Eestlased Kremlis. Enne kui jutustame loo Mihhail Gorbatšovi saatuslikust veast 1991. aasta augusti esimestel päevadel heidame kiirpilgu tagasi kremlile Rahvasaadikute Kongressi esimesele poolaastale ja eestlastele selles hiiglaslikus poliitika köögis. Mastaapne mäng ja suured panused sõelusid Rahvasaadikute Kongressil kiiresti välja uued inimesed, kellest hakkas sõltuma Nõukogude Liidu edasine saatus. Mänguväljak oli tohutu, suurim, mis maakeral leidus koguni kuuendik planeedist. 2250 liikmeline kongress kuulub kindlasti kõigi aegade suurimate valitud esinduskogude hulka. Enam kui miljardilise rahvaarvuga Indias on Parlamendis kõigest 545 saadikut Hiinas. Rahvakogu koosseis kõigub küll 2900 ja 3000 liikme vahel, kuid koguneb vaid kord aastas ja saadikud nimetab kompartei. Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongress oma 2250 liikmega kujutas endast unikaalset nähtust nii kaasaegsele kui ka ajaloolisele taustale mõeldes. Eestist tulnud saadikuid oli kongressil küll kõigest 48 kuid nende poolt väljaöeldud sõnade ja tegude tagajärjed osutusid sedavõrd mõjukateks, et muutsid maailma poliitilist kaarti. Juba rahvasaadikute esimese kahe kongressiga, mis toimusid 1989. aasta mais-juunis ja detsembris pandi alus kõigele olulisele, mis viis lõppkokkuvõttes Nõukogude liidu kokku varisemine seni 1991. aasta augustis. Juuni 1989. Akadeemik Viktor Palm valiti Boriss Jeltsini, Andrei Sahharovi Gabril Popovi ja Juri Afanasjevi kõrval regioonidevahelise saadikuterühma kaasesimeheks. Venemaa tulevasele presidendile ja teistele mõjukatele. Vene demokraatidele hakkas selgeks saama balti riikide iseseisvumise soovi. Ajalooline taust. Eesti saadikute kaudu tulnud suveräänsuse ja isemajandamise ideed köitsid Venemaa liidrite tähelepanu üha enam. Kujunenud situatsioonis osutus väga õigeaegseks rahvastikuekspert Klara Halliku esinemine Rahvasaadikute kongressil 1989. aasta juunis. Klara Hallik lekitas terava kriitikanoole otse herilasepessa. Kui ma õigesti nüüd mäletan, siis oli, siis oli see sõnum ikka suunatud selle tsentraliseeritud unitaarriigi süsteemi vastu. Ja sealt siis läks käibele termin, mida pärast ajalehed tõid ära teistes seostes selle tugeva keskuse kohta, nimetusega 16. vabariik sai siis ironiseeritud, et nagu ei peaks olema. No see oli selle loosungi kohta tugev keskus ja tugevad vabariigi. Nagu teada, et oli neid vabariike, siis siis 15, aga selgub, et on ikkagi üks veel kõige tähtsam vabariigis on see tugev keskus ehk siis nad seda ja Res Publicasse oli, siis, mis läks siis pärast kõndima mööda ajakirjandust? See oli, noh, ühesõnaga see see keskuse vastu suunatud sõnum. Klara Halliku sõnavõtus kõlas esmakordselt kongressi kõnetoolist selge julge ja argumenteeritud kriitika tsentraliseeritud täielikult keskusele allutatud riigi vastu. Üleliidulise ajakirjanduse kaudu läks kiiresti käibele Klara Halliku sõnastatud termin 16. vabariik. Tähistades 15-st liiduvabariigist koosneva Nõukogude Liidu kõikvõimsat keskust, kus erilise innuga igasugust altpoolt tulevat initsiatiivi kärbiti. Vene Föderatsiooni liidriks tõusev Boriss Jeltsin ja tema lähikond pidid tunnistama ebamugavat tõsiasja. Hiiglaslik ja suveräänsuse poole pürgiv Venemaa oli samuti kõikvõimsa keskuse 16. liiduvabariigi meelevallas. Robert 1989 25.-st kuni 27. oktoobrini külastas Mihhail Gorbatšov Soome vabariiki. Lisaks välisministeeriumi ametnikele kuulusid delegatsiooni koosseisu veel vaid Aleksandr Jakovlev ja Vaino. Väljas. Selle visiidi ajal toimus minu neljasilmavestlus Mauno Koivistot. Kujutage ette, suurriigi president külastab teise riigi presidenti ja äkki korraldatakse ühele liikmele privaatkohtumine veel presidendiks. Kuid küsimus oli nimelt selles, et ka siin oli kaugelenägija Gorbatšov. Sest balti küsimus, vabariikide küsimus oli ju tol ajal selleks ajaks tõstatunud erilise teravusega ja seoses sellega, tähendab tahtis ta nüüd igati näidata, tähendab et nad on iseseisvad oma mõtlemises ja tegemises ja vaadake, me lubame isegi või kord selliseid asju. Härra Mauno Koivisto ka, oli meil tõesti pea tunniajaline vestlus, ma ei hakka selle detaili puudutama. Küllap need omal ajal. Tulevad Mauno Koivisto on väga meeldivalt tuletanud meelde seda ka oma raamatus History and tegijat. Ja pärast üks tema lause, et ta südame kergendusega märkis seda, et Gorbatšovi suhted väljas aga on igati sõbralikud, kuna Gorbatšov isegi suvatses Väljase üle nalja heita. Kuidas Gorbatšov nüüd hiiglase üle nalja heidab, see on iseküsimus, kuid see selleks. Juba oktoobris 1989 töötas hotellis Moskva täistuuridel professor Ülo Vooglaiu ühiskonnaõpetuse kursus suurele ringile kongressi saadikutele ja Nõukogude Liidu ülemnõukogu liikmetele. Nädalavahetustel sõideti tema loenguid kuulama isegi Ukrainast ja Valgevenest. Iga seminariga suurenes nende inimeste hulk, kes jõudsid järeldusele. Nõukogude Liidu lagunemine on paratamatu. November 1989. Indrek Toome, Rein Otsasoni, Siim Kallase, Arnold Rüütli, Vaino Väljase ja Mihhaili Bronshteni töö tulemusena võttis 27. novembril Nõukogude Liidu ülemnõukogu vastu seaduse lubada Eestil ja Leedul alates esimesest jaanuarist 1990 üle minna isemajandamisele. Detsember 1989. Endel Lippmaa, Marju Lauristini, Edgar Savisaare ja Igor Gräzini teiste balti saadikute Aleksander Jakovlevi ja regioonidevahelise grupi jõupingutuste tulemusena tühistas Rahvasaadikute kongress 24. detsembril Nõukogude liidu poolt alla kirjutatud Molotovi-Ribbentropi pakti kõik salaprotokollid nende allakirjutamise hetkest alates. Balti riikide taasiseseisvumine muutus praktiliselt teostatavaks. 1989. aasta detsembris tuli kongressi kõnetooli Marju Lauristin ja tegi ettepaneku alustada arutelu pühapildi mahavõtmiseks kommunistliku režiimi altarilt. Mõõtmed valdaja Ati eelne pragalassavat massi eest ja tema ettepanekul kongressil päevakorra kolmandale punktile institutsiooni kuuenda paragrahvi arutelu punkt ja alustada selle üle üldrahvalikku sovjeti. Ülemnõukogus aga valmistab ette seadus parteidest või poliitik. Süsteemist Marju Lauristini ettepanek oli suunatud sellele, et muuta kehtetuks Nõukogude Liidu konstitutsiooni paragrahv kuus, mis sätestas kompartei juhtiv osa ühiskonnas. Elukutselised kommunistid mundris mundrite sõjaväelased kuulasid Tartu Ülikooli õppejõuettepanekud kohkunud nägudega peagi nädaga rahunesid, sest olid veendunud, et midagi niisugust ei saa ju nõukogude liidus eluilmaski juhtuda. Kuid eestlased ja nendega koostööd teinud vene demokraadid olid ka selles asjas paindumatud ning järjekindlad. Konstitutsiooni paragrahv kuus tühistati. Kommunistide ainuvõim likvideeriti. Asjaolu, et Gorbatšov ei takistanud kompartei võimumonopoli tühistamist oli üks neid kaalukaid argumente, mis käivitas 1991. aasta augustis riigipöördemasinavärgi. Tänavu ilmunud raamatus isiklik toimik, kirjutab endine julgeoleku komitee esimees Vladimir Putškov. Peasekretär Mihhail Gorbatšovile mõeldes. Ta rääkis küll tausta venelgaabee-le, et on suur au olla kompartei liikmeks, kuid samal ajal andis ta oma tegevusega parteile ühe purustava hoobi teise järel. Seejuures võis tema suust kuulda selle parteiga. Ei ole mitte midagi peale hakata, selle keskkomitee ka ei tule mitte midagi välja. Vajan parteid reformida. Need polnud üksnes emotsioonide ajel öeldud sõnad. Need olid sõnad, millega püüti välja selgitada inimeste reaktsiooni, et valmistada neid ette järjekordseks pöördeks. Ühest omaaegsest järsust pöördest kirjutab tänavu novembri algul ilmunud ajalehes Moskovski Novosti ajaloolane ja rahvasaadikute kongressi liige rai Medvedjev. Tema sõnul nõudis peasekretär Mihhail Gorbatšov juba 1987. aastal 100 NLKP Keskkomitee liikme tagasiastumist. Endise julgeoleku komitee esimehe tähelepanekud ja mõttekäigud vihjavad sellele ülikeerukale rollile, mida kompartei peasekretär ja hilisem Nõukogude Liidu president Kremli poliitikateatri laval mängis. Pidevalt asus ta kahe tule vahel poliitbüroo istungil, terve nahaga pääsemine tõi tihtilugu kaasa kriitikatormidemokraatide leeris. Kiire kaasamine kommunistliku impeeriumit lammutavate jõududega võis aga tähendada riigi tüüriga ja isegi eluga hüvasti jätmist. Peasekretär vahetas maske laveeris Yamanööverdas. Gorbatšovi näitlejaanded ilmnesid juba varakult. Mängides kooliteatris Ostrovski näidendis lumivalgeke kehastas ta rikkast kaupmeest ja kandis tehisvuntse. MISA teistest rollidest mäletatakse teda püstina Lermontovi maske raadis. Presidendi pressisekretär Andrei kratšov kirjutab, et Gorbatšov lausa jumaldas lava. Raske öelda, mis köitis teda rohkem võimalusi ümber kehastuda, vahetada maske või publiku tähelepanu ja aplodismentide. Igal juhul on Gorbatšovi elus olnud periood, mil ta täiesti tõsiselt mõtles näitlejakarjäärile. Hiljem on niivõrd erinevad inimesed nagu Aleksandr Jakovlev ja Jegor ligatšov nende jaoks üksmeelselt kinnitanud, et Gorbatšovi oleks saanud silmapaistev näitleja. Võib-olla Gorbatšovi saigi näitleja, kuid teistsuguses teatris, poliitika teatris. Mäletatakse isegi juhtumit, mil Gorbatšov alustas poliitbüroo istungit muljetega äsja teatris nähtud moli äri misantroop etenduselt. Presidendi pressisekretäri Andrei kratšovi sõnul ütles peasekretär poliitbüroo liikmetele prantsuse 18. sajandi klassiku näidendile mõeldes. Seal on meie perestroika kohta kõik öeldud. Ütle meile kaua ootama peab, kellelt saad. Seda noormees. Ootused, kõik jääpai. Ka paljud Eesti delegatsiooni liikmete näitlejavõimed olid tähelepanuväärsed ja osutusid Kremli poliitikateatri laval kasulik, eks. Sellegipoolest tekib tahtmatult küsimus. Mis võimaldas Eesti saadikutel koostöös Leedu ja Läti ning Vene demokraatidega suhteliselt lühikese ajaga viia läbi ulatuslikke mastaapne poliitiline manööver, mille tulemusena ühtsest Nõukogude Liidust eraldusid Balti riigid, seejärel Venemaa ja teised favoriidid. Nõukogude liidul oli küll hirmuäratav tuumarelvastus ja kosmoseraketid tohutut keemilise ja bioloogilise relva varud. Seevastu sotsiaalteadustes laiutas aga tohutu mahajäämus. Suure osa Eesti delegatsiooni liikmete ettevalmistusajaloosotsioloogia, rahvusvahelise õiguse, turumajanduse ja muudes ühiskonnaelu valdkondades oli aga silmapaistvalt kõrgel tasemel. Mitmekülgsed ja sügavad teadmised, demokraatlik maailmavaade ja ajaloolise õigluse tunnetamine andiski eestlaste kätte trumbid, mis võimaldasid tulla välja võitjatena globaalses ja suurte panustega mängus seejuures osavalt suurriikide huvide vahel laveerides. Kirjapandud ajaloos on Eesti olnud maailma poliitikas ründaja ja võitja rollis neljal korral. Vabadussõda pidades ja Tartu rahu sõlmides laulvat revolutsiooni tehes ja Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressil võideldes. See 191. aasta. Augustisündmusteeelsel perioodil oli nõukogude liidule eriti iseloomulik kõikvõimalike võimustruktuuride lõhenemine. Alailma juhtus, et parem käsi tõepoolest ei teadnud, mida vasak käsi oli teinud. Sageli avaldus niisugune olukord täiesti ootamatult ja mõnikord väga omapärasel viisil. Eesti delegatsiooni liige Arvo Haug jutustas loo, mis sündis temaga Kremli kongresside palee istungitesaalis. Ja nüüd kujutage ette, mina võtan välja oma Sony selle videomagnetofoni ja teen pilti, kusjuures mulle häda sellega, et need meie poolt räägitud ülekande Kaamerad segasid minu pildivõtmist, ühesõnaga terve rühm oli seal fotograaf ja televisiooni kinomehi ja kõik soomusvaikselt ja Magazett ja lubatult nii. Ja. Kaamerat tuli minu juurde vaikselt, kaksmets ütles, et tulge veel. Ma ei saanud alguses aru, oligi nõus välja minema, kas staga, võtke kaamera kaasa? Eks ole, mis kurat sees kihvatab. Et, et milles küsimus, et ei tohi filmida? Sa kujutad, et kurat, kõik silmivad, terve maailm näeb ja mina ei tohi filmida. Nii ma ütlesin, et kuulge, see on ennekuulmatu, tõi segamini, et ma olen saadik, et kes teie olete nii hops peaaegu mõlemad sealt juba kinni peaaegu hakkavadki, mõtlesin, et ma hakkan karjuma, siis lasi, lasid lahti ja istusin tagasi ja kirjutasin kohe sellele. Kuna mul seoses selle papiga oli kirjavahetus, kirjutasin siis sellele julgeolekuteenistusele. Et noh, üle igasuguse piirid, eks ole, saadikut tullakse saalist välja tõstma, keelatakse tal filmimist, mis on ametlikult mis toimub ametlikult, eks ole, nii. Ja siis vaatasin, et mis siis nüüd juhtub pärast vaheaega pärast mingit n vahega tuli minu juurde väga soliidne mees ja teatab, et kuulge siin on tõeline arusaamatus toimunud, et et, et need kaks meest, kellest te kirjutasite, et need, meie mehed küll ei ole midagi huvitavat, kurat ta kärbes ka ei pääse isegi isegi see, mis ta Žirinovski ei pääse saali, eks ole. Ja teid kahte meest, eks ole. No siis lõpuks patsutasin siiski õlgadele ja leppisime ära. Aga selles mõttes juhtus selle demokraatia ja sissemurdmise käigus tõelisi koomilisi situatsioone. Üks teenistus ei tea, mis teine teeb. Paljud asjad olenes nende lõikude juhtidest, kas lubada selles küsimuses demokraatiat, kas arvestada, et rahvasaadik on figuur või teine ütleb, et küll mõtle, mis ta peab tegema. Nii et selles mõttes demokraatia arengul. On olid oma karid ja me nägime seda läbi niisuguse selles mõttes kiire, kiirelt läbisi mehe ajalõigu, mis ütleme ühiskonna normaalse arengu puhul, olles kestnud ikka väga-väga ka aastakümneid, võib-olla isegi Need mehed, kes tahtsid Arvo haugi kongresside palee istungitesaalist välja tõsta kuulusid ilmselt sellesse ringkonda, kes Mihhail Gorbatšovi koduaresti panid. Augusti esimestel päevadel otsustas Nõukogude Liidu president, et võtab enne liidulepingu allakirjutamist paarinädalase puhkuse. Gorbatšovile tundus, et kõige raskem ja ohtlikum on juba selja taga ning ta võib keskenduda liidulepingu alla kirjutamise tseremoonia kõne kirjutamisele. Liiduvabariikide juhtidega liidulepingu vormistamiseks kokkuleppeid sõlmides president ei tajunud vandenõulased tegutsemistema vahetus läheduses. Gorbatšov ei teadnud toimuvast midagi, sest reeturiteks osutusid tema meeskonna kõige enam usaldatud liikmed. Ihukaitse, ülemasepresident, presidendiaparaadi, personaliülem. Gorbatšovi puhkusele minek tähendas seda, et president andis riigijuhtimise kaheks nädalaks vandenõu laste kätesse. Presidendi pressisekretär Andrei kratšov. Tegelikult algas putš Gorbatšovi ärasõidule järgnenud päeval KGB-le kuulunud suvilas objektil ABC kogunes vandenõudest esiviisik Krjutškova ja sov Maclanov, voldin Schenin. Olekseenin oli kompartei juhtkonnas Gorbatšovile järgmine mees ja just temal oli president enne Krimmi lendamist teinud ülesandeks jälgida tähelepanelikult olukorda riigis ning tegutseda vastavalt teadvusele. Vandenõulased kiirustasid neil oli aega kuni 19. augustini, mil president pidi pöörduma tagasi Moskvasse. Kavandatava aktsiooni eesmärk oli sõnastatud lakooniliselt. Mitte võimaldada uue liidulepingu allakirjutamist. Nõukogude Liidu presidenti tabas augustiputš pühapäeval 18. augustil umbes kell pool viis pärast lõunat. Julgeoleku komitee esimehe Krjutškova korraldusel lülitati välja kõik presidendi käsutuses olevad sidevahendid, kaasa arvatud ühendus nõndanimetatud tuumanupuga mida kardeti, miks Mihhail Gorbatšov muust maailmast eraldati. Mida kavatseti temaga teha. Raamatus isiklik toimik, kirjutab endine julgeoleku komitee esimees Vladimir Putškov. Meil oli selge, kõige rohkem muretseb Gorbatšov oma poliitilise ellujäämise eest. Pidasime vajalikuks anda talle võimaluse tõmbuda eelolevatest sündmustest kõrvale. Samal ajal vaevasid meid kartused, et Gorbatšov võib püüda ühendusse astuda oma sõbra Bushiga, et kindlustada endale igaks juhuks USA presidendi toetus. Niisugustest kaalutlustest lähtudes andsin veel enne meie seltsimeeste saabumist hoora sisse korralduse Gorbatšovi sidekanalit välja lülitada. Ennetamaks sündmuste arengut ebasoovitavas suunas. Seejärel saabus Krimmi viieliikmeline vandenõu laste delegatsioon meile juba Vilniuse veristest sündmustest. Tuttav kindral varenikov oli see mees, kes esitas Nõukogude Liidu presidendile ultimaatumi. Gorbatšovi nõuti allkirja dokumentidele erakorralise olukorra kehtestamiseks Baltikumis, Moldaavias, Armeenias, Gruusias mõnedes Ukraina ning Vene Föderatsiooni oblastites. Toodud loetelus polnud Baltikum sugugi mitte juhuslikult esikohale põhjendades erakorraliste abinõude kasutusele võtmist, kirjutab tollane julgeoleku komitee esimees Vladimir Putškov tänavu ilmunud raamatus. Pidevalt saabus eriti suurt ärevust tekitavat informatsiooni Baltikumist. Presidendi allkiri nendel dokumentidel oleks viinud kohutavate tagajärgedeni. Arnold Rüütli arvates oleks riigipöörde õnnestumine tähendanud raskeid katsumusi ka Kremlis tegutsenud Eesti saadikutele. Kui näiteks oleks ütleme, Eestis toimunud mingisugune selline demonstratsioon, kus oleks kasutatud jõudu ja kui oleks näiteks päeval tõeliselt toimunud murrang putš oleks võitnud siis on ju täiesti selgelt teada, kui palju oli juba trükitud valmis arreteerimis, käske, käeraudu ja kõiki võimalikke asju. Need materjalid on juba olemas siin isegi Eestis. Ja päris kindel on see, et need, kes võitlesid seal Moskvas niimoodi kõige Eesti iseseisvuse ja eraldumise eest, rääkimata nendest asjadest, mis siin Eestis toimusid, konkreetselt, siis on täiesti kindel, et ükski nendest inimestest poleks teadlasena enam edasi töötanud ega ühelgi sellisel kohal, millel ta oli ühtpidi ja teistpidi ma olen veendunud, ei ole üldse välistatud võimalus, et oleks järgnenud arreteerimiste laine, nii nagu ma ütlesin, Edgar Savisaar on neid andmeid isegi toonud, kui palju siin näiteks Pihkvas valmistati käeraudu ja kui palju täiesti konkreetselt kohe ilmselt tal on selleks konkreetsed andmed olemas. Ja kui palju oli juba arreteerimis käske valmis seatud. Üldsuse jaoks olid vandenõulased ette valmistanud teate, et presidenti on tabanud aju verevarustuse häired ja ta peab lebama voodis. Õnneks oli Krimmis Forossis puhkab president heas füüsilises vormis ja täie mõistuse juures. Vanne nõulastel jäid allkirjad saamata ning neil ei õnnestunud vabaneda ka Boriss Jeltsin ist. Ajaloolane Dmitri Volkov Koonab. Kindral variannikov nõudis riigipööret korraldavalt staabilite viivitamatult abinõude rakendamist avantürist Jeltsini juhtimisel tegutsevate poliitikute gruppide likvideerimiseks. Vandenõulased kavatsesid tulistada alla ka lennuki, mis 18. augusti öösel lendas tagasi Kasahstanist Moskvasse. Selle pardal oli Vene Föderatsiooni valitsuse delegatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Kuni 20. augusti hilisööni tehti Moskvas jõuministeeriumides ettevalmistusi operatsiooni krom kõu alustamiseks. See pidi tähendama tormijooksu valgele majale alfa võitlejate tungimist hoone viiendale korrusele ja Boriss Jeltsini arreteerimist. Miks jäi stsenaarium siiski vaid paberile? Mihhail Gorbatšovi pressisekretär Andrei kratšov. Pärast seda, kui soomustransportööri ide rataste all hukkusid esimesed demonstrandid sõitsid julgeoleku komitee esimehe, kaitseministri ja siseministri asetäitjad sündmuspaigale ja avastasid, et valges majas ümbritseb ligikaudu 50 kuni 60000 inimest. Kõik said aru, et tormijooks sellele hoonele tähendab meretäit verd. Kui vaatluse tulemustest teatati kaitseminister Ihazovile ütles endine rindemees. Ma ei luba tulistada. Marssal ei kooskõlastanud vandenõu lastega ka laskmiskeelule järgnenud otsust viia väed Moskvast välja. 21. augusti hommikul tulid seenin Krjutškova baklanov ja Luciano kaitseministrit ümber veenma, kuid Dmitri Jazovi teatas. Me oleme kaotanud. Kui julgesime alustada, peab jätkuma, julgust vastutada. Lendur Mihhail Sergejevitš juurde vabandama. Kindlasti mõjutasid kaitseminister Jazovi otsust teated, mis tulid Nõukogude Liidu teistest linnadest. Eriti tähelepanelikult jälgiti Leningradis ja Baltikumis toimuvat. 19. augustil enne kojusõitu Stockholmist selgitas Marju Lauristin Rootsi televisioonile Eesti suhtumist riigipöördesse. Nõnda. Meie olukord arvestama lähimasse erakorralise olukorra seaduses ja sellega võidakse ühe tunniga muutub olukord mitte rahulikuks ja meil on tarvis vastu minu meelest kõik need tähtsad otsused, mida me saame praegu võtta nii kiiresti kui võimalik. Ja sellepärast me püüame jõuda praegu kiiresti Tallinnasse tagasi tol ajal ja me peame kaitsma seda, mis meil on, ja jõudma veelgi edasi, sellepärast et võib-olla päeva vaim pärast ei saa enam koguneda parlamendiga isegi. Kohe pärast augustiputši jäine Nõukogude Liidu rahvasaadikute erakorralist kongressi kohtus Leningradi linnapea Anatoli Sobtšak iga grupp Eesti saadikuid. Klara Hallik kirjeldas Sobtšaki tegevust riigipöörde ajal sõnadega. Ta käis nendes mobiilsetest sõjaväeosades mis olid lahinguvalmis ründamaks Peterburi ja Baltikumi. Ja, ja faktiliselt kui käsk oli jõus veel. Ja, ja siis ta käis nendest sõjaväeosades, ühesõnaga komandörid veenis ümber või ühesõnaga said said nad enda poole. Kuigi ta oli arreteeritavate nimekirjas esimeste seas. Esinedes 19. augustil mitmetuhandelise rahvahulga ees ütles Leningradi linnapea Anatoli Sobtšak. Meie maa ja rahvas elab üle rasket tundi. Grupp riigi kõrgemasse juhtkonda kuuluvaid partei ja valitsuse tegelasi nimetades ennast Nõukogude juhtkonnaks, püüdis läbi viia riigipöörde. Moskvas käis tänavale tulnud rahvahulki julgustamas ja toetamas ka endine välisminister Eduard Sevalt Naatse. Veidi rohkem kui pool aastat tagasi oma ametikohalt lahkunud välisministri hoiatus oli kahjuks osutunud õigeks. Ka Boriss Jeltsini hinnangul oleks putsi õnnestumine tähendanud arreteerimisi ja koonduslaagreid. Rahvusvaheline külm sõda oleks võinud asenduda tegeliku sõjaga. Seoses augusti sündmustega Eestis on suhteliselt palju räägitud rahvarinde tõhusast vastupanust. Tallinna teletorni kaitsmisest ja muudest üritustest. Tasub, et oma võimalusi ei jätnud kasutamata ka Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee. 1991. aasta augustis olid partei juhtkonna käsutuses veel olulised sidekanalid ning sõjaväelaste mõjutamise vahendid. EKP juhtide tegevust kolmel augustipäeval meenutab Vaino. Väljas. Kuna ma olen väga varajane tõusja koos raadioga, siis siis sealt ma teada sain, siis oli esimene kiirkäik Enn-Arno Sillari juurde, kes oli tol ajal EKP Keskkomitee esimene sekretär. Aga ma tuletan meelde, juba iseseisva siis oli Eestis. Kas EKP Moskva platvormil seisneb nõndanimetatud partei iseseisev EKP? Ja EKP oli ka ainus, kes oli esindatud kahe esindajaga poliitbüroos, ennarno Sillari juurde, tähendab, et missugune informatsioon sealt on Moskvast on, mis täpselt ja kuidas, kuidas tähendab tegutsedes, küsimus oli nimelt sellest, tähendab et võimuhoovad, teatavad võimuhoovad side ja need asjad olid ikka veel valgel majal olemas. Ja seoses sellega, et mida teha, esmane oli, et ilmtingimata EKP iseseisva EKP Keskkomitee nimel saata viivitamatult Telegram NLKP keskkomiteesse, kus puts hukka mõista. Teiseks informeerida parteil linna- ja rajoonikomiteesid, sest partei poole üle oli läinud ainult neli Narva Kohtla-Järve, Kalinini ja mererajoon. Ka Sillamäe nemad toetasid, eks ole. No nemad algataja, nemad toetasid ö parteid, aga siin oli sõnadetagi selge, tähendab samast juba aimasime ette. Niisamuti see ei lõppenud. D rajooniga linnakomiteed said vastavalt ülesanded olla igaks selliseks juhtumiks valmis, siis sündiski väga kiiresti EKP avaldus, mille tekst on siin EKP Keskkomitee büroo loeb NSV Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi võimult kõrvaldamise ebaseaduslikuks. Ei toeta vägivallapoliitik tikat relvajõudu kasutamist poliitiliselt probleemide lahendamisel ja võimuhaaramise. Jäädes kindlaks tänavu toimunud EKP 21. kongressi seisukohtadele ei lähe, toonitan, et ei lähe EKP nüüd ega tulevikus koostööle konstitutsioonivastaste kuritahtlike võimustruktuuridega. Samasugune telegramm 21. kuupäevaga, kuid vene keeles ja väga kusjuures nõudmiseks selle teksti maa hiljem anna nõudmisega Gorbatšov kiiresti tagasi tuua, edastada D täpse kellaajaga ka see on seal fikseeritud Moskvasse NLKP keskkomiteesse, sellise Telegrami saatsid ainult kaks meie ja päev hiljem Kasahstan. Mina rutasin Toompeal ülemnõukogus, jagades ülesanded Enn-Arno Sillat. Tema võimalust mõõda pidi kokku saama admiral Beloviga, kes oli teatavasti garnisoni ülem ja kellega meil olid väga head selline kokkusaamine ka toimus. Hilisemalt toimus ka selline kokkusaamine, nõndanimetatud Peeveeoo vägede juhatajaks in kindral Abdul Rahman. On ikka peab ütlema, et see, et Eestis asjad kulgesid nii, on väga suuresti tänu nendele kahele. Meel, kellel oli ülekaalus garnisonis, olid, tähendab ju nimelt mereväelased ja see oli jäänud Matrossovi polk, tähendab, mis diis oli, oli nõndanimetatud kadreeritud diviis, tähendab ainult ühe polgu jagu. Polk oli muidugi kindlalt kindral varenikovi sõiduvees ja kogu toetust sellepärast, et kui hakkas juba Pihkva dessantvägede siia tuleks, tuletagem meelde, tähendab, nad ei baseerunud mitte garnisoni staabis mereväelaste juures, vaid Matrossovi polgus. Tähendab, oli ju nii, et need asjad said ja siis läksin ülemnõukogus ja siit juba sündmused hakkasid arenema. Kui teada oli, tähendab, kes. Pihkva dessantväelaste tähendab priid tulek siia siis andsime Me teades enam-vähem, missugune nüüd juba marsruut tuleb partei rajoonikomitee talisest, mõistke õigesti, küsimus oli nimelt selles, et minna nendele kolonnidele vastu. Ja rääkides ta, kui minna sinna ükskõik keda, tähendab, aga tollel ajal ju sõna partei vähemalt sealpool usuti. Ja kui siis partei rajoonikomiteede sekretärid läksid kolonni peatumisele esitades ennast partei rajoonikomitee sekretär, kellel ka komandör ei saanud ju vastu hakata, tähendab ja hakkasid siis enam-vähem nõndanimetatud selgitustööd tegema, tähendab, siis see mõjus. Mõistke mind, et veel korraks õigesti see ei ole, mitte mingisse on ainult reaalsete faktide konstateerimise, mitte mitte, tähendab hinnangu. Hinnangu andmine kolmel augustipäeval tuli valmis olla kõigeks. Kohe pärast riigipöördekatse välja kulutamist sai Arnold Rüütli sekretariaadi juhataja Daniel märtma eriülesande. Tähendab, minul oli esimene ülesanne oli teha säärased linnavälised korterid kuhu võiks Arnold Rüütel minna varjule. Sest meil oli teada, et KGB jälgib iga tema sammu, Kaitama marsruudid on fikseeritud. Ja muidugi see oli teatud tagamõttega tehtud. Ja nüüd võib tagantjärgi rääkida, et seal ühe öö ta üsna kaugele hüdromaa lähedal aga meil oli ka lähest lähedaseid kortereid organiseeritud otsa oli, seal olin mina osalesin sellel peale, selle tähendab siis, kuivõrd oli karta, et võib-olla Kadriorus satume rünnaku alla siis näiteks mul oli oma korteris sisustatud täielik sihuke kontor, kus oli paljundustehnika ja mobiiltelefon ja ja muud selleks vajalikud kirjutusmasinad ja muud riistapuud ja arvuti, kõik siuksed, vahendid, mis oleks ja kui oleks kuskilt väljaspoolt linna vaja mõningaid asju suunata, juhtida? Seal oli nagu minu minu osa, ülejäänud osa oli juba kõrgematel meestel teha. Ta oli ikka tunda nendel päevadel niisugust õhkkonda, et tuleb valmis olla kõigeks. No. Way ma jama. Ja lestame Meeveeaa. Selleks palveks nüüd sea. Sel ajal, kui Moskvas tehti ettevalmistusi operatsiooni Go läbiviimiseks tormijooksuks valgele majale valmistati Tallinnas ette otsust Eesti taasiseseisvumisega. Saatesarja autor on Juhan Aare, režissöör Härma Sharm helirežissöör Külliki Valdma. Toimetaja Aare Tiis, väli.