Tere ja ilusat esimese advendihommikut, armsad kuulajad. Jutusaadet teevad täna Margit Kilumetsriiviga Ludvig ja külalise rollis hea tuju saadik otse Tartust. Tere hommikust, Aune Past. Tere hommikust ja ma loodan, et te olete juba akna peale vaadanud, sest mõelge, kui päkapikud on näinud kurja vaeva ja sussi sisse kasvõi kallistuse toonud. Vaadake ikka järele, et see tühja ei läheks, päkapikuvaev minul ei olnud ei sussi ega kallistust, aga võib-olla haava noor alles. See heade saadik ei olnud tegelikult öeldud üldse mitte suusoojaks, et sellel diislil on tegelikult üsna tõsine sisusest. Kogu oma sellise olekuja tegudega jutustad sina, Aune küll üht, et elu võib olla ka vanuse edenedes sisu, kas ja nauditav ja isegi mulle tundub, et minna aasta-aastalt üha paremaks, et millal see klõks nagu käis, et sa, et sa jõudsid sellele arusaamisele, et see nii võib olla. Et kõik kõik keeldavat, et sul on elus, käib plõks, et kahjuks on niukene asi, et elus elu ei käi. Kiirliiklusteed pidi, et on ainult sirge tee, kus valgusfoorid käib plõks ja on punane tuli, muuseas, isegi seal ei ole elu nii lihtne, et, et on roheline, kollane ja punane. Ma olen küll küll kohtunud autojuhtidega, kes ütlevad, et puuris oli alles roosa või poris oli oranž. Et selles mõttes seda luksu ei ole, ma arvan, et, et mis nagu ellu tuleb, et see tuleb nagu pikk mööda ja, ja ta võib-olla kohal, aga sa märkad asju pikkamööda, vähemalt mina tunnen endas, et et ma ei ole niisugune kiire taibuga, et ma saaksin aru. Ahaa, see on kõige parem, see tuleb kohe võtta, seda tuleb kohe teha. Et asjade omaksvõtmine võtab aega ja see tähendab seda, et ma pean olema märganud ja ma pean, oleme aru saanud. Ja ma pean tundma, et ahaa, et, et tegelikult mind kõnetab, et, et nagu kõik, mis jõuab minuni, see informatsioon igatahes ei pane ju tähele, kõike pole tarvis, aga et mis on, et see nagu peab iseenda vajadustest ja teadmistest läbi käinud, peab küsimus olema. Et ilmselt ilmselt see küsimus oli olemas, et midagi oli nagu, nagu halvasti. Aga mis oli halvasti ja et siin on võib-olla üks tõesti see niisugune pisikene erand võiks olla. Et, et ma mäletan seda hetke, kus ma sain aru, mis on halvasti, et ma olin imeilusat päevaga roisin aias ja no mis sul viga on, sa oled peaaegu et terve. Toas on sul perekond? Lillepeenras tuunib su koer, su kanad on siin sama seal aias, et sul on kõik, mis sa tegelikult oled ju oma ellu tahtnud, et mis siis viga ja aga ma märkasin, et mul ei ole hea tuju, et mul tegelikult kui ma räägin, siis ma räägin vingus kõneviisis ja ja, ja ka nägu oli selline suhteliselt morn ja siis mõtlesin, et, et huvitav, et mis siis nüüd, mis siis nüüd lahti on? Et ma ei olnud selle peale tõesti varem mõelnud, kas mu enda kõneviis on vinguv, kas mu enda silmavaade on, on, on, on kuri või kas, kas mu kulm on kipras? Ja, ja mulle tundus, et kõik see, mis kulmu kipropaniise toimus mul kahe kõrva vahel. Et ma muretsesin, kuidas see, mis ma eile tegin, et kas ma Mul oleks seda palju paremini teha ja no miks ma piin seda nii tegema, aga no näed, et tegelikult ju kevadel ma ka tegin mod ja kevadel juhtus ka pahasti ja ja muretsesin homse pärast. Aga siis oli see hetk, kui tõesti päike paistab aia kõblas käes ja ja ma tunnen, et aga ma olen ju praegu siin oma kahe palja jalaga oma aiamaal sooja mulla peal. Et, et mis siis tänane päev on, et see on ka minu elu. Et, et võib-olla siin on tõesti võiks öelda, et imelik, niisugune selgus tuli nagu nagu päike tuli pilve tagant välja tekkis see selline täiesti selge arusaamine. Ma ise vastutan oma elu eest ja see päev siin ja praegu on üks minu elupäev, ma ei saa seda kunagi korrata. Eks see võib-olla oli ka seotud selle sellega, et ma suvel hästi palju planeerisin, pidu, viimased viiekümnendad ja eks ma siis ilmselt mõtlesin ka rohkem vanuse peale ja ja selle peale, kas minu sõpradel on minuga hea ja kas, kas minul on iseendaga ja et, et ilmselt see mõte siis jõudis, nagu kõige selle eelneva põhjal jõudis, jõudis kohale, et kohal oma elus, et see, kui viis vahetub kuueks, on naise jaoks ikkagi hirmutav, on see, kuhu ma nüüd jõuda tahan või? Mul on sõbranna, kellel 19 vahetus 20-ks ja ta oli täiesti endast ära. Ta ütles, et kuidas ma nüüd edasi elanud, 20 kas sa kujutad ette, 20 niiet et ma arvan, see konstruktsioon, mis seostub meil sünniaastaga või vanusenumbritega, et see on meil peas. Et kui ma alguses mõtlesin, et ole kohal oma elus, sa ei saa seda päeva korrata siis nüüd, kui mu käest hästi tihti küsitakse selle raamatu kohta, et aga, aga mis siis, mis sa sealt edasi, et noh, et ole kohal oma elus, et mis, mis see sulle andis siis ma pean ütlema, et tõesti, alles raamatu esitluse hommikul suutsin ma selle sõnastada niipidi, et ära mine oma elust liiga vara pensionile. Et kui me räägime 40 pluss 50 pluss 60 pluss 70 pluss ägedaid naisi on 90 pluss aga samas nuga, 20 kes tunneb, et tal on nüüd elu läbi ja mis ta enamik tohib või julgeb või saab et ära mine pensionile, liiga vara, anna oma kehale see võimalus, et ta naudib, naudib iga sinu elupäeva. Selle raamatu pealkiri on hea tuju raamat 40 pluss ja tegelikult ma ei ole jõudnud ausalt öeldes teda päriselt läbi lugeda, aga ma leidsin sealt mõned toredad kohad ja vanuse suhtes oli eriti tore koht. Ma isegi naersin eile väga hilja õhtul väga pealegi oli see, kus sa olid 23 aastane ja, ja riputasid õues pesunöörile ja kuulsid, kuidas kaks poissi ütlesid, et ära mine veel õue, üks vanamoor paneb pesu kuivama, et võttes ma kujutan täpselt ette, et mingite inimeste jaoks on ka 23 juba tippe lagi, aga siiski tuleme selle selle 60. juurde, et ikkagi kilod tahavad tulla, pea ei ole enam nii selge, ühe jala peal enam soki jalga ei pane või noh, panedaga vaevustega, mis olid, kui hästi lühidalt ütlen need sellised parameetrid, mille puhul sa tundsid, et nendega ma pean tegelema, no kehakaal oli üks, eks ole, kehakaal oli ja, ja ma ma ei mäleta, et ma oleks nii väga mõelnud selle peale, et ma peaksin kaalust alla võtma, sest ausalt öeldes 30 kilo tagasi öeldi mulle ainult kaks korda paks. Aga sa iseendale. Ja ega ma ise ka ei tundnud, ma olin oma kehaga väga rahul, et ma ma, ma ausalt öeldes ei saanud arugi, et ma paks olen välja, välja arvatud see, kui ma üritasin riideid osta. Siis see ükskord ongi see, kui kas rõivatootja, kui ma ütlesin, et kas sa võiksid, et kas te saaksite teha ka ühe numbri suurema või noh, ma ei ole olnud ka öelda, et kolm numbrit oleks suuremat vaja ja mulle öeldi, et ei, et tead, ei saa. Sest kui sinusugused meie riideid kannavad, siis te rikute meie brändi ära. Nii et nätaki sain ma teada, et no paks on ühiskonnale ohtlik ja ma arvan, kogun Eesti majandusele ohtlik. Aga tegutsema pani mind kaks arsti, üks oli. Kui ma käisin oma jalgade pärast, sest mul on pikad loengupäevad kaheksa tundi püstijalu ja ju ikka edevate kontsade otsas ja täna on ka ikka oma kena 20 sentimeetrit, aga väga mugavad. Ja jalad lihtsalt hakkasid hüppeliiges hakkas, hakkas vallutama ja, ja kui siis kena noor meesarst. Loodan, et ta tahab midagi öelda, aga ta ei, ei saa seda kuidagi öeldud, vaatab mulle otsa ja siis räägib ühest ja teisest väga tarka juttu ja siis lõpuks väga häbelikult ütleb, et jah, et vabandust ja et kas ma tohin ja et aga ma pean tõde ütlema ja et et tegelikult me peaksime alustama sellest, et vaataks kehakaalu. Et, et see, kuidas ta seda ütles, sellest saan aru, et see on tegelikult tohutu probleem. Et, et siis tõesti mulle tundus, et kui ma tahan, et minu keha oleks minuga rahul, siis ma võiksin natukene mõelda, kuidas seda kaalu vähemaks saada. Olete abielus, ühe sama mehega olnud terve elu või õnneks ja tema näiteks ei muutunud rahutuks, kui sa läksid aina paksemaks ja paksemaks. Jäi mulle tundub, et et ma ei pruukinud seda tähele panna, äkki. Aegil ütles nii, armsasti vahele, too sina oled meil niisugune ilus ja ümaret, ma, ma tõesti ei mäleta seda negatiivset suhtumist, küll aga vaata vastupidi olnud küll. Et mu kõrvad teevad, lift on tohutult hea meel ja ja väga edev vanainimene, et ei ole päevagi, kui mulle öeldakse, et vao kuule, sind ei tunne äragi, vao, mis sa tegid või kas sa oled mingit tabletti võtnud või et mis asi on? Ja oi kui hea sa välja näed. Ja nüüd ma valetaksin, kui kui ma ei naudiks seda, kui mulle öeldakse, oi kui hea sa välja näed, et nii palju selles vanavanainimese sihuke edevust on. No see selles mõttes ei ole niisugune saade, kus me neid püstitaksime, loosungi hakkaksime räägi ma samm sammu haaval, mismoodi inimesed saaksid kõhnemaks minna. See kõik tegelikult on üks tervik, tervis ja tuju ja kaal. Ja sellest plaanis ma tahaksingi, et sa ütleksid ainult hästi lihtsalt, et 30 kilo on ikka tohutult palju. Mis on need kõige lihtsamad, kõige normaalsemad asjad, mida sa tegid? No sellest me vist oleme kõik aru saanud, et kui sa vähem ei söö, siis kõhnemaks ei lähe. Jaa, aga kui sa stressot, siis sa minu meelest vähemalt minu keha on selline, et kui ma, kui ma ikka väntan omanöövit kurbi või vihaseid või, või murelikke mõtteid, siis Ma võin ka lihtsalt vees tõhust paksemaks minna, mul on tunne, et esimene asi oli ja mis, mis ei maksa midagi, mis on nii lihtne, on mitte peeglisse vaadata, aga katsud oma mõtteid vaadata. Et tõepoolest me genereerime endale muret isegi seal, kus seda muret ei ole. Ja kui me muretseme, siis me emaga ja kui me emaga siis rasvade ainevahetus on aeglane, kasvuhormooni ei tooda sellepärast et need on kõik asjad, mis toimuvad magades. Pluss see uued asjad, leia meelde, sest ajul ei ole seda uneaega, millal uusi teadmisi salvestada, et, et see magamine. Ma arvan, ma olin seda 100 korda vähemalt lugenud ja kuulnud, et sa maga seitse-kaheksa tundi ööpäevas. Jube lihtne jutt, mis seal ikka kuulata, aga kui see üks, üks hommik või teine hommik või nädal aega su ukse peale koputab, õigupoolest voodipeats siis neli 30 kõpsti silmad lahti. Ja sõltumata sellest, mis kell sa magama lähed ja no väga veider anneks kell seitse õhtul magama minna. Minu jaoks oli see magamatus, oli, oli küll üks suur mure ja kindlasti lisakilode allikas, et ma ei arvagi, et ma nii väga palju rohkem sõin, aga. Ma lihtsalt öelda ei ole oma kehaga sõber, sest see sunniks see keha on nii tark, et sa pead temaga ikka väga arvestama. Ja, ja kui ikka arst on öelnud, et noh, et terviseprobleemid on ikka väga otseselt seotud kehakaaluga vaja vahemaks võtta. Dieet ja kui Ma proovisin väga erinevaid dieete ja see trumpi, Sid, isegi neljas kliinikus käisid absoluutjärjepannu ja kui mu keha kuuleb sõna dieet, siis kohutava kosmilise kiirusega külmkapi juurde, külmkapi uks lahti ja no see tegevus meenutab väga paljuski tolmuimejat ja väga võimast tolmuimejat, et külmkappi jääb ainult valgus. Et ma ei tohi oma keha ärritada, kutsuda ülesvarusid koguma eest ega keha, onu tark. Kui ikka on mingi hirm, et nüüd saab ainult kapsa, lehekest või, või pekki või ma ei tea, mis mingit v sa üldse mitte midagi. Et siis ikka korjab tagavaraks ja kuna ta teeb seda veel murega ja stressiga, siis see kõik ilusasti on nii mõnus ja pehme puusade ümber. Aga sa hakkasid ka rohkem ennast liigutama, eks ju. Ja kui inimene hakkab tegema noh, ütleme siis trenni sõna otseses mõttes, 50.-te keskpaigas, 50.-te lõpus, siis see ei ole ju mingi hullumeelne bodypump kuskil kangiga kükke teha, sest et see on tõesti ohtlik kehale. Ei, mulle ikkagi tunnused. Okei, vaja trenni minna. Aga manööverdasin sellest ära nii kaua, kuni mu lapsed kalakeses kinkisid mulle personaaltreeneri 10 korda. Mõnikord see aitab, absoluutselt, selle läheb sahtlisse. Täpselt. Tema läks. Aga lapsed tunnevad oma ema nii hästi, et nad hakkasid pakult alarmi andma. Ja nad ka teavad, et noh, Emala ei taha raha raisata ja nad vajutasid sellele nupule tema, et see oli väga kallis kingitus Emozalased selle raha raisku minna. Ema, sa ei saa seda raha mitte kusagilt tagasi ja viimane oled emakas, sa ei saa sellega hakkama siis oli ema trennis, aga siis ma olin ka nagu ülipüüdlik, kuidas ma ei saa hakkama ja ma tõstsin neid raskuseid ja pange ja nii et ma väga tublisti tõstsin endale kukekannused. Et ma ikka nii palju kandadel seistes oma keha kehale lisaks panin, et et see nüüd oli küll väga rumal tegu. Siis ma põgenesin uuesti, ma leidsin põhjuse, mitte jõusaali ja mitte spordisaali üldse minna, mulle see üldse ei meeldinud. Aga mul on koer, kellele väga meeldib jalutada, koervib mind jalutama ja siis mul tegelikult oli ka see tunne, et et ega siis nagu treener ja spordisaal ei ole süüdi, et ma lihtsalt valisin endale sobimatu viisi. Ja nüüd ma olen tublisti kokk kaks aastat küsinud nõu personaaltreenerilt ja, aga ma teen ka ise, mulle väga meeldib see vii mäng, kus, kus paneb mängu peale ja siis seal on joogat, seal on tasakaalu kriitimise, kirja sellest, et see oli selline. Põrandale paned selle laua, mis registreerib sinu liikumisi ja neid on tegelikult kindlasti erinevaid arvutimänge ja ta käib televiisori külge ja eriti mulle meeldivad seal erinevad nupukesed tasakaalu, et ta nagu kui sa teed 45 minutit, higi jookseb sorinal, aga sa ei pane tähele, et sa teed trenni, sest see on nii naljakas. Lõbus. Aga siiski ma soovitaksin, et kui on vähegi võimalik ja on olnud pikk vahe, et rääkige tuttavatega, kes on kes teavad, kuidas neid harjutusi teha või või kasvõi, kui lähete spordisaali tasuta, onju saali treener olemas? Küsi kasvõi lapse kehalise kasvatuse õpetaja käest, et on asju, mida me saame endale liiga teha, et ei tohiks alguses väga-väga püüdlikult teha, nii nagu televiisoris nähtud või nagu mingis ajakirjas on nähtud. Ja treener ütleb mulle, et miks, miks ma olen hästi tänulik treenerile, ta ütleb mulle, et sina oled nii kaval, et sinu kehade harjutuse taolisi liigutusi liigutused näevad välja perfektsed, käed lendavad, jalad lendavad. Aga, aga need lihased, mis peaksid selle harjutuse all töötama, need ei tööta. Need esimesed 10 kilo oleksid ära. Ja siis Ma juba nagu natukene tahtsin liikuda, tegin koeraga pikemaid tiire. Ja ma julgesin öelda välja selle, et mida ma tegelikult, millest ma unistan, son, tantsimine, guugeldasin, guugeldasin sõna tants, Tantsukool. Ja saatsin siis internetist leitud ilma igasuguse eelteadmiseta ühe tantsukooli üldmeilile niukse kirja. Tere. Olen vana, ülekaaluline ja ebamusikaalne, aga tahaksin tangot tantsida? Vaikus, mitte ühtegi vastust ja ma juba arvata, eks ole. Ma juba kartsin, et nüüd ma olen tantsu vaata surnuks ehmatanud. Aga paari nädala pärast sain meili, kirjutab Martin parmas. Tere, minuni jõudis teie meil eile homme sobiks tundidega alustada ja sellest on siis nüüd kaks aastat möödas. Ja kui manaksin ühesõnalise vastuse, mis annab hea tuju, tervise ja rühi, siis see on tants. Ja muidugi oli mul väike eesmärk. Ma tahtsin oma sõpru üllatada oma viimase 50. peol, aga kuulame ikkagi siia vahele ühte tangot ja see on ka sinu jaoks selline tähtis tango, mitte lihtsalt tango. Ja et selle tango valis Gerli Padar minu show tangomuusikaks, mida me siis esitame Martin parmas, aga et see on selline meeskonnatöö ja, ja Gerli on ka hästi palju nõu andnud kõrvalt, et kuidas, kuidas ma seda tangot paremini tantsida. Tango amore. Tango kuulatud ja nüüd ma tulen selle juurde, mida ma tegelikult oleksin ennem tangot tahtnud küsida. Kui sa saatsid selle meilitantsukooli ja kirjutasid sinna alla, eks mitte lihtsalt. Aune, sa kirjutasid, Aune Past, see tähendab seda olnud anonüümne, vana, ülekaaluline ebasportlik, ebamusikaalne. Sul on ikkagi nimi, et kui sa oleksid olnud lihtsalt naine kusagilt külast, ütle kas nad oleksid siis ka sulle vastu kirjutanud. Raudselt. Ma olen nüüd. Kahe aasta jooksul kohtunud väga erinevate tantsuõpetajatega, käinud tangu esitlustel ei käinud tantsuvõistlustel ja eesti tantsurahvas on ikka ääretult tore ja ei olegi ju vahet. Mul on tänaseks selline arusaamine, et mis tantsu sa tantsid, väga äge on tantsida rahvatantsu, väga äge võiks olla selle kohtleme, ainult vaatan kõrvalt ja ma loodan, et ma sinna kirja ei saada. Aga kui ma vaatan postitantsu, siis imestan, kui ägedaid asju need tüdrukud seal teevad, aga ma loodan, et mu keha ei taha minna. Ja ma just mõtlesin, et sõbrad hoidke alt, kui Aune saab 60 15 päeva sünnipäeval, näete parem parem seda teisi ehmatada. Et, et tegelikult seda, et noh, et kui ma olen silmade särades rääkinud tantsust ja me käime tantsimas praegu koos abikaasaga. Et teised ütlevad, et kuule, räägib tantsust, et ma olen partnerit vaja. Tegelikult on nii, et ma tantsin oma telefoniga, sest mul on sinna salvestatud, kuidas tantsida. Ma tantsin oma koeraga, kui ma teda jalutama viin. Ja ühel pühapäeva hommikul vaatab laps aknast välja ja kui ma tuppa tulen, siis ta küsib, et ema mis sa seal aias tegid, et kas see on sul mõni uus muti peletamise viis või tegid, tegid seda taitsiid. Aga tegelikult õppisin oma tangosamme, et, et, et see ei ole see, et et sul peab olema kaks tango jaoks, et tants on väga nagu enda sees. Ja kui on muusika, siis siis ei olegi tarvis liikumise pärast ei ole seda partnerit tarvis. Et sa tantsid iseendaga. Selle raamatu on üks suur voorus on see une, et see on väga hästi kirjutatud viimasel kahel nädalal lihtsalt see raamatute tulv isegi ajakirjaniku jaoks ületab igasugused piirid, sest ta ei tea nagu, mis suunas parasjagu joosta. Et kas sa pead jooksma nagu spordiraamatut haarama või värsket ägedalt kokaraamatut võtma. Selle sinu raamatu kohta ütles üks minu professionaalist sõber, et see on uus. Ta arvab selline maailma vallutav trend või suund kõige parem laiemas mõttes selline eneseabi raamat läbi isikliku kogemuse, et, et see on, see on see, mis on selle raamatuvoorus plussis hea kirjutamisstiil ja siis ma mõtlesingi, et, et kust see õigupoolest pärit on, et kas sa teadsid juba enne kirjutama hakkamist, et sa oskad hästi, kirjuta? No see, ma arvan, et mul on vist seitsmes või kaheksas raamat, tõsi küll, alguses olid erialased juhtimine ja suhtekorraldus tooma meeskonda ühte paati, mainekujundus ettevõtluses ja poliitikas on see, mis on nagu muud natuke. Ei, see kirjutamine isegi peab olema vaoshoitum. Aga vaba, ma olin oma Monaco reisiraamatus. Jaa. Ja tegelikult eesti keel on nii võrratu, nii ilus ja nii palju võimalusi erinevaid viise öelda seda, mida sa öelda tahad, et et kõige raskem on esimene lause pärast, tuleb juba iseenesest. Nii et see ei ole tegelikult hariduselt filoloog ega pole kirjutamist kunagi õppinud ega midagi niisugust. Ei, ei, minu esimene kõrgharidus on küll ajakirjaniku haridus ja tollel ajal me õppisime koos eesti filoloogidega, nii et natuke ikka klassikalist filos, viroloog, hoogiat, filosoofiat, maailmakirjandust, grammatikat, keeli ja teine kõrgharidus oli, on mul psühholoogias, nii et võib-olla see annab ka inimesetundmise rohkem. Ja, ja nüüd see, millega ma viimasel ajal viimased aastad olen tegelenud või aastakümned on kujutlused meie teadvuses, mis seda mõjutab mainekujundusturundus, et kuidas see, aga see ja ma tõepoolest ei ole toode, kuigi ma algul mõtlesin, et ma teen toote klassikaliselt kuidas teha üks asi, mida saab müüa, aga see läks tõesti esimese lausega mul käest ära ja sellest tuli väga isiklik pihtimus, et ma pidin kogu aeg meeles pidama, et mul on mees ja lapsed ja minu kirjutamiseni nautimine ei tohi nende elu segada. Aga, aga, aga see teema on tõesti, et see raamat hakkas tulema nii, nagu ma räägin oma sõbrannadega. Ja teiselt poolt on siis nagu ma küsin nõu spetsialistidelt. Seal on hästi palju retsepte kõige paremas mõttes, mitte toiduretsepte, nii palju, aga näiteks mina arvutasin kohe oma kehamassiindeksid, sest mul oli see. See vale oli vahepeal meelest ära läinud, siis oli, õpetas sinu vanaemalt, kuidas kontrollida, kas tasakaal on korras vanema raamatu pea peale ja siis kõndima otse vaadates ja vaatama, et kas raamat püsib ja kui sa veeklaasiga sinna peale paned. Meil on hästi lõbus, seda ma ei teinud, aga eemaldume korraks sellest raamatust ja räägime natukene sinu erialast. Mis on siis Eesti riigi, me oleme ju aasta lõpus saame kokkuvõtteid teha Eesti riigi ja inimeste kõige suurem suhtekorralduslik aps sellel aastal. Aa, ma ei oskagi öelda apsusest Ma vaatan tihtipeale kui, kui positiivselt on ühte või teist sõnumit edastatud. Et vahel on nagu mingit mingit hullu nagu ämbrisse astumist, aga nüüd ma ei oskagi nagu seda nii kiiresti-kiiresti Öelda. Aga sotsiaalkampaaniad on meil hästi tehtud, et need ei ole kuidagi ülejala. Et need on hästi-hästi toredad, kõik laulupeoga seonduv on tore. Ja ma ei tea ka tõesti ühtegi niisugust müügikampaaniat, mis oleks kehvasti tehtud. No ausalt öeldes see ka mind ei kõnetanud küll see, et kingavärk, et see kas omanik kannad siukseid kingi olnud omaniku naine kannab teistsuguseid, oled sekretär, et no see oli küll lõpuni totakas, et selles mõttes, et see sellest me ju räägime. Aga see ei suurendanud läbimüüki, sest sinu kõigi sinu kampaaniate number üks Peab olema, pane inimesed ennast hästi tundma. Ja Ma arvan, et ei, sekretär ei tundnud ennast selle selle kampaaniaga hästi. Egoga omaniku naine tundnud ennast, selle kampaania kästi, lisaks olid need kingad, mis pildi peale pandi, täiesti tobedad. Aga kui sageli sinu poole pöördutakse, ma saan aru, et sa oled ikkagi koolitaja ja õppejõud, aga kui sageli pöördutakse täiesti isiklikult, et halloo, et mul on nüüd niisugune probleem, et kuidas ma peaksin käituma ja seda on ka vahel vahel on olnud, sest eks me kõik elus eksime. Ja kui on tõesti hea inimene. Ta on, ta on tubli ühiskonna liige ja ta on eksinud ja ta teab, et ta peaks seda kuidagi teistele ja ütlema, et mul on kahju, et nii läks, ma teen selle asja korda, et siis inimesed vahel küsivad nõu, et mis kanalis seda teha, et kuidas ma teen, kas ma peaksin minema kirjad saatma või kas ma, kas ma panen Facebooki või kas ma meedia kaudu, et, et mul on tõesti nii kahju ja ma ma ei taha nagu hämada, aga ma tahaksin öelda, et miks see nii juhtus ja kuidas ma kavatsen seda asja parandada. Et tegelikult ju, kui meiega on halvasti käitutud või midagi on halvasti, siis, siis see on nii oluline, et sa, et see, kes on halvasti teinud, täitsa ütleks sulle, et ma saan ise ka aru, et ma tegin halvasti ja andeks, ma tahan seda asja nii ja niimoodi parandada, et ega inimesed ju rohkem ei ootagi kui, kui seda, et sa saad aru, et sa, et sa tegid pahasti, et sa tahad teha asja paremini ja just nende jaoks paremini. Et seda küsitakse? Küsitakse küll ja ma olen nüüd uurinud inimeste käest, et ma ei oska seda trendi põhjendada, aga väga palju on tellitud koolitust, negatiivse sõnumi edastamine. Ja seal on nagu kaks asja, üks on siis, kui sa pead ütlema, et keegi ei saa, mis ta tahab või et on seal siis sõnumi sisu on negatiivne, aga teine pool koolitusest on see, kus kommunikatsiooni tekst on negatiivne ehk kus on vaidlused väitlused kokku leppimiseks. Et, et need on need kaks asja, mida praegu rohkem kui kunagi varem on tellitud. Ja ma ei oska arvata, miks ma katsuks arvata sedapidi, et inimesed on aru saanud, kui tähtis on ka negatiivse sõnumi puhul anda teisele inimesele hea tunne, et sa mõtled, mida sa tahad ütelda, mida sa tahad, et teine teeks. Aga sa mõtled ka, et kuidas sa tahad, et teine ennast tunneks selle juures, et võib-olla on see, et ma. Ma loodan, et see ei ole mitte negatiivsust, on rohkem tulnud, vaid see, et inimesed tahavad oma sõnumit ka halba sõnumit edastada, nii et see teeks teisele, pole nii palju haiget, jätaks talle eneseväärikuse, annaks talle võimaluse edasi minna ja pakuks lahendusi, näiteks et mul on ka raske seda öelda, aga vaatame, kuidas me saame seda paremini teha. Et sellise selline trend on küll praegu kommunikatsioonikoolitustel. Kui sa vaatad Eesti riiki tervikuna ja seda, kuidas me praegu hoogsalt siis valimistele läheneme, mis on ju tegelikult alles kevadel, aga tundub, et kampaania on käima läinud juba praegu, et siis mis on need asjad, mis sulle nüüd silma jäävad? Mina muidugi loe kogu aeg ajakirjanikke, kes kõik poliitikasse lähevad ja et need, see ei ole ju seaduse vastane, ei, üldse mitte, aga sellepärast ma loengi neid kokku. Ja. Mul ei ole nagu vastust, aga mul on küsimuses ja ma küsin endalt, kui ma olen tartlane. Et kellele ma annaksin oma ainukese hääle, kas sellele, kes on aeg teinud poliitikat ja kui ma ei ole sellega rahul, et äkki siis ma peaksin vaatama mõne uue poliitiku, kellele maraatsiksin oma hääle anda. Aga kui ma olen enamiku asjadega rahul, aga on mõned, mis mulle tunduvad, et võiks teha paremini, siis võiks ju võtta sama erakonna poliitiku voore, kes tuleb oma uute mõtetega. Või on mul valida mõni poliitturist, kes tuleb kusagilt. Alt ütleb, et teil on siin kõik nii halvasti, kui te minu Riigikokku valiti, siis ma hakkan teil rohkem külas käima. Ja, või siis võta veel hoopis. Ja see ei ole nüüd negatiivne silt, aga ma nimetaks seda siis karnevali poliitikuks. Nii nagu karnevali eliit, selline, kes on meedia meediaeliit nagu kes või meedias meediamull vist ütlevad eriala inimesed. Et siis selline, kes tegelikult ta ei ole poliitikaga, ta on. Ongi selline karnevali tüüp, kes annab sulle lusti ja meelelahutust ja sa unustad ära, mis riigikogu tegema peab. Ja selle kõige kõrval võib olla inimene, kes on kelle nagu noh, kes on poliitturist, kes on karnevali eliiti, kes võib-olla veel jumalast äge poliitik. Et siin ei ole nagu valmis vastus, kuna me ei tea ühegi selle inimese kohta. Et kes ta, kes ta on, enne, kui ta hakkab selles valdkonnas tegutsema, kuidas ta poliitikuna on, ta võib-olla ajakirjanikuna mulle ei meeldinud, aga võib-olla ta on poliitikuna väga asjalik inimene või vastupidi, ta mulle meelelahutajana meeldis, aga aga poliitikuna ei ole ju tähtis, kui ja hea lauluhääl temal on, jah, aga kuidas sa saad seda teada, kui valimisteni on jäänud neli kuud ja ta ei jõuagi selle aja jooksul üldse tõestada, kas temast saaks hea poliitik või mitte. Ja kui seda valid, siis on ju väga pikaks ajaks nii-öelda selline prooviperiood käima lükatud ja kui siis selgub, et, et tegelikult ta ei saagi ega ei suudagi ega ei oskagi ega ei viitsigi olla hea poliitik, siis läheb ju kõik vussi. Et tegelikult nüüd ma küll väga targast ei tee, et ma seda räägin, sest tõmban endale paljude ajakirjanike meelepaha, võib-olla sellega, aga, aga valijana mulle tundubki, et kui ma oleksin ajakirjanik, eriti teleajakirjanik ja ma käiksin kord nädalas oma valijate toas läbi televiisori, et siis mul ju raudselt on palju suurem võimalus olla, nendele tuttab, promoda neil oma vaateid ja kuma ideega otseselt sellist poliitpropagandat enda kasuks siis ma teen maha oma vastas erakondi, kuma ideega maha oma vastaskandidaate, siis ma teen maha nende erakondade poliitikat. Et see kallid sõbrad, ajakirjanikud on teie jaoks küll lati alt läbi minek, sest te olete asjalikud ja toredad inimesed, et ei ole vaja kasutada sellist. Labast honitamist, et kes ongi mina kivikuningas? Te, ütlesite toredasti, et, et sa oled tartlane ja selle koha peal läks kohe selg kaks sentimeetrit pikemaks. Ega siin meie jutusaate stuudios selliseid põliseid tartlasi väga sageli polegi käinud. Ikka varem või hiljem saavad neist tallinlased, et mis sind seal Tartu sauna kinni hoiab ja sinu peret? No nüüd me peame küll täitsa kuulajatele pettumuse valmistama, sest mina olen veel tegelikult külanaine. Elan Tartul aga metsas täitsa külas. Ja ma kaua aega oli Tartu tõepoolest mulle kõige olulisem töökoht. Aga täna mul ei ole püsiklienti mitte ühtegi Tartus, nad on Tallinnas. Et, et see on, aga siis võiks kolida Tallinnasse. Tartu on, ma arvan, Eesti kõige parem elukoht. Ta on linnana hästi sümpaatne. Jaa. Jaa. See ei ole nüüd valimispropaganda mitte sugugi, aga minu meelest Tartu linna valitsetakse vähemalt hariduse ja kultuuri vallas väga mõistlikult, väga inimesekeskselt. Ja seal on minu, Tartu, Hansa Rotary klubi kus, kus ma, kus ma veedan oma kvaliteet vaba aega ja näiteks meil tuleb 11. detsembril Vanemuise kontserdisaalis heategevuskontsert, meil on oma noorte arengufond ja meil ei olnud üldse raske müüa maha piletit suure kontserdisaali jagu. Inimesed tulevad hea meelega meiega kaasa ja, ja see mõte, et kui meil Eestis ei ole maavara, et meil on ainult peavarad, toetame noori, kes on ise töökad, kellel on väikenegi võimalus maailmas läbi lüüa. On see siis muusikas, on see spordis, on ta väga hea matemaatik või füüsik? Et, et niisugused hetked oma sõpradega koos teevadki sellest linnast nunnu linna. Aga seal, Tartu tagamaal, seal on sul, ma sain aru juba saate alguses, et mitte ainult aiamaa, vaid lausa kanad ja aiamaad, no tõmban kogu aeg, kui hullusti, et tegelikult. On piisab mõnest mõnest lillest, aga oma toit peab olema tõesti niimoodi, et ta ei ole enne enne lauale jõudmist kuidagi väga palju loksutada saanud ja et ma tean, mis talle peale on pandud. See on enamasti ikka täiesti puhtalt kasvatatud. Ainuke, mis ma siis tõesti teen küll, nagu laps ütles, peletan mutte ja vesirotte. Et ja, ja mul on väike hobi, on erinevate kanatõugude kasvatamine. Mul on Poola Valge pead, need on niisugused mustad kanad, kellel on hiigelsuur valge müts peas, niukene müts meenutab väga inglise kuninganna vahtkonna mütse, ainult et valge ja millised munad tulevad ja munad on nendel valged. Aga osad munevad mul helesiniseid, mune, helerohelisi mune ja ma ei ole saanud veel tumelillat muna kätte, et see kuidagi peaks küll selline tõug olema, aga, aga ei ole, ei ole tulnud. Ja siis, aga see, see Poola Valgevene on hästi hea iseloomuga, et nemad käivad minuga vahel aias kohvi joomas. Aga siis on hästi suurenenud praamad niisugused, et see kukk tõepoolest võib sul peaaegu et puusani ulatuda. Kui ta ennast välja sirutab, et niisugune iil suur elukas ja nad on väga-väga ilusate ilusa sulestikuga siis kõige väiksemad niuksed, peopesa suurused ja, ja nad on nii vahva iseloomuga, kuidas nad omavahel suhtlevad, kes on see karjapea ja, ja kõik. Ja siis, kui sa, no kui ma nendega olen juba aastaid tegelenud, aha, see on küll väga ilus sultan, aga see sulestik ei ole ikka nii valge, siis ma kingin ära ja hangin endale järgmise. Ja ma sain sünnipäevakingi. Sellise Frysle öeldakse, et on selline pekingi kääbus panta ja see kukk näeb välja nii, nagu keegi oleks unustanud tema pesumasina tsentrifuugi. Tema iga sulg on isevoole ja ta on kõige edevam elukas mul karjas ja mul ei ole õnnestunud sellist kana saada. Ja kui mõelda selle kuked hõimule, sõbranna Belgiast et lendas kukega koos kohale või ei, ta käis kõigepealt ise valis välja ja siis erinevate umbes, et et mõõda ära, mitme sammuga sa jõuad inimeseni, erinevad inimesed teda tõid, rajasid veterinaarpabereid ja, ja see oli terve, hüppas see on nii edev ja nii ilus kukk, et ma nüüd kohe mõtlen, kuidas mul õnnestuks saada selline kana. Ja siis on hästi toredad Unsiidikad, siidikana näeb välja nagu valge rebasemüts. Et kanad meenutava hästi palju mütsi, aga tema on, ta oleks nagu valgest karusnahast, kellel on kaks väikest jalga ja nokk kontsertmütsidest väljas, nüüd meil oleks hoopis teine saade. Me alustasime sellest, kuidas 60-le lähenedes ikka elust rõõmu tunda ja ma saan aru, et kalad on oluline osa sinu jaoks vähemalt sellest, aga mulle tuli sellega seoses meelde veel üks sinu hobi, millest talve lähenedes on ka väga tore rääkida. Sa hoolimata oma vanusest ja kõigist hirmudest käid lumelauaga sõitmas? Jaa, jaa. Ma ootan praegu talve tohutu põnevusega, sellepärast et kui ma panin oma eelmise lumelauariided selga, Need kukkusid kolksti põrandale ja siis ma läksin tagasi ja ja siis ma sain selga panna oma elu esimesed lumelauariided, need muidugi tehnoloogia on täna teine ja nendega lume peal enam ei vedeleja, ei maga, aga aga see, et nad mulle selga läksid, see kohe ma läksin, vaatasin oma lumelaua, et kas see on ikka on servad ära teritatud ja kas ta on hästi ära vahatatud ja ja pikkade silmadega ootan Tartus on ju väga hea, kuutsemegi on lähedal ja Eestis saab ju Kohtla-Järve uues tuha tuhamägedes on väga hea Aule, aga keskmise lume lauduri vanus on 20 ja siis sa sõidad tema kõrval ja ühel hetkel juhtub nii, et, et ta vaatab sulle otsa, eks. Et kas see, kas see nagu ei ole ebamugav või ma püüan ennast panna sellisesse olukorda, kas ta ei vaata, et et noh, et jumala Auda vanaeit, et kas ta tõesti peab siin minu kõrval mõlemaid kiiver peas ja mul on prillid. Ja siis ei olegi aru saada, aga, aga seal raamatus ma tunnistasin ausalt, et ükskord, kui lumelauapargis ja ma julgen, ma ei julge teha trikke lumelauapargis seal 360 või saldot või mis iganes, sest kui ma sellega ebaõnnestunud, siis mulle tundub, et aa, näe, mingi vanamutt on tulnud siia meie õue peale isegi ei saa hakkama asjadega ka lihtsaid asju ja ükskord seal lumelauapargis olin kiivri ära võtnud ja prillid ära võtnud ja kohendasin lauda ja üks poiss istus mu kõrvale ja ütles, et oo, et kuule, kuidas siis noh, et hauaju jah, kuidas see sõita on ja ütleb, et juua Petõld ja siis oled veidi vana jälje hall ja siis ma ütlesin, et mis seal parata saad ja ta ütles, et noh, et sa oled ikka vähemalt 35. Ja mõtlesin, et nüüd läks küll puusse, et ma olen tegelikult 53. Et ma ei taha öelda seda kahtlusena inglise keeles, mis poiss selle peale ütles, ma vaatan tegelikult, et sind ja mõtlen, et sa saaksid ju iseenesest oma välimuse peale kulutada raha, ma arvan, et sul ei ole seda probleemi, et sai, et jaksaks minna ilukliinikusse ja vähendada näiteks kortsusid, vagusid või ma ei tea mida kõike, mis ju elu on sulle kaasa andnud, nüüdse selleks ajaks kuuse jõudnud oled. Miks sa seda ei tee? Aga praegu ma tean palju efektiivsemaid vahendeid, et, et ma arvan, et Eesti loodus on näiteks väga võimsate abimeeste vara varasalv. Ma olen tohutu taimeteede fänn ja kortse ära ei võta ole ja, ja koduste maskide fänn. Ja ma tegelikult kardan, ma arvan, et asi polegi rahas, aga ma kardan, et kui saab liiga palju, siis ma näen välja nagu pidevas tuuletunnelis. Kui saab liiga vähe, siis on mul rahast kahju. Ja, ja pealekauba. Vot see, see asi tuli minuni esimest korda siis, kui mulle pakuti London School of Economics doktorandi kohta. Ja see maksis hullu palju raha, aga see oli tõesti, see võis olla üks esimene, kui, kui kui, nagu Eestis Eesti inimesele seda kohta pakuti. Ja, ja siis ma mõtlesin, et kui ma kulutan selle raha nüüd oma doktorantuuris enda peale ja ma saan tohutu ja doktorikraadi ma sain hea teadmise aastat on minul aega seda nüüd kasutada. Mitme mitu aastat on minul aega, et ma sellega maailma paremaks teen ja ma jõudsin arusaamisele, et kui ma selle raha investeerin oma laste haridusse, siis saab maailmast palju parem paik. Et ma mõtlen sedasama asja, et tervist tuleb hoida ja tervise pealt ei tohi koonerdada ja kui sul on ikka rohud kirjutatud, sa pead need lõpuni ära võtnud, see mul kaovad need alailma ära ja ma olen päris murelik, et, et suurte näpuga järge ajada, kui, et sellepärast ma üritan liikuda, süüa ja mõelda, positiivsed, võimalikult vähe oleks seda, kui sa pead tabletti võtma, sest niikuinii ma kaotan tabletid ära ja ja, ja siis unustan võtta ja et palju lihtsam on liikuda tervislikult süüa, hästi-hästi rõõmsalt mõelda, et see ei ole rahas kinni, kõik see, muidugi olemas selle tableti saaksid välja osta või et sa saaksid, sa saaksid endale sussid osta, millega näiteks spordisaali minna. Aga, ja ennekõike on see julgus öelda, et ma võtan nüüd aega enda jaoks, et seda meil naistel ju tihti ei ole. Et me tahame, et lastel oleks hea, et mehel oleks ja et meie vanematel oleks ja siis on veel kellelegi, siis on veel midagi ja ja siis on õhtul õhtukäelise väsimus käes. Et ma vaatan suure rõõmuga just endast generatsioon nooremaid, et nad saavad, saavad sellest väga hästi aru, et sa pead endasse investeerima aega, et selles mõttes ma investeeriks pigem nagu nagu sellesse tegevusse, kui, kui asju, mille tulemuses ma julgegi kindel olla, nii et see on lihtsalt minu ettevaatlikkus võib-olla ja, ja hullult ma kardan, palu, et kuidas siis on, kas 50 on uus, 30 ja 60, onus 40 50 on uus 50, sellepärast, et praegune viis viiekümnene on kindlasti teistsugune oma ema viiekümneselt ja kõige õnnetum on, kui viiekümnene tahab olla 20 need ema või, või 60-le tahab olla iseenda 30. et, et see on nii kurb ja teab ta ja kole. Aga üks ilus tänav, 60 naine, 70 naine või mees, mees et kui see 60 70 80 iseendaga rahul, siis ta on õnnistuseks kõigile, kes kellega ta kokku puutub. Et see hea tuju on ikkagi meil ennekõike peas peas kinni, et me julgesime olla õnnelikud ja julgeksin olla kohal oma elus. Aitäh Aune Past, me kuulame lõpetuseks ühe loo sinu valikul ja ja see jääb meid tänases ilusas advendi esimese advendi pühapäevast saatma, mis seal see on kõige ilusam rumba, mida ma elus kuulnud olen, rumba, mille saatel mulle väga meeldib tantsida. Ja ma lähen koju ja vaatan, kas päkapikud on ära käinud. Faa. Voodil.