Tähelepanu algavas saates kuuldu ei pruugi ühtida teie arusaamadega reaalsuse olemusest ega pretendeeri juhtiva tõe tiitlile vaid on silmaringi avardav audiorännak maailmavaadete äärealadele erinevate võimalike ja võimatute tunnetus akende kaudu. Rahvusringhääling ei propageeri ei kinnita ega lükka ümber saatekülaliste väiteid ja seisukohti. Kallid raadio kahe kuulajad, loodus on end talvesse sättinud, tilgake ajamerre taas juurde voolanud ning käes on pühapäev ja seega sobiv aeg kaevuda kosmilistesse sfääridesse. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Mul on suur rõõm teid täna, pühapäeval kell kaks siit raadio kahe eetrist juba kahesajandat korda tervitada. Kes oleks osanud arvata 13. juunil 2010, et see audiorännak kujuneb 200 sammuseks ja nelja pooleaastaseks ja enamgi veel. Aga nii ta on ja mul on väga suur rõõm, et olete olemas teie kallid kuulajad. Keda huvitavad teemad nagu inimeseks olemise mõistatus, kes me oleme, kust me tuleme ja mis peamine, kuhu me läheme ning mis jaoks kõik, mis on meie maailma olemus, mustrid ja mänguskeemid. Kuidas toimetab trikster, milline on see osa maailmast, mida me ei näe, ega Saavel instrumentidega mõõta? Mis on elu mõte, õnne valem ja kas meist saavad kosmilised olendid ning paljud teised eksistentsiaalsed ja põnevad teemad. Selleks, et juubelisaadet rikkalt tähistada, kogunesid teisipäeval siiasamasse raadiomajja paljud nendest teemadest huvitatud kuulajad ning kodumaise vaimulikkonna väärikas eliit. Vello Salo, Toomas Paul ja Einar Laigna. Kõik kolm on austatud ja hinnatud ühiskonnategelased. Härrastest kõige eakam on katoliku preester, literaat, tõlkija, kirjastaja, kahe sõjaväesangari vaimulik Vello Salo, kes läks teise maailmasõja ajal vabatahtlikult Soome sõjaväkke. Seejärel soomepoisina kodumaale naastes langes ta saksa vägede kätte ja sealt edasi viis elutee teda Saksamaale. Läbi Tšehhi põrgu Itaaliasse, Šveitsi, Hollandisse, Jordaaniasse, Rootsi, vana ja uue testamendi professorina ja Kanadasse, kus ta oli ka metsaülikooli lektor. Eestisse naases ta 93. aastal ning viimased 13 aastat on Vello Salo olnud Pirita kloostri preester ja tegeleb peamiselt piibli uue tõlke toimetamisega. Kolonelleitnant, teoloog, ajaloofilosoof ja mõõgameister Einar Laigna on lõpetanud Tallinna polütehnikumi metallitöölise erialal. Peale seda astus ta Eesti Evangeelse luterliku kiriku usuteaduste instituuti. Õppis katoliku kiriku põrandaaluses vaimulikus seminaris. 1980. aastal pühitseti ta katoliku kiriku idariituse preestriks ning ta on õppinud ka Vatikanis. Einar Laigna on ka muljetavaldav sõjaväeline karjäär. Ta töötas kaitsejõudude peastaabis olles selle tagalaülemjuhataja nõunike peainspektor ning ta on olnud ka peastaabiohvitseride kogu ja Eesti reservohvitseride kogu esimeeshinge karjane, terlik, bioloogiadoktor, kultuuritegelane ja esseist Toomas Paul on üks filosoofilisemaid kirikuõpetajaid ühiskonnas aktiivne kaasamõtleja, kes on püüdnud ehitada silda loodus-humanitaar- ja ühiskonnateaduste vahel. Üle veerand sajandi on ta olnud mitmete Lääne ja Saaremaakoguduste seejärel aastaid Tallinna Jaani koguduse hinge karjaseks. Uue testamendi professorina on ta õpetanud Eesti Evangeelse Luterliku kiriku usuteaduse instituudis, Tartu Ülikoolis ja akadeemias nord. Vaimulikuna on ta hoolitsenud ka rahva üldise vaimse silmapiiri avardumise ja mõistmisvalmiduse kasvamise eest. Pole raske arvata, et kui need meest lõpuks ühisesse arutellu sattusid siis jätkus juttu kauemaks, kui siia kahte tundi ära mahub. Niisiis, kui teid huvitab, mida Vello Salo, Toomas Pauli, Einar Laigna veel rääkisid näiteks ususõdadest ja jumala hülgamisest armastusest ning Jeesuse vereliinist siis palun mingi arhiivi aadressil R2 ee kaldkriips, hallo, kosmos. Sealt leiate täies pikkuses ehk kolmetunnise saate, kus kõik jutud kenasti kuulamiseks üleval ning kostuvad ka vahepalaks kõlanud muusik Lea Dali iiliooni kaunid laulud. Alati on abiks kaadrest hallo kosmos punkt e kus üleval viidad, mis viivadki teid otse arhiivi. Raadio kahe kodulehel saate küberpessa portaalis alkeemia kosmonautide klubisse Facebookis. Nüüd aga, daamid ja härrad, raadio kahe kuulajad. Mul on väga hea meel pakkuda hallo kosmonautidele juubeli puhul mahlakad ja isuäratavad vaimutoitu, mida küpsetasime teile koos Toomas Pauli, Einar Laigna ja Vello Saloga. Mina olen raadio kahe peatoimetaja, tere tulemast hallo Kosmose 200. saate avalikule salvestusele. Hallo, kosmosesaade oli esimest korda eetris 13 juuni 2010. Ja esialgu oligi ta plaanitud ühe suvesaatena ehk siis 13-st osast koosneva välgatusena. Küll aga juba kuu aja pärast oli selge, et sellist võimsat Debutanti nagu hallo kosmos tegi kuu ajaga 14000 kuulajat järel kuulajat internetis, ei saa seda saadet küll nii varakult pensionile saata. Nelja poole aastaga on järjepanu olnud hallo kosmos peale seda enim kuulatud saade jutusaade raadio kahes ja värsked andmed oktoobrikuust ütlevad, et on ta seda jätkuvalt. Ma tänan autorit, Ingrit, Peeki. Aitäh Kristo, see on väga tore, et kõik peatoimetajad, mida siin nelja poole aasta jooksul on olnud juba mitu, et algas kõik, siis peatoimetajaks oli Heidy Purga seejärel Henry Kõrvits ja nüüd Kristo Rajasaare ja kõik on väga sümpaatsed, et saade on endiselt eetris, et kellelgi ei ole maailma ja eluministeeriumite avastamise vastu midagi, et see on tegelikult olnud väga oluline, et on selline oma tiimipoolne tugi. Tänud peatoimetajatele, et ma olen väga rõõmus selle võimaluse üle, ma olen viimastel kevadel mõelnud, et see on mu elus üks kõige rõõmustavamaid asju. Kui ma mõtlen, saate hallo Kosmos peale mõtlen nende inimeste peale, kellega mul on olnud võimalus rääkida, siis mind valdab lihtsalt tohutu rõõm ja tänutunne, et aitäh et olen sellise võimalusega õnnistatud. Ja muidugi tänan kõiki, kes on terve selle pika aja jooksul, mida ongi nüüd tänaseks neli ja pool aastat 200 korda abiks olnud. Meie helivõlurid, Sirje raud, Monika Tamm, Margus Müür. Raadio kahe tiim, minu vaimne perekond, eufon, saate salatoimetajad, kes aeg-ajalt aitavad ja käe alla panevad. Ja kõik abilised ja sõbrad, kes on aidanud nii täna kui ka teistel kordadel. Tänane õhtu on, on enneolematu ja on haruldane ja on unikaalne, et need sõnad täna siin kasutatuna ei ole devalveerunud, nagu tihtipeale neid igasuguste sündmuste puhul kergekäeliselt välja visatakse, et see tänane kooslus, mida te minu paremal käel, näete, ma, see idee kuidagi tuli mulle hääl selliseid kevade lõpu suve alguse õhtul ma mõtlesin, et ma tahaks midagi, mis Gregi ülendaks hinge ja oleks eriline ja tõstaks kõrgemale ja ma mõtlesin, et vot see oleks midagi, mida ma kindlasti tahaks teostada ja läks aegagi ainult kõigest veidi üle poole aasta ja siin on meie tänased külalised. Mul on väga hea meel tervitada ja esitada meie tänaõhtust väga erilist kooslus siin laval toomas Paul, Vello Salo, Einar Laigna, tere tulemast. Kõigepealt veel kord suur aitäh, et tulite, mitu päeva, mind on vallanud selline tohutu rõõm, elevus, kerge ärevus, aga peaasjalikult selline suur rõõmutunne, et aitäh. Ja ma mõtlesin pikalt, et kuidas seda tänast üles ehitada, sest tõesti, millest rääkida, seda on väga palju, et me võiksime, ma arvan, besteldasin tunde tunde ja siis teha väikese pausi tukastada ja siis veel ja veel ja veel arutada, sest maailm on ju põnevust, erilisust ja mõtisklemisväärset täis. Aga alustagem vast ikkagi hetkeolukorrast argipäevast, et noh, võib-olla see kõlab meelevaldses enam, ma tean, et keegi ei taha sellist üldistusi teha, aga ikkagi kui me hakkame siit sellist mõtisklus lahti punuma, siis tahaks teada teie arvamust, et mis seisus me inimkonnana tänasel päeval oleme, millised on tänapäeva ühiskonna ja eriti meie praeguse sellise vaba ühiskonna ja meie vabaduste head ja halvad küljed? Mina olen kõige vanem, eks ma siis hakkan peale. Tervitan kõiki kaaskosmonaute. Niikaua kui inimesi on, ma arvan olevat küsinud, kust me tuleme, kuhu läheme ja ei ole veel kuskile jõudnud. Nii et lohutuseks teile kõigile. Ega me täna ka kuskile ei jõua. Aga võib-olla on meil korralik meelelahutus. Nietzsche saratustra algab sellega, kuidas saratustraam pikalt mägedes mõtisklenud mediteerinud ja selle kosmilise tõega vastamisi tunnetanud olulisi tõdesid inimelu maailma kohta. Ja ta tuleb mägedest alla selle rõõmu ja lootusega, et nüüd ma räägin teistele ka. Ja kõik tulevad ja et seda on kõigil inimestel vaja. Ta jõuab linnaväljakule, aga seal on laat ja laadal on köietantsija, kõik vahivad seda köietantsijat. Ja kui saratustra ütleb, et ma tahan teile rääkida tulevasest ja üliinimesest, siis inimesed pelutavat silmi ei huvitu sellest ja lähevad köietantsijat vaatama. Käia tantsija kukub alla, saab surma. Siis tavaliselt jooksevad kõik hirmuga laiali ja ainukene, kes läheb seda alla kukkunud köietantsijat, siis veel uurima ja vaatama on saratustra. Sellise sissejuhatusega algab üksmeeleheite karjatus ühe väga tundliku natuuri poolt. Väga-väga tundliku natuuri poolt. Ja tema raamatu mõte on selles, et inimene sellisel kujul, nagu ta praegu on ilmselt. Ei vasta mudelile arhed tüübile ideaalile on vaja nagu tema seda sõnastab, üliinimest. Aga, et seda üliinimest veel ei ole. Ja olles ise nüüd pärast armeeteenistust juba aastaid nii erak filosoof oli mul natuke ka niisugune tunne, et ma tulen nagu saratustra mäest alla. Ja mis ma rõõmuga näen, siin on saalitäis inimesi, kes ei lähe köietantsijat vaatama või ütleksime siis tänapäevaselt ei lähe näosaadet vaatama, ma olen ka teadlik, et niisugune. Väga sügavamõtteline saade on rahvale. Niiet et ma saan oma pingetest lahti, mis mul tee peal olid ja tere tulemast siis maa peale, kõik. Katsume siis koos midagi arutada sellest, kes me oleme, kust me tuleme. Ja põhiasi, mis on inimeksistents, peab olema mõtestatud. Tal peab olema kaugem eesmärk ja selle puudumine ongi kaasaja tsivilisatsioon see armetu tarbimisühiskond. Aga ma seekord nüüd lause pealt enda lõpetan, et ma kohe kõike oma põlgust ühe korraga välja Tere õhtust. Me oleme isa heinariga just vastupidised. Minu meelest on maailm väga mõnus ja inimesed on igal pool lõbusaid ja kenad ja nad on niisugused, nagu nad olla saavad. Sest kõigi maailmaparandajate on see häda, et nad surres tunnistavad, et küll on hea, et ma siit nende käest ära pääsen. Maailm ei ole paremaks vahepeal läinud. Aga ikkagi küllap libiits õigused, elame selles maailmas, mis on parim, sest ta on ainukene, mis on reaalselt olemas. Me võime kujutleda ja tahta, aga tegelikult, mis seni on õnnestunud, on õige natukene parandada. Ja kui ma Ingrid silu küsimust nüüd otseselt võtta, need, mis praegu muret teeb, muret teeb see, et nafta otsa saab ja siis sellega orgamoraal otsas. Nii et see sellest peale kadus orjapidamine nii Venemaal kui Ühendriikides. Ja ei tasunud ära enam, kui tulid aurumasinad, kui võeti fossiilkütused tarvitusele. Nii et kõigepealt tuleb hinge kinni pidada, et meie eluajal otsa ei lõppeks, aga kui lõpeb, siis on jälle seesama, mis enne oli. Nii et Boraal sõltub otseselt fossiilkütustest. Mina olen pandud siia kahe vahel istumas või võtan niisuguse kae vahel positsioonid on küllalt halb, küllalt hea, võiks parem olla. Seni on poordis, ega mul ka selle vastu ei ole, kui ta parem oleks. Ainult kahtlen, kas seda nii väga noh teha saab. Vaata eesti keeles võib alati öelda paremat teile ütled head ööd mulle, ma teen paremat sulle. Jah, selles mõttes, et kui teil on üksteise mõtetele midagi lisada, vastu väita, siis tundke ennast vabalt, et me ei pea selles mõttes nöörile käinud väga siis on, positsioneeringu on väga hea. Aga milles siis asi on, miks on nii, et inimestele tänapäeva ühiskonnas on materiaalsed väärtused kõige olulisemaks saanud mis siis juhtus või on see kogu aeg nii olnud? Lihtsalt teame sellest. Et see ei olnud võimalik siis kui kõigile ei jätkunud see alles siis, kui energiat oli nii hirmsasti ja odavalt käes. On muutunud võimalikuks, et igaüks saab seda, mida ta süda kutsub. Ega inimene pole ju muutunud, oleks ikka tahtnud nii elada, kui ei ole siis ma arvan, et me kõik sööme tunduvalt paremini elavat tunduvalt kompordsemalt kui mõisasaksad 150 aastat tagasi oma igavesti niiskes kivikolakas ja, ja noh, mis seal sul süüa oligi. Meie sajand on infouputuse sajand, minul ei ole ülevaadet, sellepärast majan uppunud mehe juttu nagu paljud teised, kes on info Surval ära uppunud. Ma, või uskuda, et kellelgi on ülevaade, aga see ei anna mulle ülevaadet. Kui palju halbu või häid inimesi on praegu maailmas, ma ei tea. Võin aga loota, kõik võivad loota. Ja peamine, kas ta on siis probleem või, või, või boonusvabadus. Ilmselt meil on vabadus teha, mida tahame rääkida, mida tahame, vähemalt praegu. Noh, ma mäletan veel seda aega, kui ma olin siin. Ühe Nõukogude asutuse keldris ja küsiti, et kes andis loasalule sõna anda, küsiti ülevalt poolt. Need olid teised ajad, ei olnud alati võimalik rääkida. Meil on see kulle vabadus olemas ja tänage jumalat selle eest, et meil see on. Kui kauaks veel, seda me ei tea, 41. aastal ei oodanud ka keegi, mis juhtus, aga praegu meil on ja on sellega ühenduses ka siis mitme käsidus vaadetes ja see on minu arust väga tore, olgugi et kõigega ei saa keegi nõus olla. Miks on maailm kujuneb nii, et materiaalsed väärtused on muutunud kõige olulisemaks? See on sellepärast niimoodi, et inimestel ei ole elu eesmärgistatud, selle mõte ei ole selge. Ja kui reisides sellistel maadel ja rahvaste juures kus Meie silmis ei ole korda selles mõttes, et nõgesed on põlvini ja ei hoolita, et see olmeelu oleks viimseni välja lihvitud kõik. Et kuidas need inimesed samal ajal on ääretult kenad, südamlikud, lepivad vähesega. Et kuidagi puhkad nende juures. See maa ei ole siit kuigi kaugel. Praegu nii õhutatakse viha, selle maa vasta. Aga see oleneb sellest, mis inimesel kõige tähtsam on. Kui inimesel on tõeline huvi, millegi vasta ja tahe siis ta pühendub sellele ja muud asjad, muust ta ei hooli. Mul on üks prantsuse sõber paljude hulgas. Ta on pärinud oma esivanematelt suure lossi viinamarjaistandused ja aastal 2001 ütles ta mulle, et nüüd ma enam ei pääse, et ma olen sunnitud ehitama WC ja dushiruumi kuni aastani 2001 selles lossis, mille seinad olid kaetud seal brokaat trapperiga, kuldsed liiliad sees ja loksus tualeti asemel oli tal keskaegne niisugune Dansker geni plaat, auk sees, 2001. Aastal. Aga kujutan ette, kuidas meie inimesed selle peale Kertsutaks, ülbelt nina, suures üleolekutundes, aga et mis siis kultuur on eri aegadel on tähelepanu eri asjadel. Kas me tõesti arvame, et need inimesed, kes ehitasid gooti katedraale, kes lõid niisugust esteetikat filosoofiat et nad ei oleks osanud teha siis ühte head vannituba või dushiruumi või WCd nende huvi ei olnud seal? See oli kõrvaline asi, huvid olid mujal. Meil on keskne huvi see, et need ruumid, sanitaarruumid on ka muidugi väga tore, mulle ka meeldivad nad. Aga kui see saab elus põhiliseks, et see olme peab olema niimoodi välja lihvitud siis mis selle all täpselt mõeldakse, kas esikohal on esteetika või siis ka põhiliselt see kõik need mugavuse aparaadid, et elada võib väga lihtsalt? Kultuur on ikkagi inimesel sisemine, selleks peab olema hinge ja vaimu. Ja ma olen reisinud niisuguste rahvaste juures, kes meie silmis elavad primitiivselt, aga ma olen leidnud sealt väga kõrgeid eetilisi arusaamu, väärikust, uhkust. Ja et see piir on pandud, millest alates ollakse valmis ka kasvõi surema. Aga nende väärikust ja uhkust ei tohi puudutada. Aga väline elu külg on üpriski lihtsakoeline ja meie silmis vast ütleme siis maha jäänud või arenematu, nagu see on. Nii et meie tsivilisatsioon, see, ma pean silmas siis kristliku kultuuripärandi maailma. Me oleme viimasel 300-l aastal ilusti kaotanud elu tõelised alused ja eesmärgid. Ja kui me peame koos elama ühe teise kultuuriga, mis olemuslikult ei ole küll palju erinev, kuid mis on säilitanud kosmilise trantsendentaalse elu eesmärgi ja mõtteseest naat, tõrjuvad meid ka sellest sellest reaalsest maailmast välja. Nad pärivad selle maa. Nii et siin on väga karmid seadused. Küsimus on ju nii, nagu Hamlet ütleb, olla või mitte olla ka meie rahva kohal on see küsimus praegu teravamalt kui kunagi enne. Sest kui minevikku, sõjad ja katkud hävitasid füüsilise osa inimestest siis palju ohtlikum on, kui hävitatakse täiesti rahuaja olukorras inimestes need eetilised väärtused, elu, kosmilise mõtestatuse, elu kõrgema eesmärgi ja väärtuse. Kui see ära kaob siis jäävad järele ainult materiaalsed huvid ja teatud nisukesed lodevat mõnud mida nimetatakse mandumiseks, nii et minu silmis läänemaailm on praegu manduv maailm ja sellest võiks ju nii palju näiteid tuua, aga neid iga päev räägitakse isegi palju. Väga ilusti, üks sõjaväelane pilkas hiljuti Rootsi piirivalvet, mida siis oodatagi nendelt roosades kleitides Sooneutraalsetest, rootslastest, mõni ime, et nad ei leia, kas seal siis on allveelaev või ei ole. Mina teadsin algusest peale, et seal ei ole midagi. Aga kui ta pidi see siis ikkagi on, et kas võib-olla hoopis nii, et kui kõik sellised maised olmelised materiaalsed, et probleemid on lahendatud, inimene on loonud endale selle mugavuse, mingi sellise baasi nii-öelda Maslow püramiidi aluse on ära täitnud, et siis tal on see vabadusaeg võimalus hakata mõtlema suurte igavikuliste edasi viivate teemade peale hakata tegelema vaimsusega või hoopis teistpidi, et, et siis muutub ka vaim laisaks. Kõige suurem enesepettus, sa teed seda kohe või sa ei tee seda üldse. Ma olen seda ise kogenud, et kui ma oma eraklate ehitasin, et see võttis ka üksjagu energiat ja kui see valmis sai, siis läks mitu nädalat ennem kui uuesti sai raamatu töö käima. See oli muutunud nagu omaette. Ja oht on alati selles, seda peab oskama ise jälgida. Et see oli ainult vahend millegi jaoks, mitte omaette eesmärk. Kui vahendi ülesehitamine muutub omaette eesmärgiks, siis noh, ongi vahetus toimunud juba. Nõukogude ajal öeldi ka niimoodi, et materiaalne heaolu kasvab masinad teevad töö kõik ära ja inimene ainult täiendab ennast. Teate mida inimene hakkab siis tegema, laisklema, see on kõik, mis ta siis teeb? Härra Salo, mida teie mõtlete? Mina tuletaksin meelde, et esimesel advendil algab juubeliaasta maarjamaa, kaheksa sajandit. Juhtus nii, et juhtunud mina juhust ei usu, aga aastal issanda aastal 1215 ristiti Ugandis ja Sakalas siis Lõuna-Eestis ütleksime praegu suur hulk inimesi, sadu, võib-olla isegi tuhandeid. Kogudus siis veel ei olnud, ei asutatud. Sest tollal kuulus kogudusse juurde üks vaimulik ja ükski ei julgenud tollal Eestisse elama asuda. Selleni läks veel oma viis aastat. Aga samal aastal 1215 oli tolleaegne ülemaailmne kirikukogu kus kaks meie kandi piiskopi Riia ja eestlaste episcappus Essonum andsid kogu maailmale teada, et vaata, seal on üks kiriklik uudismaa. Ale põletamine, Terra Mariana ema maa, millest ongi saanud meie ilus maarjamaa nimetus. Nii et on põhjust järele mõelda, mida oleme selle 800 aastaga saavutanud meie ristiinimesed. Ja mida peaksime sellest õppima. Ja kuidas astuda üheksandasse sajandisse. Sest ristiusk on lootus, usk on kindlasti sihitud tulevikku. Uusma Kristuse tagasitulemine. Mida me võime aga praegu siin kohe ära teha. Ja minu mulje ma loodan, et see on ekslik see, et et Kristuse uus käsk on vähetuntud isegi kristlaste hulgas. Et kõik arvavad teadvat jumala kümmet käsku. No need anti väga kaua aega enne Kristust ja kui Jeesuse käest küsiti, et mis on seaduses suur käsk nimetatud ühtigi teistkümnest vaid armasta jumalat kõigest väest, seda teati juba siis see ei ole kristluse käes. Tema uus käsklusi Johannese evangeeliumis ilusti kirjas on, armastage 11, nii nagu mina olen teid armastanud. Ristiusk on vähetuntud, Eestimaal vähetuntud. Siiski peab ütlema, et umbes kolmandik eestlastest tunnistavad ennast kristlaseks, nii nagu kogu maailmas selles suhteliselt suurt erinevust. Aga kuidas seda käitume, kas, kas ja kui palju on Meie elu kristlik ja kuidas võiksime parandada? Kindlasti võiksime, keegi ei keela midagi paremini tegemisse. Minu arust see, kes on, kes ütleb midagi halba oma liigemisest, ükskõik kas ta on kristlane või mitte. On ristiusust lahti ütelnud. Ta ei armasta oma ligimest. Võiks lühidalt kokku võtta, siis on küsimus tuleb igasugusest väitest. Jumal on armastus, on meid armastajat, eks loonud, on meile käsu andnud armastada üksteis, nagu ta meid armastab. Kogu ristiusuõpetus olete kuulnud? Ja nüüd mina olen üks kuradi prohvus ehk ülikooli professor ja kombeks on anda alati literatuuri. Ja siin ma tutvustaksin ühte väikest asja. Tark mees taskus katoliku kiriku katekismuse kompendium. Soovitan kõigile, siin on, mis mõistuslikult on maailma suurim ja vanim kiri kirja pannud. See on siin sees olemas. Vabadus, loomine. Ideaalid kõike võite leida, see on nagu väike entsüklopeedia, mis lugemisraamat vaid oleks hea, kui see oleks meie ajakirjanikel riiuli peale. Ta teaksid, millest on jutt. Sest neil on selle kohutav lahmimise tõbi. Et räägitakse asjast, milles inimesed on eriarvamisel. Kuidas te teete ühele pimedale selgeks, mis asi on värv? Adverbides tuleb rääkida neid, me näeme, need väga ilusad nii edasi. Kui Nõukogude liit oli kõige demokraatliku maa maailmas mis oli siis läänemaailm, demokraatia sama sõna veeemmos kreeka keeles rahvas, gradia, võim, rahva võim, see magus rahwelloid, midagi ütlemist oli rahvavõim, kõige parem rahva võim maailmas või kuidas on hea siis alguses selgeks teha, millest räägime, ja tänase kahe tunniga kogu universumi me ära ei seleta. Aga halvustame teha küll. Ja eriti ka kaasa mõtella sellel juubeliaastal, kuhu me oleme ristiususõnumiga siin maarjamaal jõudnud. Mida me saame teha sellel eesseisval üheksandal sajandil. Meie, kes me siin konkreetselt lihas ja luus oleme, et see Eesti oleks mitte viia Rammusama rahva hulgas vaid viie hoolivama rahva hulgas. Aitäh Toomas Paul, millised miinused on materialism il religioonina, kui me võtame tänast sellist olmekultus tarbimisühiskonda, kõik on välisele panustatud. Rollijaotuse põhjal pean mina rääkima täpselt vastupidist juttu ja see tähendab, et isa, Vello, sa ütlesid, et see, kes ütleb kaasinimese kohta midagi pahast on ristiusust lahti öelnud ja siis kukkusid lahmi Aid ajakirjanikke kiruma. Laenarist ärme räägi. Ühesõnaga. Mina asja hoopiski midagi öelda, sellepärast et panin papi särgi selga. Ma arvasin, et kui ma tulen siia pühade isadega saatesse, siis ma pean olema ka nagu viisakalt riides ju. Ja nüüd tuleb välja, et nemad on ära võtnud särgi ja ja, aga noh, see tähendabki, et mina pean ikkagi püüdma seda maailma natukene kaitsta, pole tal ühtegi nii viga. Miks seda klaseti ei olnud, tead, Einar 150 aastat tagasi oli vesi kõige ohtlikum asi, millest inimesed eemale hoidsid. Vee kaudu käis nakkus, see, see, seda ei saa üksinda välja võtta. Pirita kloostris joodi ainult õlut. Just vee joomine, vee joomine on väga nakkuse enne bakterite avastamist. Juba oli ta nii, et see v niisugune puhastav toime see on kuivõrd ja kas seda on, on ikkagi ka üks komponent lihtsalt selles kogu selles maailmakäsitluses. Aga selle armastuse sõnaga on minul küll allergia endal karikas pigemini hoolimine karuna maha karuna budistliku terminina. See on teisest inimesest hoolimine, aga niipea kui sa ütled armastama, siis koheda noh, liiga emotsionaalne. Noh, kui rääkida kõigepealt nendest terminitest paikapanekust. Aga sinu küsimuse ma jõudsin ära, unustas. Materialism valitsev tänapäeva läänemaailmas valitsev religioon. Reali ei usu, minu meelest on eestlased ja kõik need niinimetatud materjalistit tegelikult lõpmata kergeusklikud. Ebausku pole kunagi nii palju olnud, igasuguseid asju saad sa nii hõlpsalt maha müüa, sööta, ütled, et see on keemiline ja ja kohe nad usuvad ka, et see on keemiline, aga, et, et see, mis kasvab peenral, see ei ole keemia ja nii edasi, see tähendab, et materialism on sõimusõna, tegelikult, aga need meie aja inimesed on lihtsalt teistmoodi disponeeritud. Aga kõik need komponendid on ikka olemas. Ma tänan, härra Salotteta tegi väga hea pöörde, meie jutus juhtis tähelepanu sellele, mis on hea ja kõige olulisem. Ilmselt peab just seda kasvatama. Viimane kord bene tiiklaste kloostris oli ka arutelu selle üle, et ühes on kõikidel üksmeel see, mida me ei taha ja mille vastu me oleme. Aga oluline peaks olema see, mille poolt me oleme. Ja selle hea poolt siis köik koos olla. Enne kui läheme paavsti sõnavõttude juurde, mis on viimasel ajal olnud huvitavad siis Toomas Paul ikkagi, kuidas selle jumala ja teaduse kokku sobitamisega siis on? Seda raamatukest soovitan seal siis saagitu prantsuse filosoof elas peaaegu 100 aastaseks ja kaks astrofüüsikud. Et see on üks äsja arusaadavas keeles Johannes Esto ühingule ilmunud ei ole kallis ja ma arvan, et sellele kuulajaskonnale kõigile kättesaadav ja väga õpetlik lugemine Ja pealkiri on jumal ja teaduse. Jumala teadusteel metarealismi poole, see metarealism on omaette ooper, aga just mis astrofüüsikud ütlevad loomise kohta. Olles. See tundub väga sümpaatne ja niikuinii on ju meil need arvamused ainult sümpaatiad, et kõik, mis olemas on, on jumala maailm. Ja see on ju seesama, et elame parimas võimalikus maailmas, teistsugust ei saagi olla. Nii et sellega on suuresti ka need küsimused vastatud ja see ei tähenda, et ei võiks nüüd katsuda paremaks teha, sest see paremaks tegemise tung on ju ka sellesse maailma siis nii-öelda sisse kodeeritud. Sa teed, mis sa teed, oled vastu sellele või poolt? Täitsa ükskõik, tulemus on ju ikkagi see, et see üks ja ainukene maailm on ainukene, mis olemas on ja ta on just niisugune, nagu looja on teda tahtnud. Nii et ma jään ikkagi oma pöörase optimismi juurde, et kõik on okei. Aga lähme siis siit edasi. Paavst Franciscus esimese sõnavõttude juurde Ta on, erineb eelmisest paavstist bene Dictusest üsna palju, nii vormilt kui ka sõna võttudelt. Ja hiljuti, 27. oktoobril Vatikani Teaduste akadeemias pidas ta kõne, mida siis maailma meedia vahendas, et võib-olla Vello Salo oskab siin kommenteerida, mida ta siis täpselt ütles, aga mis siis jõudis meediasse, oli see, et ta teatas, et, et suur pauk ja evolutsiooniteooria on õiged ning pole vastuolus religiooni ja kirikuga, vaid on oluliseks aluseks jumala mõistmisel. Evolutsioon näitab liikide teket, evolutsiooniteooria ei ole vastuolus piiblis kirjeldatud maailma loomisega ja sellest paavsti avaldusest tegi omad järeldused. Eksopoliitikaekspert Maicel Salla. Kes ütles, et paavsti kõnes olnud väljend universumi olendid. Et sellega viitab paavst maavälisele elule, mis on arenenud sellisel viisil, mis ühtib siis jumala kui looja plaanidega ja ta ütleb oma sellise arvamusavalduse lõpus Maicel Salla siis et see on tõend sellest, et katoliku kirik valmistab maailma ette suurteks uudisteks seoses intelligentse maavälise elu olemasoluga. Siin on nüüd tegelikult kaks küsimust põimitud, üks on selline nii-öelda tavaline, et mida siis arvata sellest suure paugu ja evolutsiooniteooria kohta käivast ütlusest ja mida siis arvata sellest teisest natukene võib-olla ulmelise vana tundu vanasõnavõtu tõlgenduses. Paavst tulid kapist välja, paavst tuli kapist välja, kui teadlane. Ei lihtsalt selle teatega, et suur pauk on ikkagi üks hea asi sest kes selle sõna muidugi oli Fredhoil, kes lansseeris sõna- ja iroonilises võtmes, et tema meelest oli see võimatu, kuigi Taali teaduskirjanik ja nõnda aga asja ise esimesena sõnastas ju preester George meeter. See oli 27. 33. aastal, kui ta tuli selle algaatomiideega välja. Ühesõnaga paavst nüüd lihtsalt annab oma imprima ratturi sellele ja tuleb välja, et teadus on noh, vahepeal lihtsalt kah järgi tulnud, nii et ta julgeb kah tulla välja. Muidu oli üks väike preester selle jutuga, ainult, aga üksainuke häda on, et nii nagu teen, ütleb, et kirik, kes abiellub oma ajastu teadusega, võib väga ruttu leseks jääda. Et selleks ajaks, kui, kui paavstid hakkavad neid asju ütlema, on juba need asjad. Üle-eelmine. Seisukoht ja mina õnnitleks kõiki pauguusklike üks kord, mina noori elus nagu teie praegu, keegi seda ei usu, ma olen praegu ainult ilusad ja seda ei taha keegi. Aga ma tahtsin kangesti pauku teha ja olin Soomes sõjaväes ja väga hea meel oli, et seal oli võimalik paugutada. Aga nüüd mõtelge veel midagi lollimat välja, kui see bigbänd on, midagi ükski kõrv ei kuulnud kõrva, ei olnud veel olemas. Nüüd minule tõi see, kuidas öelda see Teaduste Akadeemia ees peetud kõne, mis on hästi lühike Tõi meelde aasta 1945, kui mina jõudsin Rooma linna, siis sõda paiskas nagu öeldi, või ja läksin Eesti vabariigi endise viimase ennesõjaaegse saadiku Johan Leppiku jutule. Üks õpetusi, mis mulle meelde jäi, ütles Vatikanis ei jookse keegi, neil on ekstra pikad kuued selle jaoks et ei pääse jooksma. Ja nüüd see, mis pärast seda mainin. Eestis arvatakse, et katoliiklased, kõik ühepikkused ja käivad ühte jalga ei käi. Ja paavstil võib-olla oma arvamine ja see ei ole mitte kiriku õpetus. See selleks, see selleks. Aga nüüd, mis ta tõesti ütles, ju, teevad midagi vaid rõhutas midagi, noh, ütleme selle kohe alguses ära, paavst on täiesti katoliiklane. Ei, ei ütlenud usust lahti ega jaganud teadlaseks ega midagi. Vaid Teaduste Akadeemia istungjärgu alguses. Teie tegelete nüüd niisuguse tähtsa mõistega nagu natuur loodus, rõhutan neid kahte aspekti siis. Ja see on siis kogu jutt, mis oli ülejäänud, mis nüüd siis kolumnistid. Ehk mina nimetaksin neid lehe täistegijateks, mis nemad sellest välja mõtlevad, see on nende vastutada. Meie ajal oli niisugune asi, et kõik aega uudiseid vaja ja kella kuueks kuuks meie saade hakkas peale paljudes toimetusse peab olema 32 lehekülge täis tehtud millega see on, ei ole väga kriitiline, sest pärast võib vabandada pisikeses Türgis, et et me nagu, nagu eksisime. Mis oli see eriti lõbus lugeda selle isakade kommentaatori poolt, et, et paavsti sõnutsi töötavad jumal salapärasel moel kulisside taga. Seda paavst kindlasti öelnud. Aga mis ta siis ütles? Millest oli juttu siis see natuurist ehk? Eesti keeles väga ilus sõna looduses eesti keeles ilus sõna, kuna ta räägib loojast. Loodus on see, mis on loodud, mis on loojast pärit. Nagu oleks mingisugused muud seadused, ega me ei leiuta seadusi, avastame loodusseadusi. See oli siis esimene asi polio soolosotoliinale taanaenud rõhutada et. Jumal Kristus, mis on sama asjaga, ta on praegugi veel meiega kõiges selles, mis on loonud. Ja midagi muud ei ole. Kõik olevused, mis nad on loonud, on loodud. Kui me teeme nendesse, eraldame need nüüd maavälisteks ja maapealsete, eks siis on meie teha. Ja me võime seda teha ja neid ufosid on leiutatud ja nähtud ja eitatud ja aga see ei ole üldse selle kõne teema ja mängida nimetab nimepidi, aga mitte ta seda pooldaks. Siis mis on aga väga oluline selles kõnes ja mida kommentaator ei ei maininud, see kommentaator, kes mulle anti siin delfis ristides on vabaduse küsimus. Nimelt maailm või kogu universum on räägitud multiversumist, aga see oleks universumil on mitu osa. See on niisugune tautoloogia või liigne liin, kõnelemine, et universum, see, mis olemas, on olemas. See on kõik maailm, ilma ilma maanteid on kaks eri asja, aga kus käib vahe, see ei ole jällegi meil võimalik tänase lühikese ajaga selgeks teha. Aga et loodusseadused mõjuvad, tegutsevad, toimivad kogu universumis. Ja mitte keegi muu ei anna seal seadusi. Inimesel on tehtud erand, temal on andnud vabadus ja koguni ülesanne kaasa luua. Mis piibli esimese leheküljel on. Inimene paneb nimed loomadele ja nimetan seda, panin need on tema nimed. Või puid ei olegi? Võiks, me ise paneme. Aga siin oleme jumala koosloojad, kaasla loojad. Kaasasündinud kaasa loodud loogika piires öelda. Jumal on looja, on meid oma näo järgi enese sääraseks loonud järelikult loojateks. Ja me loomegi igaüks ühe mikrouniversumi. Minul on oma maailm, elan omas maailmas. Vasakpoolne naaber elab omas maailmas, parempoolne naaber elab omas maailmas. Kui palju nad sarnased on? Vaevalt et kaks maailma on täpselt sarnased. Selles universumis tunneme. No me ei teagi, mismoodi see universum välja näeb. Soovitan ka ühte väga paksu raamatut tähistaevas meie astronoomide poolt välja Tartus hiljuti väga hästi tehtud raamat ise loeks, kui jõuaks. Aga mõnda asja ma olen sealt juba järele väga ilusti öeldud. Et suure paugu teooria on üks teooria. Meile on antud siis vabadus olla kaasloojad ja seda maailma koos loojaga ehitada. Me võime seda muidugi ka proovida üksipäini teha. Mis sellest välja tuleb, võib võite ise ette kujutada. Aga et nüüd hakata selles paavsti ühes kõnes sõnavõtust tegema mingisugust ennustus katoliku kiriku mingisuguse pöörde kohta. No see ajab ikka väga naerma. Kiriku õpetus on selles pisikeses targas mees taskus, kompendium on kõik antud, mis on mõttelises valdkonnas ratsionaalselt öeldav. Ja seda koostavad kirikukogud. Muidugi ka paavst siis, kui ta räägib kiriku õpetajana ametliku õpetajana, mida ta ei teinud selles kõnes. Nii et sellel kõnel on ainult. Relatiivne väärtus paavstil on õigus oma arvamust esitada aga see ei erine milleski sellest, mida kirik on siiamaale õpetanud. Et esimene reve laadse ilmutus, mis meil sellest maailmast on, on loodud asjad ise. Need seadused, mille järgi nad toimivad. Et päike tõuseb homme hommikul kell nii ja nii palju üles see ei ole mitte sellepärast ta meie kalendrisse nii trükitud, vaid me oleme ära mõistatanded sel ajal ta peab tõusma, sest looja on temale selle käsu. Kui suhtes, mis selles siis nii hämmastavat on, see on jälle keeleküsimus. Esimestel sajanditel formuleeriti juba palju ammu enne tuntud tõde, et maailm kreatsio, eks nihilo. Jumal lõi maailmaeimillestki. Kellele meeldib see sõnastust tarvita, kui seda, kellele meeldib, see see pauguga käib, siis palun ei ole ju mingit vahet jälle kas see jälle on siis tõesti nii mitte millestki tehtud, tee suur, nii suur teema. Aga nüüd veel nii palju kirikust ja hingest. Kirik vastutab sotsiaalse ühiskonna ees. Ja selle tõttu kirik ei saa eeldada et kogu elanikkond õhtul sulgub vaikselt kuskile kabinetti ja hakkab uurima käsikirju, raamatuid, teadust. Seda ei ole vaja nõuda ja ei saagi nõuda. Inimesed peavad oma eluga toime tulema. Omavahelised suhted sotsiaalses ühiskonnas, perekond, suhted inimeste vahel. Seetõttu see doktriin, sotsiaalne doktriin, millega kirik tegeleb kultuuris laialt, seal ei tegeleta kõrgete teaduslike probleemidega, aga kirik on hierarhiline. Ja kui te olete teatud eelduste ja huvidega siis te saate selles kirikus teise staatuse teie uurite ja teate asju, mis ei kuulu avalikule plaamimisele, kuna see tekitaks ainult segadust. Kui te saaks pilku heita korra Vatikani salamuuseumitesse, mis seal hoitakse minevikust see kummutaks kah palju neid arusaamisi, see on üldised. Kirik teab palju asju, millest ta ei räägi sest nende rääkimisel ei ole mõtet sotsiaalse ühiskonna perekonna sotsiaalses toimimises kui ta näeks, missuguseid huvitavaid pealuid on olemas nii suuruselt kui kujult need pikapealised, mis on ja ütleme, kõik see vanem vanem pärimus. Nii et ei ole siin midagi sellist, mida need, kes võivad juba uurida kloostrite arhiivides ja seal nende materjalide kallal. Võtame kas või selline näide nagu sümboolika, mis on gooti kirikus. Kui te selle välja uurida, mis seal kõik on siis ta ehmatate ära, mis sinna köik on kätketud kui vanad sümbolid, kui missuguste tähendustega. Või kui küsida, miks gooti kirikute v süliti don draakonid istuvad seal Pariisi, jumalaema kiriku ümber? Ega ka ei teagi nii, kõike pole vajagi seletada, mis on, tuleb võtta, nii on siis asi töötab. Aga nüüd hingest. Evolutsioon on, aga see on hinge evolutsioon. Ja hing peab läbima palju niisugusi koolitusi ja ka eksameid. Kõrgelt arenenud hinged, kes saadetakse uuesti siia tat, säilitavad hingemälu. On vastuvaidlematu, et on inimesed kes veel enne igasugust kogemust siin maailmas, kes ei ole pulga voodist välja saanud. Nende mälupiltides on detailideni keskaja kultuuri, arhitektuuri, antiiki, kust inimene teab niisugusi, asju, mida ta iial pole saanud veel näha? See on hingemälu, mind ei huvita, mida mingid teadlased sellest arr jõuavad, selle korda üldse tahad, lihtsalt ei tea seda. Aga niisugused fenomen on olemas, need inimesed ja need inimesed kirjeldavad kohti väga peente detailideni välja ja lähevad hiljem vaatama ja ütlevad, et jah, ma olen ammu olnud siin, kunagi mäletan isegi seda kulunud kivitrepiastet. Mismoodi see kivimustrijoon seal oli? Köik. Neid näiteid on küllalt. Ja kui me läheme tagasi ristiusueelsesse aega ka Ameerika kontinendilt, told, teekidel, olmeekidel, nende kultuuris oli see arusaam, et kogu päikesesüsteem funktsioneerib tegelikult selle hingeevolutsiooniks. Ja vastavalt hinge arengule. Pääle surma leiad samale koha vastaval planeedil. Hinged, kes ei arene, jäi edele, lähevad madalamasse kihti, nii-öelda jäävad klassi istuma, viiakse isegi madala õppeedukuse tõttu tagasi veel madalamasse klassi hinged, kes edenevad, lähevad teistesse sfäärides. Nii. Nii et siit võib palju neid asju veel kirjeldada. Ma teen vihje niimoodi et kogu päikesesüsteem teenib siis seda ühte planeeti maad ja seda, mis siin toimub. Aga miks on kaks päikest ja tuleb välja, et see päike, mida me päikeseks peame, täie õigusega, on päike. Aga on veel üks teine päike. Son, Saturn Saturn on must päike uurides sellise organisatsiooni salajast külge nagu SS SS okultne organisatsioon, keda nimetatakse ka Musta päikese Orduks. Et mis on siis must päike ja sealt jälgi ajades avanesid äkki ootamatut. Huvitav, kui kellelgi on mingi huvi, siis te saate ka materjalid kätte, te kohe kukkuda sinna otsa. Nad leiavad ise täid üles, vaja ainult tõsist huvi tunda ja materjalid tulevad teie juurde ja teie juurde tulevad inimesed kes toovad teile need teated ja teadmised. Kui aeg on küps ja te olete valmis vastu võtma, tuleb võõras inimene ja toob sulle selle asja. Et Saturni kui kurjade jõudude On siis kahe kaks poolust, siin päris päike ja must päike. Ja musta päikeseordu oli siis SS, aga see pole ainukene. Ka Saturni Ocoldsed koondised või ühingud võivad võidelda ka omavahel. See sugugi ei seoneid milleski muus kui ainult kurjusest. Nii et hinge areng on oluline. Ja see aeg siin, sellel maisel Timmanentsel teel, kus me oleme pandud ihusse see on ka mateeria. Ja milles on siis kristliku religiooni hingearenduses nisugune heroiline joon kui paljudes religioonides ja idas, nagu budism, kuivõrd ta on religioon, käsitleb üldse elumateerias pahena, millest tuleb vabaneda. SEES kristlikus religioonis. Põhidogma on Jeesus Kristus kui kultuuri arhetüüp. Ta on tõeline inimene ja tõeline jumal. Tähendab, kui jumal saab inimeseks. Sellega ei ole ihus ja mateerias olemine mitte hukka mõistetud, vaid on öeldud, et sinu füüsiline ihu peab olema püha vaimu ja hingetempel. Jõuame antiiki Hellenismi kus hoolitsus harmoonilise keha ja harmoonilise hinge eest oli samuti kogu kultuuri kese. Kristluses on viidud see täiusesse, aga seda peab inimene ise tahtma ja ise tegema kiriku pühaduseilmaks tõendiseks. Minule on see, kui kiriku ajaloolasena teades mis kõik seal oma ajaloo jooksul juhtunud Ja kui palju inimlikke kuritarvitusi? Ei ole see kirikut kahjustanud kirikuna selle kohta on ilus anekdoot, kuidas juut tahab ristiusku astuda, ütleb, et aga ennem käin Roomas ära. Ja preester ütleb talle, et parem ära mine. Kui sa näed seda elu seal, siis sa enam ei astu. Juut tuleb tagasi ja ütleb nüüd kohe kiiresti tahangi astuda. Kirik, mis kannatab välja nii palju inimlikke vigu peab püha olema. Nii et see peab oskama ka seda näha. Kui näiteks ma olen olnud ise loengul, kus arst räägib suitsetamise kahjulikkusest väga põhjalikult, teaduslikult kõike välja tuues, siis vabandab häbelikult. Ma pean tegema vaheaja, ma lähen koridori suitsu tegema. Kas see teeb tema jutu tühjaks? Ei, ei tee. Tema vastutab selle eest, mis ta ise teeb. Mina vastutan selle eest ja igaüks, kas see, mida ta õpetab, kas ma seda ise oma ellu tahan ja suudan viia ellu. Aga tavaliselt süüdistatakse ideaali nagu ideaal ei kõlbaks, sellepärast et nii paljud inimesed ideaalini ei küündi. Ideaal peabki üldse olema vist niisugune, mida inimene kunagi kätte ei saa. Sest siis ta saab kasvada niikaua, kuni talle elupäevi on antud. Kui ideaal saadakse kiirelt kätte, aga kuhu edasi? Siis pole kuskile minna, järelikult polnud see õige ideaal. Õige ideaal on saabutamatu Emmanentses siinpoolses maailmas. Vaid sa valmistad ette selleks, et hing on küps minema nägemisse ja kõige mõist misse. Loengutel on hea teha sellist näidet, et joonistada püramiid lõppu üles kirjutada viimne absoluutne tõde kõige kohta. Ja alla joonistada siis pisikesi sipelgaid, kes ronivad seda mäge mööda ülesse. Ja vanem inimene ja õpetatum inimene on jõudnud pisut kõrgemale. Kes meist julgeks öelda, et Me omandame viimset lõplikku tõde. Me oleme ainult teel olijat. Ja professor on lihtsalt manuse tatud, pisut roninud kõrgemale. Ja teistel on võimalik teatud vigu vältida ja sealt siis ka lihtsamalt edasi minna. Nii et ma siin näen niisugust progressi arenguvõimalust, et seiske melu õlgadele, näete kaugemale. Rääkige mulle ka, mis te näete seal. Et niisugune õpetus oli kunagi ka mulle väga ilus, mis mulle öeldi. Ja siis viska redel minema, ära jääredeli peale pidama. Aga hinge areng on kõige olulisem. Ja olgu see tarbinistlik, evolutsiooniõpetus. Ma ei raiska selle väljanaermise peale energiat. Aga hinge evolutsioon, see on oluline. Ja kui olmegida tolteegid, kui minna teiste varasemate maailmakäsitluste juurde, et vältida võib-olla mõnele inimesele mitte meeldivat kristlikku kontseptsiooni siis läks inimhing pääle surma vastavale planeedile, selline, nagu tema areng oli. Kuhu hing oli arenenud. Ja selles mõttes kirik tunnistab evolutsiooni alati, et see on hinge areng mitte see, et saba kadus meil ära ja kahju küll, kui ma vaatan kasse, siis mul on nii kade. Küll oleks tore, kui oleks kah niisugune ilus karvane saba, mida võib rõõmuga liputada ja rõõmuga püsti hoida ja mõelge, missugune väljenduse võimalus selles kaduma läinud nagu kassisaba. Ma armastan kasse kohutaval kombel. Nii õigustan sellega, et ma austan jumala loodud. Et sellega ma veel jumalat vähem ei austa, aga et tema loodu läbima, näen siis ka, et ta on meie kõrvale pannud kõrgema olendi. Sest kas on meist palju kõrgem ja targem väga olulistes asjades, tema näeb kõrgemaid dimensioone, mida meie ei näe. Meie silm on niivõrd oma võimetelt mannetu. Me vajame teleskoope ja mikroskoopia, ei tea, mida. Kass vaatab pimeda sisetal ei ole vajagi midagi ja, ja palju muid asju. Nii et hinge areng on see, mis kõige olulisem on ja hinge areng just selles füüsilises kehas. Sest kristluse heroilisus on selles, et ta ei mõista ihus olemist. Paheks nagu budismis. Vaided tulebki teostada ennast selles väga rängas olukorras, mis on ihus olemine. Selles madalas dimensioonis tuleb vaim maksma panna selle füüsise üle. Jaa, kristlikus kontseptsioonis, kui Kristus on ühteaegu täiuslik inimene ja täiuslik jumal, see ongi see meie kultuurikontsept, mille järele me peame kasvama. See paneb mõtlema milline kõrge ideaal. Ja siis on küsimus iseendale. Mis sa sellega teinud oled? Mis me teeme selle eluga, mis meie kätte on antud mingil eesmärgil. Kes julgeks väita, et elu on mõttetu mateeria, kapriis? Millise volitusega me seda mainiksime? Keegi ei ole ju nõus sellega, et kui kõik on suhteline ja sellega on kõik nõus aga selle loogiline järeldus, siis järelikult kõik on lubatud ja siis sa enam ei kehti aha. Selge, järelikult tehke järeldusi ise, eks me ei saa ennast eraldada kogu kosmilisest suurest maailma tervikust. Selle varase teadusliku maailmakäsitluse, mis on siis seal ärkamise ajast alles või valgustuse ajastust algab. Siis inimene muutus nii rumalaks, et kõik, millele seletust ei leitud, seda ei olnud olemas. Ja teaduste areng on järjest tunnistanud olematute asjade siiski olemist. Sedamööda kuidas teadvus, alad ise on arenenud. Aga ükski teadvus ala pole veel lõpetatud. Ükski teadvus pole kaant kinni löönud ja öelnud kõik selles valdkonnas. Me teame viimse lõpliku tõe. Siis ärge rääkige veel midagi. On nii. Aga on neid, kes ka lõplikku tõde teavad, koni sinna jõutakse. Kui mõne kloostri raamatukogus kolm kuud olla? Siis mõtled, et kui sellest kõigest rääkida, siis hullumajja tänapäeval ei panda, aga välja naerdakse küll. Surnud, akadeemikud. On nii kivistunud, nad ei ole võimelised avardama oma mõistust tõdedele, mis kunagi olid üldtuntud. Mida vanemaid aegu uurid? Seda hämmastavam on see, missugused võimed olid inimestel. Kui käbinääre oli minevikus kastanisuurune, siis tänapäeval on ta pisikene herneterakene pidi olema kiiresti veel vähenenud. Ja floori hambapasta tõttu on selle ülemine ots lubjastunud ka veel. Mida te nõuate invaliididelt? Ei midagi. Sellepärast, kallid sõbrad, vaadake, mida te sööte. Mida te joote? Mis on see, millega me oma füüsilist ja vaimset tervist hoiame ja mis on need vahendid, mida peab teadma mis tahab suruda meid ainult vasaku ajupoolkera piiratud tegevusse? Ja parema välja lülitab. Selles on see oht praeguse inimesele. Ta tegelikult kosmosest eraldatud minevikku inimene. Meie arvates oli tema maailm pisike, tegelikult ta elas pidevalt universumi ruumis. Tänapäeval on füüsilised kosmoselennud ja inimeste teadvus on nii maa-keskne kui veel üldse olla, võib kummaline vastuolu mõtiskleda selle üle. Sest kõik vahendid on meil käes. Piisab ainult siin linnas olemise asemel minna elusa tähistaevaga paka sellise ilmaga metsalagendikule. Võtke vait kaasa, et nii ruttu külm ei hakka ja vaadake tähti. Süvenegi universumi ruumi suurusesse tajuga, lõpmatust. Ja siis hakkate mõistma, mis siin maa peal ka toimub ja. Aitäh, siis ta näete, mis seal liigub kõik pidevalt. Kui ma tänasest õhtust teada andsin, siis mitu tuttavat küsisid mult seda, et küsi neilt seda miks eelmine paavst Benedictus nii kiirelt oma ametipostilt lahkus sellisel ebatavalisel moel. Kiiresti ta ütles selle välja, et ma ei jõua enam. Ja see on täiesti mõjuv põhjus meie, meil võib tulevikus kolm või neli paavsti korraga olla, kui valitakse alati mõni vanem inimene kelle tervis ei ole enam enam kõige kõige parem. Me kõik mäletame ju Johannes Paulus, kes nii-öelda televisioonis suri. Et see ei ole midagi meeldivat. Tuleneda võib ta siiski olla, sest tema jäi ustavaks lõpuni. Ma arvan, et ka Benedictus aga kiriku või teenimise huvides sest armastus tähendab teenimis, siganes olete minu kõige vähemale vennale teinud, olete minule teinud, ütleb Kristus. Ja kui ma, kui ma ei jõua, on aeg tagasi astuda. Härra Salo, ma tean neist asjadest natukene rohkem, aga see ei ole tänase päeva teema. Mina ei tea nendest asjadest midagi ja nagu öeldi, need on kloostriarhiivis, mida ainult isa Heinar teab. Kui me rääkisime enne tänapäeva ühiskonnast oma valu ja võluga, siis millised võiksid olla tänapäeval inimesi ühendavad väärtused? Kasvõi näiteks seoses koolitulistamisega räägitud, et inimestel puudub vaimne turvalisus, nad muutuvad aina üksikumaksja eraldatumaks, seda on räägitud palju ka just sotsiaalmeedia arengu mõttes sotsiaalvõrgustike mõttes, kus inimesed on ja neil on palju sõpru, aga nad ikkagi on üksikud, et seda on teadlased ka uurinud ja selliste järeldusteni jõudnud, et miks on see nii, mida teha, kuidas saavutada ühiskonnas ühtne meelsus ühiselt tajutavad eesmärgid ka vaimsed eesmärgid ja loomulikult osadus loodusega, mis on ju täielikult lahkumise teel, kui me vaatame sellist üle ilmastumist, linnastumist, kõike seda, et mis on, mis võiksid olla need ühendavad väärtused, mis inimkonda edasi viiks. Apostel Paulus teeb terve loetelu kaksteistkümmend vaimu, vilja, mida me peaksime ristiinimestena kandma ja nüüd katoliku kiriku õpetuse kohaselt saama Me püha ristimise sakramendi is püha vaimu, kingitused, anded seitse tükki, need on nagu siis seemned ja need tuleb panna vilja kandma. Minu mälu ei pea kõike kahteteistkümmet timmigi, aga esimesed kolm on minu arust täiesti piisavad. Nad käivad käsikäes, ülejäänud üheksaga, nii et kui need kolm tunnust on olemas, siis see on vaimu vili. Ja kogu ristiinimese elulugu on siis vilja kanda ja rohket vilja kanda. Ja nende viljast tunnete te neid, kes on siis ris inimesed. Kui üks projekt nagu tänapäeval öeldakse, tekitab rahutust, ei räägi armastuses, ei tee rõõmu, siis ta ei ole vaimu vili. Nii et selles mõttes kristlikust vaatevinklist on ühendavad need väärtused armastus, rahu ja rõõm, mida meie peaksime looma kasvatama, arendama kasvajad, eks me oleme ju loodud kasvamine on, on kogu kogu loomingu. Kogu loomingu üks põhisuundasid. Meie meile antud mõistuse piires on küll raske öelda, mis asi on igavik. Et algus on olemas, igaüks teab oma sünnipäeva, algus on olemas. Aga kas ma siis suren? Lähen järgmisele eluastmele. Selle kohta mul puudub igasugune kogemus, seda ma võin uskuda. Aga kas ma lähen siis igaviku, kas see on siis kõik aeg ühekorraga? Kui me räägime sümbolides, õndsad on need, kes on kutsutud talle pulmapeole. No kaua sa ikka süüa jõuad juua? Mitte igaviku. Kas see on kõik ühe korraga, see? Käib üle meie praeguse mõistuse seda viib usus vastu võtta, ka mitte vastu võtta. Aga jääb, et see kooshoidev tegur on vaimuliku vilja kandmine. Katoliiklikust vaatepunktist. Seda küsimust, kus oli palju alaküsimusi lähemalt vaadata, siis mõni asi langeb ära. Misjaoks on meil vaja loodusega läbi saada, kui istuda loodust? Suurlinnainimene näeb televiisorist. Ja seda ühelt poolt me tarvitame seda sõna loodus niisugusel korral niinimetatud puutumatu loodusega tähenduses mida tegelikult nagunii ei ole. Ja kui oleks, siis on nõnda, nagu ühe turismitalu juurde oli kirjutatud, et võrralt too vaikus ja üksindus, kümned tuhanded käivad igal suvel siin. Tähendab, see on üks ilminguid, keegi talumees ei taha loodusega kontakti, sellepärast ta elab seal. Ja küsimus ehk taandub sellele, et kas see on elu. Nii nagu auväärsed juba siin enne ütlesid, ega muud ei saa ikkagi olla kui see, mis on järelikult see mega loopolises suurlinnas elamine. See ongi see, mida Väie põlvkonnale selle normaalse keskkonnana ette antakse ja ei oleks mingit raskust võtta külalisi vastu, kui neid tuleks mõned aastas. Aga kui sa näed kümneid tuhandeid, kui veel suuremates linnades on randa, et juba tööle minnes on massid neid, siis see on kõige elementaarsem enese alahoiu instinkt, et sa ei vaata ühelegi otsa. Sa peadki olema kõrvaklapid peas ja, ja niimoodi, et keerad silmad ära. Nii et minusuguse jaoks on see, mismoodi me elame täpselt niimoodi, nagu me elada saame. Sotsiaalmeediat võib kiruda, aga kui seda ka ei oleks, mis siis saab kui enam üldse inimlik kontakte ei oleks ja epita pikaks minna? See on ju ette ette planeeritud nõndaviisi kui Otto Wilhelm Masing näiteks Rahva nädalalehes 19. sajandi alguses kurjustab seal, et üks pruut oli vahetusse läinud, et ta oli tegelikult kosjad vastu võtnud teise mehe käest, aga aga ta ei olnud rohkem läind, kui korraks seal siis juhtist altarite teisega ja oligi niisugune lugu siis, mis selle eelduseks on see, et kõik pruudid on ühesugused. Noh, mõni on natuke virgem näolapp nagunii kulub varsti ära, tal peas ta ikkagi nagu oleks tugeva kondiga ja kui tal olid peened sääred, siis ta pidi mitu paari sukki panema jalga, et et ikkagi noh, samad oleksid niisugused, et kannavad kahtlema sugust. Aga me ei saa ju vägisi tahta tagasi seda, kui eesmärk, indiviid, erinevus, erinevus rikastab pessa, siis hädaldad, et see rikkus tapab. Aga miks me oleme nii individualistlikud, miks sa nii selline indiviidikeskne on see siis hea või on see suures plaanis, kui me vaatame inimkonda tervikuna, meie tulevikku? Ega siin ei ole pääsu, tähendab elame selles maailmas ka vaimses mõttes, mis ainsana võimalik on, muidugi, mõned võivad ära põgeneda, teha endale erakla või. Mingil kombel on see ka alati olemas olnud, need niisugused võimalused tõmbuda kõrvale ja see on protsentuaalselt täitsa välja arvutatav. Kes on need hälbivad sellest kes on eriti progressiivsed ja eesliinil käijad? Kus kohta mahuksime ära, kui igaüks tahaks endale niisugust villat nagu on Kaplinski, Jaanil, Niukest, Ranšot, lihtsalt lihtsalt Eestimaa oleks parasjagu täis neid ainult heina niitmisega, Hi ei tule välja lihtsalt nii, et selle jaoks ikkagi peab käima vabrikus tegema tööd. Ega siis see ei ole mingisuguse kurjuse jõud ja nii nagu me ka juba esimesel poolel kuulsime, et ka kurjus on ikkagi jumala poolt välja mõeldud, loodud olemasolev. Tal on oma roll selles tervikus, nii et kõik on hästi. Ei ole kaugel need ajad, kus meil katsuti mõtlemist ära võõrutada. Partei on läinud näeta, kusepartei mõtleb ja mõtlevad tänase päevani veel, aga kus kohas? Ja meil oleks vaja õppida mõtlema minu arust nagu kõige rohkem aega vaja. Ei ole aega. Olen rääkinud paljude inimestega, et meil Pirita kloostris on külalistemaja, tulge võtke aeg maha. Õigus peaks küll. Aga ei ole. Ja jumal lõi, Rotad ja hiired, aga ei loonud, kiiret, on rahvaluules paika pandud ja soomlastel on ka, et ei ole jumala jõule kiiret loonud. See on kõik pirun tegema. Et on vastas, kes tegi tõru. Tema, tema on samuti jumala loomake, vot seda ma tahtsin ja mulle jutustati ühes Alaska preestrist, kes oli katoliku press heast katoliiklasest, kes kunagi midagi halba kellestki öelnud, vaid ainult positiivsed, sündinud optimist, naiste asju. Ja siis tema seltsivennad olid küsinud, et aga, et mis head sa oskad kuradist öelda. Isu, kinghad. Pingutab, just jah, aga see on nüüd see kuulus bioloogide müsteerium, imik, vitatis kurjuse müsteerium, mis on meiega selles universumis ja kooskõlas vabadusega. Miks me peaksime vabad oleva? Minult on seda küsitud nüüd juba 1000 korda esimese 89 eluaasta jooksul. Ma ei oska midagi paremat öelda. Vabadus on armastuse võimalikkus, eeldus. Kui armastus on vabatahtlik, vaba otsus kellegi millegi poolt olla, siis otsustaja peab olema vaba. Ja sellepärast on vabaduse andmine looja poolt seda riski väärt. Ja paremini ma öelda ei oska. Sellepärast siis mõned inglid jaga, mõned inimesed valivad olla. Jumala vastu looja vastu. Härra Laigna, millised peaks või võiks olla inimkonda ühendavad väärtused. Inimkond hinge kinni pidades ootab nüüd, et mu suust hakkavad gold munad kukkuma. Eks need on ammu teada. Need on lihtsad asjad. Need on tavaliselt need, millega me hakkama ei saa. Ja ikka jälle läbi kukume. Ühelt poolt oleks lihtne mõista, me oleme kõik inimolendid. Ja eks armastuse sõna on ju ka ära rikutud kõikide vale tarvitamist poolt. Mõnedes keeltes on palju eri sõnu kreeka keeles keri armastuse seisundit. Üks on Eros, on, on agaape. Meil on kahjuks ainult üks sõna ja peab siis täiendsõnaga selgitama mida, mida me armastame või mis me selle sõna all mõtleme. See on nii kõrge asi, et kui tõde on oluline, see on selge. Tõde võib olla tõele jäägitult andunud inimese käes nagu kohutavalt terav mõõk, millega sa enda ümber külvad surma. Ja nooremas põlves teatud jõulised natuurid. Tõearmastusest teevad ka seda. Aga üks asi jääb puudu. See on see tõde peab olema armastuses. Tõde ei pea olema see, mis hävitab, vaid see, mis ehitab. Ja siis selgub, et tõde, mis võib olla Ühe ühtemoodi öeldult kohutav ja hävitav. Sellesama tõe võib edastada inimesele hoopis teistmoodi armastuses ja nii et see ehitab siis inimest. Ma olen seda ise rängalt läbi teinud. Palju aega nooremas põlves on tõde inimesega käes nagu mõõk. Ja pead lendavad. Aga seal üks külg ainult asjast. Sellepärast tõde ilma armastuseta on julm ja armastus ilma tõeta on vale. Kuidas seda tervikut luua, kuidas üles ehitada inimisiksus? See nagu ongi kogu meie eluülesanne. Et siis on see maine rind kasutatud õigesti, kui. Me peame tagasi andma elu, mis meile on antud ja küsitakse, mis sa sellest teinud oled. Kas paned räbalad laua peale või ole ta enneaegu ära lagastanud. Elu ei ole inimese oma asi. Elu on üks osa, mis on. Me tohime isiksusena seda väljendada, läbi elada. Ja siin ongi see, et milleks me kõlbame, kui meile antud elupäevad on läbi. Kas me oleme üles ehitanud sisemise inimese, kes vääriks igaviku või kes vääriks paremat igavikku? Ei ole ju suuremat valet ja eksitust, kui öelda, et elu on lihtsalt üks mateeria kapriis ja juhus. Tal ei olevatki mõtetega eesmärki. Missuguse väega seda väidetakse. Kas me teame universumist nii põhjalikult kõike? Ja kui me viime pelgu tagasi arhailise aega, siis tee, mis sa tahad, arhailise aja inimesed olid targemad. Niisugust massilist rumalustumist nagu valgustusajastust alates on siin toimunud. On raske ette kujutada, et üks skulptuur, kond võib nõmestuda et kõik suured tõed sulguvad. Kui minevikku inimene elas universumis. Ehkki maakera kujutati sellise natukene väiksemana ja lapikuna või mis tahes siis meie elame füüsiliselt kosmoselendude ajastul. Aga massid ja ühiskonnad ei ole kunagi olnud nii kinnistunud ainult selle planeet, maa näivus maises, seda lihtsalt hale vaadata. Ta missuguses maailmaruumis me elame. Ja kui näruselt me elame nii-öelda kullahunniku otsas või see hiir, kes viljasalves nälga sureb. Väga tihti melu on niisugune, hinged on näljas. Ja kui vaadata, mida sealt sellest kastist tuleb, mida inimesed Ardunult vahivad, õhtuti. Siis, mida te tahate? Üks asi tegelikult, mis mul on tänasest kõrvaga jäänud, on see vabaduse mõiste, et härra Salo seda ka mitu korda rõhutas, et me oleme väga uhked, et läänemaailm on vaba. Me oleme sallivad, oleme tolerantsed, meil on palju vabadusi, aga kas saab sallida sallimatust, et tänapäeval praegu, kui ma enne rääkisime sellest, et ususõda tegelikult ei ole endiselt lõppenud? Ta on lihtsalt kulgeb võib-olla varjatumalt, võib-olla tänapäeva moodsa ühiskonna infosõdade moodi algatuseks, et kui näiteks üks uskujaskond on siis ohustatud teiste kultuuritraditsioonide poolt mille vaimne maailm on hoopis teistsugune, mille põhimõtted on hoopis teistsugused, mille sisse võib-olla on kodeeritud selline võitlusmoment, et on ainult üks õige ja ei ole sallima kas siis saab sallida seda sallimatust või, või, või tärkab siin ikkagi see alalhoiu instinkti, siis me ikkagi lõpetame seal, et me kõik muudkui võitleme ja mingit ühtsust rahu ja edasiliikumist arengu mõttes endiselt ei ole, et kas on meile nagu inimeste koodi sisse kirjutatud kuidagi? Ta on elu paratamatus, mitte ainult inimese koodi, vaid elu, kui selline peab otsima, mis on parim mis on, aitab ellu jääda, mis aitab seda versiooni levitada ükskõik kas siis DNA-ana või siis nende minu seisukohtadena, sellest tähendab, see on üks, üks mõeldav versioon, et hakkame nüüd kõik kole sallivaks. Aga levitame seda sallivust. Et see tegelikult on lihtsalt ainult üks niisugune katse siin midagi teistmoodi muuta, aga et need asjad vajuvad jälle vanasse rööpasse ja et see on sellesama süsteemi sees, et kõiki neid, kes natukene teistmoodi on, loeme sallimatuteks. Te olete ikkagi mõnes mõttes arvate, et kõik et siin hea tahtmisega on võimalik muuta, aga. Piibli järgi see ei ole võimalik, aga ometi armastus, peaksin maailma päästma kurjaks, aga kas me siis oleme tõesti? Oleme lihtsalt selle instinkti küüsis, Me võitleme ellujäämisinstinktist tulenevalt ja ükskõik mida me oma peades siis ei mõtleks, kui ilusaid sõnu. Me ei loeks pühakirjadest, ei, ei unistaks sellest, et armastus päästab maailmainimene kuidagi transformeerub, jõuab üle sellest ikka muudkui võitleme. Isegi kui me teeme seda nii-öelda kasvõi armastuse tähe all. Et ega ju teised reli, kui me räägime näiteks ususõdadest, iga religioon külvab oma jumala armastust, eks ju. Mida peetakse kõige õigemaks ja siis. Tuleb see panna nii-öelda valitsema, et see, see kuidagi tundub selline tegelikult suht lõputu. Kas siin üldse on mingi väljapääse? Sallivuse jutt muutub õige ruttu nii vihaseks sallimatuseks, eks ma olen seda elus nii palju näinud. Kas tõde peab sallima valet? Aga kust me teame, mis on valeiga Tiliselt tõde või koolipoiss ütleb, et ära seda õpetaja ahista mind selle ükskord ühe ka minul on oma ükskord üks mul on oma arvamine asjast. Ja kas te pole tõesti tähele pannud, et selle sallivuse karjujad muutuvad imeruttu nii tigedaks, et sülge pritsib suust? Sest me ei saa sallida neid, kes ei ole nii sallivad nagu meie. Ja ongi ring täis. Nii miks peaks minu organism sallima haigust, miks? Minu organism on sallimatu haiguse suhtes? See on loomulik, me peame olema sallimatud liikluseeskirjade rikkujate suhtes, oli kaanide suhtes, on nii. Kuidas siis üldse saab olla riigi seadustik ja karistusseadustik, oleme sallivad, kõik, saame aru kõigist, tal on ju niisugune kalduvus tappa teisi inimesi. No mõistke teda ometi, noh ta on juba loodud pisukene, midagi pole parata. Näete, kuidas me hakkame kõiki inimlikke pahesid õigustama sellega. Ta ei saa sinna midagi teha, et ta nisuke on, saab küll. Siis kaotage ära politsei, karistusasutused, prokuratuurid ja kõik, las siis olla siis kõiki, aga ei saa nii. Tähendab, et küsimus on ainult selles, mida ühiskond sallida, mida ta ei salli ja need asjad võivad muutuda täiesti vastupidiseks korraga ei saa sallida valet ja tõde ei saa. Nad ei saa korraga võrdsed olla, see on selge, eks ole, üks välistab teise ja siis ongi nii, kõigepealt karjub, et sallida neid teistsuguseid arvamusi ja nüüd selgub. Kuna sinu arvamus on sellele vastandlik, siis ahutad viha ja see tuleb ära keelata. Tähendab, toimub tegelikult kogu mõttemaailma ümberkujundamine alguses suur sallivus ja siis see muutub äärmiseks sallimatuseks kõigi vastu, kes pole nii nagu mina, sest mina olen salliv, hoidku küll. Ma olen näinud seda kalambuure küll, mismoodi see töötab, kõik elu ei saa püsida sellele, et peab kõike sallima, see, mis hävitab elu, seda ei saa sallida. Millega meditsiin tegeleb? Sallimatus haiguste suhtes on nii? Vaatame ainult korra sõda tavapropagandatasandilt, teiselt poolt, aga küsimus oli siin. Eri uskude vahelistest arusaamadest, mis võivad võtta väga drastilisi vorme. Ma olen ise ristisõdade vaimustuse läbi põdenud ja mitte selles varases nooruses, mis oleks andeks antav, aga mul kestis ristisõja puberteet palju pikemalt. Tänu sellele pidin ma sellega palju põhjalikumalt läbi töötama ja endale selgeks tegema. Aga tore näide on sellest, kui ma Roomas õppisin itaalia keelt, siis minu pinginaaber oli fundamentaalne fundamentalistide muhameedlane Mohammad ka piiri. Ma ei tea, miks ta minusse kiindus. Ta saatis mind linna peal peale Itaalia, kelle tundi baarides tellis mulle kohvi ja siis maitses, kui ei meeldinud, siis isegi valas selle nii demonstratiivselt ära. Ta oli täielik ihukaitsja mul. Ja ta teadis küll, kes mina olen. Et väga hästi võib kristlane ja muhameedlane, kusjuures ma olin siis ka küllap vist ka praegu fundamentalistliku kristlane, aga mitte sallimatu. Ta oli mul ihukaitseks täiesti, mina sain talle, ta tuli rooma õppima odava elamise ühte kloostrisse, seal ei küsitud üldse, mis uskuda. Pole tähtis üleüldse. Nii et praegu tuleb tänapäeva maailmas vahet teha päris islami ja kunstlikult loodud selle ISISte ja kõikide nende hullude kombinatsioonide millega diskrediteeritakse Muha meelsust. Mina olen islamimaailmas olnud ja suurepäraselt ilma oma usku varjamata, isegi mošeesid ei aetud välja mind nomaaskasel araabia keeles seda põhipalvet öelda, sellest aitas. Et kui on Allah, siis ükskõik, mismoodi me nimetame. Ja Muhamedi usus Kristus on prohvet, sugugi ei ehitata teda. Nii et ühelt poolt on ideoloogiline ja religioosne sallimatus mõistetav sest sellel baseerub elu. See on süsteem, son kord, millel elu püsib. Selle ohustamine hävitab elu. Miks Euroopa praegu hääbub ja mandub, sest ta nendest alustest, mis Euroopa lõid roomakatoliku kirik kui sellest taganetakse, siis ei ole enam midagi, mida kaitsta. Nii oma usust lugupidamine tähendab seda, et ma mõistan, et teine peab oma usust ka lugu. Ja mina oma reisidel teiste rahvaste, rasside ja uskondade juures. Selliselt seda mõistes olen kõikide teiste usundite ka leidnud ka lõkketule ääres ühise keele, sest küsimus on paljuga kasutatavas keeles. Tihti kakeldakse selle üle, üks ütleb, see on rauatükk, teine ütleb, son nael ja läheb andmiseks. Leppige terminoloogias kokku ja leitakse ühine keel, põhiasjad on üks. Nii et eks ikka selle inimese kuidas öelda rumalusega näda ja millega kõik. Aga kõrgtasandil suheldakse ja ei ole midagi. Mõistmine on siis saadakse aru, kõigepealt tuleb selgitada terminit, mida sa selle sõna all, mis on selle sõna sisu. Ja mul tuli meelde üks tore vene õpetlane, kes minu õpingute ajal oli suureks abiks, sest ta oli võrratu. Kaasaegses keeles arhailise tekstide ümberseletaja piibi tekstid ei ütle inimesele midagi enam. See tuleb kaasaegsesse keelde panna. Mida see tähendab meile mõistetavas keeles? Sõna jumal on temal devalveerunud, seda tarvitades tuleb alati üks teos juurde lugeda. Averyntseb ütles trantsendentaalne ontoloogiline absoluut. Oh kui hästi see mulle kõrva kõlas. Peale selle oli selline teaduslik. Aga mõtiskage nende sõnade üle trantsendentaalne ontoloogiline absoluut. Nii. Ja niimoodi filosoofilise mõtlemise kategooria läbi saab sellest keda ateistid tõestasid, et pilve pääl ei istuvat kedagi, vilttuhvlid jalas ja habe ees. Et see niivõrd primitiiviseeritud arusaam kogu sellest maailmast. Ja siin tuleb tunnistada kiriku võlga. Üks töö on tegemata. Ta on kaanoni keele tõlkimine kaasaegsesse teaduslikku keelde, arusaadavaks. Mina pidin selle tööd iseenda jaoks ära tegema, et mõista, millega tegemist on. Ja siis alles hakkasid sulle avanevad asjad oma muidu need fraasid, mida korraldatakse ka piiblitsitaadid, nad ei ütle enam midagi, nad on kulunud ja pääle selle, nad on väga vanast ajast, mida need sõnad tähendavad, tegelikult siis alles avastab, mis selle taga, mis, mis maailm selle taga on või kui paned selle melu pärast lausa tooma. Füüsikakeelde süsteem on igal pool sama, sest universum on sama. Seaduspärasus on sama, aga muinasajal väljendati seda poeetiliselt, piltlikult. Idamaalane on eriti lilleliselt ja piltlikult ja kujundlikult rääkida, see on teistmoodi keel kui abstraktne teaduse keel tõlkida see kujundlik pildikeel ja mõisted kaasaegsesse keelde. Et see vasaku ajupoolkera dominantsiga inimene ka aru saaks, siis ta hakkab mõistma, millega tegemist on. Ja see ongi teoloogide töö ja teoloogide kohustus, aga mugavalt lasta lihtsalt nii piiblitsitaatide peal. See on tegelikult auväärt kolleegid kirikuvõlg ühiskonna ees. Et me oma sõnumit ei suuda selliselt selgeks teha, et sinna vasta ei ole enam mitte midagi öelda. See on see apolokeetiline valmisolek ja treenitus. Sappareerid vehklemises kõik asjad ilusasti ära. Sellepärast tuleb ka neid teisi asju asju siis tunda või ühelgi teadusalal ei ole mitte midagi vaenulikku, vaid nagu ma ütlesin, ükski teadvus alla pole veel absoluutset tõde saavutanud, lõpukaant ei ole raamatul kinni löödud. Kirik teab lõpptulemust. Andke teadlastele aega sinna jõuda. Paljudes asjades on juba jõutud. Eriti mis puudutab seda inimese päri talu siin maailmas ja inimese saamist siia maailma. Kui mina koolis käisin, siis pidi vastama. Tänapäeva inimene ilmus maailma 20000 aastat tagasi, õige viis. Lõpetasin keskkooli või tehnikumi, siis oli see 50000 aastat, siis 150000 aastat, siis oli kolaka miljon, äkki siis poolteist, siis kaks ja pool. Iga kord pidi vastama ja hinnet selle eest saama. Mis teadusse on? Aga sumeri kirjades on üksikasjalik kirjeldus, kuidas see kloonimine käis. Ja nüüd on see selge, puhas klooni jutt, isegi pildid on järjest niimoodi, kus on katseklaasid reas ja ja siis tulnukas, minti istub trooni peal, laps on käes ja siis öeldi pääle paljusid katseid, lõpuks meil õnnestus see et inimest sai valmis teha selliselt, isegi kui pikka elu Eage, missugused omadused talle anda. Esimesel mudelil ei olnud sigimisvõimet. Siis tuli see lisada, sest tülikas oli neid tööloomi hakata tootma sellisel katseklaasi meetodil, las siis paljunevad ise anna mendile sigimisevõimega. Nii ei kõla eriti auliselt, kes me ennast peame siin universumis mingiks ei tea, mis. Mis tipuks? Nii et kirikul ei ole vaja tõde karta, kirik teab kõiki asju rohkem kui üldse teised teavad. Milleks siis muidu on? Meie vist kahekesi, oleme sinna ligi pääsenud, võime, ütleme, ligidale pääsenud Vatikani raamatukogude salaarhiivid. Mis tarkused ja teadmised seal kõik on? Ka teadmised on hierarhilised. Et jõuda kõrgemate teadmisteni, sinna kah pikk tee. Kloostrid on juba esimene aste ja sealt missuguse asja ligi keegi pääseb ja missugused teadmised kellelgi on. Aga miks teadmisi hoitakse tihtipeale mis ühiskonnas saaks, kui visata kõik need teadmised korraga välja, hullumaja, läheks lahti. Sotsiaalne ühiskond peab funktsioneerima ja toimima. Esimene tasand, see kõige olulisem siis ühiskond püsib, perekond püsib, sünnivad lapsed, need saavad kasvatust ja haridust, nende psüühikat on enam-vähem terved. Esimene tasand, mida peab hoidma, siis on see kiriku ühiskondlik tasand. Kiriku hierarhias on See need tasandid, kus ka sulle vastavad tarkused avanevad ja teadmised avanevad. Miks on Prantsusmaal purse või pursi kiriku katedraali? See oli vist läänefassaadi väljaehituse friisi peal. Taimornament jookseb. Ja sinna sisse on äkki tehtud inimese väga auväärt koht, see, mille peal me istume. Üks munk, kes mind saatis, vaatas seda ja tegi niisuguse et miks kiriku seina peal on inimese tagumik? Miks, vaat seda peab ka teadma, seal tuleb välja uurida, kui gooti kirikute sümboolikat sa teada saad. Seal on kõik maailma tarkus sees, aga sellest ei tea enamasti keegi, mitte midagi. Vähesed, kes teavad, mis sinna on kätketud mis on draakonid v sülititeda. Kõige tuntum on ilmselt Pariisi jumalaema kiriku need lohed, kes sealt jõllitavad linna peale alla. No räägi ära. Selle kohta on vist praegu ka kirjandust juba küll? Ei, ei, sina räägi. Täna tan ja ära vingerdada, meil on kiire. Meil on kiire teemasisalike peale. Toomas Paul, sa kuulad seda, mida Einar Laigna räägib, kuidas inimene loodi, kuidas on draakonid, millel on sügavam tähendus, mida me täna ei jõua kindlasti lõpuni lahti harutada siin, et mis mõtteid tekib sinul, kes sa ei ole Vatikani salaarhiividele ligi pääsenud, küll aga oled eluaeg ka nendesamade teemade peale mõelnud. No ma ei tea, mis nad minust ütlevad, siis ta räägib ilusti sama hullusti, nagu ta praegu tarbimist räägib, kui tuleb välja, et ma olen tõsiusklik tarbinist. Miks jumal ei võinuks Darwini õpetuse kohaselt teha? Darwin ise ei ole väitnud elu tekkimist jätta, seda suudab seletada vaid küsimus on. Kuidas ühest liigist saab teile ja probleemiks kujunes ta tollal et kuidas seal võimalik inimest selle üldisega ühendada. Kui võtta, et kõik on seotud omavahel, et elu kui niisugust ei teki uuesti, vaid et see on ainult edasiandmine siis ei ole seda probleemi üldse olemas, siis, siis on küsimus. Kas. Orgaaniline elu võib-olla on ka mitu orgaanilist, aga võtame selle tuttava orgaanilise elu, kas see on teatud tingimuste juures niisugune, mida öeldakse, tugev antroopsus printsiip, et kas see peab sündima või oli see uskumatu vedamine, et niisuguse kui kõik tingimused olemas olid, et siis tuli, elu tekkis, aga see võib olla mitu korda olnud, aga piisaks tegelikult ka täiesti ainult ühest korrast ja sel korral ei olegi nagu enam edasise suhtes mingeid erilisi küsimusi, sest need kasvavad iseenesest sellest välja ja see on ainult seletuse küsimus, kas me paneme sümbioosi selleks põhiliseks, nagu tänapäeval viimane tarvinismi sõna on või nii, nagu ta klassikalises oli, et lihtsalt võitlused kõige kohanenu mällu jääb. Ka sel korral on igal juhul vaja liitlasi ja sümbioosi ja, ja mis edasi tulla võiks, ei tea, aga vähemalt praegu rääkida niisugusest halastamatus võitlusest üldse ei ole põhjust, see on teatud inimlike vaatus viiside loodusesse sissekandmine. Ja selles mõttes noh, minusuguse vaatleja jaoks on see, mida inimesed räägivad, lihtsalt huvitav kuulata kuidas pudinad seda kõike tõlgendavad ja kas nad teevad seda siis ühes või teises terminoloogias, sest mis puutub piibliteaduse keelde tõlkimises, siis see näitabki, et tegemist on suuresti analoogse nähtusega, sest Nad on maailma seletajad, raamat, jutu lugemine. Kas see on siis nõnda, et muiste ja teatud hetkedel on seda selgemini tehtud ja seda peab siis püüdma nüüd uuesti kätte saada või on seal nõnda, et see on üks osa, mis edasi läheb kõigi oma oma nende tagasiminekute kõrgemaks loomaks minekutega, mida meie ainult ütleme, sest me saame seda ütelda ikkagi ainult siin maa peale tädi on kõrge, aga, aga juba siin maa ümber tiireldes enam ei ole mõtet kosmoselaevas ütelda, kus see ülemine ja kus see alumine pool on. Kas põhjanael on üleval? Nii et kui võtta, et maakera ei ole kosmosest väljas, vaid on tükike gene kosmosest, siis me oleme kosmoses ainest söönud tähtede ollus natukene keerulisem jah, sest nendele põhiliselt heelium ja vesinik, aga siin on igasuguseid raskemaid. Ja ja suurema aatomnumbriga elemente, aga iseenesest on see kõik niisama sellesama üks osa. Et paljud asjad justkui lähevad kergemaks siis kui sedapidi võtta, aga ma ei tea, nüüd pidaja, mu vennad minust, Arho pärast niisugust puht seda avalikku ülestunnistust ma juba näen, et eri julge midagi arvata. Peaksin arvama tänapäeval, see on üks tõbi, et mis te arvate, kas, kas kas suveajal Üleminekul oli mõtet. Ma ei, mul ei ole aega arvata selle asja. Jah. Aga seda, kas me neile selle teise vaated ja nägu meeldib, seda ei ole vaja arvata, see on meil olemas ju iseenesest. Sinna ei ole midagi parata, tähendab kui mul süda täis läheb, siis ta on täis täis, hakkab üle ajama, ajab üle. Jah, aga see on, see on ajutine. Ja kui ma olen kellegagi nõus, nii ta, võib-olla siis olen nõus. Ja mul ei ole praegu. Ei saa mind maha, ei kanna veel. Ta soovis mulle sünnipäevaks, et järgmiseks 75-ks aastaks ja ülejärgmiseks. Ei noh, sammhaaval. Tuumafüüsik fon, Faizzecker on väga ilusti selle sõnastanud. Kui inimene joob tunnetuse karikast esimese sõõmu siis ta kaotab religioosse usu. Ja kui ta karika lõpuni joob, siis ta avastab selle uuesti palju kõrgemal tasemel. Aitäh. Aitäh et kuidagi seda eelnevat vestlust kokku põimida, selline lühikeste vastustega lõpuküsimus on selline, et oletame, et me oleme inimkonnana jõudnud edasi, sest me kogu aeg muudkui pürgime progressi arengu poole. Siin, nendes maistes kehades me ikkagi tahame ka planeedilt väljuda, tahame ka füüsiliselt materiaalselt materiaalselt universumite avastada, uurida, mis seal siis on ja kuidas see kõik on. Arutleme, kas on maavälise mõistusliku elu, kui on, milline ta on, kas, kas on lihtsalt elu või on tal ka ikkagi siiski mingi intelligentsuse ja nii edasi ja nii edasi. Et oletame, et me oleme jõudnud sinna, et inimkond lendab välja planeedilt, maa lendab ringi kosmoses Me külastab universumi erinevaid paiku, kus on teisi erinevaid olendeid, kellega on võimalik siis luua mingigi kommunikatsioon, teineteist mõista ükskõik millisel viisil. Et mis on see sõnum, mille siis inimene inimkond endaga kosmosesse kaasa viib. Mida teistega siis jagada? Ärge vint, saatke. Kooseluseaduse. Kui niimoodi universumi peale laiali tõmmata, siis jah, päris huvitav. Võib küsida küll, et kas kosmoses siis selles tuntud universumis, kus on nii ja nii mall mustmiljon päiksesüsteemi, kas seal tõesti ei ole kuskil elu? Siiamaani ei ole leitud, muud ei oska ütelda. Ja kui seal on, siis see selgub, kas see on teistmoodi või sedamoodi, nagu, nagu meie oma muud ei oska mina ütelda. Igatahes see, mis on, mis jumal on loonud, see tuleb, tuleb meil vastu võtta, teatavaks võtta ja siis meile on antud. Kui jällegi nüüd kristlikust vaatevinklist vaadata, minul muud ei ole siis neid tuleb täpselt samuti armastada nagu teisi inimesi või teisi olendeid. Ehk siis armast põhiline põhiline avatus. Aga küsimus miks me arvame, et ainukene elu vorm on meiesugune, me oleme niivõrd piiratud omamaisesse iseendasse. Miks me tahame mujal kosmoses peab olema kõik kas meie moodi või siis ei olegi. Miks me nii arvame, mis õigusega me siin tolmukübeme peal nii ülbed oleme? No mina ei arva, et see on ainuke eluvorm või? Ei ole ainuke eluvorm. Universum kihiseb kõiksugustest tasanditest, küsimus on nendevahelises kontaktis. Aga mis on see sõnum, et kui me lähme saame, saame selle kontakti. Oleme inimkonna esindaja, mida on meile öelda teistele kosmilistele olenditele, ükskõik, mis vormis nad on, kui meil tekib kommunikatsioon, tekib teineteise mõistmine. Jätame midagi armsa jumala teha. Aga miks meil peab olema mingi sõnum, miks ei võiks minna ja küsida ja targemaks saada. Kui te mind ikkagi saadata, siis mina lähen ja küsin ja tulen tagasi, aga aga midagi ei viiks siit. Suur tänu teile, et te tulite, et jagasite oma mõtteid, seisukohti julgelt koos meiega, aga raadiokuulajatega aitäh teile, kallid külalised, et te tulite siia saate hallo Kosmos salvestusele. Suur tänu raadio kahe kuulajatele ja aitäh Toomas Paul, Vello Salo, Einar Laigna. Suur tänu.