Vikerraadio. Bobimürinat. Tere hea vikerraadio, kuulaja ja Rahva teenrid jälle võtmas kokku lõppeva nädala sündmusi. Ning siin vikerraadio stuudios on laua ümber istet võtnud Sulev Vedler, Eesti ekspressist Aivar Hundimägi ajalehest Äripäev ja Lauri Hussar vikerraadiost ja tänases saates räägime ametisse astuvatest lahkuvatest inimestest, aga ka vene sanktsioonide mõjust Eesti põllumajandusele, pisut ka päevapoliitikast ja kui aega üle jääb, siis ka tarbijate kindlustundest. Aga alustaks ühest ühest või ühe epohhi lõpust, et et sellel nädalal nägime sõna otseses mõttes Joonase lähetamise ehk siis seda, kuidas kuu 16 aastat Eesti energiat juhtinud Sandor Liive lahkub ettevõtte juhi kohalt, oli ta siis kuni 2005. aastani juhatuse liige ja alates 2005.-st aastast ettevõtte juhatuse esimees. Ja Eesti energias oli ta siis alates 1998.-st aastast ja ma peaks ütlema, et et selliseid lahkumisi on ikkagi väga vähe, et see, mis toimus meedias see, mis toimub sotsiaalmeedias, mis avalikkuse ette jõudis üsna pretsedenditu ettevõtte tippjuhi ärasaatmine. Tegu on ka Eesti kõige suurema ettevõttega. Tervist ei, no mis ta nüüd ka imelik on, et samamoodi Eesti riiki juhtis Andrus Ansip. Tema ärasaatmine oli päris päris vägev, aga muidugi. Võib-olla see võrdlus ei olnudki kohatu. Kõige paslikum, eks juhtis riiki teeninud sellist suurt riigiettevõtete, aga aga tõesti noh, et Eesti energia oli aastaid Sandor Liive nägu. Sandor Liive, päris kelmikas, ei julge julge ettevõtja ja see Eesti Energia kuvand oli samasugune, et kohati tuli ülimalt konservatiivne ja teisel hetkel jällegi me nägime, et toimus mingi afäär. Eesti Energia püüdis õnne otsida sellistel aladel. Ah, mida eestlane ei olekski võib-olla elektriga ja ühe Eesti firmaga sidur olnud, mõtlesin seda, ütleks, et Eesti Energia ühel hetkel hakkas internetiäris kaasa lööma, teisel hetkel avastasime, et ta püüab õnne otsida Marokost näiteks või siis Jordaaniast USAst. Ühel hetkel tundus, et tegemist on maailma vallutajaga. Nähes pliive lahkun või kuidas, seda on ka nagu esitletud või kuidas ta isa on teinud sellise nii-öelda lahkumisnädala ja, ja käinud erinevatel üritustel ja kohtunud veel nii-öelda Eesti Energia töötajatega, et noh, see näitab ka seda, et see Eesti energiaga nahkhiired oli ikkagi selle organisatsiooni liider ja ega Eesti energiaga ajalooliselt siis ma seal on väga palju väga palju töötajaid, väga paljuga muukeelseid töötajaid ja ja nende ka need eelnevad juhid või Eesti põlevkivi selleks Väino Viilup, eks, et noh, neid on, on nagu austatud avastatud, et kui sa oskate ennast kehtestada seal organisatsioonis, siis siis võib-olla poetataksegiga töötajate poolt mõni pisar, kui sa pead ära minema. Ja avalikud suhete osakond Eesti energias on ilmselgelt teinud väga tublit tööd, et et see on päris suur ja seal töötavad asjalikud inimesed, muidu see kajastus ei oleks nii vägev olnud. Nii aga vaatame siis sellele 16 aastale aastale tagasi. Millest siis esimesed seitse aastat, Sandor Liive töötas koos Gunnar okiga ja sellesse aega jääb kaks uut katelde ehitust Eesti energiale, üks neist Eesti elektrijaamast, teine Balti elektrijaamas ja tegu oli siis uuel tehnoloogial põhineva põlevkivikatlaga. Kui varem olid kasutusel tolmpõlevkatlad, siis seejärel leidsid kasutust keevkihtkatlad ja ja, ja noh, me nägime sellel perioodil ka seda, et Eesti Energia restruktureerida nii et, et Eesti põlevkivi seoti rohkem Eesti energia külge. Kogu see kogu see struktuur muutus hoomatavamaks. Sellesse perioodi jäi ka jäiga üks katse. Võtame seda väga hästi, kuidas sooviti Narva elektrijaamade poolosalusest müüa Ameerika ettevõttele NRG imetchi, mis kukkus läbi? Ja, ja, ja pärast seda on Eesti energia ise ise hakkama saanud, aga, aga toonane NRG tegutsemine andis, andis ettevõttele palju mõtteid juurde, et kuidas ise laieneda ja mäletame ka siis seda, et üsna pea pärast seda, kui NRG tehing läbi kukkus, üritasid Eesti Energia juhid osta Poola ja Leedu põhivõrgust, aga Leedu valitsus pani lõpuks sellele käe ette lihtsalt pärast, et eestlased tegid parema pakkumise kui sakslased. Et üsna selline huvitav see, kui sa siin rääkisid, et sellised natukene julgede kauboilikud võtted, et need käisid ka siis asjaga kaasas. Oojaa Liives oli tollal isegi vist Leedu majandusministri täitsa ropult sõimata. Aga noh, neid asju oli seal rohkemgi, et Semer Tšeedeeningel ju seda põhjendati väitega, et välismaalased toovad siia oskusi, jääb eelkõige raha ja mida siis Eesti Energia juhtkond suutis ära tõestada, oli see, et ka ilma ameeriklaste ta on riigifirmad võimalik samamoodi raha hankida, et ei pea eesti pankade juurde minema, käsi õieli, et äkki nüüd annate meile natuke, et seda oli võimalik laenata ka rahvusvaheliselt turult. Enne sibula ongi oluline, et seda ei tahtnud mitte Liive ja tollane juht OK, vaid vaid see tegelikult oli poliitikute plaan pigem siis ok ja kaliive või siis Eesti Energia tegevjuhtkond oli, oli sellele plaanile tegelikult vastu. Ja ma mäletan toda aega hästi ja, ja, ja sellel ajal Eesti põlevkivi toonane juht Matti ostav töötas veel võib-olla kõige aktiivsemalt sellele plaanile vastu, et et ka tema jagas väga palju informatsiooni avalikkusele, mida, mida too, mida toona ei oleks tohtinud ajakirjanikud teada, aga tänu Jostavale jõudis jutt avalikkusele. Noh, ja siis muidugi ettevõtte ühitavad ikka kogu aeg, et ettevõtetel oleks laiem, suurem, vägevam, tollel ajal ehitati külasse selliseid konts ära, et põlevkivist sai siis Eesti Energia tütarfirma, mis veel rajal pandi alus ka tegelikult Eesti ja Soome vahelisele elektrikaablile, mis on praegu väga oluline. Estlink üks projekteeriti juba sellel ajal, kui Gunnar Okk oli veel number üks mees. Liivaajal võib-olla pigem tulite, sest ütleme, kui sa Oki aega oli, oli kui konsolideeriti noh Eesti energia ekseta, tekki tekitati selline tugev kontsern liideti Eesti põlevkivi vähemalt olid olnud Eesti polegi eesti märg nagu kass ja koer kass ja koer, kes teineteist ei sallinud. Ja kuuldavasti ka juhid ei tahtnud teineteisega rääkida. Viilup Lehtsavaid nad kuidagipidi kokku meelitama. Aga, aga Liive, kui Liive sai juhiks, siis tegelikult tekkis selline ambitsioonikas kasvuplaan. Tulid ikkagi täiesti sellised suured ja suured investeerimisideed. Ühendriigid, Jordaania tuum. Aga ikkagi, ta panustas kõige rohkem põlevkivitööstuse arengule, et kõik teised projektid, mis seal olid, ütleme, tuuleenergia tuumajaam ja nii edasi ja aga, aga kõige rohkem ta panustas ikkagi põlevkivitööstusele, ehk siis ehk siis sellele, et ühel hetkel, et me saaks teha põlevkivist elektrit, aga et meil tekiks lisaväärtus ka põlevkiviõli näol ja siis pandiga püsti suurejooneline projekt Enefit 280 mis, mis, mis tähendab seda, et, et põlevkiviõli tootmismahud on suuremad, et, et see vist see 280 tähendab seda, et, et, et seda tahaksin projekteeritud 280 tonni tunnis. Suudab, see, suudab, see suudab seal tehase põlevkivitöödelduna täna ei ole veel selleni päris jõutud. Peaaegu 260 rääkis Liivet saade eelmisel eelmisel nädalal kätte. Vana tehnoloogia lubas kaks korda vähem ehk 140, seda vanatehast käivitati praktiliselt 20 aastat. Seal oli üks pereisa ja poeg Taalavid, kes selle tehase käivitamisest sai siis ka Eesti kodakondsuse. Noh, põhimõtteliselt need kaks meest panidki selle selle tehase käima ja need jupid seal ehitati veel Venemaa aatomitööstuse mingites tehastased solixi hirmus selline hirmus töö panna isegi pool ligadi-logadi tehtud vennal tehtud tehas tööle, millel ei olnud õigeid joonisedki. Praegu muidugi tuleb uus tehnoloogia, suuremate tehaste tehas valmis aastal 2012 juba siis lootis Eesti energia, et õlitoodang kasvab väga võimsalt. Sai, said seadmed valmis, kõik ootasid, nüüd hakkab, nüüd hakkame imet nägema, et Meil võimeline neid ida Ida-Virumaa põlevkivikarjäär hakata meie õli väljadeks kutsuma. Aga siis ju juhtus tagasilöök, et päris täisvõimsusel ta tõesti ei ole läinudki veel käima, et me, eestlased ju arvasime seda, et kui olla ostetud välismaalt, kallis tehnoloogia, seadmed on kõik olemas, kõik on tipp, topp valmis, küll ta siis käima läheb, aga mõnikord ei lähe. Mõnikord võtab see aega ja üldse olnud üks selliseid suuremaid riski kiviside musta Plekesel Sandor Liive kaelas ja selles mõttes ma saan täitsa aru, miks eks ta sellel nädalal pressiteate tegi, et noh, nüüd ta on peaaegu saad käima, et vähemalt sellel hetkel, kui ta ära läheb, siis ta selle jama suutnud enam-vähem ära klaarida. No vaatame siis, et, et sellega enam-vähem tõenäoliselt ühel hetkel saadakse joone peale, et see Enefit 280 hakkab tööle, aga aga siin on väga oluline, see on oluline, aga võtame nüüd näiteks tuumajaama projekt, millega, millest sa ka palju panustati ja mida, mis pidi tulema algul leedulastega koosseis hetkel kaaluti, et aga, aga et järsku me peaks võib-olla see tootmise mitmekesistamiseks ikkagi väikese jaama Eestis ehitama, lõpuks lõppes see sellega, et ühel hetkel on tuumajaama projekt kalevi all. Fukushima on siin ka väga selge põhjus ei ole, või Fukushima on siin väga selge põhjusena olemas. Ma ütlen tagasi korraks selle õlitehase juurde, et kui see, kui see uue tehnoloogiaga tehas suurema toodanguga tehase käima saadakse ja ta töötabki tükk aega ilusasti, siis annab võimaluse ehitada veel mitu samasugust jah, sinna juurde, mis muudabki muuseas, Eesti energia, et päris tugevalt ja selline strateegia on selle riigifirmal tükk aega olnud minna sinna tuumaenergeetika juurde, siis vahepeal oli ka näiteks kõne all, et võib-olla saad eesti, mingi osalus on näiteks hoopis Soome tuumajaamas. Aga see on selline mäng, mida, mis käis üle Liivia pea. Et see on ikka selline rõõmus. Balti poliitikute mängud, siis sama hästi on lõppenud ka balti riikide ühine koostöö LNG terminali loomisel. Millest me näeme end lõpuks, leedulased tegid iseendale, muidu ei oleks mitte midagi sündinud, ma ei tea, mis saab Rail Balticuga ja see on selline tüüpiline kus poliitikud omavahel kaklevad ja mida see vaheline riigifirma siis tehase, niikaua kui poliitikud pole kokku leppinud, kuidas kas või osaliselt kaotajad, nii kaua ei saa Eesti energia midagi ehitama hakata. Pealegi nende balti riikide elektrifirmadele energiafirma finantsvõimekus on ka selline suht küsitav. Ega Eesti energia on ka ikkagi laenu võtnud, seda niimoodi, et vaat et viimase piiri peale. Ja siin-seal aasta sügisel näiteks. Lõpuks läks asi sinnamaani, kes Eesti energia ütles, et nüüd ei tasu enam arveid nii kiiresti ära nagu varem, vaid kolme kuu jooksul maksame siis tarnijatele valida, et kas siis müüa Eesti Energial oma kaupa või mitte ja kuna tegemist suure kliendiga, siis lihtsalt alistatud ja seal olid ikka edasi. Jah, aga kui ma nüüd välja toome pliive puhul me võime rääkida sellest, et tegu oli ambitsioonika ja ja ka ja ka julge mehega, kes, kes julges riske võtta, aga aga samas tal on seda ambitsioonikas ka ette heidetud. Et kas see, kas see ambitsioonikus ja liigsete riskide võtmine võis ühel hetkel saada talle saatuslikuks, et ta ei saanud Eesti Energia juhatuse esimehe kohal jätkata, arvestades siin põlevkiviprojekte utas Jordaanias, mis on küll oluliselt kaugemale, ei jõudnud nüüd kui, kui Utah projekti ja nii edasi, aga, aga ikkagi, et kas see, kas see soov nagu olla suurem kui lihtsalt Eesti elektritootjad, see võis tema probleemiks kujuneda? Mina seda, seda ei usu, ma arvan, et need põhjused on pigem selles, et et mida Eesti energia teeb siin koduturul? Ta on noh, valusalt, et ikkagi astun kandadele jäätmefirmadele omasele, prügipõletuse projektiga taastuvenergiafirmadele. Noh, Sa küll ütlesid, et ta ei ole nii-öelda päikeseenergiasse või tuuleenergiaserti panustada. Ei, on ikka sama 100 megavatti tuulikuid on Eesti Energial olemas, on selles mõttes noh, ma arvan, et see, see võib olla peaaegu pool Eesti tuuleenergia võimekusest täpselt järele, mis on Eesti Energia ikkagi väga tugev taastuvenergia tootja k. Siis oli see hakkepuiduteema ja ja et, et noh, et ma arvan, et näete, põhjused ühelt poolt, ega ma ei tea neid, miks Liivet live ei sobi. Muidugi on see firma võtnud riske, näiteks on ehitatud Estonia kaevanduse kõrvaliks killustikukompleks. Me, mis sisuliselt noh, seal see on väga suure tootmisvõimsusega. Aga seda ei ole võimalik rakendada, sellepärast et seda killustikku ei vaja. Kusjuures enne seda oli teise teise kaevanduse juures juba oli samasugune killustikku kohtades või siis on etteheiteid tehtud sellele, et üks väga suur suur investeering oli, oli filtrite panek elektrijaamad küsimusele, kas, kas need filtrid vajavad lubja sinna lisamist või mitte ja Eesti Energia juhtkond kinnitas, ei, lähevad. Lõpuks selgus, et ikkagi läheb küll, sellepärast et nad sõltus sellest, kas seal kasutatakse põlevkivi, mis on toodud maalt sellist, mida kui kasutad, kaevandatakse lahtiselt nad. Ja kuna kuna need elektrijaamad kasutavad siis mõlemat, siis katsed tehti ainult ühe põlevkiviga. Ja selguski, et lõpetada, lisada, et see tegi kõik need investeeringud kallimaks ja venitas neid, et nad selliseid risk ikka juhtub. Aga mõned inimesed panevad neid tähele, hakkavad lõks ette heitma. Ja märgilise tähtsusega olid eeskätt, sest need välismaal toimuvad asjad selle pärast, et noh ühest küljest eestlastele õudselt meeldib, kui, kui me maailmas läbi lööme. Aga kui see ei tule niimoodi väga kiiresti ja suure pauguga ja kohe meeletut kasumit tootma, siis me kahtleme kas ikka nagu tasub ära vä? Valdavalt uute turgude võitmine ongi väga keeruline ettevõtmine, et kui me siin eraettevõtjate saagadest kuulame, siis noh, mulle on päris mitmed välismaal tegutsevad ettevõtjad öelnud, et et kolmandikku projektidest on nad korstnasse kirjutanud, aga kaks kolmandikku on, on õnnestunud, et on ka kindlasti teistsuguseid lähenemisi, aga, aga, aga nii on nendel läinud, et noh, küsimus on selles, et kas riigiosalusega ettevõte peaks seda tegema või mitte, et Aivar te olete väga põhjalikult jälginud ja vaadanud oma äripäeva ettevõtete TOPis, aga seda, et kuidas on Eesti riigiettevõtete läinud ja valdavalt on ju riigiettevõtetel hästi läinud, sellepärast et ka riigiettevõtete käive on oluliselt kasvanud. Riigiettevõtetel läheb hästi, aga see ongi võib-olla seal küsimus, et nad tegutsevad ikkagi sellistes sektorites valdkondades, kus nad ongi seal noh, nii-öelda valitsejad või suurimad tegijad, eks, Tallinna sadam, Eesti Loto, Eesti Sirge, monopoolsed peaaegu ja peaaegu monopoolsed poolne turg, et et see võib olla üks põhjus. Aga mis ma veel nagu Liive puldatsionaalsed tegelikult oluline asi on ikkagi toimunud sellel aastal ja kevadel, kus tekkis konflikt Eesti Energia tegevjuhtkonna osa nõukogu ja valitsevate poliitikute vahel, kui, kui nii-öelda uue koalitsioonilepingusse pandi sisse mõned punktid, mis Eesti Energiat puudutasid ja ja kus siis tegelikult Eesti energia poolt arvutati välja, kui kahjulik see on ja, ja noh, tuli nagu selline, aga selge vastuseis, et, et oh siin kui kui omanik Kuu esindajate tegevjuhtkonna vahel läheb nagu vaidluseks, siis on selge, et reeglina ikkagi tegevjuht peab lahkuma omanike lahku sisuliselt seda kontserni, mis siis aastatega on üles ehitatud, laiali lüüa ja see tahtmine ei ole kuhugi kadunud. Ja seal on ka teatud loogika. Et noh, näiteks elektrivõrk võiks eraldada Eesti energiast, see on loogiline, et nad, kui sina oled ise Eesti Energia juhtimise seal töötas ja mõtlen, et miks osa firmast need ära võetakse. Teisse loogiline, käitumisse kaitsed. Aga poliitikud mõtlevad karmiks, need, sa pead kõik koos olev dispidi mõtleme jällegi, et Liivi ajal on saanud Eesti energiast ikkagi väga suur selline dividendimasin varem ei võetud sealt eriti dividendi või on seal mingid numbrid, ka? Numbrid on olemas küll natukene otsisid, 10 aasta jooksul on Eesti energia maksnud maksude dividendidena 1,5 miljardit eurot. Noh, ja nüüd mõtlema, et kõige suuremad maksed toimusid jus kriisi ajal. Põhimõtteliselt täna Eesti Energia tegevusele. Seal oli päris oluline roll sees selles, et Eesti kasutab praegu krooni asemel eurot. Kui siin oli jutt tükeldamisest, siis siin eelmisel ja sellel nädalal on avalikkuse ette jõudnud ka üks seisuga, mis puudutab teist suurt Eesti riigiettevõtet, Eesti raudtee ja Eesti raudtee-alane tegevjuht Ahti Asmann esinenud üsna pretsedenditu avaldusega, ta ütles, et Eesti raudteeinfrastruktuuri ja kaubavedude lahutamine oli viga ja et see ja et selle tõttu on on Eesti raudtee tegevus või ka või ka või ka kaubavedude tegevus muutunud vähem paindlikuks ja on on keeruline ka vähenevate kaubavoogude tingimustes edasi tegutseda, et siin siin ta tõi välja ka selle, et käesoleva aasta võib Eesti raudtee lõpetada nelja miljoni euro suuruse kahjumiga ja järgmine aasta numbrid võivad veel veelgi hullemad, et see on üheksa miljonit eurot, et et siin tasuks küll pisut keskenduda või uurida, uurida selle, selle teemaga seonduvad ja, ja seda tükeldamist, et kas kaubavedude ja infrastruktuuri lahutamine on on tähendanud ühel hetkel, et see, see Venemaalt vähenenud kaubavoogude probleem on veelgi suurenenud. Et siis, kui riik raudtee tagasi Eestis siis ei olnud toimunud ja veel pronksiööd. Pronksiöö oli selline päris valus asi, aga pärast pärast seda Venemaa ikkagi väga tugevalt oma sadamaid arendanud. Ja transiidi iseloom on muutunud, et varem ja me nägime, kuidas Eesti raudteed vurasid. Kütusetsisternid see masuudivoog, mis siit läbi läks, seal ikka meeletu, meeletu mahuga. Tänapäeval liiguvad õlitooted ka, aga nad ei, neid ei tooda enam nii palju siia raudteed pidi, vaid üsna palju. Sellest kaubast saab laevadega, väiksemad laevad sõidavad Venemaalt Eestisse, siin pumbatakse nad ümber. Suurematele laevadele läheb edasi. Raudtee on sellised vaeslapse ossa, et temal. Tema käive on kogu aeg kahanenud, tulud on kahanenud. Teistpidi jällegi on see meie skeem selline, et kaubavoogudest saadavad tasude arvelt. Siis peab kogu seda raudteed üleval hoidma, ta hooldama ja ja kõiki neid sema Fory süsteeme käimas hoidma, et see reisirongiliiklus maksab, tasusid ikka väga vähe. Selle kohta visatakse isegi nalja, et, et selle rahaga, mida siis täna Elron maksab raudteel, et sellega saab lume lükates. Võib-olla võib-olla jääb natuke üle ka? Ja siis, kui kaubavood vähenevad, siis ühel hetkel tekib õigustatud küsimus, et võib-olla süsteem on valesti üles ehitatud ühel hetkel avastada, et need ilusad partsi, porgandid ja kuidas neid kutsutakse, ilusad uued rongid, et võib-olla nende käima sõitmine ei olegi nii odav, nagu me praegu arvame. Kusjuures seda peetakse ka ikkagi päris kalliks. Okei, aga ma küsin siis teistmoodi, kui me vaatame Läti raudteemahtusid Läti sadamatesse minevaid kaubavoogusid, siis Lätil on läinud paremini, nad on mingi ajani maitsnud isegi kasvu aga tõsi ka nüüd on meil toimumas vähenemine ja see ja seda tõenäoliselt ühelt poolt siis arvestades seda, mis toimub maailma majanduses, aga teiselt poolt tõenäoliselt ka Vene sadamate kiire areng on, on tinginud selle, et Läti mahud vähenevad, aga, aga lätlastel on läinud paremini. Kuidas seda põhjendada? Ega Venemaa ju kuskilt peab ikka oma kaupu sisse tooma siiamaani Venemaa on kogu aeg kasvanud. Kui Eesti kaudu läheb, liigub vähem kaupu ja Venemaa sadamad, kõike seda voogu ei suuda ära ara teenindada, siis kuskilt mujalt peab see tulema, et Venemaa on, on sellest saadik seal kommunistlik režiim hakkas valitsema, on kogu aeg mänginud riiki üksteise vastu välja ka kahekümnendatel aastatel käis jutt niimoodi, et eestlastele olge head investeering oma sadamatesse. Me toome teile oma kaubad. Lätlastele siis nii palju ei anna ja lätlastele räägiti investeerigu oma sadamatesse teated meie pärastamiselt eestlastelt kaubad ära, eks käib samamoodi. Praegu see mittemidagimehelik ühel korral on, me näeme Vene meediast ka, mingil aastal on eestlased jällegi soosingusse, lätlased halvad, halvad ja teisel aastal on jälle vastupidi. Aga kui vaadata nagu sellist üldpilti, siis noh, ma arvan, ms transiidisektorit, sadamaid infrastruktuuri puudutab, siis ei peaks olema. Ma väga kurvad, et üks asi on, see Eesti raudtee polegi lihtsalt see kaup on muutunud. Ja tegelikult on tehtud viimastel aastatel ikkagi päris suuri investeeringuid meie sadamasse nii Muugale kui kui Sillamäele näiteks. Ja noh, need ettevõtjad, kes neid investeeringuid teinud, näevad mingit ikkagi perspektiivi, et selles mõttes noh, ega kuuga ära, aga lihtsalt see kaup, mis läbi Eesti sadamate käib, on, on muutumas. Ütlesidki Sillamäe muidugi, hästi meeldiv erand, aga Sillamäe tule abiks, raudtee asub lihtsalt Venemaale nii lähedal, noh pead seal mingi, mis ta on 20 kilomeetrit. Et see ei ole eriti pikk, vedurite raudtee ei saa sealt erilist tulu, Sillamäe sadam õitseb ja õitseb sealt muuseas veetakse välja seda põlevkiviõli mida Eesti energia toodab. Ja see muuseas kasvatajaid Aga see on ka väga mõistlik, sest see on otsese külje alguses, seda toodetakse niimoodi jaga ega tarne vähe on väga lühike. Ega Tallinna sadamal ka ei ole ju väga kehv seepärast et reisijate pealt tuleb ju tulu, inimesed reisivad üha rohkem, mõtleme viimase 10 aastaga, kui palju on reisijate arv kasvanud, sellepärast et eestlased käivad Soomes tööl. Teistpidi ka kruiisilaevade arv on kogu aeg kasvanud, et Tallinna sadam on leidnud lihtsalt teistsuguseid tulusid, praegu lihtsalt probleem on, reisijate osas, on needsamad Vene turistid, millasin tallikuma, viimases aruandes on on ka välja öelnud, et Anike juhilt 25 protsenti nendest noh, on on nagu ära kukkunud, et, et see, võib-olla see probleem. Mis veel Tallinna Sadama, need uued suus konteinerterminalist, mida seal ütleme, Anatoli Kanaayer edasi majandab ja kes seal transiidikeskuseks on sõlminud mitu sellist suurt lepingut siin viimasel ajal. Nojah, meil on olemas kõik selline transiidirong, mis sõidab kaluga vahet, aga näiteks lätlased tahaksid ka seda rõõmsasti seda konteinerite mahtu endale haarata, et lapsaksid hea meelega ära. Mis Venemaad puudutab, siis kuulsin eile ühelt Venemaalt äsja tulnud inimesel, et seda, et toiduainete hinnad on Venemaal väga kiiresti kasvamas. Ja ta tõi näite näiteks kartuli kohta, et, et et juba kuu ajaga on kartul kallinenud üle 60 protsendi ja samasugune olukord valitseb väga paljude teiste toiduainete vallas. Et toiduainete hinnad on, on mitmetel põhjustel kallinema seda ja me võisime ajakirjandusest lugeda ka selle kohta, et et mitmete toiduainetega seoses on Venemaal regiooniti ostupaanikat ja, ja siis on räägitud ka sellest, et kuidas Vene turule on jõud jõudnud. Lõpuks valgevene austreid võttis aega, mis võttis aga, aga, aga väga paljud Euroopa riigid kasutavad nüüd Valgevenet selleks, et eksportida oma kaupu Venemaale ja Valgevenele, on tõesti jooksnud tormi väga paljud. Ja, ja Valgevene toiduainete eksport Venemaale oluliselt kasvanud, et, et Venemaa kontrollib seda kindlasti mingis mahus, nii et väga palju seda kanalit kasutada ei saa, aga, aga me teame ka, et põllumajandusminister Ivari Padar on sellel nädalal Valgevene ametnikega väga pikalt ja põhjalikult juttu ajanud, lausa vist seal visiidil käinud. Ja väga lootusrikas ta ei olnud, aga, aga samal ajal kui pärisust kinni ka ei löönud, et et mingid võimalused läbi Valgevene ikkagi Eesti põllumajandustooteid ära kukkunud, Vene turule müüa, et, et see võimalus on ikkagi olemas. Noh, ega see ei ole nüüd midagi sellist väga ootad, kui läheme tagasi näiteks keskaega, et Vanal heal hansaajal, kui Vene ja Eesti võimud jällegi omavahel kaklesid ja siis näiteks vilja müük Takistatud siis hansa Hansa kaupmehed kasutasid tollase valgevenelane näiteks viiburtidesse, teise ei ole siin Tallinna vili, õitsesid, tuleb viiburist ja samamoodi skeemid käisid? Ei, see ei ole mitte midagi uut, ikka üritatakse nagu otse ei saa siis võib-olla mingi vahendaja kaudu. Venelased teavad seda väga hästi. Mäletad, paar kuud tagasi juhtusin vaatama saadet Freemia ja minu meelest oli see Putin ise, kes demonstreeris seal mingit konservipurki. Kus oli pealkiri, et tegemist on vist valgevene kurkide ja tõmbas sealt uhkelt sildi ära, mille alt tuli siis teine välismaine lääne päritolu silt, ütles, näete, niimoodi nad siis teevad. Võib-olla lihtsalt oleks kasulikum, kui, kui selle valgevenega suhtluse kaitsnud nii riigi kui Euroopa riikides tipp-poliitikute tasandil ministrite tasemel, las ettevõtjad ise otsivad skeemid üles, et kui, kui me teeme selle üle väga suurt kära, siis siis lõpuks Venemaa lihtsalt leppida sellega, et sealtkaudu toiduainet sisse 1000, kuigi võib-olla see ka Venemaale meelde. Aga mina ütlen, et ajakirjanduses on sellel nädalal räägitud ka sellest, et, et Eesti toiduainete uus turg on Aasias. Ja, ja siin me kuulsime aruteluga Hiina turuga seoses, et et kas oleks võimalik piimatooteid müüa Hiinasse ja, ja me kuulsime ka väliskaubandusminister Anne Sullingu seisukohtade vist ütles seda Eesti Päevalehes, et et Hiina turg ei ole teemaks, sest Hiinal on ikkagi pinnuks silmas dalai-laama 2011. aasta Eesti visiitmistatud piimatootjaid Hiinasse müüa ei ole võimalik. Ja, ja nüüd, kui ma hakkasin natukene uurima, et mis siis, mis siis ikkagi Hiina turu ja teiste Aasia turgudega seoses toimub, siis siis tuli välja, et Hiina ei ole piima tarbimiselt üldse Aasia suurim turg. Aasia kõige suurem turg piima tarbimise poolest on ülekaalukalt Jaapan. Ja nad tarbivad üllatus-üllatus 100 korda rohkem piimatooted kui hiinlased, see tähendab, et kogumahult on Aasia, Aasia turge või Jaapani turg 10 korda suurem, kui on Hiina turg. Asiaadid ju talu, aga piimatooteid selles on asi, see on, lastel seda muret ei ole. Ma ei tea, mis vormis nad seda kasutavad, aga üldiselt tarvitab tõesti väga vähe piimatooteid, me elame sellises maailma nurgas, kus kus sa saad värskeid piimatooteid, kogu aeg, aga mine kasvõi Lõuna-Euroopasse ja püüa sealt värsket piima poest leida. Noh, see on praktiliselt võimatu. Jah, juustu palun selliseid igikestvaid, jogurteid või, või piima, millel on kummimaitse võttaga seda külmkappi panema. Ma olen kuulnud sellel nädalal ka seda, et Eesti piimatööstustes on alanud suur sebimine valmistatakse üheks suureks tehinguks, mis on kogumahult võrreldav nende mahtudega, mis läksid Venemaale, ehk siis ei ole võimalik too, et siin juba lähinädalatel me kuuleme uudist selle kohta. Et meil õnnestub Aasiasse müüa ära kogu see piimatoodang, mis siiamaani läks Venemaale ja seal on väidetavalt probleeme siis veel pakendamisega ja, ja, ja räägitakse sellest, et, et juba juba selle aastanumbri sees võiks hakata liikuma juust järgmise aasta alguses jaanuarikuus võiks hakata liikuma või, ja, ja piimapulber. Ja, ja, ja vihjed on ikkagi väga selgelt jaapanisuunalised ja kui ma siit nüüd natukene edasi lähen ja vaatan, et, et millised on olnud meie senised suhted Jaapaniga, siis võtame, et, et praegune väliskaubandusminister Anne Sulling on teinud Jaapaniga väga hea tehingu seoses saastekvootide müügiga ehk siis saastekvoodid meile ja ja mitmed tehnoloogilised seadmed, sealhulgas Mitsubishi, elektriautod ja veel palju muudki meile. Ja, ja mul on alust küll täna väita, et, et Jaapan saab olema Eesti piimatoodete uus turg. Ja, ja need mahud on, on arvestamisväärsed, võib-olla võivad veel kasvada ning kindlasti ma, ma täna ei julgeks väita, et kuna jaapani majanduses on sellised suured konglomeraadi ja seal on, seal on ütleme, autotööstus segi toiduainetetööstuse, elektroonikatööstuse, kõige muuga, et sellised väga suured, väga suured korporatsioonid tegutsevad. Et siis kui olla juba ühe korporatsiooniga mingisuguseid tehinguid, teinud, siis selle korporatsioonile raames väga kiiresti leida uus kontakti ja tegutseda edasi, et, et sellepärast võib võib ka siit oletada või noh, ütleme nii, et et pisut ka kuluaarides on räägitud, et, et Anne Sullingule on siin oma oma roll selleks, et Eesti põllumajandus ja piimatooted leiaksid endale uue turu ja kui see niimoodi läheb, siis on see väga hästi No eks see eelpool mainitud konteiner ranke, mis Venemaa vahet käib, see sai alguse sellest, et mitsubishi tehas lihtsalt vajab teatud detaile ja, ja neid on mõistlik vedada siis Eestist sinna kaluugasse. Ja ja need kontaktid olid Anne Sullingu kaudu. Et mõnikord on ka selle, kui sellised head sõbrad Kuskil välismaal, mis viib mind mõttele, et aga mõnikord on hea kujungi tehnokraadist minister, et kõik ei ole poliitikud, kes kehtestavad oma poliitilise agenda, siis teevad poliitilist mängu, siis üritavad seda läbi suruda, siis tuleb parlamendis mingisugune asi vaid ongi hea, kui me, kui on tehnokraadist minister, kellel on sidemed, kes teab, kuidas asi käib. Ta ei löö ka väga suurt Lokusele ümber, aga samal ajal asjad toimivad. Noh, ettevõtjad on rääkinud aastaid, et Eesti vajab sellist välisinvesteeringute või väliskaubanduse Saariumid sarinnat. Et eks need ole väga erinevad asjad, mõnes kohas peab olema rohkem poliitiline ja mõnes kohas võib-olla ei ole seda nii väga vaja. Sõltub kõik sellest, et nad, milleks inimene on ametisse seatud. Kui me vaatame sotsiaalministeeriumilt ja näiteks tööhõivereformi, selle reformi ei tuleks mitte kunagi, kui seal alles tehnokraadist puhtalt demokraadist minister pärast, et siis vaja reformimist ei tule vaja, ideed, sõltub sellest, et mida ta maja kui sinul, see positiivne, mis sa siin kirjeldasid, et tõesti toimub ja ja me suudame üpris kiiresti Vene turu asendada piimatööstuste puhul jaapani või aasiaturuga, et siis võib-olla ka aitäh Putinile, et ta sundis, sundis meid vaatama natuke laiemalt otsima uusi võimalusi, et, et kui venelased normaliseeruvad Aga maailm ongi täna väiksem, kui ta oli võib-olla 10 15 aastat tagasi ja seetõttu need võimalused on suuremad ja, ja meil on ka rohkem inimsuhteid, et jaapanlaste kohta räägitakse ka seda, et kui, kui keegi nendega midagi usaldusväärselt korrektselt teinud, siis on, on suur tõenäosus, et nad teevad seda ka veel teinekord koos. Jah, aga värskeid piimatooteid sinna siiski kahjuks tarnida. Ja, aga sellepärast peavadki Eesti piimatööstused pingutama, et, et valmistada ettepulber või juust mis iganes, et, et see see nii-öelda konserveeritud piimatoode sinna ikkagi jõuab. Värske piimatoode loomulikult sinna ei jõua, aga noh, järelikult sellele tuleb siis leida mingisugune teine, teine väljund või siis või siis lihtsalt tuleb tootmist ümber ümber reorganiseerida. Samas on ka selge ja see, et jutt nagu Mart Laar oleks hävitanud Eesti põllumajanduse, ei vasta mitte üheski otsast tõele sest vastasel juhul ei oleks mingit häda Põllumeestele veel nii palju positiivset ka, et nad vist saavad või väliskindlasti saavad seitse miljonit eurot nüüd vene turu ära kukkumisel tekkiva kahju hüvitamiseks, aga, aga ma saan aru, et siin on probleem, et nad ei suuda ära jagada, et kas siis seda seitset miljonit jagada piimakvoodi alusel, mis kindlasti annaks suurematele farmidele rohkem, või siis, kui valiku kriteeriumiks saab lehmade arv karjas siis saaksid hoopis toetatud väike väiksemad tootjad, et, et kuidas see asi laheneb, eks nad, eks nad peavad sellest kuidagi kokku leppima, kuidas see aga raha ära jagatakse, aga võib-olla nende viimaste uudiste valguses, millest me siin rääkisime, võib-olla võiks nad mõelda aga ka sellele, et, et võib-olla võib-olla kõige hullem on juba möödas. Ei tea, seal õnn on see toonud pangad väga julmalt ei pigistad, pakuvad laenupuhkust. Tõsi küll, küsijad selles ka natukene kõrgemat intressi siis pankurtäri on lihtsalt selline, aga vähemalt ei lähe nad pankrotiavaldus näpus, kohtu poole teele. Selles mõttes asi mõistlik ja ja nüüd lähiajal peaksid olema ka mingid Euroopa Liidu toetused, et see likviidsusprobleeme ei ole kõige hullem, kuigi jällegi oleme lugenud esimese uudiseid, et seal Lõuna-Eestis on juba mõned vahendajad päris hätta jäänud. No see seitse miljonit ikkagi on üpris väike summa, eks, et kui, kui selle saaks üks või kaks tootjat, siis võiks öelda, et see aitab, aga aga, aga kui, kas probleem ongi selles, kuidas ära jagada ja ega see ei ole lahendus. Et tõenäoliselt see Venemaa, mis Venemaal toimub, sealt ei tule sellist kiiret lahendust ja, ja nagu ei saa. Noh ma arvan, et kogu see põllumajandussektor või toiduainetööstus ei saa nagu jääda lootma nüüd selle peale, et, et riik annab üha uusi rahasüste sinna, et noh, sa peadki oma oma tootmise ümber vaatama, pigem see rahasüst võiks olla abiks sellele, et sa saad teha mingeid ümmar korraldused. Me oleme lihtsalt liialt palju põllumajandust. Küllalt palju on investeeritud uutesse farmidesse, liialt suured karjad ei vaja sellist ja mida kauem see probleem kestab, seda raskem on pärast tagasi minna Vene turule, sellepärast et ka Venemaa teeb ju muutusi. Ühel hetkel harjuvad ka nemad uue situatsiooniga ära angi, noh, kas siis ise moderniseerivad oma põllumajandust ja loovad suhted teiste riikidega, kus sisseoste sa pead hakkama siis ka Vene turgu võitma samamoodi nagu praegu siis Aasia turgu. Teisalt on meil olemas väga hea teaduspotentsiaal siinsamas Tallinnas, näiteks kes inimesed mõtlevad ja tegelevad pidevalt laborites sellega, et nad piimatooted oleksid kõrgema lisaväärtusega tõesti, neid saaks kaugemale turgudele viia võisist. Et nad oleksid sobivad kas või Hiina turule või, või, või teistele. Et selles mõttes võib-olla pikas perspektiivis me võib-olla sellest vene turu ära ärakadumisest ikkagi võidame, kuigi see võib lühiajaliselt olla valus ja võib-olla mõnele väga valusalt ka lõppenud. Kuulge, räägime päevapoliitikast ka, et et kui sellel nädalal toimunud nüüd kuidagi kokku võtta, siis, Siis jah, see Reformierakonna juhatuse koosolek lokaalis või veinilokaalis või kuidas seda nimetatakse, musi oli vist selle nimi, etes sellele eelnevad sündmused ja, ja sellele järgnev on ikka üsna kummaline või kuidas teile tundub, et loomulikult oli jälle selle teema keskses keskkesksel kohal Eesti poliitika pahaks poisiks tõusnud Eerik-Niiles Kross. Sellele kohtumisele eelnesid mitmed ajaleheartiklid, milles Reformierakonna kõrged poliitikud kuni auesimeeste nii ja endiste esimesteni välja avaldasid oma arvamust ja olid üsna kriitilised. Aga, aga pärast kohtumist olid kõik kuidagi rahul või, või, või kuidagi sellised pehmed ja, ja võib-olla ka natukene natukene veinist vindised. Sest kohtumine toimus ikkagi veinil kahvlis. Kuidagi väga kummaline mulje jäi kõigest sellest. Miks sa selline auru väljalaskmine laskmisürituse alluda ja kui seal nagu võitjat näha, selles protsessis, siis peale selle kohviku musi, veini, lokaali ma ei näegi kedagi. Mina mina ei ole saanud aru, et miks miks On oli kasulik Reformierakonnale Gross oma ridadesse võtta. Võib-olla oli see kasulik mõnele Reformierakonna liikmele, et siis ma saan nagu sellest olen nagunii aru saanud, et, et see võis olla. Sa mõtled siis võimalikku inimest, kes oleks kandideerinud tema vastu Tallinnas kesklinna kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital. Jah, et võtta üks konkurent ära, kes võib saada rohkem hääled tuua ta enda kontrolli all. Aga teisalt see, mis toimus, kas sa saad ise gaeli? Ega krossi ikkagi arvestame, võtab kindlasti mingi portsu hääli ja seda küll, aga ta ei tee seda otseselt konkureerides. Noh, sa saad määratuks ringkonnast ta, ta esineb muidugi Reformierakond tahaks, et Kross võtaks võimalikult palju hääli, et, et aga, aga mis on minu minu arvates positiivne selle reformierakonna? Nii-öelda juhtumi puhul sellel nädalal, et tegelikult selles erakonnas ikkagi küsiti üpris avalikult ja et, et miks seda oli vaja võimet, arutame sel teemal, et, et Reformierakond minu jaoks on silma paistnud erakonnale, kus selliseid nagu oponente avalikku oponent ei ole ja ja väga ei ole Ta sellisele nagu pealiinile vastu olla, et ja kui on mingid tõsised teemad, siis pigem reformierakondlased hoiduvad nende kommenteerimist praamiühendus, et et ega seal väga aktiivselt ei tahetud oma seisukohta välja öelda, sest sest ei teatud, kas kas see ühtib Reformierakonna juhtide arvamusega siin tegelikult tuleb hoopis kummalisem probleem. Küsimus tekib selles, kas parteid peaksid enda liikmeid vastu võttes uurima nende tausta näiteks küsima mingites sellistes riigiametites, kes väga palju avalikult oma arvamusega esineb, et kas sellist inimest asub enda ridadesse võtta või mitte. Nagu mõistlik mõte? Eerik-Niiles Krossiga seoses oli ju kõik korra läbi käidud juba see oli avalik informatsioon, kõik rääkisid Arctic siis USA viisakeelu teema on ka läbi käidud teema, kõik teemad on juba käsitlemist leidnud. Ma tahtsingi sinna jõuda, et krossi puhul oleks asi olnud nagu väga-väga kummaline see see või teine asuda selleks on mitte midagi öelda, sellepärast et ta oli teise parlamendierakonna juhatuse liige ja kui see asutus oleks öelnud, et kuulge, teate et ta ikkagi sobi Reformierakonna ridadesse, siis kuidas oleks saanud seesama inimene sobida IRL-i juhatuse liikmeks? Ei, aga mina arvan, et sellega me läheme rappa, kui me hakkame mingi riiklikult kellelgilt küsima, hakkavad küsima seda muuseas küsitud. Aga et, et kas me võime võtta liikmeks või mitte. Aga ütleme see erakonna noh, sees noh, need inimesed, kes otsustavad eksliikme söötmisest, need siis võiksid suutaval põhjendada mis on nagu Reformierakonna probleem krossiga seoses. Et Reformierakonna juhid ei suuda ära põhjendada seda, et miks võtta enda erakondade valimisnimekiri inimene, kellel on USA USAsse sissesõidu keeld nad ei suuda seda argumenteerida, miks nad selle sammu tegid. Ja see on nende probleem. Ja nad ei tooreid argumente välja, siis tõenäoliselt need argumendid? Ta ei ole sellised, mis samas minu meelest on nii palju, kui mina tean. Reformierakonna põhikirjas ei ole sellist punkti, meie erakonna liige ei olla USA sissesõidukeeli. Ei muidugi ei ole. Jah, et see ei tohiks üldse probleem olla minu meelest minu arvates ikkagi selles mõttes noh, minu arvates on probleem, kui tähendab mina ei usaldaks Riigikokku inimest, keda ei usalda oma riiki meie üks olulisemaid partnereid USA ja ma tahaks teada, et mis seal taga on ja, ja see on see põhjus, miks praeguse konflikt ka Reformierakonna sees on tekkinud, miks Ansip Brüsselist näpuviibutus Ta ütles ka, et, et, et nad ei ole selle otsusega rahul, mis reformierakonnas osade inimeste, ma saan aru, suhteliselt kitsas ringis tehti ja, ja see vabandus midagi rõivas ütles, et aga meil juhatus seda ei saa või ministriks ei saa. Selles mõttes absurdne. Et, et kuidas sa võtad maakonda ja oma valimisnimekiri inimese, keda sa ütled, et ta ei sobi. Reformierakonna juhatus sai usaldatud juhatusse, aga parlamendi usaldus? See on loogiline, sellepärast et mis on selle erakonna mõte, sa tahad ikkagi valitseda? Ja sa tahad valitsejaks saada põhimõtteliselt nagu iga erakonna liige võiks vähemalt unistada selleks, et sellest, et temast saab siis riigijuht vähemalt on löö lööb selles kaasa selles valitsemise protsessis. Jah, selles mõttes noh, mina rääkisin alguses natukene üldisemalt, võimalik konkreetselt Krossi krossi puhul ongi see, et seal on väga tundlik teema ja ilmselgelt tema parteisse toomise otsustas liiga väike seltskond. Et seda oleks pidanud laiemalt rääkima. Võib-olla see oli lihtsalt nii suur saladus tollel hetkel, et ei tahetud seda väga kiiresti langetatud asi, seda ei teadnud lihtsalt teised, kus sa ei saagi seda väga laiali, siis ta oleks lekkinud jälle teine probleem. Noh, seal on nagu probleem probleemi otsas. Belglaste, lihtsalt auru välja, ega mitte midagi ju. No me oleme kuulnud seisukohta, mida on öelnud peaminister ja Reformierakonna esimees, kes on öelnud, et et jah, et kui asjaolud ei ole selgunud, et siis Eerik-Niiles Krossile ametid või ei ole asja kõrgesse täitevametisse ja ma saan aru, et vihje oli ka sellele, et riigikogu komisjoni juhtimisel ja küsimus on, on päevakorral, ehk siis ta ei saaks ka riigikogu komisjoni juhatada, et isegi kui ta teeks väga hea valimistulemuse, milles ma juba täna kahtlen, arvestades kõike, mister november on toimunud peale selle veel üleminek erakonnast maailmavaateline imagoloogiline muutusi ja nii edasi, et, et võib juhtuda, et ta ei saa üleüldse riigikogusse ja sellega on nii-öelda Reformierakonna probleem lahendatud. Aga mõned. Ta tooks ikka kui ta, kui ta seal riigikogu valimistel kandideeriks. Muuseas, tähelepanu väärne oli ka see, mida Siim Kallas kirjutas Eerik-Niiles Krossist kolmapäevases Ekspressis ilmus ilmus huvitav huvitav kirjutis, alguldaga ütleb, et Erik-Niiles Kross on jah, see on on ühe või teise omaduse poolest positiivne poliitika siis noh, loomulikult. Edaspidi artiklis võttis ta Eerik-Niilese rolli Eesti poliitilises elus suurema tähelepanu valla ja ta kritiseerib ikkagi väga selgelt oma erakonda Eerik-Niiles Krossi vastuvõtmise eest. Ta ütleb, et krossi vastuvõtmise näol on Reformierakond võtnud oma ridadesse eestivenelaste vastase poliitika sümboli. Ja ta toob sinna juurde, et, et krossi üle Lovimisega antakse IRL-ile võimalus oma poliitikat kohendada ja et see võib-olla IRL-i võit, tõsi ta ütleb, et see annab võimaluse kolmikliidu moodustamiseks Reformierakonna vastu. Et, et kui nüüd nagu mõelda, et mida siis Isamaa ja Res Publica Liidu inimesed on, on täna rääkinud Keskerakonnast ja, ja milline on nende seisukohta Edgar Savisaare osas, siis siis pigem selline võimalus on, on ka täna ülimalt ebatõenäoline, aga ta ei ole päris võimatu. Kõik sõltub ju sellest, mismoodi asju seletada ja, ja ma arvan, ikkagi palju sõltub sellest valimistulemustest, mis pärast esimest märtsi selgeks saab. Et ka Reformierakond ka Taavi Rõivas sellel nädalal ikkagi väga selgelt välistas koostöö Edgar Savisaare juhitud Keskerakonnaga, et et aga noh, ootame selle esimese märtsi ära ja siis ma arvan, et teise märtsi hommikul on, on võib-olla juba mõni mees valmis nagu oma sõnu sööma. Ma usun küll seda, et nii IRL-il kui võib-olla Keskerakonnal on väga suur huvi reforme erakond opositsiooni saata. Noh, ma ei ole selles nii kindel, kas sotsidel see huvi olemas on ja ma pigem mulle tundub, et, et, et sotsid ja reform ise näeksid, et nad pärast valimisi jätkaksid. Kui neil Ma ei ole aru saanud, kellele Reformierakond täna rohkem vastandub, et kas keskerakonnale või IRL-ile, aga aga tuld tuleb mõlemas suunas ja vastu ka, aga, aga, aga vahetame teemat, räägime pisut ühest uuest inimesest uues ametis. Ja sellel nädalal sai väga palju meedia tähelepanu Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskopi valimine. Meedia kajastas seda kahel päeval teisipäeval ja kolmapäeval. Ja val valiti siis senine EELK konsistooriumi kantsler Urmas Viilma maa ja ta on siis ka ühtlasi Tallinna toomkoguduse õpetaja. Ta valiti EELK järgmiseks peapiiskopiks, asub ta ametisse veebruarikuus ja ja ta võitis teises voorus usuteaduse instituudi direktorit Ove Sanderit. Ja ma pean ütlema, et nad on ühelt poolt oma oma taustalt või oma oma oma teelt evangeelses luterlikus kirikus väga sarnased väga sarnaselt kirikuõpetajad, et mõlemad on noorte meestena tulnud kiriku juurde sisuliselt keskkoolipingist läinud usuteaduse instituuti väga kiiresti jõudnud sealt sealt kantslis ja, ja nii on nende tee läinud. Et nad on, nad on väga-väga sarnase karjääriga, Viilma osutus edukamaks? Jaa, jaa. Ja siis tema konkurent Sander ütles, et Viilma võitis sellepärast, et ta oli konservatiivsem, aga aga palju huvitavam selle valiku juures või selle valiku kõrval on ikkagi rääkida sellest, et milline siis on see kiriku roll tänases Eestis, et väga palju sellel nädalal on, on räägitud sellest, et kirik on Eesti kõige suurem omanik. Kirik on, on, on väga suur, väga suur institutsioon, aga samal ajal palju vähem on räägitud sellest, et mis on siis kiriku sisuline tegevus või et kas kirik on sellega täna hakkama saanud või mitte. Ja selles osas on ka erinevaid arvamusi olnud. Siin viimasel ajal, et dialoogid ise on, on olnud erineval arvamusel osakonna öelnud, et kiriku roll või siis luterliku kiriku loll on, on vähenenud Eestis ja, ja teised on öelnud, et, et tegelikult see asi nii hull ei ole ja me lihtsalt võib-olla ei saa sellest mõjust päris hästi aru. Noh praegu on aeg, mil see mõju jälle kasvab jõulude paiku, inimesed käivad kirikus ka need inimesed, kes ei kuulu usklike ridadesse. Ateiste aga tütarlaste arv on siis kahe rahvaloenduse vahel kukkunud 150-lt, kus 108-le 100 810000-le, et ikka päris tugevalt langenud. Seda arvestades mõju peaks nagu kahanema tsükistlikuga kestlikult kahanev organisatsiooniga on tegemist päris nullida, nüüd vaevalt et kukub. Aga oma põhimõtetelt on eestlased siiski kristlased. Lutheri kirik siin tagasihoidlik kirik on neil hingelähedane. See, et ta nüüd kinnisvara omanik, see on küll väga kummaline, see nüüd üllatusena välja tuli, et noh, kes vähegi nagu silmad lahti on ringi käinud, ilmselt ikka mõnda kirikut näinud ja need on teatavasti Eesti linnad on suht vanad ja peale Jõgeva vist on kõikides linnades kirikud olemas. Ja seal asuvad tavaliselt keset keset linna ja seda, et kirik on ajalooliselt aastasadade jooksul endale häid krunte omanud, see ei tohiks mitte mingi üllatus. Aga põhjus, miks sellest räägitakse otseselt seotud ikkagi Narva Aleksandri kiriku ebaõnnestunud renoveerimisega või ka, või ka sellega, et et seal me kirikuõpetaja või endine kirikuõpetaja Villu Jürjo läks, läks liiga hoogsalt kirikut renoveerima, unustas ühele hetkele ja et, et enne kui enne kui raha. Või et enne enne, kui enne kui hakata ehitama, oleks vaja ka raha, seda tal ei olnud, jäi ta ehitusfirmale võlgu ja nüüd on see kogudus pankrotis ja lõpuks läheb kirikuhoone haamri alla. On see siis nüüd midagi erilist, sest kui me mõtleme tagasi viie aasta tagusele ajale, siis pool eestit ägas kinnisvarakriisikriisis, eks, et neid ebaõnnestunud projekt oli kui palju ja siis on meil nüüd üks kirik ja tõsi ta on märgilise tähendusega. Kirik, see on ikkagi Eesti vist kõige suurem kirik, et seal siis hädas. Kirkoonevamad mul mulle tundub, et sa oled seal, ei ole tegelikult seal, Narvas ei ole probleem mitte selles, et olid mingi majanduskriis, läks kehvasti, et küsimus on selles samas vilu jülas kes on üpris noh, selline ma arvan, üks kehv juht rahaasju suunama ja selline üpris keevaline. Ja noh, ta on seal üritanud ju teha vääriks sellesama Vaivara kalmistu, kuhu ta on hauaplatsi üritanud müüa, mis nad tagasi said. Ja selle oma suhtumisega ta on olnud. Artiklit otsisin, kus tuli välja, et tal on nagu selline maailmavaadet, kas sa oled õigeusklik või luterlane või siis kolmas variant veel, et kui neid kumbagi Oleselt kommunist Ja kirikuosas ma tooks lihtsalt selle välja, et, et pühakodade programmist vist veel kaasab heal juhul 400000, võib-olla isegi vähem eurot aastas on siis veel riigil mingisugused sihtotstarbelised annetused, aga valdavalt ELK kõiki neid, neid kirikuid, mis on kõik arhitektuuri mälestused peab üleval oma vahenditest, ehk siis seda tasub ka siin kohe kindlasti silmas pidada, et annetustest peetakse üleval neid kultuuriväärtusi, mis meie jaoks on ikkagi hindamatu hindamatu väärtuse ja tähendusega, millel on tähtis kultuurilooline aspekte turismi, ükskõik mis seisukohalt vaadates, see on see oluline, aga, aga seda enam ootakse selle uuelt valitud peapiiskopil siis ühte sellist head ja head ja, ja põhjaliku analüüsi ja, ja võib-olla ka vaadet selle kohta, et milline on see Eesti, milline on see kirik ja kuidas kirikuid Eestisse sobituda valimisega. Lähenevad ja räägitakse kogu aeg maksureformist, vaatame Soomet, siis seal on kirikumaks olemas. Et poliitikutel on võimalus, läks teema üles sõtta. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja ja rahvateenrite stuudios olid Sulev Vedler, Aivar Hundimägi ja Lauri Hussar.