Niuke Ningtoni teos, karavan Pill Heili ja tema komeetide esituses ja nii nagu Tiuk hertsog Wellington kodanikunimega Edward Kennedy Wellington kulges oma loomerada, laskmata ainult häirida hetkelisest moevooludest oli kõigutamatu oma sõnades väljaütlemistes kirjanik, keda Ellingtoniga ühendab seegi, et nende auks on Ühendriikides välja antud postmarke kirjamehe auks viimati 2011 esimese klassimark enne seda 1985. Tema 150. sünniaastapäeva tähistamiseks ilmunud margil on kirjanikule lisaks näha ka üht taevakeha. 1940. aastal ilmunud 10. endisel postmargil on uhkete hallide lokkide ja vuntsidega mehe nägu ja nimi Samuel L Klemets. Maailm tunneb seda meeskirjanik maak dueynina, kes tuli siia ilma 30. novembril 1835 hääli komeeti oli maal nähtud sama aasta, 16. novembril. Võiks mõelda, et see oli lihtsalt juhus kui mitte hiljem ei selguks ka üks teine mõtlemapanevalt. Kummaline kokkusattumus, mis seob maak Twaini ja hääli komeeti. Aga see selgub hiljem. Peaasjalikult on meil seekord mõttes tõmmata teie tähelepanu Mark Twaini kodumajale Hartfordis kannektikatis. Hele komeet sai endale nime inglise astronoomi Edward hääli järgi, kes tõestas komeedi perioodilisuse, mis omakorda andis tõuke gravitatsiooniõpetuse levimisele. Varaseimad teated selle komeedi kohta pärinevad aastast 466 enne Kristust. Hali komeedi tiirlemisperiood mahub 76 aasta ringi tagasipöördumised perifeeria läbimised siis maa lähedale. Tulemused on toimunud näiteks aastail 1759 siis 1835, nagu juba kuulsime maak Tõnni sünniaasta ning seejärel 1910. Ilusat pühapäeva jälle kord vikerraadio Helgi Erilaid Raimo Sule oma ja nii algas seekordne Aja jälg kivis. Kolleegid kirjanikud pole olnud kitsid oma aja Ameerika suurimat humoristi isotiirikud kiitma. William Faulkner nimetas Twaini ameerika kirjanduse isaks ja teine nobelist semingway. Kogu kaasaegne Ameerika kirjandus pärineb maak Tueni teosest nimega hakal pärifiin. Enne seda ei olnud midagi, pärast seda pole olnud midagi sama head. Ning kolmas nobelist nõudlikele kantne esteet toomast Neliot hakalberi Finn on ainuke Twaini teos, milles tema geenius täielikult teostus. Aga autor ise oma sisimas ma tean, et olin ühe põlvkonna jooksul Ameerikal tunnustatud kirjanik ja see romaan siis hakalberi finn on kui hümn lapsepõlvele, mille kirjutasin proosavormis. Kuid nüüd maak duenja Tom Soiver, esimene peatükk. Tom ei mingit vastust don mingit vastust. Huvitav, kust see poiss peaks olema, kuule Tom. Vanadaam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi. Siis lükkas tänad üles ja vaatas nende alt. Ta näis hetke nõutuna ja ütles siis mitte ägedalt, kuid küllalt valjusti, et mööbel oleks võinud seda kuulda. No kui ma su kätte saan, siis. Ta läks avatud uksele ja seisis lävel, vaadeldes rohtu kasvanud tomatitaimede ridu, mis moodustasid aia. Tommi polnud kusagil niisiis kõrgendaste häält, et see kaugemale kostaks ja hüüdis, ta on kerge kahin tema selja taga ja ta pöördes just õigel hetkel, et ühel poisi ampsikal kuuest kinni haarata. Nojah, et mul see sahver varem meelde ei tulnud, mis sa seal tegid? Ei midagi, ei midagi. Vaata oma käsi ja vaata oma suud, millega sa need ära määrisid? Ma ei tea, tädi, aga mina tean, see on muus. Vaat mis on 10 korda olen sulle öelnud, et kui sa moosi rahule ei jäta, saad naha peale. Lase viid siia? Veits juba tõusis, seisukord oli meeleheitlik. Oih, vaata selja taha, tädi vanadaam pöördus kähku ja samal hetkel andis pois jalgadele valu ronis üle kõrge plangu ja kadus selle taha. Nutika kavala ja kõigis oma ettevõtmistes äärmiselt põhjalikku Tom Sawyeri seikluste algus oli just selline. Olid ikka päris uhked ja sageli päris ohtlikud seiklused, millele läksid vastu Tom Sawyer, Lõuna-Ameerika põhjaranniku ja Kariibi mere must tasuja hakk, Finn punakäsi, Jean-Jacques Haber merede hirm, kui nad ühel ööl Missisipil parve kaldalt eemale lükkasid ja jõe keskele Loovisid. Aga see oli alles algus. Raanaton Sawyeri seiklustes sündis 1876 haarthordi majas, kus ma kasvasin, elas aastatel 1874 kuni 91. Sündis Saamuel, Lanchon Clemens, Floridas Missouri osariigis advokaadi pere seitsmest lapsest kuuendana kokku kaks õde, viis venda. Kui Saamuel oli neljane, kolis Hannibali sadamalinna Mississippi ääres. Ja suuresti seal veedetud lapsepõlvemälestustest said tõuke mõnedki Toini kirjatööd ja maailmavaatelised seisukohad. Sealjuures ka, et kõik rassid on võrdsed. Isa surm kopsupõletiku läbi tõi perekonda majanduslikult keerulise olukorra, nii et tulevane kirjamees hakkas 12 aastaselt õppima trükikunsti algul ladu ja õpilane, siis trükkal. Seejärel töötas kohalikus Hannibal journal-nimelises väljaandes, mis kuulus temast 10 aastat vanemale vennale Orionile. Hindadest juttu, siis pere pesamuna, seal tõelist kolm aastat noorem Henri hukkus 20 aastaselt aurulaeva plahvatuses 1858. Venna surmast nägid leevens kuu aega varem und. Ja siit sai alguse tema huvi parapsühholoogia vastu. Aga see oli siis veel tulevik. Kodulinnast hänibalist lahkus leevend 18 aastaselt töötas trükkalina küll New York Citys, Philadelphias Saint Louis. Ja õhtuti, õppis ja täiendas teadmisi avalikes raamatukogudes. Raamatus Elu Missisipil kirjutab Mark Twain, et kui ta oli poisi eas, tahtsid kõik tema sõbrad aurulaeva lootsideks saada. See tundus meile tol ajal kõige vahvam ametina, kirjutab Twain. Isegi sellel raskele seal maksti selle töö eest kõvasti raha 150 kuni 250 dollarit kuus ning see oli isegi tähtsam amet või kapten jaama loots Hores Bixby võttis Twaini oma abiliseks ning tema juhtimisel õppis nooruk tundma suurt ja laia Mississippi jõge New Orleansi ja Saint Louisi vahel. Mis on ikka päris pikk maa. Twain siis küll veel Samuel Clemens sai teada, millised on selle jõemaamärgid, kuidas sõita Ta läbi tema hoovuste, kuidas tunnetada jõe pidevalt muutuvaid vooluseid. Veealuseid karisid jõe põhjast väljaulatuvaid puuronte ja suuri kive, mis võisid laevadele ohtlikuks saada. Alles pääst kaht õpinguaastat 1859 Saisemal Clemens Lootsi paberid. Seejärel pidas ta veel kaks aastat Mississippi aurulaevadel lootsi ametit ja selles ametis töötades sai ta ka oma kogu maailmas tuntud kirjaniku nime. Nimelt oli Jõela laevaliinidel sõitvatel laevameestel kombeks vee sügavust mõõta. Et laevasõit oleks ohutu. Sügavus pidi olema vähemalt kaks sülda meile tuttavas mõõdus 3,7 meetrit. Ja kui kõik oli korras ja laev või sedasi sõita püüdsid mõõtjad Maive maak duein, mis tähendas, et vastavalt märgile oli vee sügavus kaks sülda. Twain on sõnad U kaks arhailine kuju ja hüüa maak. Twain kõlas alalõpmata Mississippi aurulaevadel. Varematel aegadel toimus kaupade vedu Missisipil suurtel lameda, põhjaliste ja laia nina alistel pargastel purjede varal ja voolu jõul laskusid need jõe ülemjooksul kuni New Orleansi, kus vahetati D ja siis veeti nad trosside jalatsid Gide abil käsitsi tagasi. See oli raske ja igav töö. Ja need olid kohmakad, harimatud, vaprad mehed, kes suutsid kohutavaid raskusi kannatada meremeheliku kindlusega. Hirmsad joodikud, toored tembutajad nagu kõik tolleaegsed Natšessi elanikud, viimaseni, hulljulged, poisid hooplesid võimatult. Üldiselt aga usaldatavad ustavad oma sõnas ja tihti uskumatult suuremeelsed. Ja et teile ettekujutust anda tollest elust, mis nüüd on minevikku läinud ja unustatud. Don, sina, Ta read ühest raamatust, mille kallal ma olen vaheaegadega töötanud viis või kuus aastat ja mille ma viie või kuue aasta pärast võib-olla kunagi lõpetan. See raamat kirjeldab mõningaid episoode lihtsa külapoisi, hakk finni elust, kes oli meie linnakese joodiku poeg, kui mina seal elasid. Need olid katkendid Mark Twaini raamatust Elu Missisipil tõlkinud valda raud. Oli Ameerika kodusõja algus 1861 ja laevaliiklust Missisipil piirati tugevasti. Maak Tueni jaoks algas rännakute aeg. Kõigepealt suundus ta koos oma Nevada piirkonna kuberneriks määratud venna orjaniga läände külastas suuri tasandik Kaljo mägesid, Jamormoone solflix, sõitis hõbedakaevanduste linnas, mötlesin ja sõitis, tegid võinud natuke aega kaevuritööd. Seejärel asus tööle kohalikku ajalehte, kus ta 1863. aastal esmakordselt maak Twaini nime all lugusid kirjutas. Uued paigad ja uued kogemused andsid toitu tema tulevastele raamatutele. 1864 kolis nüüd juba ajakirjanik Mark Twain Californiasse, San Franciscosse käis reporterina võileiva saartel. Nii toredasti kutsuti tollal Havaid ja aastal 1867 saatis ajaleht Vaini Vahemere äärde. Euroopas ja Lähis-Idas rännates kirjutas ta põnevaid reisikirju ning sellel reisil sai kirjanik tuttavaks ka oma tulevase naise venna Charles längtoniga. Mõlemad olid pühale maale sõitnud laeva Gershiti pardal Langdon näitastwainile oma õe Olivia fotot ning Mark Twain tunnistas hiljem, et see oli armastus esimesest pilgust. 1865. aasta novembris ilmus New York satelliidipressis Mark Twaini humoreski Kalaveraase kuulus hüppav konn. See põhines anekdootlikult loole, mida Dwayne oli kuulnud kulla kaevajatelt, Engels kämpis Californias. Igal juhul on tegemist Toini esimese laiemat rahvusvahelist tähelepanu äratanud tööga. Aga Paavo konnaga juhtus nüüd nii, et lugu hakkas elama oma pärisellu. Sestap meelos temagi nobelist kirjutab oma ABC's. Et igal aastal mais toimub Californias Kalaveraase maakonnas Einses kämpi nimelise linnakese lähedal hüppavate konnade festival. Ajalehtedes kirjutatakse Siskonnade uutest rekorditest. Viimasel ajal on seal palju autosid, isegi väike lennukeid, sest konnakasvatajad, enamasti koolipoisid ja fännid, tulevad siia koguni naaberosariikidest. Hea võistleja võib hüpata 19 jalga ehk siis umbes kuus meetrit. Kirjandus ja koht. Mitte keegi ei teaks Kalaveraalse maakonnas suurt midagi, kui ma aktivain poleks kirja pannud lugu Kalaveraase kuulsast hüppavast konnast. Terve 1868. aasta vahetasid maaks Väinja Olivia Langdon kirju kuid kirjaniku esimese abieluettepaneku lükkas Olivia tagasi. Kaks kuud hiljem olid nad siiski kihla tud ning abiellusid veebruarist 1870 New Yorgi osariigi sel Mairas pruudi isa vastuseisust hoolimata. Olivia oli pärit rikkast, kuid vabameelsest perekonnast ja oma noore naise kaudu tutvus kirjanik sotsialistide põhimõtteliste ateistide ning naiste õiguste eest võitlejatega. Aastatel 1869 kuni 71 elas farma ahvalus. Vein oli ajalehe pahvale Express toimetaja ja reporter. Nende poeg Langdon suri 19 kuu vanuselt difteeriasse kuid perekonda sündis ka kolm tütart. New Yorgist põhja pool seisva väikese Connecticuti osariigi pealinna Hartfordi saabus maak eine esmakordselt aastal 1868, et töötada siin koos oma kirjastaja ilaišamblis. Jonioriga. Noil aegadel oli Arthur lausa kirjastuskeskus, kus tegutses tervelt 12 ameerika kirjastuskompanii kirjastust. Mõne aasta pärast otsustaski Mark Twain pahvalust Hartfordi kolida, et olla lähemal oma kirjastajale. Aga mitte ainult sellepärast. Siin petni, kelle sünni ja kodulinnaks Arthur et dueinid ligi 100 aastat varem just sinna kolisid. Kindlasti oli töö Asjoni Läheme ajada, kui ta oli veel teinegi põhjus ja mine tea, kumb neist määravam oli. Mark Twain ütles. Kõikidest neist kaunitest linnadest, mida mul on olnud õnn näha. See on ülim. Sa ei tea, mis on ilu, kui sa pole haad fordis käinud. Olgu, elati üürimajas, mis kandis nime Nukva pelgupaik. Haathordis hakkas Mark Twain oma perekonnale uut kodu rajama. Valmis 1874 ja pere kolis sisse. Maja projektid tegi New York City arhitekt Edward sagermanud Brother. Ja kui ma valmis oli saanud, kirjutas ajaleht Haatworteeri Times. Hoone arhitektuuri uudsus, kummaline siseplaneering ning selle omaniku kuulsus teevad ehituse veel pikaks ajaks väga tähelepanuväärseks. Asjatundjad ütlevad Mark Twaini Haathodi maja stiiliks Ameerika uusgootika. See oli 19. sajandi keskel kinud maaliline ja romantiline arhitektuur mis otsis vaheldust möödunud aegade ebasümmeetriliste ja kummalise kujuga äärberite ning maalosside kujundusest. Uusgootika on kindlad detailid, teravkaared, viilud, sammastega, väliseeskojad ning järsu ja terava harjaga omapärased dekoratiivsed katused. Kõik nimetatud detailid on maak, Tueni majal olemas ja veel palju muudki. See on üpris erakordne ehitis, mille kuju on raske kirjeldada sest see on igast küljest täiesti erinev punastest tellistest laotud ornamentidega hulga Puubitsiliste kaunistustega. Häärber on suur ja uhke, peaaegu kogu alumist korrust ümbritseb pikk ja avar katusega väliseeskoda. Selle päris laiakatust toetab saledaks sammaste rida ning ümbritseb madal pitsiline puu piire. Hoone ühes küljes seisab kaheksanurkne torn. Selle ülemise korruse moodustab suur lahtine tas sammastega toetatud veranda, mille ääri ehib jällegi too pitsiline Puubanustraad. Jätkub maja fassaad kõrge ja terava katuseviiluga selle kõrval on kaks sama teravat madalat viilu ja fassaadi lõpetab taas kõrge ja teravviilviile kaunistavad ikka pitsilised rõdupiirded. Katuseviilude all kulgevad akende read, majal on kaks korrust ja muidugi katusekorrus. Ja see on ainult fassaad. Aga nagu öeldud, see ebasümmeetriline maja paistab igast küljest täiesti erinevana. Siin on torne, korstnaid, viile ja juurdeehitisi tõeline, ülimalt keeruline, suur piparkoogimaja vanade puude all, aedade keskel, fantaasiarikka kirjaniku päris kummalise välimusega kodu, mis legendi järgi pidi pisut Mississippi jõelaeva meenutama. Aga õige vaatenurga leiavad ilmselt ainult asjasse pühendatud üles. Ulf Black Joe Vanamus, Joe laul 1860.-test Cherry Lewise töötluses Toinide üheksandana Naabriks Hartfordis oli kirjanikele 1852. Aastal ilmunud romaan tekitas tormi üle kogu maa poolt ja vastu. President Abraham Lincoln ütles kohtumisel kirjanikuga. Ah, see on siis väike naine, kes päästis valla suure sõja. Väike suur naine oli Harriet Beecher Stov ja rõõmu raevu tekitanud raamat onu Tomi onnike orjuse vastu võitlejana. Naiste õiguste eestkõnelejana ei olnud maak dueinil lahkarvamusi ei piitšer, Stov ega ei vähem Lincolniga. Kirjanik ütles, et tänu president Lincolnile ei vabane mitte ainult mustad, vaid et nii saavad vabaks kavalged. Oma rida oli Twainil ajada vanema põlvkonna kirjamehed ženženi maal, Cooperiga selle üleoleva suhtumisega indiaanlastest, et nood justkui polegi inimesed, olid eelkõige metslased. Ei saanud, võin kuidagi nõustuda. Ja samas kirjutas pärju rangelt klassitsistlikus inglise stiilis, nii et kõik tema tegelased kaasa arvatud indiaanlased, kõnelesid nagu lordid. Kõik see mõjus kuidagi koomiliselt, maak tonni, kokkuvõte asjast, kirjanduslik telleerium, treemets, aga lähme nüüd naabrite juurest tagasi Toinide poole. Maak Tueni maja pole mitte ainult väljaspoolt äärmiselt omapärane, ka sisekujundus on põnev ja põhjalikult läbi mõeldud. Esimesel korrusel on suur hall, mille parempoolsest seinast viib ülemistele korrustele uhke punakaspruun. Peatrepp. Trepi käsipuu alguses seisab massiivne nikerdatud post, sellest tõuseb vahvalt mustrilise lae poolel lampide kobar kollakas mosaiikpõrand, küpse tomati värvilised seinad, toredad peened sambad toetavad lage. Uuest tehnikast huvitatud vein laskis siia ka telefoni paigutada. Sellisest eeshallist võiks salata rännak läbi kirjaniku maja 19 toa aga piirdugem seekord vähemaga. Ruumikas ja avaras elutoas on sinakas lagi ja helesinine, paljude vaipadega põrand, palju mugavaid toole ja diivaneid, hulk raamaturiiuleid, väidetavalt Indiast pärit ilmatu kamin, maalid seintel, siis hulk asju, mis ühest paigast kodu teevad. Elutoast avaneb suur pool ümaruks koonilise klaaskatusega pool ümarasse talveaeda. See on väike ruum tillukese tiigi, purskkaevude ja antiikkujudega ning siinsete eksootiliste taimede vahel mänginud maak Twain oma lastega safaarit ja olnud ise elevandirollis. Kuid maak, Dwayne eneseruumid on ärklikorrusel. Siin on tema toredate tumeroosade seinte ja rohekassinise kaleviga kaetud piljardilauaga piljardituba ning töötuba, kus seisab kirjaniku massiivne puunikerdustega töölaud. Siin töötas ta hilistel õhtutundidel ning siia kutsus ta oma härrasmeestest külalisi sigareid, The suitsetama jooke nautima. Kirjanik ise suitsetas mõnuga p. Ainult koristajale oli luba sellesse ruumi astuda, sest nagu veinil olnud tavaks öelda. Siin majas peab ometi olema koht, kus saab mehiselt vanduda. Selliseid emotsioone alla suruda on ohtlik. Niisiis võiks öelda, et maak dueini maja Haathordis oli kirjaniku ja tema pere jaoks kodune ja mugav paik nagu Twain ise on öelnud. See kodu oli osa meist, ta oli otsekui elusolend, kelle õnnistusel. Me elasime siin rõõmus rahus ja vastastikuses usalduses. Oma Hartfordi kodus elas Mark Twain koos perekonnaga aastatel 1874 kuni 91. Meril oli Uteke oli 1877. Aastal üldse esimene helisalvestis, mida sai reprodutseerida. Algversioon pole muidugi säilinud. Kuuldu pärines fonograafi poolsajandi juubelilt 1927. Nii sissejuhatus kui ettekanne isiklikult tooma Salva helissonilt. Aitäh Heino Pedusaar. Ainsad vähemalt teadaolevad säilinud filmikaadrid, maak dueinista on tehtud Toomas Ericssoni poolt kes külastas kirjanikku tema kodus Connecticutis 1909. Enriko Carooso helissoni Vaharulilt reprodutseeritud Mark Twain oli sügavalt huvitatud võlutud kõikvõimalikest leiutistest uutest tehnoloogiatest. Nii et Polavast mingi ime. Tema pikaaegne sõprus, Serbia päritolu Ameerika leiutaja, elektriinsenerimehaanikainseneri Toomas erissoniga koos töötanud puturisti vahel hullu teadlase arheotüübiks nimetatud Nikola Tesla Briljantsed mõttelennud teed kõigi nende teostumisega olid vahel teised lood. Patente kogunes Tesla all umbes ehk 300 ringis, Mark Twaini kolme vastu. Tesla induktsiooni mootori patent on olulisim peale telefoni leiutamise, ütles Twain. Koos veedeti palju aega nii Tesla laboratooriumis kui mujal. Tesla G1 lemmikuid oli piljard. Ja Mark Twaini uljast mõttelennust on kantud ajarännaku romaan sajans Fictioni romaanide eelkäija jänki kuningas Arturi õukonnas Ettevõtlik tarmukas, ameeriklane Hank Morgan tutvustab muuseas ka 19. sajandi modernset tehnoloogiat kuuenda sajandi Inglismaal kuningas Arthuri õukonnas kus kohal kõik rüütlid, nõiad, võlurid. Veel hetkeks maaks veini koju, haad fordis oma raamatut kirjutast võin ärklikorrusel asuvas töötoas akna all seisva suure laua tagaakna taga laiuvad. Maastikku vaadates võis fantaasia, kes teab kuhu lennata. Jale endaski kirjaniku rännaku ja elukogemuste toel. Selles Haadoodi majas lõi maaks väin hulga oma kõige kuulsamaid teoseid. Kuldne ajastu, Tom Sawyeri seiklused, prints ja kerjus, elu Missisipil, võhikud võõrsil, jänki kuningas Arthuri õukonnas ja Haklberifin. Enne sai räägitud Mark Twaini kriitilisest suhtumisest Champs Fenimaal Cooperi raamatutesse stiili siis Toinigi vaid lilledega pärjatud Magdo hinde Ameerika kirjandusse niinimetatud tavakeele keele, mida inimesed igapäevaselt häkkisid. Mitmed raamatukogud keeldusid hakk fini raamatut vastu võtmast. Vaimuvaene maitselage. Pane tänavakeeles kirjutatud romaan sobib pigem agulitesse kui lugupeetud inimeste kätesse. Eesti keeles ilmusid need homsoojer kui hakalberi Finn esmakordselt 1923. aastal ning unustatud pole ka raadiokuulajaid. 1955. aastal lavastas Aarne Ruus Eesti raadios kuuldemängu Hakolberi finni seiklustest. Muusikaline kujundus Eino Tambergile. Laulud Heino Jüri salult hakk finni rollis Jaanus Orgulas. Elasime väga hästi. Ilmad olid ka mingist nii ilusad. Veel teadmata, mis mind ootab, on maailm aina üllatusid. Kuid kao uus, ma ei noorutajad ees. Kas pik sõnul sähviv taevas ei, sadu milli Altvaeva parve keele kauge Milvi kus teisiti kui on ja oli, see, aitab ka vea, vennas, ta ei tea õiget sammus ja kindas ta kõrval on mul AGR elu ja laskis sinusse nüüd taevas. Salumendi Altvaeva, mu parved, me kaugele. Ei tee, kui on ja. Andekas kirjanik, kes oma raamatutega kenasti teenis, polnud kahjuks sama andekas ärimees. Ta investeeris kõvasti uude tehnikasse, eriti Page'i trükiladu, mis masina tootmisse mis oli üks suurepärane masin, kuni ta töötas. Twain kulutas selle masina parandamiseks ja täiendamiseks tohutuid summasid kuid peagi oli see leiutis juba iganenud ja jäi uutele jalgu. Nii kaudest võin enamuse oma raamatuhonorari test ja suure osa oma naise pärandusest ja ka oma kauni Hartfordi kodu, sest aastal 1891 kolis kirjanik perekonnaga Euroopasse, kus ta jätkas kirjutamist ja pidas loenguid. Oma uue sõbra rahandustegelase Henry Rogersi abiga õnnestus kirjanikul lõpuks osa oma võlgadest ära maksta ning ta läks pikale loengute reisile, mis kujunes lausa ümber maailmareisiks. Havai, Fidži saared, Austraalia, Uus-Meremaa, Sri Lanka, India, Lõuna-Aafrika ja lõpuks Inglismaa. Twain oli suurepärane esineja, ta oskas oma loengutesse, teravmeelsust ja huumorit poetada ja tema kõnede eest makstes ilmselt korralikult. Nii et aastal 1900 said võin koos perekonnaga ühendriikidesse tagasi sõita ja kõik oma võlad ära tasuda. Perekond asus taas elama Connecticuti, kuid Redingisse majja, mille nimeks sai Stomfield ja mida ei saanud kahjuks võrrelda, et veini nii erakordse haard fordi majaga. Mark Twaini peres oli kolm tütart Zeusi, Klaara jäädžiin. 24 aastane Zeusi, suri 1896. aastal Hartfordis meningiidi. 1904. aastal lahkus siit ilmast veini, abikaasa Olivia ja Džiin elas oma isa sekretärina. Rei tingis. 1909. aastal tabas tedagi südameatakk. Juba 1903. aastal müüdi Twaini Haatwordi maja maha. Praegu on seal kirjaniku elule ja tööle pühendatud muuseum. Ja selle muuseumitöötajad ning külastajad olevat selles majas näinud kummalisi varje, kuulnud hääli ning samme ning tundnud, et keegi sikutab neid riietest. Piljarditoas on tajutud sigaretisuitsu ja piibutubakahõngu ja kuuldud laste naeruinimesed olevat näinud läbipaistvat naisekuju ja seda seose hingeks pidanud ning mustanahalise mehe kuju, keda peetud kirjaniku vabaks lastud orjad George Griffini hingeks kirjas pastor twitšellele neljandast märtsist 1900 on maak Twain mingil kombel kokku võtnud oma mõtted surmast ja elust pärast surma. Ta kirjutas, siusi on lahkunud, George on lahkunud. Üksteise järel lahkuvad meie sõbrad. Meie soe ja kallis kodu muutub vähehaaval kalmistuks. Aga mitte Grase vastumeelses mõttes. Meie lahkunud on siin alati tervitatud. Nende elu tegi selle maja kauniks, nende surm on selle pühitsenud. Nad on alati meiega. New York Times 22, aprill 1910 saime Lanchon kleements, Mark Twain suri 21. aprillil 1910 22 minutit peale kuut õhtul. Tema kõrval voodi peal all lebas lemmik raamat Carla Eli prantsuse revolutsioon ja raamatu juures tema prillid, mis mõni tund varem väsinud ohkega kõrvale oli pandud. Liigne tükk, et selgelt rääkida, kirjutas ta paberilehele. Andke mulle mu prillid, Samuel Lanchon, kremensi ennustus täitus. Ta lahkus ajal, mil hääli komeet oli taaskord lähedal maale. Asteroid numbriga kaks kolm kuus kaks kannab maak Toini nime ja Texases San Antonio kõrval. Seltsis on seal Klemensi nimeline keskkool.