keelt aga see tulenes ka ju näiteks rahvusköögis rahvatoitudes minema, valmistus. Kas te elasite kõik need aastad Tallinnas? Jah, ma olen surema, osa elan Tallinnas, aga oma lapsepõlves veetsin kõik suved oma kodumaal pas kirjas, nii et minu vanemad pärinevad selles piirkonnas baskiires, mis on lähedal sellele Tatarstani piirile, et näiteks teisel pool jõge on juba Tatarstani, sellepärast meil nagu baskid ja Tatari keel on segamini läinud, et see on ühiskeel. Ja teie Tallinna lapsepõlvekodus ei jäänud ükski paskiiri või? Talibaskiiri rahvuslik püha tähistamata jäänud, ent üritasime igal igal võimalusel minna ja minu vanemad andsid mulle näidata neid pühasid. Kui vana see pass kiiri kultuuriühendus on, kus teie maa on hästi aktiivne. Praeguseks juba 14 aastat, 2000. aastal loodud. Aga kui seda kultuuri ühendust ei olnud, mida te sellest ajast mäletate, te olite siis mingi nelja viie-kuue aastane, et kuidas siis need asjad toimusid? Ütleme, et ma mäletan väga hästi, kuidas me käisime Sabantuid, Eestist korraldataks Sabantuid Maardus. Kuna kõige rohkem Dadalaseposkylase elab seal see välja, nii et alguses läksime kohale, seal oli kontsert, kes esinesid, need rahvakoorid laulsid, Tatari baski keeles, tantsiti. Seejärel algas kõige põnevam osa rahvamängud. Selles massis osalesin, sain auhindu ja sellepärast jäigi mulle kõige rohkem meelde. Väikese poisina jah, mis te väikese poisina siis tegite, mäletanud köievedu oli üks mäng ja siis ma mäletan asena sõbraga, maadlesin ka see rahvamaadluses ja see jäi mulle hästi meelde. Kui vanade ril norra olite, kui teid esmakordselt pas kiiriasse ehk siis tänapäevaselt öelduna paskorostani viidi? Eks ma olin üks, kuue või seitsme aastane, seda esimest korda ma mäletan, kes teil seal sugulastest elavad. Praktiliselt kõik sugulased elavad seal vanaisa, vanaema, onud, tädid ja nende lapsed, nii et mul on kaks tädi saks onu käis kuskil üheksa nõbu. Terve suur hulk ja vanaema vanaisa on lahkunud, aga kõik muud sugulased on täiesti olemas olemas. Ma olen siin küsinud teistelt esindajatelt, et mis oli nende esimene emotsioon, kui nad astusid näit näiteks balti jaamas rongilt maha, lennujaamas lennukilt, esimene emotsioon, kui nende jalg puudutas eesti pindavad, siis teie käest ma küsin, et mis tunne teil oli, kui teie jalg esimest korda puudutas siis oma esiisade maa ehk baski Iirimaapinda. Aga mis mulle väga hästi meelde jäi, on see, et seal on väga ilus loodus. Ja teiseks on see, et inimesed on natuke teistsuguse iseloomuga, kui siin-seal suhtutakse kuidagi sõbralikumalt. Nendes, kes on võõralt maalt tulnud. Inimesed on avatumad ja siis esimesele korrale, järgnesid teised korrad ja nii te oletegi jäänud vähemalt igal suvel käima, kui mitte sagedamini. Kuidas teie sugulastel seal lähedal? Sugulastele Hässi, need, kes elavad külas, neil on see ametlik töö ja siis ka põlludes majapidamine sõrmune, äss meelde jäänud, et seal pannakse juba väga noorelt tööle, nii kuidas jaksad kõndida omal jalal, siis juba teed midagi koos oma eakaaslastega. Ja mulle jäi meelde, et kuskil 10 aastaselt 11 aastaselt pandi mind koos teistega põllule tööle. Ja ma olin nii uhke endale, et ma saan nüüd abiks olla. No mis seal külas veel toimus, et töö on kindlasti üks asi, aga kuidas siis need puhkepäevad või kuidas siis näiteks nädal lõpetati või? Bashirvita tatarlastel noname, islamiusklikud, neil reede-pühapäev ja tavaliselt reedeti pannakse seal nagu pidu laudenas. Kui tähtsam päev kui muud, siis on seal levinud selline asi nagu koraani lugemine. See pole ainult nii nagu muudes riikides, näiteks Tallinnas, et koraani loetakse mošees. Seal kutsutakse kohale inimene, kes oskab lugeda ja tema tulekuks kaetakse tavaliselt pidulevad, et tema ja süüakse, loetakse uuesti palveid. No Tallinna kodus, siis olid teil pereks isa, ema ja vanem õde ja teie ise, kui te Iirimaale sõitsite, siis seal oli suur hulk sugulasi, et kui jälle see suvi otsa saiade tulite siia Eesti koju tagasi, et siis oli nagu imelik ka, et korraga on nii vähemeid, et seal oli suur hulk rahvast ja võib-olla vahel oli selline tunne, et ei tahagi nagu ära tulla siia eesti koju, et oleks nagu seal edasi, et oli sellist tunnet ka. Mõni keele ja kui ma tagasi tulin Tallinnasse, siis oli väga raske kohaneda selle ja mis siin Tallinnas on ilm ja inimeses ja see maastik. Ja kõige raskem oli vist keel, sest seal räägitakse kogu aeg tatari, baski keeles vene keelt kuulen harva, siis nagu harjumatu mingit muud keelt rääkima hakata osaspiana. No aga täna te võite olla õnnelik inimene, te teate nii mitut keelt ja saate hakkama, eks ole, vene keel on ju ka sealhulgas, aga ma ei tea, mul on tunne, et see eesti keel ikkagi tuli teile täiesti kergelt, sest et vanemad panid eesti lasteaeda, mis oli päris tark tegu. Oli küll jah, kuni kolmanda eluaastani käisime venelaste aias, siis kolmandast läksin ESC lasteaeda ja nagu mulle ema rääkis, et üks aasta aega ma ei olnud ühtegi eestikeelset sõna, sest ma olin kogu aeg vaid seal lasteaias ja kuulasite. Ja siis ma kuulasin ja ühel hetkel ma hakkasin aval rääkima. Kas te mäletate seda hetke, kui te tegite suu lahti, jääksite eesti keeles vabalt rääkima ja ema ja õde olid šokis, mõnda aega? Lugu oli siis selline, et ma rääkisin eesti keeles muinasjutule Punamütsikest see oligi esimene jutt, mida ma eesti keeles rääkisin. Siis te olite mingi nelja, viie või kuuene ja no sealt edasi oli selge, et bändiga eestikeelsesse kooli. Ja eestikeelse kooli ja mõnda hiljem siis läksin õela essi keskkooli inglise kallakuga. Nii et inglise keelt oskate veel ka. Kuidas te siis oma noorust mäletate, kui ma teiega siin juttu räägin? Il nooruses mulle tundub, et te olete selline sissepoole elav inimene või selline, ütleme, rohkem endasse tõmbunud ei ole nii väga ava. Tegelikult kuskil algklassides ma olin väga aktiivne laps, siis kuskil põhikooli lõpuks hakkasin rahunema, aga. No täna te õpite Tallinna Ülikoolis eesti filoloogia erialal teisel kursusel, kuidas teil see huvi tekkis? Ausalt öeldes mõtlesin, et kui ma olen juba mitu keelt suus on, võiks üht keelt päris selgeks saada, võib-olla miks mitte ka eesti keelt. Kui te siin elate, eks ole, ja, ja on selline plaan hakata tõlkeks või siis toimetajaks. Selline vaikne töö teile istuks ja meeldiks jah, jah, näiteks tõlkida paskyiri kirjandust eesti keelde ja vastupidi. Tegelikult mul on juba üks tõlgitud raamat valmis, see ilmus alles sellel aastal, trükis räägib Puškini rahvuskangelasest väädianikus olevat ju laienemist ja meie Hosemaga koostasime selle raamatu mina tõlkisin siis näidendi vene keeles, eesti keele näidanud, räägib siis Salavati elust, nii et see on nagu üks kogumikus sees on ka näidend ja et see on nagu tema elulugu, siis on mingid arhiivimaterjalid, mis on ka näidanud, mis selle kogumiku pealkiri Eesti mäletad. Jälle saame targemaks, see on killuke meie enda ajalugu, kui nii võtta meie ühist ajalugu fas kiiriaga. No nagu te ise ütlesite, rahunesid maha ilmselt sellises murde-eas, et enne tulid elavam, kuidas te inimestega läbi käite, eestlaste hulgas ka mõni sõber on. Päris palju minu endise klassikaaslasi, mu head sõbrad, aga meil on nagu selline reegel, et kui sa tahad endale parimat sõpra või nagu kuidas õigemini hinge kaasas, siis see peaks olema sinu enda rahvusest. Sellepärast mul ongi. Sain ka islami reeglite poolt paika pandud. Ja teie parim sõber elab Eestis tema nagu ka Eestis ja siis on teil vedanud, sest et oleks natuke kurb, kui ta elaks seal pas kiires ehk ilmselt ka seal on häid sõpru, seal on ka. Kui tihti te siis oma sõbraga kohtute, mida te ette võtate? Pärast Eesti käime koos mošees, kuna seal on igal pühapäeval palju tegemist, saab teiste rahvuskaaslastega kokku, vahetevahel siis ka käime näiteks nende pühadel üritustel, mis on islami poolt määratud vega rahvuspühadel saame kokku. Kus see teema see praegu on. Seal asub lennujaama kõrval seal kolmekorruseline maja. No kui tekkis siia Tallinnasse paskiiri kultuuriühendus, kas see tekkis suuresti teie ema eestvõttel? Ja et tema on ka esinaine, esialgu oli ta tatari ühenduses, sest arvas, et oleks vaja luua iseseisvat õendus Baskini ühendust, siis kuna tal olid lapsed, kes esinesid, siis tema arvas, et võiks lapsed oma ühenduses käiku lasta. Suurepärane mõte ja nii see sündiski. Ja kui tihti te seal siis kohtute, ma olen siin teiste inimestega meie selle saatusele külalistega rääkinud, et nad on ikka üsna vaimustatud, et neil on ka oma sellised rahvusseltsid olemas, et seal on tore kohtuda ja mis iganes põhjusel, kui tihti teie kohtute oma pass, kiiri, kultuuri ühenduses. Ja siis kohe aegne valmistuma eta nendeks üritusteks. Nagu ma juba mainisin, siis Sabantui ja siis tähtpäev, mida vahel tähistatakse, on Pascatastani Iseseisvuspäev, mees on 11, oktoober. Selle sees on ka Nasse, eksis hanede kitkumine, selline asi? Jah, see on eraldi püha, millal seal sen sügisel tõestataks sügisel ja siis kogunevad vanasti või tänapäeval kogunevad inimesed kokku neid Hars kitkuma, siis laulavad laule ja tantsivad, mis nende kitkutud hanedega siis siis valmistatakse ja süüakse ära. Aga kuidas seda hanepass kiiri moodi valmistatakse, olete näinud kõrvalt see idee ise ide, aga ema keedab lisab ta sinna mingeid huvitavaid asju, ütleme, mis teie toidukommete hulka just kuulub. Meil kultuuris pole selliseid erilisi toiduaineid, mida teistel poleks, kõik see traditsiooniline, mis on ka mujal maailmas, et köögiviljad ja juurviljad, köögivilju peab palju olema ja ei pea, Ani, siis keedetakse ära ja mis sealt saab siis suppi ja meil on selline komme, et Ma ütlesin, peab kodus olema keedetud kartul ja keedetud liha. Kui seda pole, siis oled järelikult vaene inimene. See päev nagu iga päev vähemalt olemassõnana. Olgu või külmalt, et lähed külmkappi ja võta soojendad, see peab alati olemas olema. Ja teil on ka jah. Et Muuga on nii, et tore kui on, aga see on kindel, mis peab olema. No ja teie olete selle oma linna elamisse kaasa toonud. Kui te nüüd seal Paškiiri kultuuriühenduses kokku saate, kas see on ainult siis, kui te valmistute ütleme, mingiks esinemiseks mingiks rahvuslikuks tähtpäevaks, et need on sellised kindlad korrad, aga kas ta niisama ka kohtute seal kultuuriühenduses, lihtsalt saame kokku, ajame juttu, kuidas sul läheb? Kuidas siis sellised kokkusaamised on sama toredad kui muidu või on isegi veel toredamad, et ei pea mingiks esinemiseks valmistuma või kuidas selliste asjadega? Teda ümbritseb, tegime, mis kannab nime valge sellest tulenevalt siis me ühenduse nimetus, aga tulles tagasi teie sugulaste juurde, siis nemad elavad rohkem maal. Jah, jah. Ilusates piirkondades nagu tahaks, sest Foski on mägine piirkond, aga nemad elavad sirgel pinnal või kuni saab öelda tasasel pinnal tasasel pinnal. No kirjeldage natuke seda paska Iirimaa loodust ja milline ta siis on seal asju, palju metsa, kohati on ta Mägime hästi ilus sõna, kaljunukid ja mäetipud on lumega kaetud terve aasta läbi ja mõni mõni piirkond tasane, aga ta pole nagu täiesti tasemel, nagu näiteks Eestis on, et tal on ka sellist pisemat künkad olevas ja mille poolest paskiri on tuntud oma metsad ja mesilased. Taimed, ma räägin natuke selles, et kuna metsades elab palju neid loomi siis ja Baskeelast olid algupäraselt jahimehed, siis meie rahvusriided kaunistab tavaliselt karusnahk, uhked mütsid meestel peas, karusnahaga ääristatud naistel on ka, aga neid on nagu kleidipealse karusnahk rohkem ja kuna meil on neid erinevaid taimed, mis kasvavad erinevates piirkondades, siis Baskeerimisel üks kõige tuntumaid maailmas. Ainult neil on ikka veel mõningates metsikumates piirkondades levinud, see pole nagu tarud maha pandud, vaid pannakse puude otsa. Metsmesilaste mett korjatakse, seal on meil ikka veel levinud. No olete Eestis ka metsas kõndija? Eesti metsad on nii palju kui mina olen, siis nad soised ja kasvavad peamiselt okaspuud seal nagu üks erinevus, mis Foski Eesti vahel on need marjad, näiteks pass, kiires pole mustikaid kunagi nähtavasti. No aga kui sellest Eesti elust rääkida, siis kuna te õpite filoloogiat, mis tähendab siis keelt, kirjandust ja rahvaluulet, mis teid peale selle veel Eestis elades huvitab? Mõnes mõttes on huvitav Eesti ajalugu, mida lähisaja valitse muinasajast. Kuidas sellesse on vähe uuritud, sellest on vähe infot, kes teab, kuidas need muistsed eestlased elasid aga mida ma tähele panin, siis natuke on eesti keele grammatika sarnane. Näiteks selle poolest, et kuidas meil sõnu väänatakse, osalane sisse sov puudumine, nagu näiteks on inglise keeles vene keeles saksa keeles. Mõned üksikud sõnad on ka sarnased meil pas kirja, kes tegelevad. Et küllap tuleneb sellest, et rahvused elasid läheduses, eks, 10000 aastat tagasi. Kuidas teile tundub, on teil kiire elu, on teil palju tegemist? No mitte alati, aga see kultuuri tähendus ka nagu iga nädal 24 seitse ka toimuma siis kui tulevad üritused, siis on tõesti ajapuudus, sest tuleb nii palju ära teha ja ette valmistuda ja kooli kõrvalt on seda raske teha. Kuidas teile muidu see Tallinna Ülikoolis õppimine istub, sellest ülikoolist, arvate? Kõik oleneb muidugi sellest jalas ja õppejõududest, aga nii palju kui mina olen õppinud, siis mina olen rahule jäänud. Et midagi väga hullu pole olnud. Mis see väga hull on? No ma olen kuulnud, kuidas seal meedikud omal seal ülikoolis õppimine käiv. Huvitav, kuidas käipas kiires ülikoolis õppimine. Esiteks nad lõpetavad aasta vanem kui meie, et lõpetavad keskkooli gümnaasiumi üks aasta varem, eks nad õpivad 11 aastat. Ja siis kuidas neid saadetakse sinna ülikoolides, et praktilised. Kui sa elad kuskil maapiirkonnas, see maapiirkonna keskus otsustab, et annab seatud sind, saadetakse kuhugi ülikooli, õpid eriala, mis on selle maakonnale kasulik, nii et sinu enda arvamus ei loe midagi. Load küll, aga kui sa näiteks sisse ei pääse, sa võid seda varianti küll kasutada. Taanis õppetöö käib ikkagi valdavalt vene keeles, KEKi ainult vene keeles või käib kuskil ka kohaliku rahva keeles rohkem muidu. Selles, sest, et tööstus on ikkagi venekeelne ja sind ei pruugita tagasi oma maakonda saavutavaid kuhugi mujale, nii et kuskil mujal väljaspool pas kired pole sellest baski keeles õpingutest enam suurt kasu. Aga teie sugulased, noh, ütleme sellised, kes tööl veel käivad, millega nemad tegelevad või kus nemad töötavad seal, kus kirjas. Minu onud on insenerid, üks oludes töötab selles energeetika valdkonnas, kuna kas kiri on üks suurimaid naftaleiukohti? Ma arvan, et seal on see väga. Paljud noored üritavad saada just sinna geoloogia erialale, kus naftaülikool, nagu seda kutsutakse, sinna üritavad väga paljud sisse saada. Peale inseneride, kellena veel töötatakse ükstandidesse õpetajana. Ta omaenda külas ja on algklassides pallisel külakoolis, lapsi käib, ma arvan, 10 inimest, 10 last ja mitu klassi sellel oli vist ainult algklassid, sest kui ma õigesti mäletan üks sugulane pidi põhikoolis kuidagi teises külas käima aines kuskil neljanda viienda klassini, siis kuidas ta rahule ja temal on küll rahul omadega, et pole palju lapsi ja seal on ikka palju, aga lihtsalt veidi rahulikum ja kindel töökoht on üks asi, millega rahul olla, see külakool mõni vana maja või on uus spetsiaalselt koolimajaks ehitatud? Ei ole see nõukogude ajal ehitatud laual ja selline vahva väike kool. Aga teie ise illur ei ole? Niimoodi mõelnud, et päriselt Pascrostani elama minna. Tegelikult vist vist mitte, eriti kui te olete eesti keele selgeks saanud või mis te olete mõelnud oma tulevikku. Kuid suhtes ma arvan, siis kui on täitsa Vaname, siis vanadus ta seal hea väeta kodumaal noorelt, seal pole kyll midagi peale hakata. Pealegi eesti filoloogile. Kuigi ma vaatasin kuskilt mingitest andmetest, et tegelikult Poskeerias elab eestlasi ka mingi 300 ringis, oli üks arv mõne aasta taguse seisuga ei tea küll, millega nad seal tegelevad, aga ju siis millegagi tegelevad, et äkki läheb see asi niimoodi välja, et lähete sinna pensionipõlve pidama, praegu muidugi väga tore teie pensionist rääkida sinna veel 100 aastat aega, aga niisugune mõte on korraks vilksti läbi käinud. Suurepärane no meil siin on lauldud, siis on lauldud ikka vastava maa keeles, teie täna mängisite pilli? No ma proovin siis ise baskiirigees öelda, et kas aitäh on Rahmatway. Aega rähmad, lähme mõlemad, näed. Ahaa, aga öelge ise ka midagi baski keeles, noh näiteks, et me siin salvestame täna sellisel hästi sombusel novembripäeval ja väljas on väljas, sajab vihma, näiteks oleks tore kuulda, kas kiri keeles murran ja java ja enne, kui me ütleme head käega ehk see on haubul haavu, Haadee hääldate palju pehmemalt enne veel me otsustasime, et mängime lõpetuseks ühe toreda pala selliselt plaadilt, kus samamoodi saab kuulata seda kurai nimelist rahvuspilli ja millesse pala räägib. See vana on siis lihtsalt baskide rahvatantsuviis ja sügavamalt sellel polegi lihtsalt tantsida, selle saatel. Suur aitäh, Baskeer, Ilnur rullent ütlen veel kord, et te olete seni meie kõige noorem külaline, siin sarjas 20 aastane, kõike head teile ja toredat elu siin Eestimaal ja täna olid stuudios ka veel Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni.