Täna ajame juttu tõlkija kirjandusteadlase kirjandusloolase ja publitsisti Oskar kuningaga. Tema elutoas pääskülas, laud on kaetud raamatutega, siin on fotosid, siin on nii tema tõlkeid kui temale kingitud raamatuid. See foto on sellepärast ajalooline, et see oli Kaarel Irdi ja Kaidu ehk sellal Leida Roosungleti esimene kohtumine aastal 1931 jõuluajal. Minu isa jäänjaliku koolimajas. Sinnad esimest korda nägid 11 nähtud, mis sealt välja tuli. Teinekord esimesed kohtumised päris tähtsad. Nagu minu vanaisa ja vanaema nägid 11 ennast üks esimest korda kiriku juurde lugema minnes vanasti pidi enne lugema näitamaks lugeda oskab ja kui palju sa katekismus teadsid ja niisugune komme oli kunstiliselt lugemas käimine. Ka see raamat on lainelise romaal jaanis kalmimis oli muide omal ajal. Ja kui ta kuulis, et mina tõlgin tema romaani, siis tema tegi korralduse ja instituut hakkas mulle ilma rahata saatma Rainis kogutud teoste akadeemilisest akadeemilist väljaannet 25 köidet. Nii põhjalikku akadeemilist väljaannet ei ole meil ühegi eesti klassiku kohta senini veel selles väljaandes isegi. Variandid jaa, jaa. Ja nii edasi ja nii edasi ja mina ei oleks muidu seda lainelise väljaannet jõudnud osta, sellepärast et nagu hulga raha. Aga, aga kui ilma rahata, noh see ja see akadeemiline väljaanne aitas mind ka tõlkimise juures. Ja siin selles raamatus on üsna palju värsse ja kui te näete, siin on öeldud, värsid, tõlkinud Ain Kaalep, Astrid kabur. Karl Aben. August Sang, noh, see on võetud ühest väljaandest, aga peamiselt tõlkisid Ain Kaalepi, Astrid kabur ja minu tütar tõlkes siia nominaaltekkidel reaa alused tõlkes umbes 600 värssi. Ja Ain Kaalep siis ülejäänud ja, ja see oli küllaltki raske ülesanne, sellepärast et ikka tegemist on läti klassikaga ja niimoodi. Ja sellepärast raamatut hindan kõrgelt. Gustasimeti huvi. Teel siis alguse sai, mis lahti päästis. Minu Läti huvi sai alguse esimese maailmasõja ajal Komine isa kuulmistes, isa oli tsaariarmee soldat sakslaste vastu rindel. Poolamaal ja kus ja mina kasvasin järjemõisas oma vanaisa juures, sellepärast et vanem vend lemmaga koolimajas mõisas vanaema vanaisa juures ja oli aegu, kus järja mõisale kõige lähim raudteejaam oli Valmiera. Sakslased tahtsid mõisasaksad, tahtsid rongi peale sõita. Siis vanaisa tulinad Valmierasse viia oma 40 versta ja vanaisa õppis siis ära ka läti keele ja hiljem. Valmiera romaani Pavlik roosid romaani Valmiera poisid, aga need läti keelt ma kuulsin juba maast madalast ja seal mõisa pere emantoliga lätlanna, ema, see oli ka minu vastu väga lahke daam, andis teinekord ka poisilkesele Sakse maiuspalasid, nii halb on muidugi nii et siin edasi. Aga peamise huvi võib-olla andis see, et minu vana minu vanaema raamatukastidest need vanaemal käiva raamatuga pill oli tema nimi. Tema raamatukastis oli Rudolf plaamanise novellikogu õlest katuse all ja selle tõlkinud 1892. Eduard Vilde-Wilde'i läti keelt ei osanud, tema tõlkis saksa keelest. Aga see oli üldse Plaumani esimene raamat, mis ilmus sellepärast enne seda ilmunud 500-lt J ajalehtedes ja ajakirjades Läti kui ka saksa keeles, aga Vilde tõlkis saksa keeles ja seal on üks novell, rahudupi perenaine. Vaat kui niinimine minu õppisin kuueaastaselt lugema oma käe peal. Kui inimene loeb midagi noores eas lapse jaoks tahtsin ütelda, siis tema peab seda tihti tõeks, mis seal on kirjas ja see raud uppi perenaene, see novell on väga dramaatiline novell selles mõttes. Et seal üksnes perenaine, kellel on väike poeg, ka tahab abielluda oma noole sulasega. Aga noor sulane, oma frukt ja ta ei taha seda perenaisel ütelda ja annab mõista, et no mis masinaga ikka abiellun, sul on juba laps olemas, pärija olemas ja. Minusse mõjusse nii vapustavalt sõnu, novell, Plaumonist olen eluaeg hinnanud. Ma olen tõlkinud ka tema näidendi tules ja siis sinusse Eesti raamatu väljaandel, aga ma olen tõlkinud ka tema lühinäidendi laupäeva õhtul, mis on ka ilmunud ja ja raadiomajale temast kuuldemängu tõlkinud ja, ja, ja praegugi tõlgiks seda veel meeleldi. Aga siis, kui pukids saatis mulle Tartust korralikud Läti vene sõnaraamatud, jaa. Jaa, ploomanni sõnul on veel siis ma hakkasin Narvas juba teda tõlkima, Vasalemmas tõlkisin ka Narvas, oli mul see kasuks? Laumonystemanni Kitzbergi kaasaegne, tema saab ikka sellist rahva pärast keelt ja mõne rahvaliku väljenduse hätta jäin siis minu kambrikaaslaste hulgas oli ka Läti õpetajad olid ja need seletasid mulle need, need sellised väljendid, rahvapärased väljendid kõik hästi ära. Ja, ja seal on ka muid põhjuseid, aga ikkagi mind, see lätlaste probleem hakkas huvitama juba maast madalast ja ja hiljem siin Tallinnas, kasin sind taas külas. Ma peamiselt lätlasi tõlkinud. Omavahel ütelda, meil praegu räägitakse palju, et inimene peab olema eraettevõtja ja niimoodi, kui mina laagrist tulin, mina olingi eraettevõtja. Ja konkurents Kirjanduse tõlkimise alal oli vähem kui näiteks ütleme inglise või vene või saksa kirjanduse osad. Seal oli konkurents suur ja tõlkijaid palju. Aga läti kirjanduse tõlkijaid ainult mõni ja jätkus, minule jätkus neile ja tänu Feliks kaubale ja tänu ka Georg Grünberg ile elekteeriandust ja andsime suhteliselt palju välja, nii et teine teine kirjandus kutsun ostadest, upitsid, see on meil akadeemik ja rahvakirjanik ja oli, me käisime ka tema 100. sünnipäeva puhul, käisime adu hindiga ja mul abikaasa niga kaasas. Käisime siis 500. sünniaastapäeva pidustustel. Üks niisugune aktus oli, kus tema näide ühest näidendist ajaloolises näidendis Spartacus mängiti katkenud ja, ja noh, seal tema teostes loeti katkendeid ja. Aga taheti see aktuse kava viia ka Moskvasse, et seal ka esitada Moskva kirjandus. Kuule aga seal väike takistus vahele, nimelt. Ka üks Moskva esindaja Potjomkini sepationkin leidis, et see kavanike liia natsionalistid kõigi upitsi seal ja, aga no nagu meil mikut siin ikkagi teate isegi. Ja sõja ajal aabits oli muide tagalas seal ja Spartacuse näidendiga kirjutanud. Se Spartacuse näidend on muide, see on 43. aastal kirjutatud muide üsna isikukultuse vastu. Nii palju võib tema auks hajutavad. Ega tema Globers näeksid, see on perekonnanimi. See on talu perekonnas nii. Riia siis Kirjanike Liit korraldas millegi niisuguse vastuvõttu Läti ülemnõukogu presiidiumi. Seal pidu saalis, pidulik laud oli kaetud ja. Me istusime saadu hindiga seal kõrvu, aga meie kõrval istus juba Läti kompartei esimene sekretär foss ja nii edasi ja nii edasi, kõrge seltskond kõik, aga üle laua meie vastas istus endine Leedu president balletskis kes omal ajal vabariigi ajal on ka Tallinnas korduvalt käinud ja Eesti asjadest ka isegi kirjutanud, ajakirjanikuna ja tema ikka nii palju eesti keelt. Oskased. Tõstis klaasi ja ütles, elagu eesti eesti keeles. Näitlejad aga vaatajani ja ütlevad, ei teinud sellest väljagi, mul on tema memuaarid juhtumisi saksa keeles ja nii maailmas ringi käies. No eriti, kui siin Tallinnas tahtsid midagi kirjutada ajalehtedele, siis enamikku ideid sai tegemas kohvikust või kunstiklubist või. Nii vestluste käigus tulid koju ja olijad artikli Idee või kaua tuli juba peas? Kas praegu käib ikka töö, nii et kuigi ta alguses mainis, ütlesin, et noh, väga mõnus on köögis toimetada või õigemini, see on kohustus ja pakub ka ühte see rõõmu. Aga noh, selle kõrval ikkagi on vaimutööga. On üks baltisakslane. Sündis küll Tallinnas Sorry Kairos. Helmut fon, Schulmann. Tema on kirjutanud ühe ajaloolise asja. Tema ise oli Müncheni ülikooli kasvandik, aga Tallinnas siga keskhariduse saanud, aga hiljem ta oli Tallinnas oli niisugune ajaleht, oli ühekordsed saitung, ta oli selle toimetuses nagu rohkem. Kirjandusinimesena ja nii kriitikuna ja nii. Aga tema on kirjutanud siis ei ajaloolise. Riia Stella oli möödunud sajandi algul Abielus Hiiumaal kõrgessaare paruni Ungern-Sternberg iga ikka sellest Hiiumaa ungarlastel suguvõsast järglasega. Aga see Aliia Stella sai kuskilt andmeid, et tema tegelik isani Orleans'i hertsog Philip egalitee, kes revolutsiooni ajal hukati nagu Prantsusmaa nakati jälle kuningriiki restaureerima, siis jälle üks Olleni hertsogi järglasi, sai Prantsusmaa kuningaks, aga Maria Stella hakkasid Hiiumaal protestima ja Tallinnast hakkas protestima, et minul on eesõigus, et mina olen vanem ja tal olid dokumendid ja kõik ja nii edasi. Aga noh, Watsoni paruness ma ennast maksma panna ilma vägevate hertsogit kuningate vastu. Muidugi see üritus ei läinud läbi, aga silmud surma nõndaks, päris asjaliku raamatu kirjutanud ja nüüd Eesti elu hakkas seda jaanuaris avaldama. Ja praegu ei ole veel lõppenud. Nii et see võttis ka hulga tööd ja tegemist on ajaloolise asjad ja nimed ja nii edasi ja nii edasi, et nad saaks täpselt tõlgitud. Aga muidusööja endale kord ähvardas, et kui et küll see raamat, nii lugejaskonna hulgas ka poolehoid, kui see teostub lugejaskonna hulgas ka poolehoidu leiaks, et ta võib-olla annaks isegi väikse brošüüri ta välja, nii et fotosid Kui sinulgi kuningatest juba juttu ja, ja, ja noh, teie nimi on ju ka kuningas, kas te kuningriiklaste vastu olete mingit huvi ilmutanud või on nemad teie vastu? Ja nemad ei ole vist luks nüüdse Trivimi Velliste artiklit. Trivimi Velliste kirjutas minu eelmise juubeli puhul. Ja esimene koolmeister tegi minu teada oli üks suu kuninga p. Perekonnanimede panemine siis heal ja mõisnik ütles nii et saad sealt sookuningataluks, alustad panemegi, siis sugu, nimeks perekonnanimeks kuningas. Aga sealkandis on muide perekonnanime juba igale viinud ja nimelt seda linnust ei ole enam kruusaks ära veetud. Minu käsi käiks niisama kummaria Stellal, et ajab õigeks, võib minu pool olla, aga ma ei suuda seda õigust ära tõestada ja laiali siis kuningriik saaks mingi liitlastega ka nii kokku kontakti võtnud. Trivimi Velliste on sellele rahvapärimuse nagu vihjanud ühes mu juubeliartiklis 70 viiendat sünnipäeva. Aga kui konkreetselt rääkida siiski praegusest tööst? Ja mul on ka praegu raske töö tellimus, mõtlesin küll ettenägelikult pikema tähtaja. Nimelt käis. Ma ei eksi maikuus minu kool Alatskivilt Juhan ja Jakob Liivi Tõmoriaal muuseumist selle muuseumi juhataja proua nisu. Ja temal oli selline tellimus kummalisel kombel Aarne Vinkel minu juurde juhatanud. No ja probleemiga olen tegelnud päris pikka aega ja tema valitud teosed ilmusid 60. aastal minu. Ohustatuna ja kommentaaridega muuseas kärbitult seal omaette lugu. Ja siis ma lubasin nagu kirjutada. Paar näidis, noh üks on Tuglase memoriaalmuuseumi juht nii-öelda brošüür ja mul on siin ka neid Läti Memoriaal, muuseumide, Rainilise muuseumi ja teiste muuseumide brošüüre on laua peal küll. Aga see on ka võrdlemisi suur töö, muidu ma olen seal muuseumis ka. Giidina on ka 10 kümmekond korda küll käinud, võiks ütelda. Riia televisioon tegi minust siin pääskülas mõni aasta tagasi. Kõhe televisioonisaag, et kui seda ma kahjuks ei näinud. Vapralt on mulle kirjanduspõllul sekundeerinud mu abikaasa Karin kelle tõlkes on ilmunud teoseid Stefan vaigilt. Paarkümmend aastat tõlkis ta raadiole ka saksa ja inglise kirjandust. Noh, selline lisatulu ühele vabakutseline literaat, nagu mina olin, kulus väga ära perekonna ülalpidamiseks. Poolhaigena tõlkis ta Pärnu ajalehele kesknädal ühe agada Kristi romaani kuid tema erialaks olid aediiliste kasvatamine. Nende kohta on ta välja andnud raamatu ja samuti ka bukleti aediilistest, mis on pildistatud meie koduaiast. Tema kiviktaimla on muide tunnustavalt märkinud ka Elo Tuglas oma Helsingis avaldatud päevikus Elon kirja. Ta külastas meid koos abikaasaga 1958. aasta kevadel. Kes, kes leiduvad eesti kirjanike biograafilises leksikonis on meie kodu külastanud üle poolesaja autori, alustades professor Villem Alttoa ja mu laagrikaaslase. Kui Paul-Eerik Rummol veel mahti oli Alliksaar monograafiaga tegeleda siis temagi kord lindistas minult Alliksale kohtasin Pääskülas mälestusi. Ei ole siis imestada, et mu noorem tütar Astrid astub oma vanemate jälgedes tema astrid veenva nime all. Postimehes ilmuvad kodanikulood kuulukse lugejate hulgas olevat üsna populaarsed. Raamatutena on tal ilmunud ka novelle, isegi luulet. Tema lastejutt teofrastus on avaldatud ka saksa ja inglise keeles. Tema abikaasa Boriss kabur on maailmakirjanduse klassika kõrval tõlkinud teoseid ka armeenia keelest nende hulgas nende eepose ZAZ suuni David. Tuleval aastal peaks tal Cupra kirjastuses ilmuma Babüloonia eepos. On meie pere saatnud lugejate lauale üle poolesaja raamat. Ka koguteose Paul Kerese kohta mälestustega. Seal rahvusvaheliste suurmeistrite mälestusi olen ka mina tõlkinud saksa ja inglise keelest. Hiljuti helistati Raadios Tarkade klubile. Küsimus nimetage perekonda, kelle seitse liiget on osalenud Eesti maletšempion laatidel. Mõeldud oli see minu arvel. Olen korda ise osalenud Eesti maletsem laadil. Mu kadunud väimees Boriss Rõtov ja Merike on esinenud korduvalt samuti nende poeg Igor ja tütar Regina oma abikaasadega. Igor Rõtov is on aga välja löönud ka vanaisa publitsistika kalduvused. Tema toimetab nüüd ajalehte Äripäev. Kui siin oli juttu nendest laagri asjadest ja keet õppimisest ja sellest siis tuleb välja, et tegelikult need laagri aja toolittleile teatud mõttes kasuks. Vastuseks loen oma hea sõbra pühendust Toomas Agempise raamatusse Kristuse jälgedes. Sele raamatu kinkis sõber Ilja mulle möödunud aastal ja põhjendus kõlab nii heale sõbrale ja Stalini Ibeeria Instituudi kaastudengile Oskar kuningale väikeseks mälestuseks. Ja no ma siin rääkisin oma raamatutoodangust ja oma publitsistikatoodangust ja mõte on selles. Kaks mõtet on õieti, aga. Esimene mõte on selles, et peaksin ühe väikese brošüüri veel kirjutama mille pealkiri oleks kunst vangis olla. Et seal ma oma elukogemuste põhjal annaksin nõu, et ka vangi sattudes mitte jätta pooleli vaimset tegevust, sellepärast see aitab sisemiselt inimest püsti hoida. Ei tea, kas seal peaks olema jõudu jätkub, on mul. Ma ei rääkinud meelega oma kadunud pojast olafist kes passis keskkooliõpilasena väga silma üleliidulistel koolinoorte füüsikaolümpiaadidel. Esikohti Ashabadi ei allu hoovist ja hiljem õppis ka Tartu Ülikoolis füüsikat. Väga edukalt kolmandal kursusel ta oli juba ja paistis silma. Tema on juba lahkunud manala maile ja mul on mõte olnud ka tema mälestuseks raamatut kirjutada. Kui jumal selleks jõudu. Mis aitab teid praegu nii vaimselt värske ja erk olla, tähendab, mis teile jõudu praegu annab? Praegu mul annab jõudu see, et ma esimest korda elus tunnen, et ma kuidagi kasulik nimelt mu abikaasa põeb raskel kujul reumatoidartriiti ja siis toidupoes käimine ja ja köögis toidu valmistamine on nagu minu hooleks ja ma tunnen sedasama, mida ma oma isakodus tundsin. Nonii. Pärast kooli lõpetamist on mõnda aega elasin nii-öelda ula haritlasi isa kodus ja seal aitasin ka põllutööd teha ja ka majapidamisteha ja, ja toitu valmistada ja nii edasi ja nii edasi ja, ja nii ma tunnen, peaaegu sama kasulik kui noores eas. Aga teine asi on see, mina olen muutnud oma elukombeid, vanasti olid valjukombed sellised kommiku ärkasin tõusin üles ja abikaasa pakkus kohvi ja nisu, siin lauatahe, töötasin lõunani. Ja siis väike lõunavaheaeg ja pärast lõunat jälle tükk aega ja linna läksin talle Silja harilikult kohvikusse ja, ja nii edasi ja õhtul ei teinud üldse tööd, aga sealjuures Nathani nimeks. Ma käisin korduvalt külas ka Tuglase juures, kus alati kohvi pakuti. Ja ma panin Tuglase juures imeks. Tuglas armastas töötada hilisõhtul ja öösiti ja mina mõtlesin, et mul on see võimatu. Aga nüüd tähele vanas eas mille 80 olen, et neil õhtul läheb vaim virgeks ja teen siis tööd teinud poole ööni ja eks need õhtused ühiskondlikud uudised raadiost ja televiisorist ka natuke ärgitavad ja, ja niimoodi, aga nii et muidu ma olen avalikust elust täiesti tagasi tõmbunud. Kord kuus käin ainult linnas abikaasale ravimeid toomas. Aga. Parema osalesin nii toruklubis ja, ja ja raamatusõprade ühingus ja mujal päris aktiivselt, aga nüüd olen juba täis saanud koduses ringis. Et teil ikka küllalt palju külalisi, kes tunnevad huvi juba selle vastu, mis te olete teinud ja mis te kavatsete teha? Nagu ma ütlesin, et, et üksinda kirjanike leksikoni autoritest on mul käinud üle 50 inimese külas. Aga ka neid autoreid, kes veel leksikoni oli jõudnud. Ehke seovad Alsass Uude Oskar Kruusi leksikoni. Neid on ka käinud ja ma ütlen ausalt, et stagnaajal ma julgenud külal raamatut pidada, aga nüüd on mul kahju, muidu oleks päris huvitava külalisraamatu võinud kokku saada.