Kell on saanud kuus ning Päevakaja võtab nüüd tänased olulisemad sündmused kokku stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Narva Aleksandri kiriku kogudus algatas pankrotimenetluse ning kirikule nende varad põhimõtteliselt enam ei kuulu. Eesti Evangeelse Luteri kiriku peapiiskopi kandidaadid on edasise suhtes eri meelt. Kõigi seisukoht on, et kindlasti tuleb veel kokku istuda ja arutada, aga kes peaks initsiatiivi näitama, on iseasi. Paavst Franciscus kutsus Euroopat tegelema nii tööturu immigratsiooniga, et tagada üksikisiku väärikus. Prantsusmaa president lükkas edasi esimese Mistral-tüüpi kopterikandja üleandmise Venemaale. Järvakandi klaasitehas laieneb kerkib hapniku tootmise ning Poola kapitalile kuuluv ettevõte, mis võimaldab tulevikus suunata klaasijäätmed taaskasutusse. Omanikfirma Owens Illinois investeerib tehasesse 21 miljonit eurot. Tänavu üheksa kuu jooksul käis Eestis naiste tugikeskustes abi otsimas ligi 800 naist. Failed. Vägivalla ohvrid ei soovi aga tugikeskustesse pöörduda või ei tea isegi sellise võimaluse olemasolust. Riik peab uuel aastal leidma vähemalt 10 miljonit eurot, et katta omavalitsustele nende poolt erakoolidele makstud toetused. Täna teatas Tartu linn, et ka nemad tahavad erakoolidele antud kulude hüvitamise riigilt. Tallinna Tehnikaülikoolis avatakse nutiseadmete rakenduste testimiskeskus. Eelmisel pühapäeval tõstmise maailmameistrivõistlustel neljanda koha saanud Martin sein peab suure tõenäosusega minema õlaoperatsioonile. Ilm püsib pilves nii öösel kui homme päeval sajab vihma ja lörtsi, mandril tuleb ka lund. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss neli, homme päeval pluss kaks kuni pluss kuus kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Narva Aleksandri kiriku kogudus on kohtuotsusega ehitusfirmale võlgu sadu tuhandeid eurosid. Kogudus algatas pankrotimenetluse ning varad müüakse võlgade katteks maha. Mari Rebane uuris, mida peaks tegema Eesti Evangeelse Luteri kiriku peapiiskopi kandidaatide arvates. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskopi kandidaadid ütlevad, et kõik osapooled peaks maha istuma ning asja arutama soovitavalt mõningase rahunemise järel, sest suppi kuumalt Ehilvita. Nõmme Rahu koguduse õpetaja ja usuteaduste instituudi rektori Ove Sanderi sõnul peaks initsiatiivi üles näitama eelkõige kirik ise. Muidugi alati on võimalik ju argumenteerida nõnda, et kogudus on midagi sellist teinud, vastutagu ise. Aga nii nagu tegelikult on ju kõlanud ka mõttekäike, et me oleme üks pere, vastutame üksteise eest. Et see ja isegi ütlemegi Pereliige eksib, et selles mõttes mina olen küll seda meelt, et konsistooriumi kindlasti peaks võtma initsiatiivi. Ja võib-olla ma olen liialt optimistlik okud summad ei ole väga väikesed, aga ma usun, et hea tahte ja heade partnerite korral on võimalik see asi lahendada nii, et see kirikijaks igal juhul RK-le. Tallinna Püha Neitsi Maarja piiskopliku toomkoguduse õpetaja ja konsistooriumi kantsler Urmas Viilma ütleb, et nii nagu riik ei maksa kinni omavalitsuste võlgu, ei saa kirik oma koguduste võlgu kustutada, sest nood on iseseisvad juriidilised isikud. Küll aga märgib Viilma, et kirik ei oleks asja nii suurelt ette võtnud ilma riigi julgustuseta. Minu tänane hinnang on see, et vastutust tegelikult kannavadki tekkinud olukorras teatud mõttes kõik fakt on, on see, et kogudus isegi nii suures linnas nagu Narva, aga nii väikese eestikeelse elanikkonnaga kui Narva. Et Narva kogudus ei oleks nii suure hoo ja innuga asunud taastama nii suurt kirikut üksi kui ei oleks olnud selgelt sõnumit tookord ka riigi poolt. Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja, Lääne praostkonna praost ning konsistooriumi assessor Tiit Salumäe ütleb, et keegi ei alahinda Narva koguduse suurt sisulist tööd. Majanduspool on aga iseasi ning ELK oli asjaga kursis. Tiit Salumäe. See on konsistooriumi kogu aeg olnud tegelikult päevakorras aga tähendab, kuna kogudus on olnud nüüd olla õpetaja isikus kaunis autoritaarne et nad on otsustanud ise ka mitu korda küsitud, et kas seal abi tarvis. No kui ei ole abi tarvis ega siis on väga raske ka abi pakkuda. Nii et selles mõttes on kogu aeg tehtud kogu aeg muretsetud. Narva kogudus on teinud avalduse maksejõuetuse kohta ning algatatud pankrotimenetlus, muud võimalust kogudusel polekski olnud. Võlausaldaja soovet, EELK Narva koguduse võlad tasuks pole, Viljandi Jaani koguduse õpetaja ja Viljandi praostkonna praost Marko Tiitus sõnul aga põhjendatud ega õiglane. Meie prioriteedid on ikkagi tööinimestega, et me ei saa panna oma sääste viimaseid sost hoonetesse, ükskõik kui tähtsad nad siis ka ei oleks, eriti kui need võlad on tekkinud ebaõigete rumalat majandusotsuste tõttu, et mida muidugi kiriku keskvalitsus kindlasti peab tegema, toetada kogudust, leida kogudusele uus kirikuhoone. Et ta saaks oma vaimulikku tegevust jätkata, korraldada vaimulik teenimine, olla vaimulikult moraalselt toeks ja kindlasti pidada siis vabariigi eeskätt kultuuriministeeriumiga rahulikke läbirääkimisi, kas ja millistel tingimustel riik on valmis oma ostueesõigust kasutama ja kas on olemas mingisugused variandid, et see Aleksandri kirik sümbolväärtusena siiski jääks meie rahvale alles. Ja veel pisut sel teemal nimelt täna kohtusid kultuuriministeeriumis Viru praost Peeter kalduri Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste valdkonna asekantsler Tarvi Sits, et arutada Narva Aleksandri kirikuga seonduvat. Tegemist oli eelkõige infovahetusega, kus otsuseid ei tehtud. Esmalt tarvisid. Võlaasjad tuleb korda saada ja need on nagu korda saadud, siis võib ju täiesti arutleda selle üle, mis sinna hoonesse saab või ei saa, mis sinna sobib või mitte, aga mida ma ka alati rõhutanud, et tegemist on kultuuriväärtusega. Hoone on suures osas väliselt taastatud, need väärtused jäävad alles. Et aga teie seisukoht, et need peaks jääma, esiteks ELK-le, need peaks jääma riigile, selles mõttes mitte minema kellegi teise omaniku kätte? Ei, sellist seisukoht ei ole. Kes selle omanikuks võiks saada. Küsimus on selles, et võlgu riik maksma ei hakka. Ja nüüd Viru praost Peeter Kaldre. Ei saa enam rääkida skulptuuri mees võtaks võlad mingeid üle, sest mingisuguseid võlgu ei ole, kultuuriministeerium saab osta ainult ära või mitte osta ära. See raha läheb pankrotihaldurile, kui ta ostab ja läheb võlausaldajatele mingi sugulusvõlgade kinnimaksmisest. Seda juttu ei ole me kindlasti mitte rääkinud, et see ei ole praegu juttu tema üldse. Aga kuidas teed tänase kohtumisega rahule jäite, et kas te tunnete, et, et on millelegi toetudes edasi minna ja ma olen väga rahul, reaalselt see inimlik suhtumine, see tahtmine asjaga kuulata, tahtmine, lahendus oleks edasi minna, on kõige tähtsam see, et praegu hetkel ei ole lõplikku lahendust paratamatu, see võtab aega. Paavst Franciscus ütles Euroopa Parlamendi ees peetud kõnes, et Euroopa näib olevat kaotanud oma võlu, mis asendatakse institutsioonide bürokraatiaga. Paavsti kriitilise kõne keskmes oli üksikisiku väärikus, mille tagamiseks peaks kirikupea sõnul Euroopa ühiselt tegelema nii tööturu kui immigratsiooniga. Johannes Tralla vahendab. Veerand sajandi eest Euroopa parlamenti Strasbourgis külastanud paavst Johannes Paulus teine nimetas Euroopat toona tsivilisatsiooni teenäitajaks. Paavst Franciscus oli täna oma pöördumises märksa kriitilisem, kõlades kohati nagu euroskeptik. Euroopa kuvand on kõdu, see pole enam viljakas ja elab ning on oht, et ta kaotab aeglaselt oma hinge. Eestlastaarset migrandid jääl. Jeans pidajad tolle Euroopa suured ideed, mis kord inspireerisid Euroopat, näivad olevat kaotanud oma kolu, ütles paavst Franciscus. Need asendatakse institutsioonide bürokraatlikku tehnilisusega. Koos sellega kohtame pigem isekat elustiili, mida iseloomustab üleküllus ning ükskõiksus ümbritseva maailma suhtes, eriti kõige vaesemate suhtes, ütles paavst. Paavsti kõne läbivaks mõtteks oli üksikisiku väärikus, mis on Euroopa idee keskmes. Ta kutsus üles edendama tööhõivepoliitikat ja heitma kõrvale kuvand Euroopas, mis tegeleb üksnes iseendaga. Me ei arvesta sisserändajate inimväärikusega, edendame pigem orjad, tööd ja sotsiaalseid pingeid, ütles paavst tennisest. Nathan täriseni. Rände küsimusele peab olema ühine vastus, ütles paavst Franciscus. Me ei saa lasta Vahemerel muutuda suureks surnuaiaks. Euroopa Parlamendi saadikud vastasid paavsti kõnele mitu minutit kestnud aplausiga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla Ja välissõnumitega läheme ka edasi. Uku Toom. Prantsusmaa president Francois Hollande'i lükkas esimese Prantsusmaal Venemaa tarbeks ehitatud kõrgtehnoloogilise helikopterikandja mistral üleandmise Moskvale edasi. President on seisukohal, et praegune olukord Ida-Ukrainas ei luba esimese sõjalaeva üleandmist, teatas presidendi kantselei. Lepingu kohaselt pidanuks Prantsusmaa esimese Mistrali Venemaale üle andma novembri lõpuks. Venemaa on hoiatanud Prantsusmaad tõsiste tagajärgedega, kui esimene laev ei ole õigeks ajaks üle antud. Samas ütles Venemaa asekaitseminister Juri Borissov täna, et Venemaa ei plaani praegu kaevata Prantsusmaad kohtusse, kuid lisa siiski uudisteagentuurile TASS, et kui Prantsusmaa laeva lõplikult üle andmast keeldub, läheb Venemaakohtusse ja nõuab trahvi. USA politsei on vahistanud ööl vastu tänast Missouri osariigis võrgussoni linnas puhkenud rahutustes 61 inimest. Vägivaldsed rahutused, mis on tõsisemad kui augustis, vallandas kohtuotsus mitte esitada süüdistust mustanahalise nooruki tapnud politseinikule. Põlema süüdatud mitmed ärihooned ja kostnud on sadu laske. Väidetavalt tulistasid meeleavaldajad politseinikke, loopisid neid kividega. Rahvahulk süütas ka politseiautosid ja rüüstas poode. Teateid hukkunutest ei ole. Vastamiseks on Missouri kuberner Fergusoni saatnud täiendavad rahvuskaardi üksused. Märulipolitsei kasutas rahvamassi ohjeldamiseks pisargaasi ja kumminuiasid. Saint Louisi eeslinnatänavatel on nähtud liikumas ka politsei soomusmasinaid. President Toomas Hendrik Ilves alustas täna parlamendierakondadega konsultatsioone, et esitada riigikogule õiguskantslerikandidaat, kes pälviks parlamendi toetuse. President näeb sellel kohal Tartu Ülikooli riigiõiguse professorite Ülle Madiset. Ülle Madise on tunnustatud riigiõiguslane, sihikindel jurist, kellele on iseloomulikud objektiivne vaade, täpne sõna, lepitav hoiak ning kes tajub selgelt kaasaegse ühiskonna vajadusi, sõnas president. Senise õiguskantsleri Indrek Tederi ametiaeg lõpeb märtsis 2015. Raplamaal Järvakandi alevis kestavad aga juba neljandat kuud mastaapsed ehitustööd, sest käsil on USA kontsernile Owens. Illinois kuuluva klaaspakenditehase laiendamine klaasitehase territooriumile kerkib ka hapniku tootmise tehas ning lase tehase kõrvale Poola kapitalile kuuluv ettevõte, mis võimaldab tulevikus suunata klaasijäätmed taaskasutusse. Olev Kenk käis Järvakandis töödega tutvumas. Maailma suurim klaaspakenditootja, USA kontsern Owens Illinois on kahe viimase aastaga Euroopa tehastesse investeerinud 280 miljonit eurot. Järvakandi tehase uuendamine on OI Kirde-Euroopa Grupi tegevjuhi Viivika Remmeli sõnul osa Euroopa varade optimeerimise programmist. Oi, Ulzilonois investeerib oma eestitehasesse, mis on Järvakandis 21 miljonit eurot, ei arva. Tandi tehtud investeering sisaldab endas hapnikku ja gaasisegul põinud uut klaasisulatusahju. Samuti tulevad siia uued tootmisseadmed, kaasaegsed kvaliteedikontrollseadmed ja samuti on see investeering patenteeritud süsteemi, mis lubab klaasi paremini sulatada enne, kui see jõuab klaasisulatusahju. Järvakandi klaasitehases töötab 150 inimest. Tehase moderniseerimine küll täiendavaid töökohti ei loo, kuid aitab parandada ettevõtte tootmisvõimekust ja vähendada veerandi võrra atmosfääri suunatava süsihappegaasi kogust. Järvakandi tehas on ainuke esitehas, kus toodetakse klaastaarat. Meie eesmärk on kindlasti suurendada taaskasutatava klaasi osa meie tootmises. Pole juhus, et aasta lõpuks kerkib klaasitehase kõrvale veel üks uus ettevõte, Poola kapitalile kuuluv klaasipuru sorteerimise ja puhastamise tehas, kus saab tööd kuni 20 inimest. Kriinike klasse, ressaycling balti regiooni tegevjuht Mait Järvik. Mis hakkab üle Eesti, kaasa arvatud Soome kogu Baltikum tegelikult gaas otsa kogu tagastatava klaasi pakendi puhastamine, sorteerimine ja värvide järgi puhta materjali väljasaatmine. Toodang saab olema kuskil 40000 tonni aastas, esialgse võimsusega aasta pärast ehk siis juba tehase laiendus, aga 100000 tonni aastas on planeeritud võimsus rändab siit edasi meie naaberkrundile põhimõtteliselt õue production-is, kus sellest klaasimassist saavad uuesti purgid ja pudelid. Vallavanem Mart Järvik ütleb, et umbes 300 peaasjalikult välismaise ehitaja, Järvakandi alevisse tulek on pannud sealse elu kihama. Alevis pole ainsatki vaba hotellituba, autoparklad on ummistunud ja söögikohtade käive kasvanud neljakordseks. Kui ehitajad üks kord lahkuvad ja endine elurütm taastub, aitavad alevisse tehtud investeeringud tagada, et kõik loodud töökohad ka säilivad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Harju maakohus ei pööranud täna odaviske eksmaailmameistri Andrus Värniku tingimisi vanglakaristust täitmisele, ehkki Värnik rikkus alkoholi tarvitades kontrollnõudeid. Kohus saatis Värniku tema enda nõusolekul ravila ja pikendas ühtlasi tema katseaega ühe kuu võrra. Värnik on ka ise tunnistanud, et tarvitas katseajal alkoholi, samuti et kunagine sporditäheks olemine ja sealt langemine on temast tekitanud depressiooni. Seega ei ole ta käinud ka kriminaalhooldaja juures. Kohus langetab Värniku kohta lõpliku otsuse teisel detsembril. Värnik mõisteti tänavu augustis süüdi korduvas ja suurt valu põhjustanud kehalises väärkohtlemises. Talle määrati kahe aasta ja ühe kuu pikkune tingimisi vangistus. Tallinnas arutleti naistevastase vägivalla teemadel. Jaam Janek Salme võtab. Tokko tänavu märtsis avaldatud Euroopa Liidu põhiõiguste ameti uuringu andmeil oli Eestis viimase aasta jooksul kolmandik naistest sattunud oma partneri füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. Viis aastat tagasi tehtud statistikaameti turvalisuse uuringust ilmnes, et samal aastal koges oma partneri poolset rasket füüsilist vägivalda 18000 naist. Tänavu üheksa kuu jooksul käis Eestis naiste tugikeskustes abi otsimas ligi 800 naist, ütles Eesti naiste varjupaikade liidu juhatuse esimees Eha Reitelmann. Paraku võib-olla teenustes Taavi võimalustest ei teata ja teiseks ikkagi noh, mis seal salata, siiani on paljude jaoks ikkagi vägivalla kogemine häbiasi ja pigem eelistatakse sellest vaikida, nii et meil ongi absurdne olukord, et et ohver häbeneb ja vägivallatseja mitte. 10 aastat tagasi seati eesmärgiks tugikeskused, tekiksid igasse maakonda. Praegu pole neid veel Hiiumaal ja Saaremaal, Põlvas on olemas võrgu tugikeskuse nõustamisruum. Reitelmann ütles, et viimastel aastatel on tänu Norra toetusele keskustes pakutud ka psühholoogilist ja juriidilist nõustamist. Mida rohkem seda teenust saab tuttavaks, seda suurem vajadus selle järgi tekib. Sest noh, sellise abiga me saame tõepoolest vägivalla juhtumit lahendada, et, et need asjad meil leevenda ainult hetkeks situatsiooni ei paku hetkeks turvalisust, vaid me saame asjad tõsiselt kohtus vajadusel lahendada. Justiitsminister Andres Anvelt ütles tänasel konverentsil, et allkirjastab järgmisel nädalal Eesti poolt Euroopa nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. Anvelti sõnul kaasnevad selle rakendamisega ka muudatused karistusseadustikus. Esmatähtis ongi just tegelemine kannatanuga selle konventsiooni järgi, nagu te teate esimesest jaanuarist, mida ma pean väga oluliseks, kuna see on ka teatud paradigma muutus, on meil perevägivald kui raskendav kvalifitseeritud koosseis. Ja suvel sai ka sinna juurde pandud teine raskendav asjaolu, kui vägivallaakt on sooritatud lapse juuresolekul. Sest see on tegelikult just see täiendav väga tõsine asjaolu, mida rõhutabki Istanbuli konventsioon ehk see, et laps on sekundaarne ohver. Riigikohus andis kuu aja eest erakoolide rahastamist puudutavas Tallinna linna ja riigi vahelises vaidluses õiguse Tallinna linnale. Nüüd arvutavad mitmed omavalitsused, kui palju riik peaks neile tagantjärgi erakoolide rahastamise eest maksma. Mirko ojakivi lugu. Tallinna linn on riigi juba erakoolide rahastamise osas kohtusse andnud, väites, et erakoolide rahastamine peab toimuma riigi, mitte omavalitsuse poolt. Siiani arvas riik, et kuna nad annavad omavalitsustele raha nii ehk naa õpilaste pearaha näol haridustoetusena ongi see kohustus täidetud. Riigikohus arvas aga teisiti. Nii soovib Tallinna linn riigilt tagasi saada viimastel aastatel Tallinnas asuvatele erakoolidele antud raha. Nüüd on ka Tartu linn asunud seisukohale, et riik peab ka neile tagasi maksma nende poolt tehtud kulutused. Tartu linna matemaatika näitab, et riik peaks lähiajal neile tagastama ligi kaks miljonit eurot räägib Tartu abilinnapea Kajar Lember. Tartu linn on neid kulutusi kanda võtnud ja, ja ma arvan, et see on ühelt poolt nagu lastevaatest on see hästi oluline, need asjad, mis toimunud on toimunud, Tartul see summa on hetkeseisuga tsirka 1,7 miljonit eurot ja aasta lõpuks ta keepina 1,9 peale. Kui täna on Tallinna läinud kohtuteed ja saanud riigikohtu lahend ja siis ega selge on ka see oma analoogsed summat ju riigi käes selgelt nagu ootab, ei ole mõtet nii-öelda hagiga kohtusse lennata, vaid, vaid pigem ikkagi püüda ministeeriumiga rahumeelse selgitada, et, et mis on nende positsioon, mis on meie positsioon ja. Haridus ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ütles, et riik on planeerimas uue aasta eelarvesse raha, mida siis omavalitsustele tagasi maksta. Et on kõikidel kohalikel omavalitsustel kindlasti õigus pöörduda kohtusse ja tagantjärele kolme aasta jooksul nõude välja riigilt reaalselt kõik need summad, mis erakoolidele tegevuskuludeks vastavalt siis kohalikud omavalitsuse ja erakooli vahel sõlmitud lepingud on, on siiani tasutud ja riik siis praeguse seisuga järgmise aasta haridusministeeriumi eelarvesse ka vastavad vahendid, selleks et nende kohtuotsuste puhul need summad kohalikele omavalitsustele ka välja maksta. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik ütles, et kultuurikomisjon on püüdnud lahendusi leida ka tuleviku osas ent kiirustades seadusi muutma ei tõtata. Andsime haridus, teadusministeeriumile ülesande teha vajalikud analüüsid ja kui nad saavad omalt poolt mingisuguse võimaliku lahenduse lauale, siis nad tuleksid nii kiiresti kui võimalik ka riigikogu kultuurikomisjoni, kus siis üheskoos otsustame, kuidas edasi minna. Tallinna Tehnikaülikoolis avatakse tuleval aastal nutiseadmete rakenduste testimiskeskus, vastava koostööleppe allkirjastasid täna tehnikaülikooli innovatsiooni keskuse Mektory ning mitmete infotehnoloogiaettevõtete esindajad. Janek Salme. Tallinna tehnikaülikooli teatel sai rakenduste testimiskeskuse ehk nutilabori loomise idee alguse ühisest huvist suurendada Eesti ettevõtete loodavate rakenduste võimekust ja ärilist potentsiaali Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor. Tea Varrak rääkis loodavast keskusest vikerraadio saates uudis pluss. Selles mobiili testkeskkonnas sa saad oma äppe näiteks katsetada, kõik versioonid on olemas ühe sama korruse peal ja sa võid vaadata näiteks, et kui sa oled välja töötanud HÄBI kuidas ta, mis seadme peal töötab, kas on tõrkeid, kas ei ole tõrkeid ja tänu nende firmade abile on selline keskkond siis mektori pinnal. Ja ta on mõeldud ka IT, Kolled sile, meie ülikoolile, aga ta on mõeldud ka kõikidele ettevõtjatele, kes tahavad oma lahendusi katsetada. Nutilabor saab sisustatud tipptasemel seadmetega, mis võimaldavad loodavaid rakendusi testida ükskõik millisel platvormil, ütles Eesti Telekomi tehnoloogiadirektor Tiit Tammiste. Tammiste sõnul oodatakse, et uus keskkond toob kokku parimad arendajad, mis omakorda tõstab Eestis loodavate rakenduste hulka ja kvaliteeti. Ootaks seda, et, et selle testimiskeskuse olemasoluga tõttu tekiks hästi palju uusi Eesti sisuga äppe erinevatele nutiseadmetele. Ootaks seda, et kõik tudengid, kes on siin, tehnikaülikoolis, kes on IT kolledžis et nemad hakkaks seda laboritesti aktiivselt kasutama ja selle tulemusena tekiks meil hästi palju tulevikus neid inimesi, kes oskaks nutiseadmetele vahvaid äppe arendada. Täna on meil kokku üht-teist partnerit, erinevad firmad, erineva suurusega firmad. Ja neid inimesi, kes siin täna hetkel selle labori käivitamise juures tegutsevad on, on kokku paar-kolmkümmend, kes siia panustavad oma oma tööaega päris usinasti. Ja nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Eeloleval ööl on pilves ilm nõrk, sadu levib pikkamööda Lääne-Eestist ida poole sajab vihma ja lörtsi, mandril paiguti ka lund. On jäidet ja kohati on udu. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kesk- ja Ida-Eestis miinus ühest miinus nelja, Lääne-Eestis nullist pluss nelja kraadini. Homme päeval püsib pilves ilm, mitmel pool sajab vähest lörtsi ja vihma, mandril paiguti ka lund. On jäidet ja kohati on udu. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on Ida-Eestis miinus ühest pluss ühe kraadi Lääne-Eestis pluss kahe pluss kuue kraadini. Aitäh ja veel nii palju, et maanteeinfokeskus annab teadet sõidetavus meie maanteedel on hea, kuid õhutemperatuuri langedes võib teedele tekkida kiilasjääd ja libedust ning raudteeremondi. Seetõttu on ikka veel välja lülitatud Rapla maakonnas Lelle raudtee ülesõidufoorisignalisatsioon. Seal raudtee ületamisel tuleb olla tähelepanelik ja jälgida ajutisi liiklusmärke. Ja nüüd on jäänud rääkida veel spordist. Juhan Kilumets. Eelmisel pühapäeval tõstmise maailmameistrivõistlustel üliraskekaalus neljanda koha saanud Mart Seim peab suure tõenäosusega minema operatsioonile. MMil rebimises õlale haiget teinud Seim saab lõplikud uuringu tulemused teada homme, kuid sportlase sõnul seekord vigastus ise ei parane. Mart Seim. Algse vastuse, nii et kohe pärast ärategemist ükskord vaatas üle ja ilmselt on kapsel puruks ja ilmselt on vaja opi. No lootsin, et nii hull ei ole, aga jah kahjuks on nii selleks ortoskoopiline ning suhteliselt väike hoop. Aga oponope kevadevõistlused jääksid ära, see ei pidanud ise nagu paranema, pärast võib veel hullemaks minna, et siis oleks taastumine juba järgnevast operatsioonist natukene kauem praegu see asi ära teha, sisestab lihtsalt kehal olla isegi kasu. Et algselt oli mõte, et pärast Rio olümpiat teha kerge, et noh, kergem aasta ehk et lasta kehal puhata. Kui praegu lasta puhata, siis see võib isegi pikemalt perspektiividele kasuks. Eesti kurlingunaiskond Šveitsis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel viienda kaotuse, kui viis kuus jäädi alla võõrustajatele. Esmakordselt Euroopa 10 parema sekka kuulub Eesti, jätkab ühegi võiduta viimasel kohal. Eesti meeskonnal on B-divisjonis nelja vooru järel kolm võitu ja üks kaotus. 20 aastane Eesti korvpallikoondislane Janari Jõesaar valiti USA üliõpilasliiga Lääne-Atlandi konverentsi nädala parimaks mängijaks. Texase pan-Ameerika ülikooli meeskonda kuuluv Jõesaar kogus eelmisel nädalal kahes mängus keskmiselt 22 punkti ja 13 lauapalli. Ühes kohtumises saadud sõrmevigastuse tõttu ei ole jões armeeskonnas viimaseid treeninguid kaasa teinud, kuid peatreener Ridan hipsteri sõnul loodab ta eestlast väljakul näha juba homme. Täna jätkatakse jalgpalli meistrite liiga alagrupimängudega. Põnevas kohtumises on vastamisi E-grupi võidu juba kindlustanud Müncheni Bayern ja konkurentsist langemise järel olev Manchester City, kes on hetkel kahe punktiga grupis viimasel kohal. Aitäh Juhan Kilumetsale ja selline sai Päevakaja teisipäeval, 25. novembril. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.