Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. USA autotootjaid General Motors võttis esimese sellise kasutusele 1961. aastal New Jersey's asuvast Clintoni tehases 1973.-ks lisaks oli neid kasutuses juba 3000 ja veel 10 aastat ning neid oli juba 66000. Ja aastaks 2011 töötas. GM tehastes 1,1 miljonit robotit. Robotid pidid midagi õigesti tegema. Vastasel juhul poleks ju põhjust sellisest eduloost rääkida. Milles seisneb robotite headus? See seisneb inimeste puuduses täpsemalt inimeste soovimatuses, teha rutiinset tööd kui paistab olukord punnsituatsiooni Ena, sest robotid saavad teha seda, mida oskavad ning inimesed saavad lahti sellest, mida hästi ei oska. USA-s anti hiljuti välja raport mikro- ja makrorutiinset tööd kadumisest aastatel 1976 kuni 2012. Selles jagatakse tööd neljaks, need on siis vastavalt rutiinsed või mitterutiinsed ja samal ajal siis vaimurammu kulutavalt kognitiivsed võib biitseps mõjuvalt manuaalsed. 36 aasta jooksul kadusid erakordse kiirusega ära just rutiinsed ja manuaalset tööd. Tegelikult ei kadunud need tööd ära. Tõenäoliselt tuli isegi tarbimise ja rahvastiku kasvuga koostada. Isegi juurde ära kadus lihtsalt manuaalne rutiine palgatöö kuna seda asusid tegema tööstusrobotid. Põhjus teemal peatuda on seotud käimasoleva Euroopa roboti nädalaga mille eesmärk ongi pöörata avalikkuse tähelepanu robootika rollikasvule kõikides tegevusvaldkondades. Alates 2010.-st vastast korraldatavast nädala pikkusest üritusest võtab sellel aastal osa 27 riiki, kes korraldavad Kokku sadu üritusi ja näituseid, küll koolidest, meedias, avalikus ruumis ja nii edasi. Eesti on seni kõrvale jäänud, aga see pole sugugi etteheide, vaid tõdemus, et ka näiteks Soome liitus alles üle-eelmisel aastal. Toona tuli siis ürituste säraga kaasa 21 riiki. Täitku. Seega käesolev kommentaar siis kasvõi kohaliku temaatilise kuigi programmivälise mikroürituse rolli, mis toob need tagasi rutiinse ja manuaalse töö kadumise teema juurde. Robotid võtavad ära töö, mida inimesed ei taha teha. Põhjus on lihtne, sest inimesed teevadki neid roboteid. Ulmekirjanikud lähevad sammu edasi ja räägivad ajast, kui robotid teevad juba roboteid. Üldiselt ei lõpe need lood kuigi hästi, sest kipume inimestena kasutama robotitega sama ressurssi eriti aga siis energia osas. Ja nii nagu inimene hävitab kas otseselt või hoolimatult endast. Rumalamaks peetavaid loomaliike pole põhjust arvata, et meist targemaks mõeldavad robotid hakkaksid inimese lugupidavalt suhtuma. Siin ilmselt. Pole ka meile kaitset Isaac Asimovi robotitele mõeldud reeglitest mis sisuliselt ju ei luba neil inimesele kahju põhjustada. Raske on öelda, kuhu üks vägivaldse türanina käitub, robot soovitab need reeglid pista, aga noh, mõte on ju aimatav. Robotitel reaalne pale on kas samasugune kui inimesel või siis teistsugune. Ja kummalgi juhul pole meil inimesena head loota. Esimese reaalse pale vilju näeme inimkonna loost, milles on võimatu varjata. Viimase sajandi sõdade näol masinate rakendamist teiste inimeste massiliseks vägivaldseks hävitamiseks. Teisalt kui robotitel kujuneks välja oma moraalne koodeks õige ja vale eristamiseks. Siis miks peaks selles olema inimesel kaitstud või koguni imetletud staatus? Kes tahab, võib ju end selliseks. Kuvandiga õhtuti magama uinutada, sest alternatiiv meenutaks tõenäoliselt tõelist õudusunenägu. Mis toob need uuesti töö hõibatuse probleemi juurde? Inimene loob roboteid enda töötuks muutmiseks ja kes ei soovi vähemalt esialgu töötuks jääda. Õppigu siis roboteid ehitama. Roboteid välja mõtlevate inseneride töökäsi on hakatuseks ju vaja. Kuna nende koolitamine pole aga lihtne ja pärast diplomit tahavad nad saada kõrget palka, mõeldakse kindlasti peagi välja robotid ka neid asendama. Teatud mõttes oleme kopeerimas olukorda, milles on olemas informatsioon, nagu näiteks DNA-s olev pärilikkuse informatsioon. Pill saab valmistada inimese, mis püüab temasse peidetud DNAd edasi anda. Seda teisi DNA kandjaid maha surudes, tihti vägivaldselt ja massiliselt hävitades. Ja nii jõuame taas moraalse probleemi juurde, õigemini siis selle juurde. Miks robot, mis sisaldab programmi, kuidas vormistada roboteid muutub paratamatult inimlikuks ja seda selle sõna ˇvägi valdsemas mõttes. Kuid kõigest hoolimata tahaks siiski uskuda, et kõik läheb hästi ja kommentaari saab lõpetada Kraftwerki like sõnadega. Jaakpoissluga ja Tvoi Raboltnik.