Eesti heliloojate liit saab üheksakümneaastaseks ja nüüd on siin klassikaraadio stuudios Eesti heliloojate liidu esimees Märt-Matis Lill, tervist. Tere 90 aastat, et ei ole lühikene aeg Eesti kontekstis, kui vaadata tagasi natukene heliloojate liidu ajalukku, siis mida sealt välja tasuks tuua? Noh, ma arvan, et eksliidu ajalugu peegeldab suuresti nagu seda meie enda ajalugu meie enda maa ja rahva ajalugu. Et mis algusaja puhul on, on aga märkimisväärne väärne on see, et noh, tegelikult selle rajas noh, sisuliselt selline esimene professionaalsete heliloojate põlvkond. Need, kes siis käisid õppimas suuresti Peterburis, mõni üksik Moskvas ja selle pagasiga, mis oli tegelikult nagu väga korralik pagas tolle aja kontekstis ikkagi Peterburi oli täiesti maailmalinn ja maailmatasemel heliloominguõppega. Et siis kui Eesti vabariik loodi ja ma olen selle peale nagu mõelnud, et see oli iseenesest huvitav olukord, et nad, et need inimesed tulid sellisest väga kosmopoliitsed keskusest, tulid siia, Eestisse hakkasid looma sellist noh, tegelikult palju väiksemat asja. Et võib-olla isegi mingi mingil moel kunstilises mõttes seal oli nagu alguses isegi tagasiminek. Aga see, mis on nagu imetlusväärne, on ikkagi missioonitunne, et peaksite enamik, eks neid olulisi tegijaid tulid ikkagi tagasi ja asusid selle asja kallale siin ja, ja selles mõttes heliloojate liidu või tollal siis Eesti akadeemilise helikunsti seltsi loomine on ka nagu üks näide, sellest võiks märk sellest ja üks aktiivsemaid selle eestvedajaid oli Artur Kapp. Noh, kas oligi, nagu selle põlvkonna selliseid tõelisi käilakujusid võib öelda, temast sai ka siis esimene esimees Jah, eks eesti heliloojate põlvkond, esimene, kes tuli Peterburist tagasi, kui mainida näiteks Artur hambad, siis temale selline Peterburi helikeel ja kõik see heliloomingumaneer jäi ju tegelikult ilmselt ka lõpuni külge ja oli ta ju ka seal peterburi seal edasi tükk aega, et ta kodumaale nagu kohe esimese hooga ei tulnud. Läheks mõnel võttiski nagu kauem aega, aga, aga jah, ikkagi nagu suurtes joontes tagasi tulid, et pole, selles on midagi sellist vägagi eestilikku, et mingi mingi sedalaadi sitkusesse ikkagi nagu noh ükskõik, kui hästi sul seal mujale läheb, mingeid sa ikkagi teadvustad, nagu, et noh, kui sind on vaja, siis sa nagu võtad siina asjad käsile ja noh. Ma arvan, et ma selle 20 taasiseseisvumisaastaga, see kogemus on ilmselt nagu väga paljudel Eestis neid asju nagu ülemäära võib olla lihtne ei ole alati ajada, inimesi on vähe, sa pead ikka tegutsema tihtipeale mitmel rindel mitme inimese eest, aga, aga noh, et kõik see asi siin käima läks, et see on selles mõttes nagu väga oluline suuresti selle põlvkonna teene. Heliloojate liit on olnud vähemalt nõukogude ajal ka selline ideoloogiline asutus ei saa seda ilmselt mainimata jätta, et mäletan, kui isa tuli kuskilt, et 80.-te keskelt tagasi ja Urmas vulbi kvartetiga mängiti heliloojate liidus. Erkki-Sven Tüüri esimene keelpillikvartett, mis oli pühendatud Urmas Kibuspuu varalahkunud geniaalse näitleja mälestusele. Ja siis oli heliloojate liidus olnud nii suur diskussioon selle ümber, et kuidas nagu nõukogude noor ikkagi veel 80.-te keskel, et kuidas nõukogude noor saab sellist kurba muusikat kirjutada ja miks ei ole nagu piisavalt positiivseid noote sees ja nii edasi. Et selline kiire murrang siin veel kuskil kaheksakümnendatel keskelt kuni 90.-te alguseni nii-öelda kogu selle klaasnasti ajal, eks ju, et see ilmselt vajab nagu kommenteerimiste väikest pilku. Ei no kogu see nõukogude aeg on iseenesest ju väga selles mõttes jällegi nagu huvitav ajajärk tagasi mõeldes, et noh, jällegi ma kujutan ette, et see võis olla nagu väga traumaatiline murrang, et kui see nagu kõik, kas siis muutus seal millalgi teise maailmasõja ajal ja järel. Aga noh, nii palju kui ma olen nüüd siin meie vanemad liikmetega rääkinud ja natuke ise lugenud, et mul on tekkinud küll selline pilt, et ega sellepärast see Eesti nüüd see kõige hullem koht kindlasti ei olnud, et pigem vastupidi sest Eesti positsioonist võib-olla hea näide seemnest, Juri Lotman on rääkinud, et nad mujal ta eriti oleks saanud teha, mida ta siin tegi suurest tänu sellele, et see oli natukene eemal ja samas oli siin suht selline vabam õhkkond on et inimesed päris nagu pöördesse lolliks ei läinud sellisest nagu tobedatest ideoloogilistest nõudmistest. Ja noh, eks kõige hullem aeg oli, ilmselt oligi Stalini aeg, aga aga noh küll lihtsalt noh, ma arvan ikkagi kõige parem tõestus sellest õhkkonna siis vähem või rohkem vabadusest. Muusika, mida kirjutati ja noh, ma arvan, et eriti seal 60.-st peale, see on ikkagi hämmastav, kui edumeelne selles mõttes Eesti selline muusikamaastik oli, missugust muusikat kirjutati, lasime Noorma Soorm, see, ma ei kujuta ette, mis kontekst võis olla kaheksakümnetel, see oli ikka pigem, see oli ikka täielik kurioossem või no lihtsalt võib-olla see oli lihtsalt sihuke ametlik jutt, mida keegi tõsiselt ei võtnud, sest mäletan seda nagu Eino Tamberg rääkisid nagu Stalini ajast. Et jah, et siis nagu vaadati mosooriami, noor jälle osa oli vist akadeemias oli jalgne heliloojatele mingisuguseid protsendini. Kui palju tohib ühte või teist olla? Loomulikult peab olema nagu eelkõige mosoorigale kunst peab peegeldama enne seda nõukogude elu tegelikkust ja nõukogude elu. Tegelikkus on väga optimistlik rõõmuks. Mõelda siis nagu juba millalgi seal kuuekümnendatel Pärdigi varal. Bert pettum Mobile ja Pro, et contra, noh see on ikka täiesti teine foon ja jah, jah, et see on juba Lääne mõistes täielik avangard ja noh, Pärti tunti üsna varsti ka nagu läänes päris hästi noh või Kuldar Sink või kasvuala Põldma varased teosed seal ei ole nagu selles mõttes midagi nagunii väga häbeneda eriti arvestades seda, et Nõukogude liit oli päris suletud ühiskond ja sealt neid teadmisi ja kogemusi tuli siia üsna nii näpuotsast. Aga seda nagu kuidagi muljetavaldavam, see on, et ka sellistes oludes minu arust siin Helleta liidus suudeti jääda nagu hämmastavalt mitmekülgseks. Ma ütleks isegi, et kosmopoliitse, eks, aga noh, loomulikult ekse oma oma märgi jättis ja, ja teatud niisugune poolkondlikkusele kindlasti nõukaajal rohkem omane kui, siis nagu taasiseseisvumise järel. Milline on heliloojate liidu roll täna sellise neoliberalistliku loomemajanduse tingimus? Vastas üheksakümnendad on väga siis majandama, siin olla, aga eks see ongi see, et need praegused ajad siis esitavad nagu oma väljakutsed. Üks väljakutse on tõesti see, et peab ise ennast nagu defineerima päris nagu jõuliselt defineerima, et see ei ole nagu tõesti nagu iseenesestmõistetav. Et võib-olla me saime nagu üldse loomeliitu täna sellise nagu päris nagu tuge, positiivse pärandi noh, nii nõukaajast kui ka ülemineku ajast, kus loomeliitude tal oli ikkagi nagu tohutult suur selline vaimne mandaat, võiks öelda ja noh, midagi sellest, ma arvan, on, on ka veel järgi, et ikkagi noh, võetakse looma liita, ma arvan, ikkagi laias laastus tõsiselt. Aga jah, et eks siin mõned poliitikud on üritanud ka meid nagu paika panna. Et ametiühing nii ja naa. Et noh, sellega ma kindlasti nõus ei ole, ma arvan, et loomeliitude roll on oluliselt suurem kui ametiühingud. Kusjuures ametiühinguroll on ka kindlasti oluline, sest loomulikult üks meie funktsioone on seista hea selle eest, et et meie liikmetel oleksid ka noh, igasugused sellised tööalased ja sotsiaalsed õigused nagu korras. Aga see ülesanne on ikkagi palju laiema laiema plaani ülesanne on see, et üleüldse sellisel professionaalsel heliloomingul oleks võimalik siin meie riigis nagu olla õitseda ja et need tingimused selleks oleks võimalikult soodsad. Ja noh, selles mõttes on väga suur ja lai ülesanne, et seal on ka ühtepidi, mis puudutab, kutsuda heliloomingu poolt, aga teine asi, mida mina olen väga teravalt tunnetanud, et minu arust nagu loomeliite sedalaadi organisatsioone on Eesti ühiskonnale väga vaja, et noh, minu arust Eesti üks väga tõsiseid edasi on selline nagu ülim politiseerituse, noh, väga paljudes aspektides kumab see läbi, on, sa pead kuuluma kuhugi parteisse, kui sa tahad nagu midagi teha. Ja minu arust just loomeliidud on, selles mõttes on väga hea selline, nagu vastandlik jõud on, et loomeliidud ei ole poliitilised meie liikmete hulgas nad kõikide loomeliitude liikmete hulgas on nagu kõikide parteide liikmeid, nagu meiegi liidus homseni. Ma arvan, et seda jõud on tegelikult ka poliitikutele vaja, et küll nad sellest ise ka tegelikult aru saada, et kui see ühiskond nagu oleks nagu ainult sinnapoole kaldu, et saab selle järgi defineerivad kuuluma kuhugi parteilisest mõttes, siis kisuks ikka väga-väga kiiresti kiiva, nii et seda rolli ma näen ka, ühesõnaga väga tähtsana Absoluutselt ja ongi juba tegelikult kiskunud, et kiiva kõvasti parteistamise kaudu Eesti ühiskonnas. Et selles töös kindlasti loomeliitudele palju, palju jõudu ja ka heliloojate liidule palju jõudu just nimelt selle nii-öelda vaimse mandaadi, nagu sa siin ütlesid, edasikandmisel Eesti ühiskonnas, aga nüüd teeme väikese pausi ja kui me tagasi tuleme, siis räägime juba sellest, kuidas tähistab heliloojate liit oma üheksakümnendat juubeliaastat. Kuulame nüüd väikest lõiku Lepo Sumera teosest. Pala aastast 1981, klaveril on Lauri väinmaa. Oleme klassikaraadio stuudios heliloojate liidu esimehe Märt-Matis lillega räägime heliloojate liidu 90.-st juubeliaastast Märt-Matis, mida siis heliloojate liidu juubeliaasta kontserdiprogramm endast kujutab? No üheksa oligi meil selline mõte, et kui midagi nagu selle jaoks teha, siis kõige parem ilmselt olekski seda kõike muusika kaudu nagu tähistada ja, ja siis kontserti, programmi idee sellest mõttest nagu sündis ja eesmärk oleks siis anda nagu mingit sorti ülevaade, mida siis nende aastakümnete jooksul on tehtud ja just nimelt aastakümnete, kuna mõtlesime nagunii ja naapidi. Ja, ja siis kuidagi jõudsime selleni, et võiks võttagi nagu fookusesse erinevad aastakümneid ja üritada leida siis sealt sellist nagu noh, nii tuntud kui kui vähem tuntud. Et nii heliloojate kui teostamata, sest noh, on väga palju head muusikat, mida on siin läbi meie ajaloo kirjutatud. Ja noh, võiks nagu tutvustada ja võiks ka siis nagu pakkuda inimestele sellist äratundmisrõõmu ka, ühesõnaga, et nagu oleks seda mõlemat. Kontserdikava algab pühapäeval, seitsmendal detsembril Tallinna metodisti kirikus, kus siis Mihhail Lotman peab ka loengu. Selline uus asi on ka, et erinevad akadeemikud peavad loendit. Kuid jah, see oli ka üks idee, millega sai nagu tegeldud, et kuidagi, et see võiks olla natuke laiem kui ainult kontserti ja noh, mul oli endal see mõte, et võiks kaasata ka selliseid eesti säravaid mõtlejaid, intellektuaalkultuurid, rätikuid, et ka nemad siis nagu annaksid oma osa sellest, et kuidas seda kõike mõtestada, mida meil tehtud on, et noh, mingis mõttes selle, kogu selle kontserti sarja üks kindlasti olulisi mõtteid ongi just nagu mõtestamine, et kes me oleme, mida me oleme teinud ja, ja kus me praegu oleme ja ma arvan, et, et selline laiem avaram teoreetiline pilt kindlasti aitab sellele väga oluliselt kaasa Esimene kontsert tõotab tulla igati irooniline, et minnakse sellise suure paugu peale välja. Lepo Sumera sümfoneem Toivo Tulevi sümfoonia esiettekanne muuseas ja siis Arvo Pärdi viimane sümfoonia neljas sümfoonia. Et igati esinduslik valik Eestis fonismi. Nojah, eks sümfoonia ongi mingis mõttes võib-olla üks puhtalt muusikalise mõtte kõige välja arendatavaid vorme, et selles mõttes see on nagu ka päris loogiline, et oot, aga see sümfooniažanr niimoodi fookusesse ja noh, kindlasti kõik need kolm heliloojatel loomulikult ka paljud teised on, on nagu selles žanris, see on päris nagu väga olulisi asju teinud. Ja noh, siin ka tuleb välja see, et meil on nagu väga hästi läinud sellega ka, et, et meil on nagu väga head partnerid tulnud kohe kaasa nende ideedega ja sellel kontserdil on selleks siis Tallinna filharmoonia irooniat, et kes on ka ju väga suurepärane kollektiiv. Veebruarikuus jätkatakse kontserdisarjaga siis juba Eesti filharmoonia kammerkoorile. Jah noh, selline järgmine tõeliselt suured tegijad, siin eesti kultuurilised, nad jällegi väga hea meel, et ka nemad on meil väga eredalt esindatud ja et seal nagu kus on siis kolmekümnendatel ja selle programmi ma nagu ise suuresti panin kokku, kuna kaugemalt endalt telliti teos sinna ja, ja siis mõtlesin, et sellised väga meeldivad kaaslased võiksid olla Kreeka saar, kes ka mulle endale on väga olulised, erinevad ja kindlasti meie ajaloo ühed säravamad nimed ja, ja noh, mind on ennast ka pikalt huvitanud see selline Eesti pärandkultuuri suhestamine kunst muusikaga, et iseenesest selline väga suur ja lai ja kindlasti kohati aga väga keeruline teema. On võib-olla üks kõige orgaanilisemalt kõige geniaalsema näiteid ilmselt pärandkultuuri suladamisest koorilaulutraditsiooniga. Jah, kindlasti, et noh, ma ütlen, no mõlemad, nii kreek kui Saar on andeka, täiesti fenomenaalsed inimestega võib-olla Peeter süda, kes nagu vaimselt kuulus nendega kokku, et noh, nüüd ma olen ikka palju palju nende tegevuse peale mõelnud ka saare puhul, et see kusagilt maakohast inimene läheb, on ju kuhugi modernismi Kanssi omandab basse täiesti Ivan kardsed võtted ja siis nagu istub kusagil soode ja metsade vahele kirjutatakse lihtsalt täiesti nagu uskumatult head ja kaasaegset muusikat, et minu arust see on ka nagu täiesti fenomen ja siis noh, minul oli see mõte, et olles lugenud Valdur Mikitat, et siin kindlasti võiks olla valduril üht-teist kaasa rääkida, aga see on see, millest tema ja kogu aeg räägib, et kuidas me oleme erilised, et kogu aeg see meie metsateema on ja kuidas sellest kõik see tuleneb ja me olemegi üks kõige erilisemaid rahvaid, siis ma arvan, et noh, nii, Kreeka saar võiksid olla sellest väga head näited. Kas Hüpassaare saab selliseks soode vaheliseks epitsentriks, kus inimesed käivad külas, kus kogu see nii-öelda muusikaline pärand tuuaksegi sinna, eks ju, et see on väga hea näide sellisest nii-öelda magnetismist, mis kultuuril, kunstil, heliloomingul võib olla. No just jah, ja ka ühtlasi see võime tõesti, et selliseid nagu litreid ja pärifeereid nagu ümber mõtestada. Mäletan, et see vist oli Kloodlemistrovski, kes kunagi Ühele soome professorile Eero Tarastile nagu ütles, et Tarasti kuidagi küsis talt, et mida meie seal Soomes üldse teha saaksime, me oleme nii eemal siis levistavaks, ütles, et täitsa täiesti vale mõtlemine, et tal on seal, kus teie olete, te võite nagu ükskõik kus teha suuri asju, et ma arvan, et just need helilevad võib-olla võiksid olla head näitajad, nagu sellest tsenter on, see õigust ei ole. Ja ükskõik kus võib teha suuri asju. Ma arvan, et see levi Straussi tsitaat võiks tegelikult kirjeldada väga hästi ka eesti heliloomingut üldse maailma mastaabis. Jah. Tähendab, et see on tegelikult tõesti nagu uskumatu mõelda, et ja seda ma olen tegelikult kuulnud ka väga palju väljaspool Eestit öeldavat, et noh, nii väikse maa kohta ja ja küllaltki nagu tõesti sellistest suurtest tsentritest kaugemale jääva piirkonnana eesti muusikat teatakse, tuntakse ja armastatakse nagu väljaspool Eestit. See on tõesti väga suur asi. Aga neid kontserte on kindlasti veel, nüüd oleme tutvustanud kahte kontserdit, esimene neist seitsmendal detsembril kell 18 Tallinna metodisti kirikus, kus ka Mihhail Lotman peab loengut. Ja nagu mainitud, kuulate siis Lepo Sumera, Toivo Tulevi, Arvo Pärdi sümfoonilisi loomingut. Ja Risto Joost dirigeerib Tallinna kammerorkestrit kindlasti Heliloojate Liidu 90. aastapäeva juubelist ja kõigest sellest tulema siin klassika raadios rääkima veel ja veel ja nendest kontsertidest, samuti Märt-Matis, Lill, igal juhul ma tänan sind, et said tulla siia klassikaraadio stuudiosse ja nüüd siis esimest korda. Palju õnne. Aitäh.