Koos Päevakaja teeb kokkuvõtte neljapäevast, 27.-st novembrist. Mina olen Maria-Ann Rohemäe. Kevadistel riigikogu valimistel sai Tallinn ja Tartu ühe mandaadi juurde Ida-Virumaa ning Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas jääb üks mandaat vähemaks, sest inimesed on ära kolinud reformile. Praegu on eileõhtusel koosolekul ei arutatud Eerik-Niiles Krossi erakonnast väljaheitmist. IRL-i esimees Urmas Reinsalu ütles, et krossi üle vaidlemine on Reformierakonna siseasi. Poliitikavaatleja Ahto Lobjakas kinnitas. Varased skandaalid aitavad meil mõista nii suletud erakonnana, kus on Reformierakond siseelu. Ukraina ülemraada kinnitas peaministriks Arseni Jatsenjuk. Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on praegu viimase 25-ni lasta kõige madalamas seisus, ütles Euroopa Liidu suursaadik Venemaal. Arengufondi analüüside kohaselt on ettevõtluse innovaatilisuse tase küll arenenud, aga siiski on suur osa potentsiaalist veel peidus, et lisaks teaduse tulemuslikkusele sünnis ka ärisektorit arendavaid lahendusi, on vaja igat valdkonda analüüsida eraldiseisvalt. Unesco andis vana Võromaa suitsusauna vaimse pärandi esindusnimekirja. Maalikunsti tähtsaim auhinna Konrad Mäe preemia sai tänavu maalikunstnik Merike Estna maalikunsti piiride kompamise eest. Kordist. Šveitsis toimunud kurlingu Euroopa meistrivõistlustel kaotas Eesti naiskond täna tšehhile, kuid sai kokkuvõttes kaheksanda koha. Jäi kõrgeimasse divisjoni püsima. Ilmast. Öösel pilvisus hõreneb, kohati võib sadada vähest lund, saartel ka lörtsi. Rannikul võib tekkida udu ja on jäiteoht. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa, saartel kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni miinus 10 kraadi. Vabariigi valimiskomisjon valmistub riigikogu valimisteks täna arutati mandaatide jaotust, Kai Vare räägib lähemalt. Valimiskomisjon arutas täna siseministrilt saadud valijate arvudel olusel mandaatide jaotust. Valimisringkondade vahel. Jaotamise aluseks on hääleõiguslike kodanike arv esimese novembri seisuga. Valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu ütles, et võrreldes eelmiste 2011. aasta riigikogu valimistega saavad kaks ringkonda mandaadi juurde ja kaheleb vähemaks. Valimisringkond number kaks, mis hõlmab Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa, sai ühe mandaadi juurde. Samuti valimisringkond number üheksa, mis siis hõlmab Tartuma. Jõgevamaad sai ühe mandaadi juurde nüüd Ida-Viru valimisringkond sai ühe mandaadi vähem ja samuti vähenes mandaatide arv Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas. Valimismandaatide jaotus muutub vastavalt sellele, kuhu valijad kolivad, kõigis maakondades on elanikke vähemaks jäänud. Alo Heinsalu sõnul on aga peaaegu kaks korda suurenenud välismaal valijate arv. Kuigi Tallinna elanike arv üha kasvab, ei ole siiski karta, et Tallinna valijad üksi riigikogu koosseisu paika saavad panna. Harju- ja Raplamaa valimisringkond on meil tõesti kõige suurem, siin muutust ei toimunud, aga seal on siis 14 mandaati ja Tallinnas on meil teatavasti siis kolm valimisringkonda ja ühtekokku on seal siis 29 mandaati, siin Tallinn sai siis ühe mandaadi rohkem. Nii. Kokkuvõttes on siiski Harju, Rapla ja Tallinna osatähtsus allapoole. Me peame muidugi arvestama ka sellega, et paatide jaotus ei tähenda seda, et nii palju täpselt ka riigikogu liikmeid valitakse nendest ringkondadest. Kuna meil 20 protsenti kohtadest jaotatakse kompensatsioonimandaatide alusel, siis on siin alati lõppkokkuvõttes, kui me vaatame kohti riigikogus, mingi nihe. Näiteks eelmine kord sai Tallinn tegelikult esindatus riigikogus ühe koha võrra vähem, kui oli arvatud mandaate. Nii et tegelikult me näeme seda kõik peale seda, kui valimistulemus on selgitatud. Alates homsest kuni 15. jaanuarini saab esitada kandidaate riigikogu valimisteks. Enne registreerimist peab erakond või üksikkandidaat kandma rahandusministeeriumi arvele kautsjonisumma mis eelolevatel valimistel on 355 eurot iga kandidaadi kohta. Riigikogu valimised toimuvad esimesel märtsil. Eile hilisõhtuni toimunud Reformierakonna juhatuse koosolekul arutati ka Eerik-Niiles Krossi erakonda vastuvõtmise küsimust. Sisuliselt midagi ei otsustatud. Indrek Kiisler jätkab teemat. Eerik-Niiles Kross ise on juba kolmandat päeva keeldunud ERR-i raadio uudistega suhtlemast ning meie intervjuupalvetele pole ta reageerinud. Küll kirjutas ta täna hommikul oma puki seinale, et teil seal Reformierakonna juhatuse koosolekul tema erakonnast väljaheitmist ei arutatud. Paljud mõjukad erakonna juhatuse liikmed on nimelt avaldanud imestust, miks skandaalse kuulsusega endine luurejuht üldse erakonda vastu võeti. Oma vastuseisust sellele otsusele on teada andnud ka endine erakonna esimees Andrus Ansip. Erakonna juhatuse liige Hanno Pevkur tunnistas, et Krossist eile ikkagi räägiti. Eile me peamiselt keskendusime sellele, kuidas valimisi võita küll, mida meile ja arutasime, et järelikult Reformierakonna nii-öelda standardid ootused meie kandidaatidele on kõrgemad. Tänaseks on peaminister väga selgelt välja öeldud, et, et ta ei näe võimalust, et Eerik-Niiles Kross saaks töötada vastutaval ametikohal näiteks valitsuse liikmena ja see, see kindlasti näitab seda, et meie standardid meie kandidaatide suhtes on väga kõrged. Poliitikavaatleja Ahto Lobjakas ütles vikerraadio saates uudis pluss et käimasolev skandaal andis võimaluse ehita korraks pilku ka Reformierakonna siseellu. Tundus, et need uksed nagu, mis aasta aega tagasi olid veel lahti Kaja Kallasega seoses mingite selliste mõttekäikudega, et ehk seal midagi muutub, niuksed suleti, krossanud, jälle lahti kiskunud. Siin on ilmselgelt mingisugune võimuvõitlus või mõju, võitlus käimas reformierakonnas. Kui me vaatame, kuidas on kaks reformierakondlasest ekspeaministrit nii jõuliselt sekkunud sellesse teemasse, kusjuures krossi jaoks negatiivselt, eks ometi on parteis jõud, kelle jaoks siis ei tähenda mitte midagi. Miks Krossile heidetud ette tema minevikku ja USA viisakeeldu IRL-is? Küsisin seda IRL-i esimehelt Urmas Reinsalult. Ma arvan, et see on nüüd juba küsimus tõesti Reformierakonnale ja nende poliitikutele praegu. Krossi küsimus on praegu minu jaoks ammendunud. Küsimus tema teemadel. Enam kommentaare ei kavatsegi anda, et olen neid kommenteerinud. Tema on oma valikud teinud ja endale kaasa. Viimased välisuudised võtab nüüd kokku Uku Toom. Ukraina ülemraada kaheksandal koosseisule oli täna avaistung, valiti ajutine presiidium ning kinnitati kuus fraktsiooni ning parlament kinnitas, kuidas Arseni Jatsenjuk oma esimesel istungil uuesti peaministriks ja tsenjuki ametisse kinnitamist toetas 341 saadikut. Ülemraada spiikriks valiti Volodõmõr Grossman. Järgmine istung, millel on kavas heaks kiita uue valitsuse koosseis, toimub teisel detsembril Ukraina uude valitsuskoalitsiooni hakkab kuuluma viis erakonda. Euroopa Parlamendis kukkus läbi Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri umbusaldamine. Junckeri umbusaldamist toetas 101 europarlamendi saadikut, vastu oli 461 ja 88 saadikut jäi erapooletuks. Euroopa Komisjoni presidendile korraldati usaldushääletusluks liigsi nime kandva maksuskandaali tõttu. Nimelt avalikustas grupuurivaid ajakirjanike skeemid, millega Pepsi, IKEA Amazon ning veel üle 1000 ettevõtte hoidsid Luksemburgis registreeritud ettevõtet Taavil kõrvale miljardite eurode ulatuses. Maksudest. Jean-Claude Juncker oli sel ajal Luksemburgi peaminister. Euroopa Liit lisas täna viis Ukraina separatistide ühendust ja 13 üksikisikut musta nimekirja nende rolli eest sel kuul Ukraina idaosas venemeelsete separatistide kontrolli all olevatel aladel korraldatud valimistel. Diplomaatiliste allikate sõnul külmutatakse viie ühenduse ja 13 isikuarved ning viimastele kehtestatakse reisikeeld. Nimesid ei ole nimetatud, need saavad avalikuks laupäeval, kui nimekirja avaldab Euroopa liidu ametlikke kandja. Varasemast on mustas nimekirjas 119 füüsilist ja 23 juriidilist isikut. Vene presidendi Vladimir Putini lähedased liitlased, oligarhid ja separatistide juhid, nende hulgas president Vladimir Putin, rõhutas aga täna Vene relvajõudude arengule pühendatud kohtumisel, et plaan tõsta Vene relvajõudude moodsa relvastuse osakaal 2020.-ks aastaks vähemalt 70 protsendini tuleb tingimata ellu viia. Tarnetähtaegadel mahtudest tuleb täielikult kinni pidada sõnasta. Putin ütles ka, et praktiliselt kõik valitsuse seatud eesmärgid 2014.-ks aastaks on täidetud. Tagasi Eestisse Tallinnas toimub Euroopa Liidu ja Venemaa kodanikuühiskonna foorumi aastakoosolek, mille kaaskorraldajaks Eesti poolt on avatud Eesti fond. Foorumisse kuulub 125 valitsusvälist organisatsiooni Euroopa Liidu riikidest ja Venemaalt. Mall Mälberg usutles üht põhiesinejad, Euroopa Liidu suursaadikud Venemaal. Vigaudas Šadscase hinnangul on Euroopa Liidu ja Venemaa suhted hetkel viimase 25 aasta kõige madalamas seisus. Muidugi võib paremat loota aga lootmisest, palju parem on teha midagi konkreetset, taastada usaldus, mis on kahju saanud heastada Ukrainale tekitatud kahju ja taastuda praegusest julgeolekukriisist. Mis on siis valik Euroopa Liidu ja Venemaa puhul kas koos või eraldi? Olgem realistid, me olime koos ühel kontinendil Euroopas, kuid samal ajal just praegu asjade praeguse seisu juures oleme me päris eraldi ja põhjust teab igaüks. Venemaa ei austa Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräniteeti, seega me peame koos olema. Me oleme sunnitud koos olema. Küsimus on, kuidas, mis normaadisse koosolemine tulevikus toimib, selleks taastada usaldus, kordas, kas taas probleeme on tema sõnul palju ja suuri. Leedu president nimetas hiljuti Venemaad terroristlikuks riigiks. Vene duumaspiiker ähvardas seepeale Leedu presidendi Saakašvili saatusega. Kommunistid tahtsid koguni Vilniuse ka diplomaatilised suhted katkestada. Kuidas sellises olukorras Moskvast õhtre on? Moskvas töötada minul kui edukal, kes esindab kahtekümmet kaheksat liikmesriiki. Üldiselt ma pole kunagi tundnud vaenulikku suhtumist minusse kui isikust, seega ka kui suur saadikusse. Tavalised venelased peavad Balti riikidest väga lugu, kuitahes erinevalt. Mega oma minevikku suhtuks. Nii et mul on au ja tõsine soov edendada Euroopa Liidu ja Venemaa sidemeid, aga kerge see töö ei ole. Venemaa peab praegu piiril kinni Leedu veokeid. Leedu võimud on Euroopa Liidu esindus juba informeerinud vigav Tassushats. Kas ütleb, et Venemaa ei rakenda sarnaseid piiranguid esimest korda? Vähem kui aasta tagasi kehtestas Vene toll Leedu kaubaveokitele sajaprotsendilise tollikontrolli peaaegu kuuks ajaks ilma igasuguste selgitusteta. Praegu, pärast seda, kui me olime saanud teate Leedu võimudelt, kogume lisainfot, et saada tervikpilti ja selle põhjal edasi tegutseda, millega Vene pool veokite kinnipidamist põhjendab. Užas Kase sõnul on ta näinud erinevaid lugusid ajakirjanduses, et midagi juhtus arvutitega, midagi andmebaasidega. Aga kas see on tegelik põhjus, ei tea. Kogumeelne kõik faktid kokku, alles siis anname oma hinnangu ja teeme otsuse, ütles Euroopa Liidu suursaadik Venemaal. Täna ja homme arutlevad tervisetehnoloogia spetsialistid Tartus selle üle, kuidas parandada nutika spetsialiseerumise valdkondades Eesti ettevõtluse ja teaduse koostööd. Marii Kangur käis kohal. Nutika spetsialiseerumise raames räägitakse tervisetehnoloogiate valdkonnas biotehnoloogiatest ja e-tervisest. Eesti arengufondi tervisetehnoloogiate valdkonna juht Kaja Kuivjõgi jätkab. Biotehnoloogiates on väga suur globaalne tuur, see on kallis, siin Eesti peab olema nutikate teaduslahenduste pakkuja ja hea intellektuaalse omandipakendaja suurtele kontsertidele ennast targalt maha müüma, tehes teaduslikku tööd. Me ei suuda suurt farmaatsiatehaste Eestisse tekitada, kuid e-tervises Eestil on tegelikult potentsiaal olla eestvedaja. Detsembri alguses saab arengufondil iga nutika spetsialiseerumise valdkonna kohta valmis raport, kuhu pannakse kirjaga konkreetsed tegevused, mis on muutuseks vajalikud igat valdkonda. Eraldi on vaja analüüsida sellepärast et arendamiseks vajalikud sammud on täiesti erinevad. Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik jätkab. E-tervise puhul on võtmeks see, et tegelikult on vaja luua selline unikaalne platvorm, kus siis e-tervise lahendused on koondatud terviklikuks süsteemiks patsiendina näiteks, et sul on oma terviseandmed kõik ühes kohas sa ise valid, kellele sa näitad seda, et sellise platvormiga arendamine on nagu väga suur, keerukas töö, aga kõikide riikide jaoks on keerukas, et Eesti on tegelikult oma väiksuse, paindlikkuse IT tarkusega võib sinulik duaalse eelist saada teiste riikides ja Eesti võib-olla 10 aasta pärast edulugu, mida mainitakse igal pool ja rakendatakse ka selles vallas biotehnoloogias on jällegi teistmoodi, seal on hästi tugev teadus Eestis, aga ettevõtlusesse jõuab pähe, et kuidas me ehitame selle silla sealt teadusest, ettevõtlusest. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse nõukogu liige ja ettevõtja Erki Mölder räägib sellest, kuidas teadlaste ja ettevõtluse tegevuse ühendamine edeneb. Kui me vaatame näiteks tõukefondide erinevate perioodide fookuseks, me tegelikult näeme nagu väga suurt arengut, kui 2002 2006 perioodil pandi põhiraha nii-öelda betooni masinatesse, et oleks inimestel kuskil tööd teha, siis 2007 2013 pandi juba tiimide loomisesse ja sellesse, et inimesed noh, nii-öelda harjutasid kätt fookused, mis on 2014 ja 2020, mis on siis spetsialiseerumine, koostöö, seda tüüpi väljakutsed mulle tundub, et see on nagu loogiline jätk ja kui me siia juurde paneme veel selle, et ma arvan, ühiskond on valmis selleks, et innovatsioon ainult nagu kõrgtehnoloogiline, vaid me igaüks saame sellest nagunii-öelda oma panuse anda, siis ma olen nagu suhteliselt optimistlik, et viie või seitsme aasta pärast oleme olulise sammu edasi astunud. Tartu Ülikooli majandusteadlane Urmas Varblane leiab, et nutikas spetsialiseerumine iseenesest probleeme ei lahenda. Küll aga ärgitab osapoolte vahelist diskussiooni. Tegelikult see diskussioon ja sealtpoolt initsiatiivi ärakasutamine peaks olema kõige tähtsam selle nutika spetsialiseerumise juures, aga see iseenesest ei toimunud ja ma arvan, et selles osas on meil Eestis praegu veel päris palju õppida. Marii Kangur Tartu. Unesco kandis vana Võromaa suitsusauna vaimse pärandi esindusnimekirja nimekirja eesmärgiks on tutvustada põlvest põlve edasi kantud kombeid, mida kogukonnad tänapäevani tähtsaks peavad. Kuna vana traditsiooni järgi oli maarahval saunapäev neljapäeval köetidena Pokumaa suitsusaun kuumaks. Igor Taro annab koha pealt teada. Pokumaa saunaeit Marina tegi kerisele tule alla juba hommikul kohe pärast Unesco uudise kuulmist, tunde hiljem hakkab saun alles vaikselt looma. KMI, mis ta on näiteks Hiiumaal siin veel tuld mail. Külakorda ei tohigi peale panud. Üha tüübises on. Puit polegi rohkem tarvis kui söed ära põlevad, jääb ta veel tükiks ajaks seisma ning alles õhtuhämaruses saab hakata leili viskama. Igal suitsusaunale on oma iseloom, räägib Pokumaa suitsusaunakütja Marina Kõller. Et selle iseloomu ma enam-vähem Kiiema Tiia palvelunud, aga näguripäevi nägema suvel Lott vägal nõpsada aga Sanna muias täpselt sama tähendusega, mis leib. Verivorst. Et haigu pead olema rahu, pead olema ja, ja küka pead toimeldama pikeldaselt. Midagi ei saa detad millegi mantiit või millegi vaheldiitva. Erinevalt muudest suitsusaunatraditsiooniga paikadest on see tavapüsinud Lõuna-Eestis elusana tänapäevani ning mujal pool säilinud enamasti üksikute turismiatraktsiooni. Täna kõneleb vana Võromaa suitsusauna koostöökogu infojuht Külli Ehin Baum. Tõesti, nende aastatega amme päris palju pere, omaenda vana Sanna, kardad enne ja ka vaht seid suitsu Hanno mehitatud, mida mujal pole eesti Nix küllaltki harva ette tulev, võib olla õnne turismitalude, ehk et astuda ka perehindu tarbes tegeva suitsu Sanna endale vahtsa arvatum, sääne asi, mis, mis Paetnu kombega edesiipisesse. Tegelikult on Esko otsusel kohalikku suitsusauna teemast ka laiem tähendus. Unesco tähele pandmine ja metsanimekiri on olek tegelikult panud võrokesi märkmaga üldse oma kultuuripärandi pääle, et oma keel on ju selline asi, mis on maailm, on ainulaadne ja viil mandusegi asjatoimetuse, mis on väga vanast ajast meile nagu omaduse ja mida me võib-olla esiigapäevaselt tähele ei pane, sest lumi nii tavaline. Aga kui kehki kuskilt mujalt ütles, et toom siiski eriline, siis võib-olla nakasega võrokesi mõtlema, et jah, me olemegi millegi poolest erilise. Mitu aastat kestnud suitsusaunaviimine Unesco, see on Võrumaa jaoks olnud kümnendi projekt ning nüüd seisab Väike-Suitsu saanake ühes reas seto leelo Kihnu kultuuriruumi, Tallinna vanalinna isegi üldlaulupeotraditsiooniga, erinevalt teistest maailma paikadest ja öelda meil sauna minnes mitte hüva leili, vaid Jummal sekka rahvusringhäälingule vana Võrumaalt. Kunstihoones antitunni eest üle tänavune Konrad Mäe preemia. Maalikunsti tähtsaim auhinna sai Merike Estna. Mari Rebane räägib lähemalt. Konrad Mäe preemia oli tänavu neli nominenti. Raoul Kurvitz isikunäituse eest ammgaleriis Laura põldisikunäituste eest vaal galeriis hobusepea galeriis ning Tõnis Saadoja isikunäituse eest Narvas ja alates 2012.-st aastast teater NO99 hoones eksponeeritud laemaali eest. Ning muidugi tänavune laureaat, maalikunstnik Merike Estna. Eesti Kunstnike Liidu president Vano Allsalu põhjendab zhürii otsust. Ja Merike Estna on kahtlemata üks üks põnevamaid noorema põlvkonna maalijaid praegu Eestis. Kaks suurt näitust, mis omavahel tihedasti olid läbi põimunud, siis Merike Estna isikunäitus, sinine laguun ja rahvusvaheline maalikunsti näitus mina kui maal, kus ta lõi kaasa ratturina, need olid siis hiljaaegu veel KUMUs eksponent häiritud. Need olid nüüd selleks tema auhindamise põhjuseks, aga loomulikult selle taustal ka tema viimaste aastate tegevus, mis on siis maalikunsti piire huvitavat järele katsunud. Ja siis maali suhestamine erinevate meediatega tema töö, rvi kui maalikunsti ühe põhilise töövahendiga, mänguline lähenemine, ühelt poolt maalikunstiesteetikale traditsiooni ja tehniliste võtete kohta küsimuste esitamine ja teiselt poolt siis tõesti niisuguse kontseptuaalse üles ehitava projektipõhise mõtteviisi rakendamine maaliteemadega tegelemisel. Merike Estna tunnistab, et piiride kompamine ja asjadele teise nurga alt lähenemine on tema jaoks oluline. Kuna minu huviks on olnud maalikunst väga pikaaegselt ja, ja siis ma olen läbi selle neid piire kombanud, aga ka teistpidi võttes mind just huvitab seda läbi maalikunsti teha, kuna maalikunst on väga kindlalt positiiv planeeritud. Ja see on hea alguspunkt. Millestki lähtuda sellele küsimusele Seepärast on Estna jaoks tähtis, et just sedalaadi lähenemist tunnustatakse. Konrad Mäe-nimelist medalite rahalist preemiat, mille väärtus on 3200 eurot annavad traditsiooniliselt välja Eesti Kunstnike Liit, Eesti Maalikunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital. Mullu sai preemia Enn Põldroos. Ilmast räägib meile nüüd sünoptik Kertu Vait, palun. Eeloleval ööpäeval on Eesti ilma märjaks Venemaal laiuva kõrgrõhkkonna lääneserv. Ööl vastu homset pilvisus hõreneb, kohati võib sadada vähest lund, saartel Seltsi ning rannikul võib tekkida udu. On jäiteoht. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa, saartel kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur miinus kolm kuni miinus 10, Kagu-Eestis kuni miinus 12, saarte rannikul paiguti null kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Sisemaal puhub nõrk muutlik tuul Liivi lahe ümbruses kagu ja idatuul kolm kuni üheksa, puhanguti kuni 11 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus seitse, saarte rannikul kohati null kraadi. Olulisemad spordiuudised võtab kokku Taavi Libe. Šveitsis toimunud kurlingu Euroopa meistrivõistluste kõrgeimas divisjonis kaotas Eesti naiskond täna küll kuus, seitse tšehhile, kuid kuna Saksamaa sai Lätist jagu seitse. Kuus, tähendas see seda, et Eesti sai kahe võiduga kaheksanda koha. Jäi kõrgeimasse divisjoni püsima. Eesti curlinguliidu peasekretär Harri Lill. Ja juba see iseenesest, et eelmine aasta Eesti naiskond sinna 10 parima hulka sai kõva sõna ja et see veel enam, et jäädi püsima ja endiselt omatakse veel pääsu võimalust Jaapani MM-il, et seda enam kõik on väga rahul senise käekäigu minu enda arvates oli kogu koguduse naiste turniir tähelepanuväärne. Kui mõni üksikmäng välja arvata, siis siiski hambaid näed kõikide suurriikide vastu, kes seal laagrupis on aastaid figureerinud mänginud, aga aga jah, sotivõit oli seal kõige silmapaistvam, et ennem Eesti kurlingu ajaloost nagu sotiga keegi võit ei ole saanud. Sellesama Šotimaa mängi näitas seda, et igaühe vastu saab mängida ja Euroopa tasemel ei ole midagi võimatut üldse maailmas, et igaühe vastu saab mängida. Kui sa ise oled normaalne ette valmistanud ja eks need näha olev, meil on see MMi kvalifikatsioonimängud. MMil kvalifitseerume esimesed olümpiapunktid käes, ses suhtes naised on teinud väga tublid. Jalgpalli meistrite liigas tagas eile alagrupist edasipääsu Londoni Arsenal, kes sai kaks. Null kodus jagu Dortmundi Borussia ja teises mängus sai Brüsseli Anderlechti samuti kaks. Null jagu Istanbuli Galatasaray. Purussilon grupis 12 punkti, arsenalil 10 punkti, mõlemad on edasipääsu taganud. A-grupis sai Madridi Atletico Mario Mandžukitsi kübaratrikist neli. Null jagu Pireuse Olympiakos Est-Juventus. Võit dismalm kaks. Null, Madriidil on punkte 12, Juventusele üheksa. Olympiakos on kuue punktiga kolmas. D-grupis alistas Real Madriid üks. Null, kaasa lõi Liverpool viigistas kaks. Kaks luuda karedziga. Realil on grupis kindel liidrikoht 15 punktiga, paasaljale ankuus Liverpoolil neli, jääludogaretzile samuti neli punkti. C-grupis alistas Peterburi Zeniit kodus üks. Null Benfica. Monaco sai võõrsil üks. Null jagu Leverkusen Baierist. Bayer on üheksa punktiga liider Monaco kaheksase niidil seitse ja pentikal neli punkti. Praegu kõik pikemaid uudiseid taas kell kaheksa ilusat õhtu jätku.