Tervist Sandor Liive aeg Eesti Energia juhina saab läbi novembri lõpus, seega juba loetud päevade pärast. Mida on Sandor Liive saavutanud nende 16 aasta jooksul energiajuhatuses neist üheksa jooksul juhatuse esimehena ja mis seisus on praegu Eesti energia kui firma ja mis seisus on Eesti energeetika laiemalt ja mis plaanid on tulevikuks Sandor Liiver endal? Sellest tahangi algavas saates rääkida. Sandor Liive, tere tulemast stuudiosse. Tere päevast. Mina olen saatejuht Arp Müller. Alustame sellest, milline oli Eesti Energia aastal 1998, kui ta sinna juhatuse liikmena tööle asusite. Oletan õigesti, et tegemist oli sellises suures riigifirmaga saastavate ja amortiseerunud seadmetega, mis tegutses riiklikult reguleeritud hindadega turul mis võib-olla ka sisemiselt eriti hästi ei toiminud. No tõepoolest aastal 1998 Eesti energia oli. Natukene tolmune nõukogude aegne kohalik elektrimonopol Selleks ajaks see siis juba noh, ütleme, erasektor oli päris kõvasti arenenud Eesti majandusele edasi liikunud, aga aga kui ma esimest korda Eesti Energia peahoonesse tollal astusin see oli Estonia puiesteel Estonia puiestee üks siis mul oli esmakordselt nii-öelda tunne, et ma vist olen ajas 20 aastat tagasi astunud. Tundus nagu aastaaeg oli seal 60. seitsmendal seisma jäänud, et et kuid et ma sinna üldse sattusin, see oli üks osa suurest muutusest ja nimelt 1009 97 lõpu poole Kaubandus-Tööstuskoda ja tööandjate keskliit olid maitsega kokku leppinud. Et majandus on tuvastanud arenenud, et aeg on hakata ka riigile siis kuulunud õigemini riigile jäänud firmasid siis uuendama moderniseerima, sest teatavasti üheksanda aasta alguses ju enamus riigile kuuluvaid ettevõtteid oli, oli kiiresti oksjonil maha müüdud mis tagas ka Eesti niukse kiire, kiire majanduskasvu ja moderniseerimise. Ja, ja selle tulemusena siis Eesti energia kõigepealt nõukogusse määrati ettevõtte organisatsioonide esindajaid, siis ma mäletan, et olid seal Olari Taal, Jüri Käo, Toomas Luman. Kõike tänaval väga tuntud nimed ja mida nad siis tegelikult tegid, nad tegid sedasama mida, mida ka sel aastal Eesti energiaga tehtud, et et tehti avalik konkurss ja siis mina sinna ei kandideerinud minu jaoks Eesti energiat, kui äriühingut, Donald ei eksisteerinud minu jaoks, elekter oli nagu päike, õhk ja merevesi, meie sõbrad kolmekesi. Et aga ses mõttes niuke firma on olemas ja, ja siis minuga võttis ühendust Gunnar Okk siis tema, Gunnar Okk ja tema kandideerib ja temal on soovitatud mind finantsdirektoriks. Hiljem selgus, et kes seda aga kes oli mind soovitanud, tuli välja, et Erkki Raasuke. Nii et nii ma sattusin Eesti energiasse ja, ja ma olin siis 228 aastat vana noor agressiivne finantsdirektor. Olin selleks ajaks juba olnud viis aastat, siis üheksanda aasta alguses eraettevõtja väga paljusid erinevaid firmasid asutanud, mõned neist on tänagi veel Eesti turul olemas, näiteks kinnisvarabüroo uus maa on mitmed firmad, mis enam ei ole fondijuhtide AS, mis oli esimene siis varahaldur Eestis üldse ja, ja, ja näiteks ka ühe esimene üks ühe välisinvestori Sonyasuani dolaragupi esimest ostumaitseid nõustuda, et mul oli mingi karjäär juba selja taga ja ma olin olnud ka siis natuke vähem kui kolm aastat töötanud siis juba suuremas firmas Tallinna sadamas panud seal käima finantsosakonna ja ka olnud siis mõnda aega finantsdirektor, et siis ma sain selle kõne, kuna Rockilt, et tule Eesti Energiat, Eesti finantsdirektoriks ja värskelt oli TTÜga lõpetatud. Jah, et mul oligi nii, et ma TTÜ düüs hakkasin õppima 90 alguses alguses ma olin keemiateaduskonnas kaks aastat millest muideks on väga palju kasu olnud, töötas Eesti energias, et mul seal keemiainseneri nii-öelda baasharidus on olemas. Ja siis kuna mu elu ja töö oli juba nii-öelda aasta alguse ikkagi ettevõtluses ja finantsvaldkonnaga seotud finantspoolt, toitsi firmades, siis siis ma läksin majandusse üle ja ma lõpetasin majandusteaduskonna. Ajaloolistel põhjustel on Narva elektrijaamad, venekeelse töötajaskonna kasutused, kas 16 aastaga on ka seal muutunud rohkem eestikeelse maksja eestimeelsemaks? No minu meelest üldse see keeleteemat loomulikult noh, paljud töötajad meie Virumaa ettevõtetes jätkuvalt eelistavad rääkida vene keeles, et see on, on, on praktilisem. Ettevõtete juhid, kõik suudavad rääkida eesti keeles, kes meil seal on ja, ja noh, ikkagi niisugused koosolekud ja suured nõupidamised, kus siis Eesti energia nagu kontserni juhatuse liikmed osalevad, need toimuvad kõik eesti keeles et aga noh, minu meelest seda, need inimesed on Eesti Eesti fännid, nad teavad, mis teisel pool Narva jõge toimub. Nad näevad, et elatustase on, on Eesti pool palju parem, töö on kindel, palk makstakse alati õigel õigel ajal välja ja, ja mis muidugi sel aastal nagu uus asi on, et saab ikkagi kõiki kaupu osta, mida Venemaal enam ei saa. Nii et noh, need inimesed näevad päev, et elu Eestis on, on paremini, et ma arvan, meil ei ole sellepärast vaja muretseda mis siis tootmise poole pealt on Eesti energias 16. aasta jooksul muutunud mida kõige olulisemana esile tuua. Nagu me räägime tootmisest, siis noh, meie kõige suurem osa tootmisest on ikkagi seotud põlevkiviga ja, ja ma arvan, et noh, kõige suurem muutus ikkagi on see et kui üheksanda aasta lõpus oli pidevalt oli see teemad noh, see põlevkivi, et, et see on niisugune tolmune ja ja ma olen lihtsalt imelikud siin Euroopas noh, Euroopa Liit olime minemas, et me ilmselt peamiselt kinni panema, et noh, ütleme otse, et ega ikkagi enamus inimene, enamus inimesi Eestis seda põlevkivienergeetikat nagu häbenes, et, et see on nagu mingisugune Nõukogude okupatsioonijärgne taak, mida me peame põdema ja häbenema ja parem, kui seda veel ei oleks. Et kui ma vaatan, kus seisus me täna oleme, siis selle põlevkivist energia tootmisega siis täna vähemalt Eesti energias ja üha kasvav hulk minu meelest ka eestimaalasi on selle üle uhked. Meil on energiasõltumatus elektri valdkonnas ja meil on väga selge plaan, kuidas Eesti võiks saada energiasõltumatuks elektrienergiasõltumatuse vahe ei ole ainult mõned tähed. Nimelt on selle vahe on väga suur, nii kui kogu elektritarbimise energiatarbimisest elektritarbimine on 20 protsenti kõigest siis jah, elektri oleme sõltumatud, aga energia mõttes mitte. Aga meil on väga selge plaan, kuidas me võiksime saada energiasõltumatuks, ehk me toodame rohkem energiat, kui me tarbime ja astuda selliste väärikate riikide nagu Norra ja Taani seltskonda, kes on netoenergia eksportijad ja mis me peame tegema selleks väga lihtne. Me peame põlevkivist võtma välja maksimaalse energia. Ja seda me teeme siis, kui me põlevkivist toodame kõigepealt õli elektrit, teeme tulevikus siis põlevkivigaasist ja, ja poolkoksist ehk siis õlitootmise kõrvalproduktidest. Ja selles sellel teel on Enefit 280 õlitehase ehitamine ja selle tehnoloogia tõestamine kriitilise tähtsusega. Ja, ja meil on võimalus järgmise 10 aastaga kogu senine põlevkivitööstus teha kaks korda efektiivsemaks ja kaks korda väiksema keskkonnamõjuga ja sa saades seejuures selle kasumis, põlev energia eestile saab pakkuda, on, on, on energiasõltumatus, on töökohad ja on ka riigile ja omanikule korralik tulu. Kas see ümbritsev majanduskeskkond on tundmatuseni muutunud, võrreldes 98. aastaga? Meil on need kaks Estlinki merekaablit, meil on avanenud elektriturg, hinnad on vabad, aga samas on ka keskkonnanõuded karmistunud. Mis on selleks kõige suuremaks väljakutseks olnud teile Eesti Energia juhina? No kindlasti ühte lausesse või, või ka kolme laus kuutteist aastat väljakutsena on raske panna, kuid sellest loetelust justkui nagu jalutame siit natukene 98.-st tänasesse päeva, siis noh, esimene asi kindlasti oli karmistuvad keskkonnanõuded, väävliheitmed, lämmastikuheitmed, mis oli ette teada, et tulevad need nõuded, mis Euroopa Liidu ka ühinemisega tulid. Et, et noh, see oli esimene asi, teine, mis oli teada, oli turgude avanemine elektriturgude liberaliseerimine, avamine konkurentsile, see oli teada. Nüüd kui me vaatame 90 kaheksandat aastat 99, siis nafta hind oli 10, käis 10 10 dollarit barreli kohta, käis korra isegi all allpool ära. Et see tee majanduskeskkonna muutusega. Ja meie strateegia on muutunud, ütleme nii, et ega me 10 aastat tagasi isegi ei saanud omada ja unistada plaanist, et Eesti energia tulevik on see, et oleme põlevkivist väga suure õli toota. Kuna selleks, et olla, see peab olema väga kõrge naftahind ja tegelikult nafta hind hakkas piisavalt kõrgele tasemele liikuma alles ju ütleme noh, kuus-seitse-kaheksa aastat tagasi, kus tõusakas tulema, et, et ka Eesti energia areng 98. tänapäeva on olnud noh, mõnes mõttes ka otsing. Kas strateegia mõttes, et kui me vaatame teinekord ka noh, millest me ise rääkisime aastal 2005, siis me mõtlesime, et me oleme, vallutame vallutame kogu Läänemere piirkonna jaeturu, eks ju, et oleme suur elektrimüüja, unistasime, et meil võiks olla kaks pillanud klienti. Täna meil on reaalsuses, müüme elektrit vähem kui poole miljonile kliendile ja me räägime sellest, et Eesti energia, põlevkivienergiaettevõte kus peamine tulu tuleb sellest, et väärtustame maksimaalselt Eesti põlevkivi. Nii et see tee on olnud pikk välja, kus on olnud erinevaid. Aga, aga mis on, mis on ühine, on see, et vastavalt väliskeskkonna muutustele vastavalt ka naftaturuhinnana muutusele me pidevalt jälgime neid võimalusi, ime pidevalt muutuma. Mis riikides praegu Eesti energiast toodetavat elektrit tarvitatakse. No kõik kõikjal, kus on meil ühendus, et tegelikult, et otseselt me müüme jaeturule, siis Eestis, Lätis, Leedus hulgiturgudele liigub taga siis kõikidesse põhjamaadesse, et kaks ühendust Soome poole on, on tekitanud meil korraliku ühenduse kogu Põhjamaadega, nii et läbi börsisüsteemi kauplemine käib, Elektra liigub sinna, kus hind on kallim ja noh, viimasel ajal kõige rohkem muidugi Läti ja Leedu poole, kus on tavaliselt kallimad kui Eesti-Soome hind on praktiliselt enamus aega sama. No teie ajal laiendas Eesti Energia ennast ka taastuvenergia sektorisse teinud tuulikud, teil on Tallinna prügipõletusjaam ja te astusite sellega ju nii mõnelegi erasektori ettevõtjale varba peale, nii mõnigi leidis, et Eesti energia ei peaks sellega tegelema, aga, aga ikkagi, miks te tegelete? No võtame jällegi hästi konkreetselt, et tuulikud, et Eesti energias meil on väga selge plaan olnud, me peame, me tahame vähendada oma elektritootmise CO2 sisaldust. Et tuulikud on vabad, olid saada toetused selleks, et kui riik pakub toetusi, siis ta pakub seda kõigile ettevõtjatele, nii et me võtsime sellest oma osa. Meil täna on tõepoolest üle 100 megavatti tuulikute võimsust ja, ja tuulikud töötavad suured pargid ja see töötab prügi, prügi põletamine, sellest elektri soojuse koostootmine. See oli väga pragmaatiline samm, et, et noh, meil on suur küsimus, mis Viru elektrijaamast meil oli võimalus sinna ehitada ja, ja need firmad, kes prügi käitlemisega Eestis tegelesid, olid jätnud selle võimaluse kasutamata. Nad lihtsalt eelisid tampida seda prügi maha. Ta käis terav võitlus Teeaa veolia vahel. No äris käib võitlus, et see on loomulik osa, tähendab, et et see on väga loomulik osa ja, ja lihtsalt on see, et ettevõtted valivad erinevaid strateegiaid või strateegia oli väga selgelt hoida investeeringud väga väikesed, et et kui nad toimetasid väga paljudes riikides nad ei tahtnud teha kapitalimahukaid investeeringuid, meie toimetame peamiselt Eestis. Me oleme Eesti riigile kuuluv firma. Jaa, jaa. Meil on siin pikaajalised plaanid, et, et me ei, meil ei ole probleemi 100 miljonit eurot investeerida oma oma oma elektrijaama kõrvale, tähendab, või sinna seda laiendada ja alustada uut uut tootmist, mis teeb Eestis minu meelest elu paremaks. Me muutsime kogu Eesti prügikäitlemist. Teie ametiaega ei hakka periood kui nii Eestis kui ka Eesti energias räägite väga tõsiselt tuumaenergiast ja ka Legia ostis lausa Pakrile juba maid võimaliku Eesti tuumajaama asupaigaks või uuringuteks. Ja ma leidsin ka sellise fakti, et 2009 meie kahekõne saates ETV-s ütlesite, et Eesti rajab tuumajaama igal juhul. Küsimus on vaid kohas ja ajas. Miks see tuumajaama teema ära vajus? Tuumajaama teema küll, miks ta tuli? Mängu tuli jälle sama, et kus me saame CO2 vabatootmise ja seda ma mäletan, kuidas ta tuli, aga miks ta ära vajus, oli hästi lihtne oli see, et, et esiteks on see, et, Tuumhulki lootus, kogu see tuumajaama projekt Soomes mis oli üks suur noh, nii-öelda eeskuju meil väga kõvasti venima ja ta ei ole siiamaani valmistanud. Ma tuletan meelde, et 2004 Nad kirjutasid lepingu ise pidi, 2000 oleks valmis olema. Täna räägitakse, saab 2018 valmis teiseks loomulikult kogu Fukushima tuumajama-ga seotud katastroof kogu tuumajaamade investeerimisega oluliselt kallimaks ohutusnõuete karmistamise tõttu. Ja kolmandaks meiegi esimene prioriteet oli ju teha seda Leedus, Leedus see projekt, noh, jätkuvalt justkui on nagu elus mees aktiivselt seal midagi ei tee, aga see lihtsalt ei edenenud. Ja lõpuks ju ka poliitiliselt leedus kadus. See toetus ära, et, et nii, et hästi lihtsalt öeldes kokkuvõtvalt. Miks tuumajaama projekt projektiga ma enam ei tegele, on see, et meil endale Eesti Energial on täna parem plaan. Ma toon lihtsa näite, et kui investeerida miljard eurot Leetu siis me saame umbes 300 megavatti elektrilist võimsust. Kui me sama miljardi euro eest ehitame auverre neli Enefit 280 õlitehast, siis me saame sealt kaheksa miljonit barrelit õli aastas. Ja me saame 400 megavatti elektrienergiat tunnis põlevkivi poolkoksist. Meil täna on parem plaan ja me meil on parem plaan, kuidas oma CO2 sisaldust elektritootmises vähendada ja, ja see plaan on meie kontrolli all. Me saame ise dikteerida ajakava, otsustussamm on üks Enefit kaks õlitehasega ehk umbes 250 miljonit eurot ja meil täna lihtsalt parem plaan. Niisiis te täna sõnastaksite oma 2009. aasta lause ümber siis ütlesite, et Eesti rajab tuumajaama igal juhul küsimus on vaid kohas ja ajas, kuidas ta täna selle ühe lausega sõnastaksite aegseid lause juurde see lause on 2009 väga hästi sõnastatud. Sest sest ma isiklikult usun, et jumal, nendega on tulevikku. Et kas need on tuumajaam selline, nagu me seda täna tunneme või, või on siis juba ka midagi rohkem edasi arendatud, tähendab, aga ma arvan, seal on 2009 lause on väga hea. Et, et see lause elab edasi. Kui kaugele on auvere uue põlevkivielektrijaama valmimine? Ehitus algas 2012, kuidas see edeneb? Põlev kylectrama ehitab, ehitab Prantsusmaa aastum ja, ja noh, tegelikult on ta nüüd niikaugel, et et esimene tuli tehakse siis katlasse nii-öelda põlevi katlasse juba lähemate nädalate jooksul. Tema lõplik valmimine, üleandmine on siis aasta 2015, lõpus aga jaam noh, füüsiliselt hakkab saama valmis ja hakatakse juba esimesi nii-öelda nii-öelda kuumkäivitus teste tegema, milleks on siis üks on, on, on esimene tuli tuli katlas algu alguses, küll siis siis põlevkiviõliga. Kui kaugele on uue Enefit 280 õlitehase pideval täiskoormusel töölehakkamine. Enefit 280 töötab. Pidevalt ka uue, siis suuremate võimsustega rekordeid, et eile me tegime järjekordse uue rekordi, et me töötasime siis võimsusega 260 tonni tunnis, ma tuletan meelde, et see projekteeritud maksimumvõimsus on 280 tonni tunnis. Nii et me oleme töötanud juba väga siis kõrgete projekteeritud võimsustega. Nii et loomulikult on see, et, et, et üks on maksimaalne võimsus, kuid seda tööperioodi ka pidevalt pikendame. Niiet nii et meil kõige pikem töötsükkel on olnud juba üle 22 päeva, ligi kuu on ta nagu stabiilselt töötanud. Ma arvan, et, et kui me siin järgmise tänasest päevast ütleme aasta jooksul suudame selle saada stabiilselt pikaajaliselt projekteeritud võimsusel tööle siis me võime küll öelda seda, et me tegelikult oleme tule järgi viisist tehnoloogia arendamise maailmameister seest, tehnoloogia arendamine on, on ajamahukas, see on kulukas ja see, et peale füüsilist valmimist kolme aasta jooksul saadakse uus põlevkivitehnoloogia, kus esmakordselt on siis õli tootmine ja, ja siis elektritootmine nii-öelda kergeid plokist poolkoksist ühendatud omavahel senisest tootmise, mis kaks korda suuremaks tehtud. Kui me saame selle kolmega aastaga projekteeritud võimsuse käima, siis on, on, on, on, on, on maailmarekord. Eesti energia on avalikkuse silmis pahatihti olnud peksukotiks hoolimata sellest hoolimata nendest faktidest, et erinevalt paljudest teistest euroliidu riikidest me tänu Eesti energiajaamadele ei sõltu elektri impordist. Meie riik ei pea elektri tootmisele peale maksma, vaid saab hoopis dividende, mille eest maksta riigieelarvest õpetajatele ja politseinikele palka ja ja tänu Eesti energiale saavad ju tuhanded inimesed Ida-Virumaal tööd. Aga miks avalikkuses ikkagi Eesti Energia rolli sageli ei osata ja hinnata kasvõi kui lugeda artikleid ajakirjanduses või inimeste omavahelised vestlused või Internetikommentaarid? Ikka öeldakse, et no igaüks ikka leiab midagi Eesti energia kohta. No ma arvan, et kõigepealt on väga hea, et me Eesti inimestele korda läheme, et ma arvan, oleks palju hullem kui, kui eestlane, kas räägitakse, et, et ma arvan, et et Oskar Oskar, vaidlen seda öelnud, et see on üks asi, hullem sellesse suhtes räägitakse, on see, et ei räägita. Nii et ma arvan, see on kindlasti firmale suur, unustades räägitakse. Aga vastuseks küsimusele, et miks räägitakse mis otseselt ei, miks räägitakse halvasti. Et ei oska mina seda täpselt öelda, miks see nii on, et, et aga no mida ma oskan teile öelda, on see, et. Need, inimesed, kes vaatavad meid väljastpoolt Eestit ja kes natukene vaatavad, mida firma on teinud, kuidas on arenenud ja vaatavad ka teisi Euroopa energiafirmasid. Vaata seda olukorda siis mul on siiralt üllatunud, millist imestust tunnustust Nad avaldavad. Ja kui nad lõpuks küsivad, et kes firma omanik on ja ma ütlen, et see on 100 protsenti riigile kuuluv firma siis väljaspool Eestit seda mitte keegi ei usu, sest selline firma areng selline firma Ka tegevusgeograafia ei mahu mitte kellegile pähe, et üks, üks riigile kuuluv firma või selliseid asju teha. Et mina võtan nagu tunnustada, nii et nii et nüüd on aga kasvõi kõik need hiljem valeks osutunud jutumärkides uudised sellest, kuidas õlitehases toimus põleng või lausa plahvatus, mis selle taga on, kas on mingite konkurentide huvid, soovid ajakirjandusse sööta ette mingit valeinfot või ajakirjanik? Rumalus? Ma arvan, eks siin kindlasti on huvigruppe, kes, kes, kes võitlevad oma positsiooni eest. Et aga raske öelda, noh ma ei tea. Ja, ja ma ei ole teinud erilisi pingutusi selleks, et et uurida, kes siis mida nüüd lekitas ja, ja miks ta seda rääkis, et, et noh, ma olen olnud väga väga hõivatud selle tööga, mida, mida ma teen firma juhtimiseks arendamiseks koos oma meeskonnaga ja, ja. On ka igasugu, ütleme selle kohta, aga ütleme, et ütleme, et noh, me oleme pidevalt nagu edasi liikunud ja, ja kui me vaatame neid mida Eesti energia on, on saavutanud mis kajastub ka majandustulemustes, millise panuse me anname riigieelarves küsida, kui palju Eesti Energia näiteks viimase 10 aasta jooksul on dividendidena ühelt poolt panustanud riigieelarvesse ja teiselt poolt palju riik ise on Eesti energiasse investeeringuteks rabanud? No ei ole mina nüüd seda kõike siin teile kaasa võtnud paberi pealt, et hakata maha lugematud dividendid, numbrid on juba juba suurusjärgud, dividendinumbrid on juba üle miljardi, et, et selles mõttes mis on läinud noh, iga aasta aastas me tegelikult koostasin maksude dividendiga toome riigieelarvesse juba üle noh, suurusjärgus 300 300 miljonit, et aga ma arvan, et võib-olla isegi olulisem kui need, kui need majandusnumbrid noh, mille üle ma kõige rohkem ise uhkust tunnen, on see, et Eesti energia on kolm viimast aastat valitud Eesti kõige atraktiivsemaks tööandjaks. Et minu meelest see, et me võib-olla strateegia firmal olla ressursse, põlegi ressurss, meil võivad olla aparaadid, mis töötavad. Aga kui meil ei ole inimesi, noh, siis ei töötanud ju aparaadid ei, et, et see, et inimesed, kes et inimesed tahavad eestele, kas töötada minu meelest see on kõige suurem tunnustus ja, ja ma usun, et, et et see võiks olla Eesti riik tervikuna peaks sinnapoole pürgima, et Eesti inimesed, et inimesed tahaksid Eestis elada ja mitte ainult need, kes siin sündinud on aga, aga, aga ka mujalt, et imestaks siia tulla, et, et oleks riik atraktiivne. Miks inimesed tahavad töötada, on väga erinevad, mõni otsib rubla kindlust, kuskil toetab jaotusvõrgu stabiilne monopoolne äri, mõni mõnele meeldib maal käia, põlevkivi, vaata, mõni vaatab, et on rahvusvaheline firmaga atakki saab välismaale, tähendab need, need kriteeriumid on erinevad, mis erinevate inimestele meeldivad. Aga et inimesed tahavad eestlane, kas töötatud polema? Ihaldusväärseim tööandja mitu aastat olnud? Minu meelest see on kõige suurem tunnustus. Räägime Eesti energia välisinvesteeringutest Jordaanias allkirjastasid äsja lepingu sealse valitsusega, mis kindlustab 30-ks aastaks elektri müügi ja samuti sõlmisid lepinguga Elektrijaama ehitajaga. Kuidas Jordaania projekt nüüd Eesti Energia jaoks edasi läheb, nagu ma aru saan, siis energia tõmbab ennast sealt välja, sest ega ega tegelikult Eesti Energial ju sellist raha mahtu, mida edasi sinna investeerida, seda ei ole, aga selgitage kuulajale ära, kuidas projekt edasi läheb ja mis vormis ja kui palju Eesti energia siis oma osalust müües siis teenib kogu sellest projektist võrreldes sellega, mis sinna sisse pandud? No kõigepealt, Jordaanias on meil siis hetkel käsil elektriprojekt, kus sisuliselt projekti sisu on see, et ehitatakse siis põlevkivielektrijaam Jordaania all on põlevkivi, aga tal ei ole kodumaist, nii-öelda kodumaisel ressursil baseeruvat elektri tootmist kogu tema energia, millest elektrit toodab, ostab sisse ja see on ebakindel ka tarne. Nii et me räägime elektrijaamast mis on üle 500 megavatti suur. Ja tõepoolest noh, meie roll on seal olla ikkagi nagu eelkõige projekti arendaja, et me täna omame seal siis kuutekümmet, viite protsenti osalust kõigi, juba teie poolt nimetatud lepingute, need on kõik tõesti alla kirjutatud meil ja finantseerimine on, on ka olemas. Et meil käib siis nii-öelda see etapp, mis meil hetkel nagu käib, on, on siis, kus laenuandjad teevad nagu lõplikku auditit lepingut siis heakskiitmist ei ole lõplikku nii-öelda, et raha saab välja võtta ja samuti siis me räägime läbi hetkel järgmise ringi investoritega, et me hakkame omaosalus siis 65 protsendi Pealt vähendama. Ja mis on oluline öelda küll see, et, et me kapitalimahukas osast oma osalust vähendame, meil jääb nii-öelda siis meie roll rohkem liigub mitte kapitalimahuka juurde, aga teadmistepõhise juurde, et meil jääb suurem roll jääb siis kaevanduse planeerimisel ja, ja samuti siis selle elektrijaama opereerimisel. Et aga kuna see protsess alles veel käib ja ka ka siis investoritega läbirääkimised, siis noh, kõiki täpseid numbreid täna on veel vara välja hõigata, aga noh, loogika on see tõesti, et et meie oma selleks hetkeks, kui hakkab siis elektrijaama ehitus peale, siis meie oleme seal ikkagi noh, niisugune väike väikeosanike selles kapitalimahukas plokis. Nii, aga selgitage kuulajale, kes võib-olla on ka kriitiline, et miks Eesti energia peab kusagil kaugelt tegutsema ja ja siin Eesti Energia Eesti energiale arveid maksvate inimeste raha kusagil põletama. Selgitage, kus need investeeringud tulid, kui suured need on ja palju sealt siis tuleb tagasi tegeleja ja sealt kaudselt siis dividendidena meie riigieelarvesse. Et noh, me oleme Jordaania projekti arendusse investeerinud suurusjärgus 15 15 miljonit eurot tänaseks, et see number natukene kasvab, võib-olla siin enne ehituse algust, ta võib jõuda sinna kuskil 20 25 miljoni euro kanti, on need suurusjärgud, et et kui hakkab ehitus peale, siis selle arendusraha me saame tegelikult juba kõik tagasi. Et noh, tõsi, et oma osalust hoida, pole vaja natukene Kavolu investeerida juurde, kuid fakt on see, et et see projekt on majanduslikult tasuv, seda tuleb ainult siis, kui ta on kasulik ja, ja mitte ainult meie ei usu seda. Meil täna on juba kaks täiendavat partnerit ja me võtame veel juurde vähemalt kaks partnerit. Et ta saab olema äriliselt mõistlik mõistliku tootlusega, mis sellise riskiga projektides on vajalik. Aga noh, me saame rääkida täpsest numbritest siis kui see projekt on ikka juba järgmises faasis mudelis ja, ja tabelites meil numbrid on olemas, aga, aga mõistlik on rääkida siis, kui hakkab raha koju tulema. Kas sealt võiks nüüd hakata siis tiksuma Eesti energiasse dividende 30 aastat või siis hoopis tuleks projekt müüa sellise ettepaneku äripäevas ja teinud? Me peaksime müümegi, ma räägin täielikult täielikult ei ole seda võimalik müüa, sest meil isegi Jordaania valitsusega on kokkulepe, et meil mingisugused miinimumi osalised hoiame. Et kuna ta ikkagi on, noh, me oleme ainukene firma maailmas, millel on nii suuremahulised, põlevkivielektrijaamad veel on reaalne kogemus ja noh, mida minuga Jordaanias natukene müüma ja mõnes teises kohas, et me lisaks sellele lisaks sellele kogemusele me müüme ka natukene seda heas mõttes põlevkivi põlevkivi nagu müüti, et ja mis meil on, meil on lihtsalt asjad, mis töötavad, teistel ei ole ja see on ka näiteks põhjus, miks me Jordaanias saime pikaajalise elektri ostu-müügilepingu Jordaania riigi garantiiga ilma konkursita mitte kuskil maailmas saada pole võimalik saada ilma konkursita kolmekümneaastast lepingut kus on riigi garantii? See ongi see meie unikaalne kogemus, mis, mis teeb selle ukse lahti ja, ja selleks, et uksed lahti läheksid, tuleb linkidele vajutada. Me oleme linke vajutanud, mõni uks on ka ise lahti tehtud meile. Nii et see on see loogika. USA-s taas on vist keerulisem, seal on takistuseks olnud põlevkiviteistsugune koostis. Mis seis seal on, lühidalt, kui USA-s peamiselt tegeleme hetkel siis keskkonna keskkonnalubadega ja poliitiliselt toimub seal ka positiivses, et salatis olid just muutused, kus vabariiklased võitsid üle teatavasti Ameerika poliitika, nii on demokraatide ja vabariiklaste teema, vabariiklased on väga fossiilsete kütuste usku kohalikke kütus usku utas, on vabariiklased võimus võimul põhimõtteliselt praktiliselt kogu aeg ja, ja nüüd nad said ka senatisse siis Washingtonis endale võimu kätte, nii et nii et ma arvan, poliitiliselt on USA-s pigem nagu positiivseid muudatusi olnud. Me teame kõik, et president on jätkuvalt muidugi demokraat, nii et nii et aga USA-s on 75 protsenti maailma põlevkivivarusid. Kui me tahame olla jätkuvalt, et maailmas põlevkivivaldkonna liidrid, siis ma arvan, seal projekti omada ja sellega tegeleda on igati mõistlik. Kas on riike ja regioone, kuhu perspektiivselt Eesti energia võiks veel kaaluda investeeringute suunamist, kus saaks veel meie põlevkivitehnoloogiat ja teadmisi teenima panna, mida teie lahkuva Eesti Energia juhina arvata? No riike, kus põlevkivi on, on maailmas küll ja küll, tõsi on see, et, et selleks, et põlevkivitööstus kata kuskil riigis arendama, seal on mitu eeltingimust, et, et peab olema see riik sellest huvitatud, see peab olema majanduslikult mõistlik ja loomulikult ka Eesti energiale endal peab olema huvi, tahtmine ja võimekus seda teha. Ma jätaksin nende järgmised projektid otsustamisikkagi juba siis esimesel detsembril alustava juhtkonna juhtkond otsustada kas ja mis jäi teil tegemata või saavutamata. Oi, teha võiks ju palju, aga ma arvan, millest mul natukene, mis kripeldama jääb, on see, et noh, see Eesti Energia edu ju tegelikult ikkagi tuleb väga palju sellest nendest töötajatest, kes, kes kes eestlane, kes töötavad ja neid on ligi 7000 täna. Et ma arvan, et need eestenega töötajad võiksid ja peaksid ja on ära teeninud selle, et nad sellest Eesti energiakasvust majandustulemuse paranemist saaksid rohkem osa kui lihtsalt igakuine töötasu või siis mõnel puhul ka kord aastas makstav preemia, et et ma arvan, et see, et Eesti energia aktsiad pole näiteks börsil vabalt kaubeldavad, et et kõik kõik töötajad võiksid olla ka ka osanikud ja saada sellest edust osa ja, ja kogu Eesti rahvas, et, et noh, see natukene kripeldab, seda me oleme, mitu korda on jutuks olnud valitsusega ka väga-väga lähedal sellel olnud noh, paraku on see jäänud jäänud sinna paika, nii et nii et kui midagi on, et siis võib olla see, et, et seda, seda, seda väärtuse kasvu ei ole võimalik olnud töötajatega jagada, et jäi ära vahepeal arutatud Eesti Energia osaline börsile viimine. Jah, me võime ka seda nii-öelda börsitiimi on üks võimalus seda jagada, on ka teisi võimalusi, aga, aga, aga jah, riigile kuuluva äriühinguna paraku need võimalused on teataval määral piiratud. Kui palju olete pidanud 16 aasta jooksul poliitikutega vaidlema? Vaidlema ma ei tea, ütleme et noh ega siis valitsus ja, ja, ja, ja, ja kogu see administratiivne pool riigi juhtimises on ju üks osa nagu ärikeskkonnast, et on päris mitu korda olen sellega pidanud kokku puutuma ka aga hästi praktiliselt võtma. Ta, et kas, kui küsimuse ümber sõnastatud, kas Eesti energias me oleme teinud midagi mis on olnud nagu poliitiline otsus, siis tegelikult selle 16 aasta jooksul ma ütleks, on kaks sellist asja. Esimene oli siis NRG ka nii-öelda läbirääkimised ja, ja selle selle tehingu nii-öelda põhitingimuste kokku leppimine. Et see oli väga selgelt siis poliitiline soov. Ja teine oli tegelikult auvere elektrijaama ehitamine, et kus me ütlesime, et äriliselt ei ole seda mõtet teha, aga riik ütles, et et varustuskindluse ja muudel argumentidel on seda vaja. Et tegelikult kõik muu, mida me oleme Eesti energias teinud, on olnud puhas äriline otsus. No kuidas te vaatate tagasi sellele Mart Laari valitsuse kavale erastada 49 protsenti Eestini Regiale kuuluvatest Narva elektrijaamadest NRG Enedžile, mis olukorras me oleks täna, kui see erastamine toonastel tingimustel oleks lõpuni viidud? Mis suhtes võib-olla oleksime paremas seisus tänasega võrreldes, mis seisus olek, mille osas võib-olla oleks halvemas seisus? Raske spekuleerida, et, et noh, fakt on ju see, et selle investeerimiskava, mis oli ameeriklastega kokku lepitud. Me viisime ellu kaks kaks renoveeritud energiaploki, me tegime 10 aastat tagasi ära see protsessi. Viisime lõpuni, et. Ma arvan, mis on energiatehingust, sest läbirääkimistest on tegelikult olnud ka Eestile väga palju kasu. Esiteks me kõik õppisime väga palju, see oli väga huvitav protsess, väga hari protsess. Teiseks on see, et tänu NRG-ga läbirääkimistele jäi ära ju 98 kehtinud Eesti Energia lammutamise plaan, sest see plaan, kui mina asusin teistele kasse tööle, see oli valitsus vastu võtnud juba otsus, et Eesti energia tuleb tegelikult laiali saata, et elektrivõrgud oksjonil maha müüa Läänemaa ja Narva elektriisegi müüdi ja, ja siis siis Narva elektrijaamad, eks ole, vähemalt osa ameeriklastele NRG protsessi raames tegelikult selgus, et, et on vaja tugevat elektroostjat on vaja tugevat firmat, mis looks selle nii-öelda kindluse, et, et, et saaks investeerida ja tegelikult läbirääkimiste käigus jutt tuli ka see laual, et kuulge, kui me teeme põlevkivist elektrit, meil on vaja saada põlevkivi. Aga Eesti põlevkivisiseseid firma ja, ja, ja ütleme, see protsess, mis energiaga läbirääkimistel käis, see oli tegelikult üks olulisi katalüsaatorid, et, et Eesti energia üldse täna selline firma nagu ta on, et, et on, on need põhiasjad on koos, ma mõtlen, et põlevkivielektri tootmine, õli tootmine sai tuult tiibadesse hiljem, kui naftahinnad läksid üles. Nii et nii et see protsess tegelikult oli Eestile väga kasulik ja no üldiselt on see, et ega, ega siis NRG tehing jäi ära seetõttu, et nüüd noh, ütleme tingimused tegelikult noh, ei olnud majandusmõistlikud ja lõpuks nad ei suutnud ka tegelikult seda teha, mida nad olid lubanud, eks seda finantseerimistuua. See argument oli see, et, et me ei suuda ise finantseerida. Aga ma küsiks, kas Eesti energeetika oleks kehvemas seisus juhul kui see tehing oleks toonastel tingimustel läbi viidud? Noh ausalt, et me ei tea, noh see plaan, mida nad lubasid tehase investeerimiskava selle Me viisime ellu täies mahus, noh, ilmselgelt noh, me ei kontrolliks 100 protsenti siis Narva elektrijaamasid või poleks seda hiljem juba mitu korda müüdud. Ega me ei tea, meil pole mõtet spekuleerida ja ilmselt ka dividende ei laekuks ju valitsusele nõnda palju. No absoluutselt jah, sest ega täna ju kaks kolmandikku meie meie kasumist ikkagi tuleb ju põlevkivi põlevkivienergia tootmisest, nii et noh, sisuliselt Narva elektrijaamad õlitehas pakub, paneb ka kasina muidugi, aga aga nii ta on, jah. Ometi valitsus toona ütles, et Eesti riigil ja Eesti energiale endal puudub võimekus investeerida. Kust see võimekuses tekkis, teie DVD ju finantsdirektorina leidsite selle võimekuse? No absoluutselt, et, et seda me ju ütleme see, kuna see selle, selle finantsvõimekuse tegelikult olekski loonud Eesti energia ise, sest sest oli samamoodi nagu täna räägime lepingust, eks ole, et me just rääkisime Jordaaniast, et on 30 aasta elektri ostu-müügileping, seal oli 15 aasta left, ostu-müügileping ei olnud riigigarantiid, aga oli parem parem riik, eks ole, tähendab kõrgema krediidireitinguga, et Eesti puhul, et mis varsti on Euroopa liidus, eks ju, oli et et, et selles mõttes noh, minule kui finantsoligi see, et, et mis väärtustas siis loovad, tähendab, et kui selle, selle laenuvõimekuse tegelikult Eesti energia oma lepinguga loov ja kui me hoiame seda koos noh siis tegelikult me olemegi ka võimelised finantseerima ja mul oli võimalus sel aastal 2002 finantsdirektor ka tõestada, et oli, me laenasime raha kokku 350 miljonit eurot, praegu on jälle ju Eesti energia lammutamise ideed õhus. Koalitsioonileppes on lausa kirjas, et analüüsida põlevkivi ressursi eraldamist Eesti energiast. Kui see nii läheks, mis see kaasa tooks? No tõsi on see, et eluga tsüklitena jah, mõnes mõttes võime öelda, et me oleme samas kohas tagasi, kus 98 98, et et tükeldamise ideid ringi ja, ja on ka märke, kus mingites otsustes Kaubandus-Tööstuskoda ja, ja, ja Tööandjate keskliidu esindajad jäävadki eestlane ka nõukogus eriarvamusele. Näikse, mida sa märts meile toob, et siis ma vaatan seda küll juba kõrvalvaatajana, tähendab aga ilmselt ilmselt suure huviga, et eks ma jään ju jälgima, mis Eesti saab, et usun, et teistele läheb hästi ja, ja et, et see strateegia, mida me oleme paika pannud eelmine aasta ja ka just eile me nõukogus arutasime strateegilises suunas mingeid muutusi plaanis ei ole. Et, et see plaan on hea, see on nõukogu toetuse saanud. Ja ma usun ja loodan, et see plaan ikkagi ellu viiakse. Nüüd, kui teie ametiaeg hakkab lõppema, ma ei tea, kas te saate avameelselt rääkida, aga, aga Eesti Energia nõukogu otsuseid jälgedes ja nõukogu liikmete tegevust jälgides kas seal on näha olnud kas teil on tulnud võidelda nõukogu liikmetega, kes seisavad võib-olla oma erahuvide eest või, või kellegi teise erahuvides Est mitte tegelikult Eesti riigi või Eesti Energia parimate huvide eest? Noh, vahel mõned kõhklused on, aga, aga ma arvan, et, et. Mis, mis on tegelikult ikkagi oluline, on see, et et noh, valdavalt, Mina küll saanud teha Eesti energias kõiki neid asju, mis on majanduslikult mõistlikud, mõni asi võtab natukene rohkem, aega tuleb rohkem seletada, rohkem mõnda mõne asjaga tuleb ka noh, paar aastat oodata, nagu meil omal ajal näiteks taastuvenergiasse investeerimine oli, oli, oli mõned aastad nagu nõukogu poolt põlu alla pandud, tähendab noh, muutus nõukogu esimees tuli tagasi, läks selle valli tagant lahti niukseid, lühiajalisi, nii-öelda tagasilööke teinekord on olnud. Aga, aga noh, valdavalt me oleme ikkagi saanud kõik see, mis majandust mõistlik nagu teha. Ühtegi sellist hetke ei ole tulnud, et haarata kahe käega peast kinni, et oi, mis sealt nõukogust nüüd jälle tuli ja ma pean kõige selle juures veel head nägu tegema, kuigi ma tean, et tegelikult see otsus ei ole mitte Eesti riigi huvides, vaid teenib hoopis ma ei tea siin mingite eraäri, kes tahavad seal Isamaa taastuvenergiat püsti panna. No nagu ma ütlesin, et vahel on jah, et mõni projekt on jäänud nagu nagu venima, tähendab, et, et noh, tõesti taastalust sisenemine toimus veel kaks aastat hiljem, kui me oleks võinud seda teha, tähendab, et aga me, me tegime selle aja tasa, et noh, selles mõttes midagi sellist, mis ütleme, nagu pidevalt juukseid katkuma nagu, nagu sunniks ei ole, et teinekord mõni asi võtab kauem aega. Jah, et, et vahel on tunne, et, et et nagu töö Eesti energias on, on küll firmaväärtuse pigem kasvatada olemine, aga teinekord mõne mõne omaniku esindaja tahte vastaselt, aga valdavalt oleme seda teinud teha ja, ja kui me vaatame majandusnumbreid, siis, siis me oleme olnud seal päris edukad. Praegu on laual keskkonnaministeeriumi plaan tõsta keskkonnatasusid ja Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe ütles eile Maalehes väga otsekoheselt, et lahkunud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus oli justkui populistlikus pilves. No kuidas teile tundub, kas minister ja, ja poliitikud on nüüd kirjutanud põlevkivitööstusele ette see Pikaajalise kääbumise stsenaariumi nagu teie sektori kaadreid VKG-st on seda nimetanud pikaajalise hääbumise stsenaarium? No ma usun, et lõpuks ikkagi terve mõistus nagu võidab teiega tuttavad asjad aega. Et mina usun küll seda, et, et Eesti riik lõpuks teeb ka selle põlevkivienergia tasustamise koha peal õige otsuse, kui sealsamas otsuses, mida te viitasite, või kirjutatud hiljemalt 2017 mõeldakse süsteem uuesti läbi. Et reaalsus on see, et, et kui me, kui meil on Eestis midagi kodumaist tööstust, kus me oleme maailmas juhtival kohal, kus meil on plaan edasi arendada, kus me saame töökoht tehnoloogilist innovatsiooni ja tulu riigile siis siis ma ei usu, et Eesti riik selle nagu ära tapab, et et ei õnnestunud seekord. Nagu ütlesite, meister muutus ka, tulevad märtsikuus jälle valimised. Et. Ma usun, et lõpuks tehakse ikkagi õige otsus, teinekord ka siis, kui kõik teised nii-öelda halvad variandid on ära proovitud, tehakse, kes õige õige valik, et küllap see läheb nii, mina optimistlik, et VKG juhtide kirjeldus, pikaajalise hääbumine, stsenaarium, tee sellega ei nõustu, tee näe essee mustalt valguses. Ma olen seda öelnud korduvalt ja kordan, et selline kava tõsta fikseeritud keskkonna ja ütleme ka põlevkivi ressursitasusid laiemas mõttes polegi ressursitasusid aastast protsentides, aga siin viis ja kolm ja iga aasta tuleb liitintressi juba mõni mõni, kas läheb ju üle 50 protsendi siin pikas perioodis, et olukorras, kus naftahinnad langevad, kus elektrihinnad ei ole kõrged ja CO2 hinnad võivad minna kõrgemaks, et see ei ole mõistlik? Ma olen jätkuvalt seda meelt, et põlevkivi ressursitasu peaks sõltuma põlevkivist toodetud toodete ehk siis elektri ja siis õli õlihinnaga. Meie saate lõpp on peaaegu käes. Mida te nüüd edasi teete, olete ju 44 aastane noormees? No ei ole, mina veel otsustan, mida ma teen, eks ma, eks ma vaatan ringi, üks on kindel, et et järgmise nädala lõpus panen seal Eesti Energia ukse kinni. Vaatan suure huviga, mis uksed avanevad, katsun kindlasti ka ise linke. Aga, aga kui kellelgi on häid ideid, siis loomulikult andke, andke aga teada. Olen väga põnevil, mida, mida, mida, mida see uus periood mulle mulle mu elus toob? Kas võite suunduda ka poliitikasse? Kunagi Vaikne Don spekuleeris Twitteris, et võite liituda IRL-i, see oli ammu, muidugi ei ole ma niisugust otsust teinud, ma poliitikasse läheks, aga välistate ei välista elus midagi. Mida te esimese asjana ette võtate, kui kui vabaks meheks saate? No esimene detsember on mul suht hästi paigas, et nagu naviga hommikul win-win lapse kooli poole üheksaks peab ta kooli jõudma ja, ja siis siis ma tean, et mul esimene detsember on hambaarsti aeg, käin hambaarsti rusele. Kas teil on kaks tütart, kas nüüd jääb tütarde jaoks ka rohkem aega? No ma ise loodan ja loomulikult kodus kõik ootavad seda, et, et äkki hakkame nüüd siis normaalselt elama, et et lapsed näevad isa ja ja mees naist ja ja naljana meest ja. Mis plaanid siis eelolevaks vabaduse perioodiks on, täna hakkas lund sadama, juba on talvised suusasõiduplaanid ka tehtud. Kas käite üksinda sõitmas koos perega? Kindel plaan on see, et ikka ei, ma käin nii üksiku perega, tähendab, et erinevad sõidud tähendab, et lastega natuke rahulikumalt ja ise võib-olla siis natukene depokamalt, aga kindlasti jah, neid hobisid. Üks, üks hobisid mul on tõesti suusamaratonide sõitmine. Neid ma suisa kogun, mul on pöörloppeti, säras 11 maratoni tehtud niuke esimene võimalik maraton, tegelikult sel aastal on mul juba kohtun tehtud, nimelt ma tegin Austraaliasse augustis suusamaratoni ära. Ja teine teine jaanuar on, on, on Hiinaseks suusamaraton, mis on esimest korda tööd lõppeti sarjas, täitsa tõsiselt kaalun, äkki peaks seal ära käima. Ja, ja et maraton on veel veel, mida tahaks teha nii et, et eks näis ja loodame, et jääb, natukene, huvitaks, huvitaks rohkem aega, kas saate neid ka jälle fotoaparaadiga tihedamalt metsa? Jah, et selline plaan küll, et, et saaks metsa ka, sest ega metsa fotoaparaadiga väga palju pole saanud, olen lapsi jõudnud pildistada ja, ja, aga, aga siin on juba mõne fotograafi juttu olnud, et kui nad detsembris lähevad, läki, kutsuvad mind kaasa. Kas te olete ka mees, kes näiteks koduseid töid teeb või sellise ameti kõrvalt ei ole see võimalik? Nojah, niuksed, hellad teemad, et ei maksa küsida, see ei, no eks ma vahel ikka midagi teen, et panen vahel nõus, et sinna nõudepesumasinasse ja ei süüa, mulle meeldib teha, et seda ma seda ma teen hea meelega, et ja ma usun, et, et see oleks mul kindlasti kaua aega. Vähemalt esialgu. Me kuulame nüüd juttu puumuusikat ka Sandor Liive, te valisite ühe muusikapala kunnilt selle pala pealkiri on voos it ool ões, et see on kui 89. aasta albumi Mairakal viimane pala. Ja loo alguses laulab Freddie Mercury. Mis on mul jäänud teha, siin elus? Olen ma saavutanud, mis kunagi seadsin, eesmärgiks olen ma õnnelik mees või on see kõik vaid imav liiv? Kas see kõik oli seda väärt ja tekst jätkub, valisite selle loo tagamõttega? Jah, et minu meelest Queen on mul kindlasti kindlasti lemmik lemmikbänd ja Fredi Mercury laulab väga hästi, et et see kindlasti tagamõttega minust kuini lugudest leiab alati praktiliselt iga olukorraga jaoks ühe loo ja kui ühest loost ei leia, siis miksid kolmest loost kokku. Nii et ma arvan, et see sobib seda saadet päris hästi lõpetama. Ja see lugu, loo tekst lõpeb tõdemusega, et see oli küll seda väärt. See oli küll seda väärt. Aitäh, Sandor Liive tulemast stuudiosse. Niisiis saab läbi 16 aastat aega, mil töötasite Eesti Energia juhatuses. Soovin teile jaksu. Edaspidistes tegemistes hea, palju uusi, huvitavaid väljakutseid. Suured tänud teile, aitäh. Ja mina olin saatejuht Arp Müller.