Tänase keskeprogrammi külaliseks on Peeter Randma Peeter, sa oled selliste lauljate hulgast, kes pole komeedina tulnud meie muusikataevasse, vaid sa oled säranud, rahulikud ja vaikselt seal juba hulk aastaid oled arvet pidanud. Kaua sa oled loonud? Oma arvestuse järgi 25 aastat oli 67. aasta sügisel kuskil kuupäeva praegu peast ei tea öelda, aga. Kitarristide ülevaatus vineeriklubis, siis sai oma kooli ansambliga nagu üles astutud ja sellest on ka mustvalgel ajalehe väljalõige olemas, et me seal olime ja isegi paar kiidusõna öeldi, et kuigi võib-olla kitarri polnud nii hääles, aga oma lood olid. Sa õppisid Tallinna seitsmendas keskkoolis. Kool on tuntud oma keele headuse poolest, jaga muusika headuse poolest. Nojah, eks tänu sellele koolile eelmiselt tal oligi, kuigi tolle aja poisid ju kõik tegid oma elektrikitarr käis asja juurde, aga. Meil oli ja laulmisõpetaja Tiia toitma siis pani. Kõik, kes vähegi viisi pidasid, need kooris laulsid. Kes rohkem asjast huvitatud olid, need, siis said ka võimalust muu asjaga tegeleda. Hakkasime vaikselt ansamblit tegema ja. Nii see asi läks. Kes selle ansambli eestvedajaks oli, sina või? Ei kambastigi? No eks me ikka alguses kambas tegime. Paar poissi seal oli, las tuli paar poissi juurde ja nii see asi läks, nii kaua, kui hakkasin juba koolipidudel lubati tantsuks mängida ja siis vaata võõrastes koolides, maal, mõnes klubis. Aga see muusika õppimine käis rohkem omal käel. Eks kitarri koha peal tehasest, no mingil määral olid kõik mingit muusikalist algharidust saanud, mina ka, mängisin seitse aastat viiulit ja kitarri tarri koha pealt muidugi, see oli täielik iseõppimine. See oli diivanid õppinud, aga samal ajal sa ei osanud kitarri häälde panna? Nojah, alguses oli meil tõesti probleeme, see, et me ei teadnud kitarriarvestust ja ka ei olnudki kellelegi, kes võib-olla õieti küsima minnagi. Leiutasime nii-öelda oma jaoks sobiva. Pärast tuli välja, et sa vene kitarrihäälestus, aga. Läks natuke mööda ja siis leidsime kuskilt ajakirjast vist oli ju kusagil, või oli see juba siis Uno Loobi kitarri õpikas tuli välja. Siis me juba saime nagu targemaks oskasime ka Hispaania. Ja mõtlesin, et miks sa ei pöördunud Uno Loobi poole või Emil Laansoo ansambel oli toona tuntud etega Emil Laansoo oleks aidanud, when avad olid tegelikult muidugi iial. Ott oleks meid kindlasti võib-olla nendega kui viinud ja ega ta ei keelanud. Ta isegi viis meid. Džässifestivalile, vaatan, eks ole, 67. aastal, kui tahtsin käsitöö, sinna meid nagu topis igale poole, et me võimalikult laiaulatuslikumalt saaksime muusikast aimu, aga noh naised, me olime kõik ikka ise targad. Džässmuusika ei olnud sulle kontimööda, rohkem oli siis toonane biit, hiljem tuli nagu folkmuusika. Nojah, biitmuusika, eks Radio Luxembourgis sai seda kuulatud ja see hakkas siis need olid need esimesed nagu. Seemned, mis siis maha pandi, selle koha pealt ja üldse biitlid ja nüüd. Nad on siiamaani nagu jäänud ikka kõige südamelähedasemaks, muidu mina arvan seda teeks iga muusikud, mulla jääb just täpselt sinna kohta oma nii-öelda põhiarengutasemelt, kus tema on oma selle alguse saanud. Ma arvan, et meie põlvkond on sinna biitlite juurde jäänud, nad on muidugi noh, mis mulle ka natuke targemaks saanud, edasi arenenud, aga aga südamesse jääb ikka see Kuna sa õppisid inglise keele kallakuga koolis, siis ei saanud väga pahandada sinu üle, kaad laulsid välismaa keeles. Ei seda muret ja siis ei olnud, sest eks mind siis kasutati ka, ta on Eesti raadios, oli keelesaade, oli inglise keele õppimine koolinoortele ja siis ma laulsin sinna sisse nende inglise lastelaule. Ja noh, tasapisi siis see üksinda kitarriga laulmine, eks ta nii tuligi. Tuli jälle kuskil aktusel vaja laulda, kus ansambliga laulda ei olnud võimalik, siis jälle taheti mind välja võtta oma kitarri ja laula paar laulu ja ja siis tuli see üksinda laulmine. Aga kui sa lõpetasid kooli kas ei olnud ka meeles või mõtlesid minna edasi muusikat, õppinud laulmist, estraadi? No ühe korra vist Tiia toitma ma mäletan end Heli Läätse juurde viis, aga siis mul pole teist vajaliku aastaid veel täis. Ma ei olnud veel, see oli vist veel kooli lõpuklassis ja. Ma ei tea kuidagi seest laadi muusika tol ajal ei tõmmanud, tahtis need aasta oleks ikka tahtnud midagi nihukest kaasaegsemat teha. Aga peale keskkooli lõpetamist siis nagu üks moment oli, et lavakunstikateedrisse aga ma ikka otsustasin, et minust teist näitlejat sa võib-olla. Näitlejal on rohkem võib-olla niisugust energiat ja särtsu vaja, ma olen natuke Lontu selle koha pealt ei taha nagu eriti trügida lasen asjadel vahetevahel minna, nii nagu nad on. Et sulle meeldib nagu omaette nokitseda ja sa oledki jäänud selliseks trubaduuriks rohkem. Nojah, need lood on nagu, mis ma ise olen teinud ja eks nad on. See sõltub muidugi paljust, kuidas mingi tekst kätte sattub. Tekstiga muidugi võib-olla meloodia, et need, need tuleks võib-olla kergemini. Aga tahaks ikka, et see tekst oleks ka ikka täisväärtuslike omal. Niipalju siiski keele kogemust ei ole, noh, muidugi on teksti tehtud küll ja eks ma olen neid teinud, aga ega ma nendega rahul ei ole, sest et ma ei ole selle ala inimene, iga kingsepp jäägu oma liistu juurde. Pärast keskkooli, mis edasi? Siis ma läksin Pedagoogilise instituuti. Inglise keele erialale, kuna see oli minu jaoks kõige lihtsam inglise keelega, siia sisseastumisel probleeme ei tekkinud ja nii paari aasta vaevalt et ma sain seal päris edukalt hakkama, aga eks samal ajal see muusika tegemine, selle segas õppimist ja. Nii ta läks, et viimasel kursusel ma avastasin, et ma olen nagu rongist natuke maha jäänud ja ei saanudki, riigieksamitel ei pääsenud. Jäi see asi jäi nagu lõpetamata. Nii et selles on siis laulmine süüdi, et sul pole kõrgkooli diplomit. Eks mõnes mõttes kindlasti jah. Aga noh, eks see ka oma laiskus Aga mis ansambel siis toona tegutses, millesse kaasa mingist? See oli siis meil ansambel Andromeeda. On kestis meil kaheksa aastat, 66.-st aastast kuni siis 74. aastani, kui siis enamik nagu kes seal kõrgkooli lõpetas ja nii-öelda eluteed hakkasid juba lahku kiskuma, olnud enam võimalust nii palju koos musitseerida, siis, Võib-olla tol ajal ei tea, see, see oli niisugune noort ikka veel olime ikka noored ja seda Niukest tahtmist teha, tahtmist oli, ilmselt rohkem hakkame seda oskust. Ja noh, teatud momendid hakkasid, võib-olla need oskused ja tahtmised hakkasid 11 segama, et me ikka ei saanud võib-olla. Et võib-olla veel kuskile edasi minna, aga noh, me tegime ikka üksjagu lugusid, lindistasime sisse ja mõned loodan isegi fonoteegi seal siiamaani alles ja käisime nii-öelda üleliidulistel festivalidel päris edukalt. Nüüd neid siin loeti nii-öelda 70.-te alguse, kõige edukamaks ansamblis, selles suhtes ikkagi liikusime ringi ka piirdunud siin Tallinnal Eestiga aastate jooksul seega muutus seal oli ka ikka nii-öelda mitu etappi nii-öelda algkoosseis. Kes siis oli nii-öelda oma kooli inimesed seal siis tasapisi? Niikaua kui me veel kooli all olime, siis muidugi oma kooli inimesed seal keda võiks nimetada Priit Pedaja, sinna Phelpa öelda. Siis tuli veel juurde Peep Mandre. Tema oma suurte muusikaliste kogemustega, siis juba tema tahtis natuke kaugemale minna ja noh, eks siis tasapisi meil nii-öelda hakkas koosseis vahetuma ja noh, ikka palju tänapäeva nii-öelda tuntud nimesi, isegi Paul Mägi on meil ansamblist robot, mänginud kunagi Urmas Alender kajajaile kõlar. Nii et kõik üles loetleda praegu vist ei jõuakski, siis me olime ikka üks Tallinna, üks vahe, üks Tallinna nii-öelda edukamaid tantsuansambleid, mängisime uuest Tombis Salme tänaval. Et käis nagu rebimine vanadombi Uuedombi vahel. Uuestangis mängisime meie vanast Ambessis, lüürikud olid nii-öelda põhinael. Mingi mingil ajal. Nii et teil oli oma kuulajaskond Kindlasti ei oleks, võib-olla ei olnudki nagu kesk keskealise keskealine generatsioon mäletab, nagu tollest ajast nendest tantsupidudest võib-olla isegi rohkem kui hilisemast ajast. Aga kas te mängisite nüüd puhtalt lääne repertuaari Pütsitega oma lugusid? No meil oli ka oma lugu, lugu, see oli ka ikka seal noh, iga pillimas ikka katsus ennast tol ajal väljendada ikka läbi oma lugude ka. Kajakõlaril oli seal laule ja mandril oli minul oli Urmas Alender, laulis meil vahepeal tema muidugi oma repertuaari seal. Peaaegu ikka kõik katsusid ikka iseenda poolt ka midagi ikka juurde anda, nii et muidugi lähen hitid, siis tolleaegsed läks avate. Ei oskagi, praegu ei mäleta esimese hauge. Sinu hääl on kõlanud ka Eestist kaugemal isegi Ukraina, Moldaavia piiriäärses. Aastast koolmeistriks olekut Kadrina keskkoolis. Siis lõppude lõpuks ikka saadi suure surmaga sõjaväkke võtta ka. Tahtsin see ka vahepeal, siin oli perekond tornide. Noh, et mul seda lõpudiplomit ei olnud, siis ma pidin ikka kaks aastat ära teenima, kahte aastat ma ära teeninud tegelikult. Kuidas öelda? Poliitilise ja sõjalise väljaõppe eesrindlane tänu sellele, et ma olin natuke vanem ja ja noh, ma ütlesin, muusika aitas ka kaasa. Seal sai mõned isegi rivilaul sai vist tehtud, ma ei, eks. No seal oli need repertuaar teada, eks ole, ikka põhiosas nõukogude. Seal oli jah vaja ikka noh, rivilaulud pidid muidugi olema, need olid nagu välja kujunenud, sest et mul oli ka selline kogemus, et no taheti, öeldi noh, sa muusikamees ja tee meile üks rivilaul, noh, mina siis tegin oma mõtlemise järgi ühe niukse marsilo muidugi venekeelsele tekstile leidsin kuskilt ajalehest sabastuse päris normaalse teksti ja noh, asi see teha ei ole ja kui ma siis selle ette laulsin, siis nemad ei saanud, sest kohe mitte sugugi aru, et miks see just niisugune on. Aga tähendab, asi on selles, et noh, muusikalises mõttes meie siin Eesti ja Venemaa harmoonia suuresti erinevad ja venelane ütleb, et tema tahab lõbusat lugu saada. Siis minu esimeseks reaktsiooniks on masoorne ja selline. Aga tegelikult tuleb välja hoopis minaarne lõbus lugu, vene keeles tähendab minu hordid lugu, et ta oleks selline Nende harmoonilised järgima tööd on lihtsalt teised. Said sa selle rivilaulu eest siis 10 päeva puhkust, pildistati polgu lipu. Pildistati mind muidugi ja ma olin autahvlil jaa, kogu aeg ja käisin kindralitega kohtumas. Aga puhkust ma sain ja ühe ülevaatuse võitmises sai 10 päeva ja teise 10 päeva ma sain vist veel mingi nihukese ürituses. Need nii palju on ikka selle käsu ja sellest oli ikka kasu küll. No sa laulsid seal tantsuks ka ohvitseride kasinus või univer nimed. Jah, me käisime, meil olid oma šeflus, homoseksuaalsus kool oli ja kus siis sai laste käidud tantsuks mängimas seal ja vahetevahel ohvitseride majas ja ühe korra muidugi selle inglise keelega oli seal väike. See ei olnud pahandus, aga nii-öelda niuke natuke naljakas juhtum oli, et noh kutsub mind välja siis. Diviisi poliitülem, kindral. Vist oli vaheajal ja. Ma mõtlesin, et no nüüd me saame kitarrimuusika ja niisugune, et, et ilmselt võib-olla ei meeldinud talle, et väga tore, toredad poisid, hästi laulate aga ikka inglise keeles ei tasu laulda. Mõtlesin, et no ma oma arust nagu kehvasti ei laula, et mul on nagu väike inglisekeelne haridus, inglise keel, haridus ka on. Aga siis ta hakkas mulle seletama, et vaat, et inglise keeles on niukene paha keel, seal puha imperialistid on ümberringi ja Nemad sõnad on küll jah, olla niuksed lihtsad ja ühtemoodi, aga tegelikult nende alltekst on hoopis midagi muud, et poisid, ärge inglise keeles laulget. Aga ta võib-olla kartis seda, et noh, et võib olla. Venelastel on ka võib-olla see mulle tundub niimoodi, et noh, pikaajalise nii-öelda kõrtsu pillimehe staaži järgi ka, et kui nad ühest asjast aru ei saa, sind nad kardavad, et nende kohta midagi pahasti öeldakse tegelikult, no mida sa seal laulus ikka, laulud on tavaliselt ikka kas armastusest või kirjadest või rongidest. Sellisest temaatikast seal, aga see ei ole ju poliitik. Andis sulle laulmine, aga mõned kupud peale. Noh, kas nüüd laulmine just andis, aga eks see teenistusi lõppude lõpuks selleni, et ma tulin sealt sõjaväest välja vanema auastmes ja 10 päeva enne nii-öelda ametlikku templit. Aga hiljem siin Eestis siis ma nagu korramendika suudeti kordusõppustele kolmeks kuuks viia, siis pandi kõrgub peale. Ja siis ma olin nagu vene ajal, ma olen ikkagi Klettinants Apasa. Aga nüüd ma ei tea, mis ma nüüd nüüd ma pole vist midagi. Aga eriala, mis oli küllaltki põnev ja huvitav eriala, oli radiatsiooni ja keemialuure küllaltki tänapäeval eriala ja sellega kaasnes veel selline asi, et veed õpetati nagu kuidas seda nüüd eesti keeles kõik välja öeldagi, tuumaplahvatuse fikseerimise jaam võiks ta, võib olla see on kolm masinatäit, elektroonikat, mis peab siis plahvatuse momendid fikseerima tema tugevuse, kauguse kõik parameetrid. Ja andma need siis kas automaatselt või võib ka muidugi raadio teel seda ise anda, nüüd peabki tsentrisse andma ja saan täielik omaette nii-öelda süsteem ja minu teada. Eestis kindlasti sellist tehnikat ei olnud isegi Baltikumis seda kunagi oli seal usutav. No siis võis arvata, et pärast demopi sul oli viis aastat välissõidukeeltele. Ei vat huvitaval kombel jäi, mul seda ei olnud, mul oli sõidu keeld muudel põhjustel. Kuna mul oli sugulasi välismaal, siis juba instituudiajal oli selline võimalus minna nagu stažeerima praktikal Inglismaale paariks kuuks ja siis juba dokumendid nii-öelda kadunuks. Ja hilisemad muidugi ka küllakutsed. Taotlused jäid rahuldamata. Aga 88.-st aastast mahlad. Väljasõiduks sobiv. Mulle tundub, et see närvikava on vist selline, mis ei talu eriti suuri muutusi ja sa oled niisuguse vaikse loomuga inimene ja sellepärast on ka täiesti arusaadav, et seal ju hulk aastaid seotud varietee Tallinn. Nojah, peale sõjavägesid ma Läksin Rõnkari juurde, õigemini ma olin enne sõjaväge juba aasta seal laulsin Harju tänav kuus varietees orkestris. Ja siis mul oli nagu tuline õigus minna lünkade juurde, vaata tagasi nõudma ja muidugi ma selle siis sain ka kohe, nii et. Ja sinna ma jäin nagustut. Perekonnas oli juurdekasvu ja mahud on ikkagi vaja tähendab pidevat teenistust selleks, et. Rahaasjadega ühel pool ja seal oli küllaltki rahulik ka, nii et ega ei saa öelda seal muidugi oma režiimi nii-öelda öötööga. Aga sellega harjus ära. Ja tõesti, toona oli ju marjade Tallinnale üks nooblimaid kohti meil ja rünkaru ees müts maha, ta suutis seda nivood hoida ja ja seda kvaliteet ja seda soliidset teenindamist ja nõudis ka, et publikule. Nojah, tema oli üsna nii kindla käega mees. Ja ega see ikka peaaegu et lõpuni pidas vastu. Sellel majal oli tekkinud juba oma imidži. Sinna ei tulnudki nii-öelda suurt lõbu ja tantsu ja tagaajamist saama. Oli niisugune meeldiv, meeldiv koht, kus vaadati programme ja istuti nii-öelda viisakalt. Rääkimata, et ta oli Eestis tuntud-teatud, aga teda teati ja tunti üle Venemaaga ikka mujalt. Inimesed siia tuli ikka võt kvaliteedile. Ja seal see oli ka näha, nagu eriti suvel, kui Moskva ja Leningradi öelda rahakamatel inimestel olid puhkused, siis nii kuskilt juuli keskelt hakkas seepeale juuli august siis oli ikka neid härrasid ja daame sead, piiri oli näha küllaltki palju. See on ka loomulik aasta, näiteks eesti rahvas kadus variety eest ära, ütleme kuskil nii-öelda mai alguses, kui kõik läksid oma kapsamaale siis tekkis niisugune väike mõõnaperiood ja siis suvel tulid need idaturistid Lääne turistide alal. Siiski oli suhteliselt vähe. Käisid ka kuulujutud, et toona olid Tallinnas lõbutsemas tihti valitseva ladviku võsukesed. Oled mõnda näinud? Ei tea, tähendab Brežnevi tütart ma olen küll näinud, aga tema steriti, lõbutsen, ta istus päris rahulikult kuskil taga nurgas ja aga ei, kohaliku või, või ma ei oska seda küll öelda, eks seal käis ju igasuguseid inimesi. No nii-öelda vahepealsed aastad olid, võis öelda täpselt ära, et. Kui kõrgest asutusest on näiteks laud tellitud, siis saali laudlinade värvi järgi. Kui oli keskkomitees, siis olid punased ja kui olid mingisugusest võib-olla ministrite nõukogus, siis olid tumepunased ja ja kaubandusministeeriumis siis olid sinised ja umbes nii võis seda niimoodi seada. Aga see nüüd viimased aastad, segadus nagu ära, et siis juba oli kõigile võrdselt enamvähem. No sa mängisid nii soliidses kohas ega Sabist õiget kõrtsikaklust roninud. Jah, ei, meil ei olnud seal paaril korral. Kas väikest nagistamist võib-olla oli, aga ei ei, saalis küll ei oskaks seda küll öelda, et seal ikka oleks kellelegi tool pähe löödud. Ja sinna ei pääsenud toonasesse ka dressidega inimesed, nii et sellist laiemast ei olnud, et pillimehele tuld ja löödi saa rublane otsad. Nojah, ega me ennast niisama noh, kui me ikka niisuguste meeste Lugusime tavaliselt, ega me vist eriti mänginud ka ja ikka hoidsime, püüdsime distantsi hoida nendest. Ja kuni viimase ajani või võib öelda, et seal oli ka küllaltki rahulik, muidugi seal võis ka eristada seda, et üks oli nii-öelda programmi publik, kes vaatas programmi ära ja siis kella 12 paiku lahkus. Ja teine oli siis nii-öelda ö publik siis, kes tulid kuskilt veel nii-öelda pidu jätkama, need olid siis nii-öelda kuraažikamade uuri täis. Kui sa mängisid tantsuks, pidid seal siiski natukene lõivu maksma sellele publikule, kes siis sel hetkel seal saalis olin, ma mõtlen kasvõi ida poolt. Nojah, seda kindlasti, ega noh, pillimest mängib ikka seda, mille eest talle makstakse. Pold valikut. Arvestades ka seda, et praegusi enda omal ajal võib-olla pillid ja asjad nad tundusid vähem kallid olevat, praegused, aga noh, kuigi me oleme nüüd maailmatasemega nagu võrdsustunud hakkame sinnapoole jõudma, aga sest et ega see pillimehe amet on tegelikult päris kulukas ja kallis amet. Kõik omale korraliku pilli tahta, see maksab päris palju. Ja sa läksid siis piltlikult öeldes põhja koskvalitega. Ja lõpupidu, vägev lobby, ta oli vägev ja ma tea, miskipärast nagu jäin sinna lõpuni, ma ei tea. Võib-olla oleks olnud ka põhjust, võib olla põgeneda uppuvalt laevalt, aga aga ma jäin rahulikult lõpuni. Ja, ja tegelikult noh, lõpp tuli mõnes mõttes muidugi oli see juba ammu ette teada, see oli juba Rõnkarv ajal oli see juba jutuks, et tuleb suurem remont ja kas element nagu venis ja venis ja kuni lõpuks siis oli asi juba nii kaugel, et polnud seal õiget kütet ega. Talve ajal oli päris jahe seal sees juba siis kaks nädalat ikka vist enne öeldi, et nüüd siis on lõpp. Lõplik. Kui sa neid Harju tänavalt läbi lähed, kas seda teeb jõnksu ka selle koha pealt karid augus? No kas nüüd süda teeb, aga silmad ikka Volkssaavad sinnapoole. Huvitav vaadata, mis nad seal teinud on. Paralleelselt sellega, et sa laulsid tantsuks varietees Tallinn tuli sul ka kuskil 80.-te lõpus selline ansambel nagu Peeter Peeter. Jah, see oli nii, ma ei oskagi praegu öelda, kuidas meil täpselt tuli see koostöö. Me olime nagu. Noh, eks me teadsime, teenides Petra sellisega juba. Ennemgi ja ka kuidagi sattusime nagu ühe joone peale ja proovisime siis midagi omamoodi teha. Mõned oma lood ja aga noh, see peab ütlema, et seal on siiski olnud selline stiihiline vastavalt vajadusele. Ega meil ei ole mingit kindlat nii-öelda perspektiivplaani kunagi olnud. Vahel on nagu mängimisi rohkem olnud pakkumisi. Eelis on muidugi olnud see, et me oleme nagu oma üritused saanud läbi viia nii-öelda naturaalpillidega, et meil ei ole vajanud kunagi mingit suurt võimendust, aga kui on kuskil väike mõnus seltskond, kes tahab meelelahutus, siis me oleme hea meelega nendele esinema läinud. Aga noh, praegusel raskel ajal muidugi neid üritusi võib-olla nii palju ei toimu selliseid. Ja nüüd praegusel hetkel me oleme nagu tegutsema, aga me tegutseme nagu tantsuansamblil. Sind iseloomustaks võib-olla vahest kõige enam rahvalik motiiv, et kitarre käes ja mantel üle õla, nii nagu toona üksiku tuba tulin, alustasid, olete sellele truuks jäänud tänaseni, kus sa laulad? Ma ikka ütlen, et mul on üheksa ametit ja 10. nälge. Aga praegu on, ma ei ütleks, et nüüd kohti ei ole, kas praegusel hetkel üksinda näiteks on siiski tunduvalt lihtsam saada tööd kui kui mitmekesi suure orkestriga? No siit ma nüüd kiirustan Astoria päevasele laulmisele musitseerimisele, sealt noomi kohvikusse. Ja sealt siis koju õhtu on vaba, vähemalt inimese moodi. Praegu on vist tendents selle poole, et on. Kohvikutes miljöö ja elulaad on muutunud, on tekkinud rokist sellist väiksemaid toredaid kohti ja, ja sinna sobib hästi just selline miskine, intiimne laulja, musitseerimine. Noh, ilmselt aastat Ega ei olegi vaja, näiteks ma saan ka edukalt hakkama väikses ruumis ilma ütles, et seda võib-olla parem siis ta on. Inimestel tekib ka natuke soojem tunne, et kui on niisugune ja akustika ja seega see ei ole üldse raske minu jaoks siiski aastate kogemus on võib-olla nii palju suur, et sellistes olukordades saad ikka kuidagi välja tuldud. Kunagi oli seal üks tore laul järjest Enno tekstidele, juss oli väike peremees. Ja see on olemas ja see ootab nii-öelda parajat momenti, eks ma seda siis laulan, kui nii-öelda väikseid lapsi ka saalis on. Suurtele inimestele. Kohane alati ei olegi, no me oleme mõned niuksed pool lastelaulud siin. Peeter Peeter teinud siin mõned lilledest ja liblikatest. Kuidas neid lugusid nüüd iseloomustada õieti? Ma mõtlesin seda hoopiski selle kandi pealt, et tunned sa nüüd, et sa oled ise peremees oma muusika üle oma elule. Jah, aga eks kui peremees olla, eks, siis peab ka siis on vastutus suurem, sellepärast et kui oled nii-öelda palgaline asutuses, siis võib selle kohta öelda et las Volga voolab, teen oma töö ära ja, aga noh, kui sa oled ikkagi üksiksoliste vastutada oma töös, vastutus on suurem ja pead nagu alati oma kokkulepetest kindlalt kinni pidama ja ka need head muljet jätta, alati kohal olema. Aga tagasi mõeldes nende lauluaastatele, arvamistunud sul ette, et sa oled pidanud panema asendaja nagu pillimistel kombeks, sageli. Jah, mul on, sellega on küll raskem olnud, võib-olla mõnel muul pillimöll seal klahvpillimängijal võis, kõikjal on nagu lihtsam panna. Aga Tallinna varietee tantsupool nii-öelda seisis ka minu peal nagu püsti laul ja kitarr. Sellist meest sinna noh, oli nagu raske leida. Alati teised, võib-olla pillimehed polnud nagu nõus, ei ole kõigiga mängima. Nii et oli ka suur probleem alati, kui oli vaja puhkuse ajaks või kuskil oli vaja ära sõita et omadega asendajat leida. Aga põhjuseta pole sa kunagi tööle tulemata jäänud. Ühe korra jäin küll tulemata, see vähemalt praegu esimese hooga mäletan, see oli, meil oli siin mõned aastad tagasi, oli suur leinakampaania, oli kui iga natukese aja tagant leinati oli välja kuulutatud üleriigiline lein ja no mina kuulasin meelelist vabad päevad seal ka vahepeal, mina kuulasin raadiost, kui on läinud, siis on lein juba, me oleme sellega harjunud, nüüd siis on selge, et lõbustusüritusi ei toimu. Ja olin väga rahulikult, olin kodus ja vähene järgmine päev tööle küsida, kus sa olid? Ma mõtlesin, et mu leinasin. Tegelikult tuli välja, et nad siiski oli toimima, programm oli muidugi suur üllatus minu jaoks. Peale seda. Ma ei usu, et nad neid leinasi kahest ja see vist jäigi viimaseks niukseks leinamiseks. Nende leinamistega muidugi oli meil puhkus, tuli palju tippajal Brežnevi surma, siis puhkasime vist nädal aega. Eks Rajox, nojah, palka ja nii edasi, aga sa oled nii tagasihoidlik olnud, et sa ei ole tahtnud oma laule kassetina välja anda või heliplaadil. Otsest pakkumist ei ole nagu tehtud, joomas pole nii hea olnud. Ja ise oma initsiatiivi oma ei ole nagu üles näidanud. Oleks nõudmannit, perekonna eelarvest võib-olla suuremaid kulutusi ja seda alati nagu võtta ei ole kohe jaa. Jaa, et ega tuleb, see võib olla niuke. Kriitilisem suhtumine ka oma loomingusse tallu. Ma ei tea, võib-olla nii-öelda pensionile mineku ajaks aega, võib-olla kunagi võiks tähistada mingi kassetiga vä? Kuulaksin seda muusikat, millest ja millal sina oled õppinud ja tuge ja hindu saanud. Nagu jutt oli, siis alustasid kolme 60.-te keskel, siis, kui biitmuusika tuli populaarseks, nii et biitlid olid sul toona lemmikud. Noh, kindlasti sellepärast, et kui nüüd edetabeleid vaadata ka omal ajal nagu raadiost kirjutasin, need edetabeleid maha neid lugusi vaatasin, et tagantjärgi neid vaadata, siis ikka edetabelis oli vähemasti kolm, neli biilsete lugu, seal üks Rolling Stones, üks holis veel kedagi, nii et. Biitlid olid ikka vaieldamatult nii-öelda 60.-te keskel, me ikka lemmikud. Võtsid mõne biitlite Loomarepertuaari laulukest. No niisama, ma olen laulnud küll, praegugi olen püüdnud otsida, võib olla selliseid lugusid vähem tuntud lugusid, mis on võib-olla teenimatult jäänud unustuse hõlma. Sest et noh, võiks kõige tuntumad seal olla jestide ja misel, ledid B ei suuda. Need on nagu noh, ära leierdatud peaks ütlema. Mängitakse igal pool. Aga on küllalt palju ilusaid lugusid, mida, mis on nagu varju jäänud teiste lugude varju ja neid, me oleme praegu. Seitsmekümnendatel laulsite aga palju folklaule ja esines ka meie folküritustel, kes sind sinna tõmbas. Peeter Tooma. Ikka tema, jah. Meil oli üks selline väike loominguline kollektiiv, seal. Peeter Tooma Priit Pedajas, hinnafelt Bach ja mina ja kas isegi mitte Jüri Krjukov ei olnud gara meiega kampa seal. Ja Ühe korra mäletan, käisime Saaremaal isegi esinemas ja. Siin ikka Tallinnas siin need esinemisi. Keda sa toonastest folklauljatest kuulasid, keda kõige enam lindi palun? No eks ikka olla pool meri Optilanna. No need olid jah, need, eks need kuvand nimetajal Oli seal palju, muusika on palju muusikat, klindil. Ei, minul pole suurt üldse mis on olnud, see on ära varastatud tasapisi. Ja ega ei olegi seda aega eriti kodus istuda ja kuulata, mõnda asja on ikka kõik, läheb nii-öelda töö tegemiseks. Köögiraadio on kogu aeg, mängib hommikust õhtuni ja kassett on sees ja kuna midagi kuulen, kuskilt kõikus laine pealt siis või, ja mis kvaliteediga siis ma võtan selle peale. Vaatan, kas ma saan seda oma töös ära kasutada. Kitarrimäng on ka üks niisugune asi, mida ma olen vahel naljaviluks öelnud, et pensionile lähen, siis ma õpin kitarrimängu ära. Iga on selles, et kahte asja. Hästi teha korraga ei saa kitarri mängida ja laulda. Faasis olla nii-öelda poole jõuga püüdnud mõlemat teha. Paratamatult kitarrimäng on ikka tahaplaanile jäänud, on siis orkestris ja siis on nii, on seda asja seatud, et nad on siis teised selline, et sedavõrd tugevamad, et pole vaja alt seda kitarri piinata. Aga kui üksinda laulda, siis olla seal nii eriliselt suurt oskust Pole. Vaja olnud tänu sellele et kui või tähendab pahatihti ei ole ju võimendust, arvad naturaalselt isegi kasvõi käid kuskil esinemas ja selleks tuleb siis seda kitarri nii-öelda tugevamalt sealt mängida taguda. Tagumine pole see päris õige sõna, aga. Greta kuulda oleks. Ja sellises sõrmitsemisest sellest võib-olla ei tule midagi nagu välja. Võiks ju ka klassikalist kitarri natuke lähemalt uurida. Aga keda sa maailmanimedest naudid või kuulad? Noh, esimese hooga ma ütleks muidugi, et Eric Clapton võib-olla just laulja ja kitarristi ja mulle meeldib eriti sellised mehed, kes on kunstnikud, ta tuleb lavale, ta ei tee üldse mitte midagi. Õlad, talongi, tar kaelas, tuleksin, laulab oma laulu. Ta ei hüppa, ta ei karga, talle ei ole mingisugust erilist valgusse, Uta lihtsalt on seal. Ta lummab rahvast, ta on kunstnik. Samas, eks ole, sellised nimed kaasamas, piitsa poolemmeri siin, Soome televisioonis, hiljaaegu vaatasin seda mitu korda küll nüüd juba olnud seda kontserti nende. Kas nende 25. aastapäeva kontsert on juba Khani parajad, vanaisad vanaemad. Aga nad tulevad lihtsalt laual naturaalpillid ja nad on seal. Ja rahvas saalis seisab, Cristiano tab kud seal sees, seal nendes on midagi. Eriti aknaid teame kui väga harukordselt tugevat bluusmängijat. Saise pole püüdnud bluusi laulda. Ei ole vist häälematerjal, ma arvan, ei sobi ikka selleks. Ega seal seda tahaks saada nagu nihukest kuidagi rämedamad sisemist tungi kuidagi. See muidugi bluus vist iseenesest sobib kõige rohkem ikkagi mustale mehele, aga, aga noh, üksikud valged ikka on selles valdkonnas jõudnud ka päris kaugele. Need on igatahes rõõm kohe kuulata. Kuidas diskobuum sinust üle käis? Noh, nii nagu ta ikka käis, eks teda lauldud ja mängitud ja. Aga ma ütleks, et see vist see elektrooniline muusika ka ikka vist päris minu ala ei ole. Levimuusika moevooludest sa saad kindlasti teada ja osa ja oled sunnitud osa saama oma lastekassettide kaldale. Jah, no nemad on selle muusikamajanduse täielikult oma peale võtnud, nii et selles suhtes ma olen ikka ülevaade enam-vähem olemas, mis maailmas toimub ja see, see mängib hommikust õhtuni õppimise ajal ka, milles mina? No tegelikult sellest võib aru saada, aga mina olin koolipoiss. Raadio mängis kogu aeg kõvasti ja ma sain õppida. Nendel nüüd mängib Makarovast ja. Topitsa kõrvad kinni või kuulad kani? Poolenisti. No ma ikka poolenisti ikka kuulan ikka peab kursis olema, et mis ja kus ja kes. Aga muidugi paljust ma siiski aru ei saa. Õnneks hakkavad, tähendab trash ja pank ja sellised stiilid, nagu hakkavad siiski laama millekski muuks juba tasapisi. Aga eks juuste muusikavooludega on kõik nii, et kui need on natukene siis on see hea, aga kui need juba on väga palju, siis ta hakkab muutuma töötamist, et sealt enam midagi uut nagu ei leia. Kõik need tavaliselt elektroonilise muusika juures nüüd kõik need käigud ja hakkab korduma ja seal ei ole enam seda väga alguses kindlasti ma arvan. Raitsed fuajeed näiteks. Ja muidugi doktor halb on, et võib muidugi ka kuulata, kuigi ma ei tea kahte lugu, ma olen kuulnud seda rohkem, ma ei ole kuulnud. Ja millal siis jõuad kodus nii kaugele, et lapsed ütlevad, et isa laula meile parem oled sa neile ikka väiksest peast laulduna laule. No vist unelaulu ei laula, meile oli rohkem lugemine, igaõhtune, raamatu lugemine, ilma selleta ei saanud nagu magama jääda. Need raamatud olid. Lugejatel tavaliselt Molga abikaasal olid paremad raamatud peas juba peaaegu. Aga ei ma kodus ka tavaliselt, ega siis ei taha ju kõva häält teha, kui teisi kodus on, vahel, kui kedagi ei ole, siis ma nii-öelda katsetan ja proovin, teen kõvemat häält, aga sellest kodus jääb selleks väga vähe aega, sest kodus on alati mingi muu mure nii-öelda, kas on vaja puid saagida või vaja kaevata või kuskilt nakatus parandamist koer söötmist. Nii et vedav auto remonti saada, see ei lõpe kunagi ära ja paraku selle taha jääb see muusika muidugi pidama ka üsna tihti. Aga teisalt muusika on vahend ka ja abimees, mis aitab natuke leevendada neid elu probleeme vastavust kindlast Eks jah, see ikka paneb võib-olla vahetevahel ikka nii-öelda ära just oma nii mõnedki asjad. Ja. Kui laulad, siis vahel pillimees ikka mõtlete tegelikult, ega ta selle looga taas on, need lood on ju ikkagi selgeks õpid, neid on 100 korda lauldud ja nad on nii palju peas, et noh igasuguseid mõtteid peast läbi. Vaatad inimesi ja mõtled hoopis. No kõikvõimalike asjade peale see aeg. Aga teinekord, kui nii üksi laulad, hea seltskond on, siis isegi unustad selle pärimise maailma ära, järsku avastad, et oi, et laul hakkab otsa saama, et oled nagu sellesse sisse elanud, täiest. Seda isegi juhtub ka.