Tere, tere, kõik see pere, pere, pere, pere, meil on tõeliselt hea meel teile tere öelda siit Tallinnast Eesti Raadio esimesest stuudiost. Rõõm näha teid, kes te olete tulnud meie juurde meie saatesarja. Viimase saate lindistusele ja ühtlasi ütleme direga kõikidele meile kuulajatele üle suure, suure, aga üsna tillukese Eestimaa. Siin teie ees seisavad praegu need, kellega te olete läbi raadioprogrammi hääleliselt tuttavad, mina olen Silvia Karro. Mina olen jale meresoola ja paar korda olete kuulnud mind ka mina olen Eneli kuusik, seal olnud saade, kus meie külalisteks on olnud need tüdrukud, poisid ja nende vanemad, kes elavad Eestis, kelle kodu on Eestis, aga kes ei ole eestlased. Ja meil on olnud Janega palju rõõmsaid kohtumiseks, kõik on jäänud südamesse ja tänavdamanneteid silmsideme kaudu nägin, siis oli eriti vahva. Teie kirjad on nii toredad, on seal näiteks Häädemeestest tulnud ja ja ka teised lapsed ikka nii toredasti armsad. Ja palume laulma Mustamäe üldhariduskooli õpilased, õpetaja majja, muld, maga. Igalühel on meil ju oma emakeel, minu emakeeleks on näiteks eesti keel, mõnel meist on siin vene keel, armeenia keel, ükskõik, aga kuidagi me peame üksteisega suhtlema. Laul on üks viis selle suhtlemiseks ja nüüd kutsumegi üllatuskülalisi Rihkri kere esinema meile. Anna andeks, mis tol ajal kui ma parima parima minu Tegelik. Niisama ka. Ei ole. Vaid me kokku saime. Mina olen elus. Mul on tunne Meil kõigil võta asja rahulikult. Ega me kõik saab tehtud, ära teeme, nägin meetmeid. Mille jaoks üldse loodi rea vastu save. Saatesari, mille viimast saadet me täna lindistame, sai teoks tänu sellele, et Jaan Tõnissoni Instituut ja avatud Eesti fond aeg-ajalt korraldavad konkursse ja toetavad niisuguste saadete tegemist. Ja meie avasaates jaanuarikuus ütles meie saatesarjale head sõnad kaasa tollane rahvastikuminister proua Andra Veidemann. Vahepeal on meil elu edasi läinud ja meil on toimunud valitsuse vahetus, aga meie sarja viimases saates on meil jälle hea meel tõdeda, et uus minister proua Katrin Saks on tulnud meie lindistusele ja tervitame teda suure aplausiga. Mis andis teiega meie vabariigi rahvastikuministri, kõige tähtsam töö hetkel? Täna laupäev, täna ma loodan väga palju mitte tööd teha. Aga kui päris aus olla, siis siit ära minnes kavatsen ma tõepoolest oma kabinetist läbi minna oma suure laua peal ritta panna need paberid, mis sinna nädalaga on kogunenud ja teha tõesti see kõige tähtsamate asjade kava järgmiseks nädalaks ja, ja ma tean, seal laua peal on üks paber, mis ilmselt saab sinna paki peale, millega ma hakkan esmaspäeva hommiku tegelema. Ja see paber puudutab ühte projekti. Et lisaks nendele lastele, kellel on juba plaanis ja kes on leidnud endale suvel koha näiteks vene lastele, suvel suveveetmis koha Eesti talus. Et veel lisaks käivitada üks projekt, mis puudutaks veel sadat last, sest talud on olemas, lapsed on olemas, nüüd tuleb ainult kiiresti leida toetaja, et seegi projekt veel sel suvel ellu viia. Tore, lapsed suveks tallu. Mitut keelt teie oskate, millal te nüüd ära õppisite? Oskan ma õigupoolest kahjuks küll ainult ühte keelt ja see on mu oma emakeel. Peale selle räägin ma veel vene keelt, räägin ka inglise keelt, aga päris oskamiseks ma seda ikka ei pea. Saan aru veel mõnest keelest. Näiteks täna hommikul, kui mu mees rääkis oma vennaga võru keeles, mida ma tean, Silvia Karro, peaks ka oskama. Aga mul on, mul on väga hea meel, et näiteks mu tütar Maria, kes istub ka täna siin saalis tema on 12 aastane ja tema õpib praegu kahte võõrkeelt, aga tema vanem vend õpib juba kolme võõrkeelt ja temast veel. Ma olen mind veel rohkem keeli. Nii et selles mõttes ma arvan, et, et minu lapsed saavad selle võrra rikkamaks. Aga miks see on oluline üldse, mitme keele tundmine? Miks see on oluline geene tundmine? Vaat kui ma siin teie ees seisan, teiega räägin ja me üksteisele silma vaatame, siis võib-olla saaksime me ka ilma keeleta üksteisest aru. Aga need, kes meid kuulavad, juba enam ei saaks. Keel ei ole oluline, kui asi iseeneses. Keel on oluline see, et me saaksime üksteisega suhelda, et me saaksime üksteisest aru. Ja mida rohkem me keeli oskame, seda paremini me saame suhelda. Seda rikkamad me oleme, sest eks see elu siin ilmas olegi üks suur inimestevaheline suhtlemine. Esperanto veel kõnelemas, mis aitab meil kõigil ühtemoodi suhelda. Ja, aga ma arvan, et on ikkagi ka oluline, et meil kõigil on üks oma emakeel, mis on meile kõige lähedasem, milles me oskame ennast kõige paremini väljendada, mis on üks osa meist, mis ei ole õpitud, vaid on saadud päris väiksest peale juba kaasa. Aga mis te arvate tulevikus, kui teie väiksel tütrel on endal juba lapsed, et mis keeles nemad räägivad? Mitmes keeles? Ma loodan, et nad suudavad suhelda paljudes keeltes aga ma loodan, et mina suudan oma lastele selgeks teha, et oma emakeelt tuleb hoida edasi. Mida soovite siis praegustele osavõtjatele siit ja meie kuulajatele. Aga sedasama ma soovin ka teile, hoidke oma emakeelt. Õppige meie kõigi ühist keelt siin Eestimaal eesti keelt ja õppige ka väga palju teisigi, nii palju, kui suudate selle võrra rikkam ja ilusam, saab olema teie elu. Suur aitäh. Tahan teile anda ühe lille ja lasteraadio kasseti ja suur tänu siia tulite. Järgmisena kutsume siia siis Meremäe keskkooli, kuulame laulu. Nii nägin teie kooli nime ka lähedastes minutites. Merel asunud? Eesti kagunurgas täitsa teel ja siis see peale piire tuleb peale piirid ületanud. Kui teie olete nii piiri lähedal, et siis kui palju on teil sõpru, kes on mitte-eestlased? Ei teagi, mõned venelased. Aga mis keeles ta nendega suhtlete? Vene keeles, mõned oskavad eesti keelt rääkida. Aga kodus miski, mis keelte kodus räägite oma vanematega setu keelt, võru keelt. Peamiselt eesti keelt. Keegi setu keelt ei räägi, koolis või kodus? Aga niimoodi, unustades, et ta veel ära. Kool hakkab varsti lõppema. Kas te ootate suve väga või mitte väga siin endaga, eks, häbelik noormees. Ootan ikk. Aitäh meremäelastele. Tervitame suure aplausiga meie tänaseid külalisi. Meegindamatiin liit lõõre ühendust, mis kogub palju rahvusi ja mõned siin on ka need on tatarlaste kultuuriselts idel valgevenelastel, ukrainlaste, seal ja kas selts ja nüüd hakkame kõik need hakkavad teid oma emakeeles tervitama. Millest see laul oli, milles te laulsite nii tugevalt võimsalt? Me jäime kõik hing kinni, kohe kuulama. Neiust ja lauldakse, kui tõsta juues. Ja kuidas võõraski õun oli. Väga ilus maa, mis on temast kõige ilusamat. Kui nüüd natuke kaardi pealt vaadata, kas te oskate öelda, kus kandis teie maa asub? Öelge mõni suurem jõgi või et tekiks meil ka siin saalis ette? Murdvama asub Vene keskuse Muugal kõrval voogaya kõrval Volga jõe kaldal ja kalden Me peali särank. Öelge hästi ilus lause oma emakeeles neile sooviga meile midagi väga kaunist veel. Olin sumbrad, Jetski jaurad. Tihkelt linnuke väike küsimus oli linnukesele, kuidas mooni külvatakse ja moonida. Kagun rätiood, mida sa see moon siis kasvab? Iga idioot ja kuidas ta õitseb, ilusasti teata, olete ju näinud moonia õitsemas, ilusad punased õied. Vaat niisugune vahva, tore laul oli, siis saame teiega tuttavaks ka, kuidas te nimed on, või tüdruk enne su masinat mütsiga kätte. Olja tõelik. Skolkovamlid kihid. Need, te olete koolilapsed? Jah? Mina läheksin Ardo koolile. Seda ta ka jääb. Kuidas teil koolis läheb? Hästi. Vahepealsed suvel On teil koolis tavaliselt hästi, palju külalisi käib, kes need on? Meil on nüüd kolm suve järjest juba korraldatakse keelelaagrid, Narva koolide õpilased käivad, on terve suve jooksul saavad siis eesti keele eesti keeles suhelda, õppida kas lapsed suhtlevad lastega või siis nad õpivad õpetajate käe all. Nii ühte kui teist õpetajad on, on siis nagu eesti filoloogid, aga siis mõlemast rahvusest nii eesti kui vene rahvusest. Ja siis kohapealsed lapsed on ka nendega elavad koos seal ja saanud siis niimoodi suhelda, lähevad tuttavaks, samuti on siis neil seal näitering, eesti keeles õpitakse eesti rahvatantsu eesti laule. Igati tänuväärt asi. Nüüd võtan siit kaasa Signe, kes ta vete vele luuletust lugema. See luuletuse pealkirjale emale kõigisse päevas on kaunist ja hea varase kevade värskuse nähtus, metsade kosutav kaugete pilvede hõbe ja svinetus mändide vaigunele. Kaugete pilvede hõbe, esinetus. Ikka sa tahaksid meie töötajate mõtetes ikka veel sillemeid võtta. Ikka veel ilu ja armastust, õpetad villase tänagi tööpäeva lõpetanud. Kõik, mis meis veetlev, all, kõik, mis on hea sinule kuulma, peab. Nüüd me kutsume siia Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpilased, tulge kohe kõik korraga. Me oleme teile ukrainakeelse, laulan. Selle laulu pealkiri on häälevurda ukraina keeles, Me oleme me sellepärast, et meie isad on ukrainlased. See laul räägib sellest, et elasid kaks, üks noor naine ja üks noormees. See noormees armastas seda naist. Ta oli nagu kassitapp. Mida rohkem naine teda kastis, seda rohkem mees seda armast. Mina tean, et teie poole ei ole päris tavaline kool, mille poolest teie kool erineb tavalisest koolist? No meil on Eesti klassid koolis, meil on peaaegu kõik. Tunnid eesti keeles. Kas peaaegu see tähendab, et mõned tunnid on ka vene keeles jah, ainult matemaatika, vene keel, kirjandus ja muusika. Kui palju teie koolis üldse õpilasi on, kas te seda teate? 1000 õpilast. Kummas keeles teile rohkem meeldib õppida, kas eesti keeles või vene keeles? Mõlemat. Kuidas teil on, kas teil on hästi aktiivne kool, et kui palju teie lörituse koolides? Selle viskasid on koolis ja rongil aga klassiõde ja väga palju. Aga kas sellest võtavad osa kõik eestlased või venelased, eestlased segamini saavad üksteisega hästi läbi vene venelased ja eestlased. Ja koos on tore olla. Ja täna te laulate loete luuletust veel, mis järgmine luuletuse nimi on, Sergei, kes siin Sagani, minu jässagani. Sagani, minu hea sõnaga, nii. Ma kõnelen põhjamaast, kuule, kas sa tead, mis on rukkipõld, tuul, kuidas kuuvalgel lainetab see Sagani minu heassagani lähtuma, kõnelen põhjemast, kuule, siinne kuusiaalses. Minu juuksed on rukkile hõiv ümber sõrme mähkida võid, sest valu ei tunne su juures. Kas sa tead, mis seal rukkipõld tuules, kuidas kuuvalgel lainetab, see? Minu lokkide järgisse aima? Naera jääl, sõlt lohutus, sain ära mälestust elavaks tee. Kuidas kuuvalgel lainetab, see Sagani, minu heassagani kaugel kodus. Üks Meidel Marmas teisem hirmsasti midagi, saar. Kas ta minule mõtleb veel Sagani mina jäässagani? Aitäh, Ksenja, sina mängisid klaveril, jah, sa, sinu klaveripala pealkiri oli esimesed lilled, missugused lilled sulle endale kõige rohkem meeldivad? No roos. Kuninglik lill, roos. Ta on niisugune ilus. Niisuguseid Lillisama emale tavaliselt kingib. Roose loomulikult jah. Aitäh. Ma kingin teile praegu ka mõttes suure sületäie roose, siis kui te tagasi lähete, siis teate, need on teiega kaasas, aga meil on aitäh teile. Hoidele kohanemine. Meie tänast saadet on toetanud aktsiaselts Kalev ja hotell olümpia ja kui me sarja lõpetama hakkame, siis meil on teile mõned magusad asjad kõigile kaasa anda. Aga praegu me jätkame oma saate lindistust ja ma palun siia mikrofoni juurde meie külalise avatud Eesti fondist. Stelare, palun avatud Eesti fond, mida need kolm sõna tähendavad? Kolm sõna ja tegelikult ma jätaksin selle kolme sõna juures selle kõige viimase fondios ära. Ütleks, et avatud Eesti fond, tegelikult Ongi organisatsioon, kelle eesmärk on jõuda olukorrani, kus Eesti riik on avatud Eesti avatud uutele mõtetele uutele ideedele, erinevustele arengule. Et Eesti oleks avatud, Eesti mitte suletud ja selline, kus on koht, kus seal paha olla, vaid avatud, kus kõigile inimestele mõnus tore, huvitav elada ja et me kõik saaksime omavahel hästi läbi. Ja ja avatud Eesti fond ikka räägitakse, et on jälle üks projekt tööle hakanud ja ja tehakse uusi programme ja nii edasi, mis on see töö estel, millega te siis päevast päeva tegelete selles avatud Eesti fondis? Üks konkreetne sõna on projekt, need projekt on palju neid projekte ele mitte kümneid, vaid projekte sadu ja neid projekte tehakse mitte ainult Eestis, vaid üle maailma väga mitmetes erinevates riikides, kus avatud Eesti fond siis võrgustikule esindatud. Ja need projektid ütleme kaks sõna, mis iseloomustavad neid valdkondi, kus neid projekte siis tehakse, on esiteks haridus haridus, igas mõttes haridus virtuaalsel kujul läbi internetiharidus läbi raamatute haridus läbi meie enda mõtete, mida me teiste inimestega jagama. Ja teine sõna, mis neid projekt iseloomustab, on see, et algatus ühiskondlik algatus, et see on see, et mitte poliitikud mitteametlikud, mitte ema, isa või keegi meie ülemus töö juures ei ole see inimene, kes vastutas meie elu eest vaid me ise iga iga inimene aktiivselt mõtleb, et kuidas teha seda keskkonda, mis meie ümber on mõnusamaks, paremaks kodusemaks. Ja tal tõesti on julgus hakata tegutsema. Ja kuidas see julgus on, siis tuleb avatud Eesti fond juurde, ütleb, et meil on ressursid, meil on oskused, teadmised, sulane, ideed, teeme koostööd ja teine midagi natukene paremaks. Tahaksin küsida, et kui palju siin saalis on selliseid inimesi, kes ütleks, et ta on kunstnik. Nii palju, kui siin on inimesi saalis praegu nii paljas saalis ka konstnikuid. Mul tekkis täna neid esinemisi ja inimesi kuulates üks mõte. Ja see mõte on tegelikult minu enda oma. Selle mõte ütles mulle ehakorpus, kes on Ida-Virumaal Ontika Koolituskeskuse direktor. Ja tema ütles, et noh, mis asi on integratsioon. Integratsioonile on palju väga asjalikke definitsioone, aga tema ütleb, et integratsioon on kooselamise kunst. Ainuüksi Eestis on 100 erinevat rahvust ainuüksi Eestis nagu palju siis maailmas neid sadu erinevaid tuhandeid rahvuseid on. Ja me peame kõik oskama koos elada. Ja meie elu on tegelikult see kunstiteos, mida me loome kogu aeg iga päev oleme iseenda kunstnikud. Ja ma soovin teile kõigile seda. Indu ja valmisolekut luua kunstiteos, mis on maailma ilusaim ja parim tee oma kõige parem, kõige toredam elu. Ma soovin edu selles suures maailmas kõigi teiste erinevate inimestega kooseksisteerimise. Seal teate kui põnev. Kuna me oleme nüüd pikalt juba istunud koha peal, siis mul on praegu ettepanek etma ja muldmaa oma õpilastega tuleks. Laulaks meil selle ühislaulu, et me muutuksime natuke reipamaks, peaksime veel natuke pärast seda vastu. Laia Moldmam, teie olete välja andnud ühe huvitava kooliõpiku ja mis see on? NASA õpik on mul käes, õpikut on küll mitu välja antud, aga see on niisugune väga ilus ja esimene venekeelne vene koolidele laulmisõpik. Siiamaani on nad õppinud kuni 92. aastani Moskvast saadetud õpikute järgi. Eesti koolides on ammu-ammu juba väga ilusaid ja mitmesuguseid õpikut laulikuid olnud aga vene kool sai nüüd sellest aastast jaanuarist need ka uue õpiku. Selle eesmärk oli ühendada niigut, ain aga ainekavas olevaid aineid kui ka eesti ja vene keele vene koolis eesti keele õpetamist just muusika kaudu, sest muusika on see fenomen, mis aitab Meid ühendada, mõelda ühtemoodi ja kasvatada endast seda empaatiatunnetust. Et me oleme kõik erinevad, aga me meeldime üksteisele ja me saame ühiselt kõigiga hakkama. Ja me võime laulda üksteise laule. Just just siin on ukraina laule, valgevene laule, prantsuse laule, saksa, inglise ja väga palju eesti laule, rääkimata vene lauludest rahvalauludest ja autorilauda. Ja nüüd on aeg siis laulda ka üks mehine eesti laule ja palun Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi poisid. Virulaste tants. Kohtla-Järve missugune linn? Tallinn on ilus linn, palveid vaatamisväärsusi võib ikka leida, et noh, räägitakse et see tööstuskeskus nagu, mis on, aga välja arvatud see, nende nii-öelda tööstus on ikka seal päris palju häid, selliseid kohti ja mida maksab täiesti vaadata. Ja kuigi räägitakse, et nagu Virumaa on selline sotsiaalse probleemi teeniks Kuko ökoloogilisest probleemne sõlmpunkt, aga tegelikult noh, kus teda lähemalt vaadates ikkagi seal on ka häid ja bussis tahab veel keegi midagi lisada. Ei saa, kõike, nõustuvad sellega. Mis te koolis peale laulmise nendeta. Õpite, kellega peale õppimise? No meil on seal ikka niisugused üritused ja näiteks näiteks spordieritise teed. Olete tugevad sportlased? Nojah muidugi oleme. Algumuska. Nii tore, kui on nii ilusate häältega tüdrukuid ja poisse me Eestimaa koolides ja neid on hästi palju. Nii ja nüüd me kutsume siia Häädemeeste keskkooli õpilased, kes ilusti väga korralikult vormistatud vastus kirju, meele saatsid kogu aeg meie saatesarja jooksul. Häädemeeste on Pärnumaa Eesti edelaosas mere ääres Liivi lahe ääres. Meil on 350 õpilast. Meie jaoks päris paras ports. Ja meil on igasuguseid üritusi. Meie oleme edukate laste organisatsioonist ja, ja see on see Elo, mis teie edukad siis veel teete lisaks sellele, et te olite edukad tõesti ka meie saatesarjas. Me korraldame igasugu üritusi nagu koolis. Et oleks midagi teha teisse lugudes näiteks rahvatants, siis toimub näiteks garantii veel kell, mis õpetaja käib Pärnust, meil laulame, poistekoor on, siis on veel eraldi tüdrukute vooru igalase tüdrukut laulmas. Siis lähen on arvuti ning pimekunstiga moderntants. Aga kuidas teil õppimine edeneb? Keskmiselt. Mis on Häädemeeste keskmine? Nelja viies ja nüüd teie hulgast ka keegi laulab meil. Tüdrukule Mari-Liisile ja need saab sõna vikerraadio toimetaja Reet Made. Tere kõikidele, kes te olete siia kohale tulnud lähedalt ja kaugelt. Kõigepealt ma tahaksin teada, kui vanad te olete või kui noored te olete. Ja teeme niimoodi, et kui mina selle käe niimoodi pauguga alla löön, siis kõik kooris lõikate oma vanuse. Kuulsite nüüd. Aga kas te võite arvata, kui vana on Eesti Raadio lastesaated ehk lasteraadio? Ei oska öelda, eks. Nonii, mina ütlen, väljajärge ära, ehmatage, kui te kuulete seda arvu 70 kaheaastane. Ja nüüd te arvate, et ohoo, et kui on juba nii vana üks lasteraadio, et küllap tema peab siis vähemasti kepiga käima, eks ole. Et viltsussid jalas ja hall krunn kuklas ja aga ole lahke, näete, siinse lasteraadio on ja see on niisugune imeraadiot. Et mida vanemaks, seda kõbusama, asja lõbusamaks ja nooremaks, sest et lapsed kasvavad kogu aeg peale ja teie tegelikult seda raadiot ja teetegi. Ja kui vaadata, need me ei hakkagi 70 aastat või 72 aastat tagasi vaatama, sest et. Me võime ainult ajaloo lehekülgedelt lugeda, mis siis kõik oli. Ja võib küll öelda, et lasteraadiol on olnud väga-väga palju selliseid aktiivseid saateid, kus ei tee saateid mitte ainult reporterid, ajakirjanikud ja ei küsitle ainult üht-kaht last ega ei sõida ainult ühte või, või teise kooli, vaid kus tõesti võtavad osa väga pikka aega kuude kaupa, vahest pool aastat, vahel isegi aastate viisi. Jälle annavad oma teatepulga nii-öelda teistele vastajatele, edasi võtavad osa lapsed meie saatesarjades pikkadest võistlussaadetest. Meil on olnud selliseid saateid, teadmisteandvaid saateid, kus me oleme õppinud küll Eestimaad ja ka tema inimesi ja tema tegemisi tundma, kus me oleme teinud välispoliitilisi viktoriine, kus me oleme laste reisisaadetes rännanud kõikides maailma paikades, kus on olnud jääkarude ja eskimod, ei, liiga, kas te võite arvata, millega siis lasteraadiot tegeles? Jäätise müümisega näiteks ja selle organiseerimisega suvisel ajal randades on olnud igasuguseid töiseid, töölaagreid ja võistluslaagreid. On olnud matkamänge, kus on raadiopoolt tulnud legendid ja, ja lapsed matkaga matkanud küll jalgsi, küll jalgratastega, küll suuskadel, isegi langevarjuga on hüpatud seal mängudes, sedapuhku küll mitte lapsed, aga siis langevarjusportlased muidugi jaa. Kõike kõike seda on ikkagi tehtud selle nimel, et oleks huvitav, oleks põnev, oleks tore teha, koos saateid, oleks hästi tore neid koos kuulata, aga peab ütlema, et päris sellist saadet nagu praegu nüüd siin on, et kus need erinevad lapsed, kelle isa ja ema võib-olla, et ei ole eestlased, lapsed ise siis ka me oleme siin kuulnud juba kes tatarlane, kes valgevenelane, kes armeenlane ja nõnda edasi, et nende lastega oleks tehtud selline saatesari, nagu nüüd meil valmis sai koos teiega jällegi. Ja see on jälle üks esimene ka selles pikas lasteraadioajaloos just nimelt selline saatesari teha. Ja nüüd ma tahan ütelda, et meie see saade, aga samuti ka saatesari on jõudnud sinnamaale, et ühed väikesed pakikesed ootavad siin ja seal pakikeste sees on midagi magusat. Ja nüüd ma näitan, et kes siin karbi peal on, kes need oskab öelda, kes see küll võiks olla? Mesikäpp, karu, eks ole, see on need muidugi kommivabriku Kalevi Mesikäpp, aktsiaselts Kalev tervitab teid nende magusate suurte toredate mesikäpa šokolaadi tega, nii et kõik need meie kirjud kotid on seda magusat kraami teie jaoks täis. Ja mina arvan, et oleksite kena küll, kui menüüd võtaksime, kopsud hästi õhku täis ja ütleksime kommimeistritele ühe suure-suure, aitäh. Nõnda siis ja nüüd astun mina siit natukene kõrvale ja hakkamegi kutsuma teid siia kommikottide lähedusse. Võistlus oli jaanuarist saadik, need, kes meile vastasid küsimustele ja kõige tublimad olid olid Häädemeeste keskkooli ELO klubi poisid ja tüdrukud ja Nemad saavad esimesena au enda kätte saada siis see ilus kotike, mille sees on hästi palju magusaid. Neid mesikäpa komme igaühele kindlasti üks ühtlasi, aga lasteraadio autasustab teid ka ühe väikese mänguga. Kas te korvpalli mängite Häädemeeste juurde? Ühtlasi hotell olümpia tervitab ka omapoolse magusaga ja seal nimelt laua peal on valmis tort. See on kohupiima martsipanitort ja kuna Häädemeeste on kõige tublim, siis sina võid minna valida sealt värvi. Ja lisaks me lasterahade poolt kingime keelega veel ühe kasseti. Reet Made just rääkis kuivana. Lasteraadio on see kassett on välja antud lasteraadio 70. sünnipäeva puhul. Täname pika ja huvitava koostöö eest meie lüüra sõpru. Ja talle meelde, et 20 seitsmendail mail kell 19 Estonia kontserdisaalis toimub lüüra üks suur tantsu ja laulupidu ja kutsume teid kõiki selle peale, aga see pidujad jätkub ka 29. mail raekoja platsil kell 12 kutsume teid ja täname veelkord kutsumast ja soovin ilusat suve. Ma tänan südamest teid kõiki, kes te võtsite käte ja tulite meie tänase saate lindistusele ja, ja ise nii ilusasti meile esinesite ja ma soovin, et alati hoiaksite oma süda, mis seda meelt, et tõesti oma emakeel on kõige kallim, aga me võime osata ka teiste rahvaste keeli ja me võime, kui vaja nendega Nende keeles suhelda, sest see on juba meie ühine rikkus. Me saame rääkida sõbraga tema keeles, kui see vaja on. Ja saatesari, mis alguse sai jaanuarist ja üldse jõudis läbi vikerraadio eetrisse meie kuulajateni üle Eestimaa, sai teoks tänu Jaan Tõnissoni instituudi ja avatud Eesti fondi toetusele ning kõikides saadetes olin osaline mina. Silvia Karro. Minu kõrval saatejuhtidena Jane Meresma. Mis siis muud kui kohtumiseni ja kuulmiseni? Kõigile on üle kallis oma kodu ja mida suuremaks te kasvate, seda rohkem te hakkate sellest aru saama. Praegu tundub, et, et noh, on nagu on midagi, aga aga mis seal siis see on, see kodu, need suured inimesed laulavad kodu ja kodu ja kas kas ikka äkki mujal kuskil on parem saate suureks? Nagu mina. Ja siis saad aru, et see kodu, teie kodu ja teie vanemad on teile elus olnud kõige tähtsamad. Ja kodu tuleb hoida ja üks ilus lõpulugu minu poolt. Kus dollar üles läheb?