Keskööprogrammi valikama. Seda ta ka ei ole. On meri, muu omapäid. Metsa ta ka ei ole. On meri, muu oma taik. Kuidas elad, mu kallid, pikad haisvad adruvalliämblikud Kuusalu. Kuidas elad, mu Kall Rikkad haisvad adrukivi ja, ja ju? Lehtede. Torm on eri iilisel dub do viitma. Säte on ka. Mis on siidi? Sa ka ei ole, mets on muu oma vaid. Kuula. Kuidas elad, kai pikad, haisvad adru meresoola? Vilsandi see 8,9 ruutkilomeetrini Saar on alati olnud ligitõmbav, eksootiline ja natuke salapära mägi. Just siin, täpsemalt kuuel väikesel kaljusaarel vaikadel rajati 92 aastat tagasi Eesti esimene looduskaitseala. Tänases saates räägime Vilsand lastest ja Vilsand lastega inimestega, kes karmile meresaarele kodu või suvekodu rajanud. Kõigepealt saame ajaloolastelt Bruno Pault teada, kui kõvad laevaehitajad ja meremehed Vilsandlase tulid. Miks ajakirjanikukogemusega saarlane Vilsandi linnukuningas Artur Toomist raamatu kirjutas? Edasi pajatab näitleja, kirjanik ja muusik Jaan Tätte oma Vilsandi armastusest. Seda teeb ka dirigente ning muusikapedagoog Venno Laul. Meie ees uduvines paistab ähmaselt Vilsandi saar. Seisame Bruno paaga Saaremaa merekultuuri seltsi esimehega papisaare sadamas mälestuskivi juures, mis läinud suve juulikuu teisel nädalavahetusel avati jämedalt, ütleme neid kangeid laevaehitajaid ja meremehi, kelle mälestuseks kivirahn siin läikima löödi ning nimed sisse raiuti. See siin on üks osa merekultuurist, millest sina, Bruno Pao, oled kirjutanud ajakirjas Eesti loodus. Seitse aastat tagasi. Nii. Merekultuurmaastike pärusmaa on rannakülad ja sadamat. See hõlmab lihtsaid kalurid, varasid ja uhkeid kapteni ning reederi, elamuid, võrgumajakesi ja laevaehitustellinguid, Lauteri kivida, ridasid ja süvasadamaid, majakaid ja kuurorte. Merekultuuri esiisa on veesõiduk paat, mille tegi kultuuri looja vee äärnik. Lihtsast paadist on välja kasvanud mitme mastilised purjekad ning suured reisi- ja kaubalaevad purjede all sadamasse liuglev puulaevad on kui ilu kehastused voolitud Miiu nagu noore naise keha. Bruno Pao. Kas need Vilsandlased, keda täna meenutame, voolisid samasuguseid merekaunitare? Küllap see nõnda on, me seisame siin papisaares ja võime muidugi öelda seda, et esimesed laevad Vilsandlased ehitasid seal saare peal aga kuna seal ei olnud seda metsa, seda tuli sinna vedada, siis nad hakkasid ikkagi ehitama seen kihelkonna kiriku lähedal papisaare neemel, sellepärast et siin oli metsa ja, ja siit oli ka parem neid vette lasta ja ettevõtjad olid muidugi Vilsandil, sest Vilsandi mehed olid juba varakult arvustanud 1875 purjelaevade ehitamist ja Jaan Teeäär ehitas esimese oma laevasuur. Laevandusettevõtja reeder ehitas esimese laeva 81. aastal 1890 üks-ga Vilsandi saare peal tammepuust. Aga järgnevad laevad ehitati juba siin papisaares ja see papisaare, laevaehitusplats või elling, kuidas me teda õieti peame nimetama? On siis olnud kasutusel üle 100 aasta. Ja see laevade hulk, mis on ehitatud, on kaunis suur. Ligi 30 laeva ja suuri laevu on siin ehitatud. Ja see laevaehitus oli saarlastel üks merekultuurinähtus, nad oskasid seda väga ilusti teha. Mul on niisugune tunne, et rannaäärsed inimesed, kes iga päev vaatavad merele, nendel silmamõõt ja mõõdutunnetus hoopis teistsugune, kui leegis, elab kuskil metsas või puude vahel. Tema oskab palju paremini näha ja mõõta ja hinnata ja laeva Mudeli pool mudeli valmistamine, mille järele siis puulaevaehitajate vanasti see nõudis, silma silma järel tehti, tähendab selle tunde järele, kuidas kogemuste ja kõige selle järele voolitisi valmis ja vot sealt võeti Need mõõdud, kõik, mida kantisid plaasile niukses suure laevaehituse. Platsil oli niisugune alus, kus peal siis mõõdeti välja need kaarte, kumerused. Et kuidas see täpselt peab olema, missuguse vormiga, kuidas laeva rin tuleb, kuidas tema tripool tuleb, kuidas need kuivad seal all on, kas ta hakkab oma tagavett vedama kui liugleb ta hästi läbi lainete ja läheb ilma raskusteta, on kiire laev ja samal ajal mahutab palju. See oli suur kunst ja seda on saarlased väga hästi osanud ja Vilsanlased olidki lõpuks mitte ise enam ehitajad, vaid nemad olid laevade tellijad, kes tellisid. See ilusate väikeste purjekate aeg sai mööda. Esimese maailmasõja järel meil oli 13 purjekat Saaremaal veel järel. Neid oli 54 enne esimest maailmasõda ja need purjekat said hukka sõjas ja neid oli 13 väikest järel hakati uus ehitama ja just siin papisaares. Ja siis tuli välja, et purjelaevade aeg saab mööda ja oli vaja midagi välja mõeldes hakati ehitama mootorpurjekaid, meil on abimootor sees ja need olid küllaltki suured, üle 40 meetri pikkused laevad ja kandsid viis-kuussada tonni kaupa ja nendel olid siis panderootsipolinter mootori sisse. Esimene nendest oli siin jahendi jäär, suur laev, millele pandi mootor siis järgmised olid siin Juhan koskar. Ja viimane juuni jäi pooleli, sellel ei saanud mootori sisse ja venelased põletasid selle 1941. aastal siin ära. Nii et need suured laevad olid iludused ja igaühe juures need meistrid, need olid põhiliselt sealt Lümanda kandist pilguselt. Noh, seal, kus olid laeva ehitate külad, kus need kambad omal ajal käisid ka Liivimaal ja Kuramaal ehitamas neid laevu ja neid sealt kasvasid järjest neid mehi peale. Me võime siin papisaares praegu ette kujutada jaanuarikuu keskpaigas juba teises pooles, kui vilgas tegevus siin omal ajal võis käia, sest laev pidi valmis saama harilikult kevadel või suve hakul ja siis peeti siin tööline, pidu, laevaehitajad, pidutsesid, omanikud tegid nii-öelda välja ja hea meel oli kõigil, et üks uus iludus on jällegi valmis ja varsti võib purjede all sõita, siis vahustel mere vetel. Nojah, Oskari vett ajamisest on jäänud ilusaid pilte ja see pidu, kui ta päris valmis oli, sest et laev tõmmati vette tavaliselt kuskil märtsis aprillis ja siis teda tagastati või panne, siis mastid ja kõik talle ilusti peale ja tavaliselt kuskil mai lõpus, juuni alguses ta sai siis sõiduvalmis, aga ennem peeti niisugune pidu ja vettajamine oli niisugune pidu, kuhu kutsuti palju inimesi, sest seal oli vaja tohutult palju abijõudu, kõik, kes need vaieritsena panevad ja kuidas teda tõmmati plokkidegija tagant pidi teda vastava suure palgiga lööma. Seda renni peal niisugune kiilu alla heites Grenne ta ilusti jookseks, määriti rohelise seebirasvaga jalgrattaga sisse, et oleks libe ja ja laev pidi seda mööda jooksma ja siis, kui oli vett aetud, siis tehti suur pidu ja laevaomanik tegi väljaõlu, tehti kõvasti ja sülti ja liha ja kõike ja siis kutsuti muidugi nad tulid, merekooli juhataja oli see ilusti merekoolipoisid, olid kõik seal, said sellest osa võtta paljud kaptenid, kes pärast sõitsid siin vanad mehed rääkistadel meregulisel Aluat, käisime Karl Leemet. Meie Soome sillaehitaja tähendab Tallinna Helsingi vahel Tallinnaga sõitis väga kaua aega. Kar Leemet oli merekoolipoisina seal veteajamise juures ja rääkis seda, et noh, siis ikka täiesti peenemad napsid ka välja ja ja, ja peeti pidu ja pärjad pandi peale ja laev oli suur ehitis, suurt laeva ei saanudki ühe aastaga valmis ehitada kaks aastat. Ja see võttis palju puid, sinna läks üks. Noh, seal on mootorpurjeka, sisse läks üks 600 palk, tähendab Suht puud. Ja peale selle veel mastipuud see oli, oli üsna kõva, hiljem hakati Maste juba tegema liimitud põõsaslimiiti kokku tulid tugevamad mastid ja soomlased näiteks tegid revolutsiooni laevu nõukogude liidule. Puus laevase veega oli meil siin talle merelaevaks seal oli juba nii palju moderniseerida seda ja papisaares oli ka 37. aastal, kui seda Oskari tehti, siis mehhaniseeriti see laevaelling täiesti, sinna pandi mootorid ülesse ja seal olid kõik saed ja värgid. Sepikoda oli isegi sepahaamer oli, töötas suruõhu peal seal ja hirmus palju läheb neid piike ja nael sinna seda kuidagi kinnitada, söödas sepp ja töötasid Puusepad. Noh, vähemalt kolm 40 meest oli seda tegemas ja see siin on palju, palju laastu tahutud. Kui niimoodi võtta, siis tammepuust kaarte, tahumine õigesse mõõtu, õige kuju peale. See on seda riist kirve ehtesseliga, seda raiuti Sa peenike töö ja see on kõva töö. Nende laevaehituspuusepad olid kõigil vägevad, suured käed, tead, niisugused nagu leivalabidat. Sest et kogu see aeg, kui sa 10 tundi päevas kõva tammepuud, see on töö oli, oli tegemist, aga see oli niisugune puhas töö selles mõttes, et värskes õhus puit hea lõhn kadakate vahele. Ja kui ta valmis sai, kui ilus on, eks ole, näiteks kui tehakse üks maja puust valmis, kui sa oled sisse hea lõhn on, kui ta on laudades tehtud männi või kuuselaudadest aga sealgi see plangud ja kõik see oled ju, aeti siin sellesse aurutuskasti pasu kastiks, öeldi iga tolli paksuse peale anti üks tund auru aurutada läbi pehmeks, siis sai neid koolutada ja siis, kui sa männiplanku aurutad, siis ta hakkab vaiku välja tulema näiteks saunas. Kui mõni mees teeb oma sauna leiliruumi lae, teeb männilaudadest, siis hakkab sealt ülevalt vaiku ju vähe. Sellepärast tehakse haavapuust, et ei juhtuks seda. Ja siis vaigu lõhn tähendab, ja see tuline vaike sealt. See on tohutult ilus ja lõhnab ja ja ääretult tore asi, mida nüüd praegu enam suurt näha ei saa. Soomlased on teinud seda, et on hakanud vanatüübilisi laevu uuesti ehitama, randades talgutöö, korras ja nii edasi. Siin käisid Saaremaal siin meil paaditööstus evali tööstus vaatamas, kuidas siin tehakse neid puupaate ja ja siis nad jutustasid, kuidas nemad tegid, ütles inimesi, hakkas nii põllu käima ja vaatamas, et ei saanud enam tööd teha. Kõik huvitatud käsitsi tööst, tähendab masina töö on hoopis midagi muud. Käsitsi tehtud, sa tunned ise, sinu vaim on seal sees, ta on hoopis teine aura, sellel puulaeval hoopis teine aura, teine olemine, kui on kuskil kokku keevitatud terasplaatidest. Ja kas me vaadel või ran? Kui ja kallas kaugele Paldu sa kraavi lükanud. Ei tea, kaski ire morn või küllalt kae. Kas oli all, ma ei, iva aga, aga. Kas soolid, kui päike tõuseb, ta? Või rändedasi ka siis, kui ma ka Ei tea, kas ja saanu oma reisipauna Ei tea, kas me. Ta. Kuid need ka laps ka. Pal saan kaos, kraabi k. Ja. Runo sinu jaoks oli aasta 2001 tähendusrikas ka selle poolest, et sa üritasid kohe mitu raamatut ja üks neist viimane on Vilsandis, täpsemalt Vilsandi mehest linnukuningas Artur toomist. Nii et Vilsandi on sind paelunud ka teise kandi pealt. Jah, Vilsandi on kuidagi jäänud mulle väga hinge, kui ma sinna pääsesin esimest korda 1974, siis mul tuli niisugune tunne, et ma olen maailma ääre peal see suveõhtu pimele pimedaks läks. Ma seisin seal väljas ja need kadakad ja siis oli sel ajal veel seal Vilsandil karjatate noor loomisel pulle ja ja mullikad ja siis need vähkisid ja, ja kütisse kadakate vahel ja kitsesid rohtu ja see oli küll kuulda siis üksikud niuksed linnud, kes öösel midagi häälitsevad näevad ja siis on mingisugune läänest, kus nüüd päike, looja on läinud siis niukene valguse laik on seal ja siis tuleb mööda vett, see valguse sild tuleb sinuni välja ja siis on oma paraneda CV hiilgus ja siis seal vaevalt märgatavalt kaugel vasakut kätt. Kui vaadata lääne poole, siis on seal veel mingi Saaremaa serv näha ja haiveteväli umbes niisugune tunne, et edasi ei olegi muud, kui on vesi, ongi maailma äärt, siin oled muud ja siis see tuletorn. Niimoodi vilksatab seal ja siis tuleb niukene, nagu hoiatab kogusaeg neid laevu, ärge tulge siia Vilsandi madalike peale siinse saate hukka, nagu teil on. Nüüd on noh, ütleme sajad seal hukkunud seal Vilsandi madalikel. Ja see Artur Toom, kes oli tuletorni ülevaataja jaoks 1906.-st aastast talis esindatud kahes kas neli. Ja kuni 40. aastani oli üks väga tore mees ja kuna tema ema oli sündinud Valjalas, mina olen kavalialast pärit ja siis ma hakkasin huvi tundma tema eluloo ja selle järele ja hakkasin seda materjali kogume uurima. Ja nüüd sai kokku pandud kõik see tema elulugu ja kaante vahel ka ja see on Saaremaa merekultuuri seltsi väljaanne. Artur Toom oli vitaalne mees ja ajalukku on ta läinud ennekõike sellega. Ta rajas Vilsandi linnukaitseala ja ta rajas mitte üksnes linnukaitseala, vaid ka Vilsandile. Muuseumi oli igatepidi ettevõtlik mees. Missuguse mulje ta sulle jättis, kui sa sirvisin dokument arhiivist, kui sa kuulsid Artur Toomist mälestusi ja kui sa kirjutasid temast raamatut? Mulle ta tundus väga sümpaatse inimesena väga sümpaatse inimesena. Et ta oli looduslik talent. Tal oli väga hea jutustamisoskus väga hea pealehakkamine. Ja tal oli ka piisavalt haridust, oli linnakooli lõpetanud ja peale selle tal ei olnud veel Peterburis koolis. Et ta oli, oli oma aja kohta küllaltki haritud ja ta oli Niisugune mees, kes kogus arenes näiteks tema kirjadest õele, mis on säilinud, võib näha, kuidas alguses need kirjad on konarlikud keeleliselt, seda teistes tema vene keeles õppis algul sarja ajal ja kuidas eesti keel tuleb, ja pärast lõpus on tal niivõrd tore mahlakas eesti keel sest ta oli Randlane, ta oli toredate Vilsandi meeste keskel kasvas üles ja elas pärast seal ja töötas. Ta kuulis kõiki neid Teie mälestusi merest ja, ja tema võttis osaga päästetöödest, kui sinna laevad sattusid karidele. Ta on matnud uppunuid inimesi, keda torm kaldale tõi uppunud laevadest ja ja ta oli sihuke noh, väga abivalmis inimene, sest ta oli isegi ka pikka aega Eesti Punase Risti esindaja. Siin Lääne-Saaremaal ja tema, mitte ainult et ta oleks nüüd seda linnukaitseala kõvasti arendanud, sinna paikadele, lindude jaoks nii nimed linnuhotelle ehitanud ja sinna ekskursioone juhtinud, vaid ta, see tegi ka nendest lindudest, laskis teha topiseid, tegi muuseumini, pesad, värgid, et noh, kui inimesed ei pääse päris haudumise ajal sinna saartele häirima linde, siis näitab seal muuseumis et inimesed trike saaksid selgeks, kuidas linnuriik elab. Ja siis peale selle ta tegi 37-l Laslahvatega sisse turistide kodu, mida ta kaua plaanis ja mis ka veel, mis ehitati ja kuhu siis võeti vastu Vilsandile tulnud turistid, kui alguses oli kuskil 3000 turisti 30. aasta alguses, siis lõpuks oli neid üle 5000, juba käis suve jooksul ja kõiki tuli teenindada, kõiki liidule näidata ja siis koolilapsed eriti palju käisid ja jäid ööseks sinna koos õpetajatega ja siis tal oli seal tehtud nii tütarlaste ja poiste jaoks eraldi magamisruumid. Õpetajale ütleme niisugune tuba. Ja, ja see oli kas oli, tähendab, sinna lääne poole mere poole niimoodi randa ainult õhtul istudes verandal ja vaadata nende vaika saarte peale kusse, linnuriik oli niivõrd hästi mõeldud ja praegu on selle koha peal muidugi Niuke muruküngas. See lõhuti maha, see turist kogu see oli, läks mädanema luti kätte ja krohviti üle ja krohvi all talipuitehitis ja läksid need lauad peast ära ja siis lohutama. Artur Toomi ettevõtlikkust hinnati kõrgelt juba eluajal, aga võib-olla, et temast ei olekski linnukuningat saanud, kui oleks õnnestunud tal meremeheks õppida. Ja hakkad ka nooruses, tahtis merekooli minna aga tal osutus nägemine, tal oli lühinägelikkus ja ta kandis prille pärast, nii et ta meremeheks ei saanud. Ja siis ta teostas ennast tuletorniülevaatajana tuletorniülemana. Ja ta oli noh, ettevõtlik inimene, ma mõtlen seda näiteks, et sel ajal ütleme kolmandat last lõpus. Purjelaevade ajastu hakkas nagu muutuma, noh, tulid need mootorpurjekad, jaurikuid olid igal pool ja käis hüdrograafialaev, see aurulaev käis seal tuletorni all, tõi varustust ja ta käis ise sellega inspekteerimas seal teisi meremärki ja nii edasi. Aga temaga igatses ikka nihukese ilusa puust veesõiduki järele ja siis tal oli üks vana paat oli ennem, aga ta tellis siis Leisis elasis paadimeister Vakra. Ja selle käest tellis omale ilusa paadiehtsa paadi, kus oli kajut sees ja kõik nagu vaja. Ja siis sepaat tehti tal valmis ja siis toodi Triigi sadamast õisi, Lographe laev tõi tal siis tuletorni alla. Ja ta sai sellega ka ikka mõned aastad sõita seal ja see oli, oli tõesti nagu ehtsast puust tähendab turvatud, vaid oli ka niimoodi lakid ära ja kena paat, nii ta ennast tundis ka niisuguse meremehena seal vaika saarte vahel lindude riigis ringi sõites ja hooldades neid lindude majasid ja, ja loendades linde ja ja koos Tartu ülikooli teadlastega rõngast olid teaduslik uurimustööd, maalis praktik, aga Tartu Ülikooli bioloogiajaam oli kuusnõmmel ja seda Vilsandi linnukaitsealal loeti siis ornitoloogiajaamaks eksale Kuusnõmme Arujaamaks. Ja seal siis suvepraktikal käisid üliõpilased isegi. Eerik Kumari, kes oli Eesti kuulus linnuteadlane, hiljem on oma esimesed ristsed saanud seal Vilsandil Tomi juures ja ja nii kasvas, seal oli konservaator Mihkel Härm, kes tegi väga palju topiseid, Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumil on tänaseni säilinud. Neid vaika linde on konserveeritud varem, kui toom üldse hakkas Riia loodusuurijate seltsiga koostööd tegema, siis Riia loodusuurijate seltsi inimesed viisid materjali Riiga ja Riia loodus munu muuseumis on, on üsna palju eksponaat ligi 1000 ümber on, mis on sealt Vilsandil sele Saare-Lääne-Saaremaalt korjatud tänase päevani veel seal alles 90 aastat ja rohkem vanad, seal need asjad. Rääkisid, et Artur Toomi ema on pärit Saaremaalt Valjala mailt, aga isast ei tea me midagi ja sa oled püüdnud ka raamatus neid jälgi nii-öelda ajada. Jah, tähtis on ju see, et sa tead, kelle poeg Sa oled. Ma mäletan, et Vilde kirjutas, kui Anija mehed Tallinnas käisid seal ja ja siis seal oli uus, kuidas see küsimus oli maid, kelle poeg oli, kuidas algas see raamat ja kelle poeg sa oled ja nii on see küsimus alati olnud, et kelle poeg sa oled. Näiteks kui ma olin Muhus tööl Muhu saare peal valla arendusnõunikuks, siis üks vana vallavolikogu liige ütles niimoodi Muhu saarel enne teist maailmasõda, kui valiti omavalitsus volikokku inimesi, siis alati vaadati, et Alex kolmandat põlve ausast perekonnast. Et kolm põlve on olnud ausad, et need, nende inimeste kohta ei saa midagi ütelda. Ja nii oli ka toomiga, et ma püüdsin siis selgitada, et kust see ettevõtlikkus. Ja lõpuks ma jõudsin ka ikka selle asja juurde. Noh, aga see on niisugune lugu, et seda peab lugema sellest raamatust, seal on see kirjas ja, ja see võib-olla ongi talvel üks niisugune mõnus lugemine. Ja siis suvel see, kes on lugenud, tuleb Vilsandis, vaatab oma silmaga kõiki ja tunnetab sellest, Vilsandi on omaette maailm. Vilsandi omaette maailma on enda jaoks ammugi avastanud näitleja, kirjanik, laulja, muusik ja ka laevaehitaja Jaan Tätte. Mitmekülgse mehega vestlesime juttu Vilsandlaste päevade aegu, möödunud suvel. Alustasime sellest, milline külgetõmbejõud on talvisel Vilsandil. Talvine Vilsandi on, on hoopis midagi muud, siis on see vaikus siin eriti suur ei puhu tuulasid nii palju ja iga seal on nagu eriti teretulnud seal, kui üks luikivade lahe peal häält, siis see on selline noh, tõeline tõeline ilu ja mulle meeldib see talvine Vilsandi väga, aga kõige rohkem mulle meeldib sügisene Vilsandi ütleme kõige ilusam aeg, minu meelest on siin augusti lõpp ja september, kus kus hakkab nagu uus kevad, kui suvel on kõik ära kõrbenud ja põuane siis sügisel hakkab nagu uuesti, kõik tulevad isegi uuesti lähevad taimed õitsema ja ja meri on soe ja, ja sügis on nagu kõige imelisem sind. Ometi suvi on ka siin selle saare peal. Kõige rahvarohkem tulevad endised Vilsandi elanikud, suvekülalisi on palju ja see suvi on eriline selle poolest, et Jaan Tätte koos sõpradega ehitas Vilsandile valmis laevas ja laev on saanud ka mereristsed käinud ära naabersaarel Hiiumaal mereretkel, mis siis sai ajendiks või kuidas ideed, kes Bibi ehitada pidi, on selle laeva nimi. Kui hakata meenutama, siis sai alguse eelmisel suvel, kui käisime sõbra Marko Matverega mööda saart ringi ja ja ma teadsin, kunagi siin sõitis selline tuletorni paat Avo PISA juhtimisel ja mis tegi väga ilusat meresõitu. Ja, ja siis ta jäi kaldale. Ja nägime teda juba mitu aastat oli seal tuletorni all kaldal tagurpidi ja järjest suuremad praod, kuivasid talle sinna sisse. Ja, aga meie natuke merd tundvad merd uurinud inimesed saime aru, et vaatan jumaliku kujukat. Iga paate ei ole nii, aga ta on, tundus olevat merekindel ja ja siis me oleme Markoga Tallinnas ka teatrisse, ühes garderoobis ja ja talvel, mis seal muud teha on, kui igatseda suve ja merd ja kõike, mis sinna juurde käib ja siis tuli mõte, et et eks selle paadi korda ja suvi läbi siis tegime jooniseid, kuidas need purjed käivad ja et tegime ta ümber, kahvel purjeks ja kuidas, kuhu mingid otsad lähevad ja trossid ja fondid ja kõik. Ja siis nüüd sel suvel siis Talv läbi, varusime juppe ja lasime keevitada ja treida ja tulime siia kokku ja tegime selle asja ära. Juba jooniste tegemiseks peaks olema mingisugused eelteadmised, kus siis need tulid? On raamatuid on eesti keeles ilmunud isegi selliseid purjeõpetusi, kus on sihukesed elementaarteadmised sees aga siis on ka väga palju välismaist kirjandust liikumas, Tallinnas, ajakirjad, classic, põuts ja ja siis regulaarselt neid ostame ja uurime ja vaatame ja siis Marko käis Rootsis kevadel, siis pildistas tohutult seal jõe ääres seal kaide peal neid aluseid ja igat detaili ja siis me selle kogusime teadmisi ja siis tegime ära. Nii et ühtegi laeva konstruktorit, arhitekti abiks konsultandiks ei olnudki. Ei olnud, ei olnud. No kuidas see siis välja kukkus, kuidas ta oma esimese katsumuse vastu pidas Hiiumaale sõit ja tagasi Vilsandile. Me kapteniks kutsusime sõbra Tiit Riisalo, kes käis ümber maailmalennukiga, et oleks nagu esimene kapten, ollakse ikka päris, kes on laeval. Ja tema alguses oli nagu küllalt skeptiline, et, et mis te seal teete. Ta ütles, et ta ennem ikka ei tule kapteniks, vaatab ikka laeva üle ja ja kui ta paati istus ja väga vaikne tuuleke puhus, meil esimene sõit oli laev tõesti liikus ja ja siis ta tunnistas, et see on ja paat ja mida rohkem tuult tuli, seda rohkem talle meeldis pautis ja ja sõitis, tegi head käiku ja sõitsime nii mõnestki mööda veel seal. No öeldakse nii, et selliste asjade tegemisel jääb ikka üks päev puudu, kui on mingid tähtaeg pandud paika, nii, teie tähtajaks oli siis mereretk ümber. Hiiumaa Ma tean seda kolleegidelt Hiiumaalt Turu sadamas vist ka seal masti kohendasite või midagi tegite ja ja praegu vist on mastiga veel mingeid probleeme. Jaht Sõru sadamasse jõudes, no ma ei tea, kellele ütlevad midagi sellised nimed nagu teen ka ja ja meremeestele purjetajatele jah, et, et kahvelpurje teha, selleks pidime masti pikendama, see pikendus on nagu tünga. Ja siis oli näha, et ta ikkagi natukene veel ei olnud õige, õieti vantidega kinnitatud. Ja, ja siis me pidime seal kiirkorras Sõru sadamasse, ehitasime siis peale veel saalingus on see, mis käib risti nagu, nagu T-täht mastil ja tegime ja see muutis olukorra paremaks ja see sõit läks tõesti hästi kõik. Aga siis tulime Vilsandile tagasi ja tahtsime proovida kangemaid tuuli, mis õige pea saabusid. Läksime siin avamerele, kus Loonalaidian ootama ja saiad sattusime ootamatult tugevate tuulte ja lainete kätte. Paadile kiituseks Vetta sisse ei tõmmanud, kuigi lained olid nii vähe, ehmatasime ära. Aga see originaalmask, mis, mis oli, see murdus meil tõesti. Nii, et kõik, mis meie tegime, pidas vastu, aga see, millele me olime kõige kindlamad, mast liimpuidust, tugev mask, see viskas ühe pilpa välja. Otsime kiiruga uut masti. Lennuk jälgi oli ka probleem ümber maailmareisil. Pipiga vist esialgu nii pikka teekonda ette ei võta, aga mis sõitudeks üldse siis Bibi mõeldud on? Hiiumaa sõidu tegi korralikult ära. Siin olid katsetused siis tormituulega, kui need uus mast peale saab, kuhu siis järgmine reis on mõeldud või kuhu siht seatud? No unistuste sihiks on meil muidugi selline, et näha sellist randa, et kus sa maandud ja, ja siis kuuled seal võõrsage võõrkeelset kõnet. See oleks nagu huvitav, ma mõtlen mingeid Gotlandil, aga aga meie meremehepaberid, mis me ka eelnevalt sel talvel tegime, et saaks pidiga sõita. Riisalu kui võib-olla kontrahti teha Nojah, aga tal pole alati meie jaoks aega, võib-olla ka meie võime jah, varjumispaigast sõita 10 miili kaugusele, see on siis kuskil 18 kilomeetrit, nii et. Nii et praeguste paberitega on meil siis Hiiumaa ja ja sellised võimalused, aga mitte veel mitte veel Gotlandile. No kui nüüd beebit veel natukene kirjeldada, kui palju siis meremehi või meeskonnaliikmete ütleme üldse inimesi võib peale võtta kajutit vist ei olegi? Jah, ta on praegu lahtine, aga me teeme sinna ka vähem mugavusi, mida me veel ei jõudnud teha, mis kõik plaanis olid. Aga ta võib võtta peale lõdvalt. Mugav miinimummeeskond peaks olema neli inimest, et saaks teda juhtida, et kõik ees purjedel oleks, tal on kaks eespurje ja üks grootpuri ja ja siis tüüri peal need neli või viis meest oleks optimaalne, aga aga 10 inimest ei tee talle veel midagi. Mida nüüd kokkuvõtteks selle aluse ehitamise kohta öelda, õigemini see on küll siis päästepaati rekonstruktsioon, nagu me siin saime ülevaate, on seda praegu siin kaugel meresaarel, mis on eemal, ütleme, paaditehastest tsehhides, kus selliseid talusid tehakse väga keeruline või kokkuvõttes ka lihtsalt tahtejõudu nõudev tegevus. Ta nõuab tahtmist muidugi väga suurt tahtmist ja entusiasmi, aga ootamatult põrkasime sellega, et, et meil tekkis plaan tõesti algusest lõpuni ehitada mingi kuunari moodi, sest sest see asi ei olegi nii keeruline, et kui ta oleks nii väga keeruline, siis võib-olla ei olekski neid omal ajal nii palju neid paate siin tehtud, aga aga kui sa õpid selgeks, kuidas kaari painutada siis siis kõik muu on juba lihtne see tammekaarte painutamine, see on nagu kõige suurem probleem, aga me siin õue minu koduõue peal siin painutasin Kaarasid ja valasime uue tinakiilu ja ja nii et päris selliseid ürgsaid tegevusi meil oli palju. Selleks, et Vilsandil laevu ehitada, peab Jaan Tätte kirjutamise ja näitlemisega raha teenima. Saarel puhates on eduka näitekirjaniku mõtet tihti siiski teatris kinni. Jah, ideed noh, see on see, et ega ma ütlen küll, et ma puhkan, aga see päris nii ei ole, sest mõttejooks käib kogu aeg ja ideed on käivad ees, see nagu ei käigi veel töö hulka, see on nagu mis loob eeldused töö tegemiseks, et need ideed peavad olema, aga, aga ikkagi tuleb ennast sundida ikkagi laua taha istuma. Ja vahel sa istud kaks-kolm tundi ilma sõnagi paberile saad ja vahel jälle tuleb korraga mitu lehekülge ja see on selline. Peaasi, et sa ise tunned ära, et see, mis sa kirjutad, see ei oleks halb, sa võid kirjutada ainult seda, millega sa ise rahul oled, siis on ka teised rahul ja just see enese see on suur. Et see on nagu kõige raskem ületada, et ma ära tunneks, et mis sobib ja mis ei sobi ja ja näitemängude nüüd ma olen juba vist mingi viis näitemängu kirjutanud, sellega ma julgeks veel rohkem rinda pista, aga nüüd veel see muusikal, et sinna tuleb teha laulusõnad ja ja muusikalil on omad reeglid ja see on nagu täiesti uus asi, millega ma olen kokku puutunud ja tahaks ikkagi, et see tuleks hästi välja. Kas Vilsandi annab ka meil oligi siin enne juttu, et küllap ta annab sellist noh, looma jõudu ses mõttes, et inspiratsiooni võib ju võtta ka nende inimeste loomingust, kes on siin varem kirjutanud kas või Heino Välilt või Suumanni Sassilt Aleksander Suumann, kes on siin saare peal üsna palju luuletusi teinud. Heino Väli kirjutanud lastetükke ja nõnda edasi kas ka endiste Vistandlaste loominguga on Jaan Tätte kursis? Ja väga hästi olen, kuna ma elasin lapsepõlvest selles majas, kus Juhan Saar, Heino Väli kahedal jagasid ühte maja, nii et kaks kirjanikku olid majas ja ja ma usun, et see, et ma mingisugusele loomingulisele rajale olen sattunud, see ongi ikkagi tänu sellele Vilsandile, et et väikse poisina Neil käisid külas ka kõikvõimalikud eesti kirjanikud ja mulle, mis asi nagu väga pakkus huvi, kõik kuulasin salaja, mis need vanad mehed seal viinaklaasi taga rääkisid. Ja ma usun, et sealt mingi loominguline impulss on minusse ikkagi tulnud. Kas midagi annab ka see üritus, mis siin praegu on, Vilsand laste päevad, kui mina vaatasin, kuidas inimesed kokku said, kui nad siia tulid, nad ei tundnud võib-olla 11 ehkki paljud räägivad, kuidas nüüd öelda väga kanget eesti keelt praegu ja nõnda edasi. Kas pakub ka nende inimeste elusaatus kuidagi huvi ja ja võib-olla nüüd Vilsandlasena, äkki hakkab mingisugune niidiots siit pihku ja, ja see töö areneb edasi. Kirjutamisega on niimoodi, et olgu ta siis siin, praegu siin, kus on palju rahvast koos Vilsandi päevadel või olgu ta kihelkonna poe ees või, või ükskõik või mingis bussis kogu aeg, su kõrv on lahti, sa kuulad, mis inimesed räägivad ja sa mitte ei jäta neid niimoodi masinlikku meelde. Vaid kirjutades nad kuskilt tulevad niimoodi, et kui sa oled korra nad enda jaoks talletanud siis kui on häda käes, siis aju sulle tuletab meelde. Nii et ka siin ma tõesti kuulan, mis inimesed räägivad ja mismoodi ja mis killukesi nad toovad oma vana vanadest aegadest. Ja kõik, see, ma usun, jääb mu siis alles ja selle maks kord kasutan ära. Ühest asjast peame ilmtingimata veel rääkima Jaan Tätte kui muusik. Ka Vilsandi päevadel tuleb muusikuna lauljanna pillimehena üles astuda. Kas see on lihtsalt tobi või on, see kuulub see näitleja juurde, see on paratamatus. Ja, ja kui näitleja oskab pilli mängida ja laulda, loomulikult tuleb see asjale kasuks. Et see, ma usun, ta tuleb kasuks ja ja on ka näitlejaid, kes absoluutselt sealt viisi ei pea ja aga siin kuidagi ongi imelikult läinud, mina ei pea ennast muusikuks ja ei pea ennast lauljaks millegipärast siin Vilsandi saarel, alati kui mingi üritus toimub, siis juhtkond käseb mul nagu laulda. Aga mina Tallinnas ma ei laula suurt midagi, ma olen küll teinud paar plaat. Ja kas seda ma tahtsingi öelda, et kuidas siis nii, et plaadid on ju olnud? Ilmunud ja aga ma ei ole nagu inimeste eeslaulja, laulan hästi vaikse häälega ja selliseid omatehtud kurbi, laulukesi ja rohkem. Ma võin küll pidada ennast laulusõnade tegijaks, et ma teistele ansamblitele olen teinud laulusõnu ja, ja siis, kui mul kästakse niimoodi laulda, siis ma Mitu-mitu laulukest, nii on siis sündinud laulu. Teistele sõnade autor, no ma usun, et viis, 50 ligi niimoodi just põhiliselt Kukerpillid, väikeste lõõtspillide ühing, untsakad El Dorado ja, ja siis need, mis see viimane plaat mul ilmus, oli minemine, seal on siis kõik mu autorilaulud, mis mani moodi mingites oma meeleoludes olen loonud, aga ma tõesti ei ole neid loonud selleks, et neid rahvale ette kanda, vaid selleks, et et see on nagu püüda oma mingit hingeseisundit endale seletada. Või nad tulevad nagu ise, aga tõesti mingi laulu laulja kui laulude esitaja ma küll ei ole, sest mu hääl hääl on must ja tahumataja. Vastupidi, kuulajad küll hindavad. Pesi aiakeses vaikselt vuliseb ta laulu, laula, laula, uniselt tava tekitab, on küll. Ta päi, kes peegeldab, on küll. Üle kivide ja mätaste vesi vaikselt pehmelt olla tahab, väga rahulik. Küll. Ta väga rahulik. Iga vesi jõuab ükskord jõkke, lasen, läks üle. Tar köitud, et võid varsti ojja tahataga, sõi ta oma koju, tahmatav. Iga vesi jõuab Scordjake. Tase läks üle, ta tõkkepuid vars ei hoia ta tagasi. Ta. Käsi ojakeses vaikselt buliseta laulu laulab, laula kulisel tava-tud tekitab, on küll. Ta päi kest peegeldab, ongi. Kivide ja mätaste vesi vaikselt pehmelt. Ta väga rahulik on küll. Väga rahulik. Liiga esijõuab ükskord jõkke taset. Laetav tõkkepuid ei hoia, tahab tagasi ta oma koju, tahab ta teega. Apezi jõuab ükskord jõkke. Taset süüle, tahad tõkke, kuid Vark ei hoia ta tagasi. Ta oma koju. Laulumees on ka Venno Laul, õigemini dirigent, pedagoog ja kauaaegne Vilsandlane. Mina isiklikult ei ole ju Vilsandil sündinud ja kasvanud taha, aga 30 aastat saab meilgi nüüd siin seda suvekodu peetud ja selles mõttes tunnen ennast küll täis. Vilsandlasena sünnikodu on tegelikult Saaremaal, nii et ütleme, kas nüüd siis suurem või väiksem saar ega seal suurt vahet pole. Ja Pidula kandis jääpidu pidulas sündinud ja Kihelkonnal koolis käinud ja ja 11 esimest eluaastat Saaremaal veedetud. Kas need loomeinimesed, kes te siin Vilsandil olete no kasvõi Johan Saar, Jaan Tätte, teie ka omavahel vahel kokku saate ja mõtteid vahetate. Ja ja mitte ainult, mitte ainult sardajalike, kui Juhan Saarega Tallinna linna peal kokku saame ikka midagi rääkida. Ja miks mitte? Tätte laulude õhtuid oleme siin mitmeid kaasa elanud ja ja ega see saarerahvas nii nii üksteisest väga mööda käia, eks ma ikka kokku saama. Loomulikult see ei ole nüüd selline tavaline küsimus, pigem tavatu. Jaan Tätte just ütles, et tema ei ole mingil laulumees ja ta ei tahagi nüüd esineda rahva ees, kuigi teda on kutsutud kümneid ja kümneid kordi suvel siia ja sinna. Teie kui elukutseline laulupedagoog, mida teie siis Tätte laulu kohta ütlete? Esiteks on väga tore, et inimesed kirjutavad südamest ja südametele hingedele hingeminevaid laule ja, ja seda Tätte on teinud ja ja see on tore, seal niuke vahetu. Tema ei ole ju õppinud kommunistiks, aga tal on midagi öelda ja ta teeb seda andekalt ja leidlikud, et selliseid omamoodi rahvalaulikuid on rahva hulgas alati olnud ja hea, et see kena rahvalaulu traditsioon nüüd siis ka sellisel kujul ikka kestab. Kui see ei ole nüüd saladus, kuidas siis teie siin saare peal end maandat või ette valmistate, ütleme järgmiseks hooajaks, ükskõik mis teil ka teha tuleb, kas koolis või koori ees, kas see kuidagi annab ka jõudu, siin olemine ja siin tegutsemine. No jõudu saab siin ammutatud füüsilisest tööst ja just praegu tagusin kirvele uue varre taha ja seal käib kõva puude lõhkumine. Ega siin ausalt öelda. Me olemegi naernud, et kui siit Viljandist ära lähme, siis Tallinnas algab puhkus. Vilsandis on niivõrd päevad hommikust õhtuni täis tihedat tööd, kui tahad, et see maja on korras ja ümber ka kõik ei niidetud ja võsa maha raiutud ja aiad kindlad, et metssead sisse ei tule ja nii edasi siis tegevust jätkub. Nii et see ongi see laadimine. No õnneks teie ei pea üksinda seda tegema, kui vaadata neid pererahvast, kes siin kõik koos on, siis kõige pisem on, noh, mis ma ütlen, aastane kolm vist ei ole veel, ei olegi nii palju aasta ja kaks kuud tütretütretütar ammu juba jalad all, jookseb vudinal selja svingi ja see tallegi heaks kooliks, õppis siin muru peal praktiliselt kiiresti käima. No näete, vanaisa ikkagi, need geenid mõjuvad nii pikka kasvu ja ja ilmselt Temastki tuleb selline tugev palaslik tõid, nagu öeldakse, kas merele ka on aega minna? Ikka on olnud aega ja tänu sellele, et tütar muretses meile siia oma väikse kummipadi, siis naudime sellist omal käel mereleminekut ja, ja maale minekut ja see niisugune paadisõit käib selle Vilsandi elu juurde. Ja eks natukene saab proovitud kala ka vahel ja nii et ikka merega on pistmist. Kas nüüd tööülesanded siin saarel ka kuidagi segama ei kipu, teatakse, et Venno Laul on Vilsandil Ahhaa vähemalt talle külla, kui ütleme, telefoni teelgi ei saa ühendust, kas selliseid olukordi on ka ette tulnud ja, ja siis tuleb isegi selline väikene tusatuju wet usk, et nad, kas siit otsivad nad mind üles ja ja oleks just täna ütleme selle kirvega, millele just sai vars taha pandud, lõhkunud sara, võib-olla paar ruumi puid, aga näete, külalised otsivad üles ja ja mitte midagi ei ole teha ei saanud. Ei, tegelikult on sind Vilsandil siiski seda üksiolemist piisavalt palju, nii et kui siia vahele tuleb ka külalisi, siis on ainult teretulnud. Muidu muutuks saare elu jälle ühtepidi äärmuslikult monotoonseks ja liiga üksi olemine hakkab ka lõppude lõpuks kuskilt ehkki natuke hingerahu häirima. Et ikkagi läbikäimine inimestega käib asja juurde leida on küll mul hea küsida maailmamees, nii nagu Venno Laul on, kes on vist kõik kontingendid siin maailmas läbi käinud? Ei ole, Aafrikas veel ei ole, no sinna annab ka minna. Mida nüüd Saaremaa või ütleme Vilsandi kohta öelda, kui siin on kohal küll juhuslikult, aga ikkagi on kohal nii vallavanem kui maavalitsuse esindajad ja tuleb välja, et ajakirjandus ka, kas sa midagi ka heita, et vot seda või teist asja võiks nii teha ja naa teha, et siis ka väikesaare elanikud elaksid palju paremini ja elu läheks ka siin nagu suurema jutiga edasi. Elu on siin edasi läinud, kõige valusam küsimus on siin aastakümnete tagant meenutada, see ühendus papisaarega praegu on, on selles mõttes juba juba viimased aastad kord majas, regulaarselt käib vallapaat kaks korda nädalas ja vajaduse korral rohkemgi ja liiklus ei ole enam probleemiks ja see on peamine. Kõike muud annab korraldada, aga kui ühendust ei ole, siis, siis jääb elu nagu millegi taha kinni. Ja ma ütleksin, et, et noh, elu on sind hakanud võtma nagu mutt jumet, maju korrastatakse, enam niisuguseid lagunevaid kaelakukkujaid on ja siin ei ole. Kõik on juba niimoodi ikka elamiskõlbulikuks üles ehitatud need vanad tühjaks jäetud majad ja et asi võtab ilmet. Muidugi on veel üht-teist, näiteks külavahe teel, kui vihma sajab, siis on porilombid küllaltki laiad, nii et ega sealt hästi läbi sõita nagu ei taha, siis lendab poripilv pea. Meil ka siin oma väike mootorsõiduk, aga aga noh, loodame, et ka sinna ükskord valla jõud peale hakkab. Teed, Arak kruusatatakse. Kuivõrd reaalne on nüüd see, et Venno Laul tehes praegust tööd kogub raha ja jõukust, et kuna ta ostab võib-olla endale helikopteri ja siis ei ole mingit muret, mis teeb Valdmistet maakond, mis teeb Eesti riik? Tulen siia oma taluplatsile ja lähen siit, millal tahan. Noh, see naljaks saada, aga, aga tegelikult, ega sihuke üle mehhaniseerimine ka selle Vilsandi juurde nagu ei tohiks kuuluda. Ikka teinekord olnud päris päris vahva ta jalgsi siia Vilsandile tulla läbi käkisilma, sealt on saanud läbi käia küll ja küll ja, ja seda soovitanud, kellel vähegi natuke nisust põnevust ja eksootikat vaja on. Käkisilmast läbi kanali, kui vesi on kõrge, ulatub teinekord kuni rinnunena mul vast ehk siis natuke madalamale. Aga, aga ikkagi, seal on tulla läbi mere ja kui siis Tallinnas räägid või kust tahes, et läksin läbi mere Vilsandile, siis mitteteadjad teevad tõesti suured silmad, aga, aga seda Tarpendavad pageda. Vilsandil käis Aare Laine kuulmiseni Seal pole siini pime. Kui sa ta õue käi Kõrgel kaugel algab ime. Salaval, kust täi? Taeva igatsevad silma? Külmalt, et ta panna Kõige keskel põhjana. Kui sul mure tärkab põu või kui paha on summe ole, ma pead öösel õues. Hetkeks peatud Linnutee. Tallu mattuda juba ja kõiketeadvat Pill kaovad siin hoopis. Leonis fil.