Kui me nüüd ajame seda juttu Paul Kuusbergi kodus ja siin vastu vaatab terve riiulitäisraamatut, õigemini kaks riiulitäit, eks ole. Kui arvestame tõlkeid kokku tuleb vahest kaks riiulitäit küll. Kas te võtate aeg-ajalt kätte, nagu paljud kirjanikud teevad, et vanemas eas hakkavad redigeerima ja siluma ja ümber tegema? Seda voorust või või seda häda mul ei ole kuigi väga paljud on seda teinud ja võib-olla õigesti talitanud. Ka seda ma ei ole teinud. Isegi siis, kui ilmusid minu valitud Roosed siis ma säilitasin nende põhikuju ainult üksikuid niisuguseid ilmseid ütlemise või, või faktivigu märkasin, parandasin, aga mul ei ole seda seda ja kuigi võiks ütelda teistpidi ja üks meie kirjanduse suurkuju. Kui me nüüd vaatame tema abikaasa Ma vaatan, et kirjutuslaual on prillid ja ilmselt ka käsikiri, eks ole. Kirjutan praegult ja arvan, et üks, üks veerand on vahest paberile saada. Näete, kirjutan vanaviisi täitesulepeaga valgele paberile. See niisugune, ma ei teagi, mis ta on, ta Arne, aga seal seal on ka midagi. Mõningaid niisuguseid romaanilik elemente, aga põhiliselt tuleb see memuaarteos varasest lapsepõlvest peale. Ja kui ma seda nüüd kirjutama hakkasin, siis ma vaatan, et nähtavasti tuleb see vanemast east nostalgilist nähtustest. Et see lapsepõlv muutub mul nõnda huvitavaks järjest uusi asju, meele, sellest, et ta muudkui venib ja venib ja ma vaatan, et ma pean sellest lõppude lõpuks kaks raamatut kirjutama, kui ta nii läheb. Aga vaatame. Sest vanemas eas mina pean oma koha pealt küll, ütleme enda enda kohta küll ütlema, et minu töövõime on märksa vähemaks läinud. Kui ma oma parematel aegadel, kui ajakirjanik töötasin veel loomingus töötasid, siis võisin ühel õhtupoolikul rahulikult niisugune viis, kuus lehekülge ära kirjutada. Muidugi artikli tüüpi või esseed, laulin, püüdjo, artiklid, keegi ei kirjuta, olid kirjutatud kõik, kes ei. Aga siis praegusel puhul. Ei lähe see hoopiski mitte ja nii imelik, kui on, mulle tundub, et sõnad kaovad ära. Sõnad jookseksid nagu minu eest peitu ja neid taga ajama sünonüümid ei leidmine on kuidagi kuidagi ja, ja ühesõnaga. Ega vanadus, põle-põle rõõmu asi ja, ja ka tööviljakus väheneb, on huvitav asi, ma ise mõtlen, ma olen elus mitmesugust muud tööd ka teinud muidugi põhiliselt ehitustööd varases nooruses. Siis ma märkasin, kui üks Meister oli juba jõudnud, üks oli keskiiast üle. Siis tal olid töövõtted hästi, mees ja kõik läks nagu tubedamini, täpsemini. Aga mina vaatan, mida vanemaks ma saan, seda väiksema viljakusega ma kirjutan. Kaks asja, mis ma arvan, mis, mis on. Ühelt poolt on niisugune asi, et su enesekriitika on, kas õlut ja sa arvad, et sul ei ole midagi uut ütelda, et teised sellest Jutanud palju paremini ja sa isegi oled mõnest asjast paremini kirjutanud ja kõige õigem oleks sul üldse kirjutamine maha jätta. Kui see tõbi on külge tulnud, ega siis nii kergelt või jätta ka ei ole. Ilmub iseküsimus, on nüüd jälle teine asi, sest ilmumisega piisavalt keerukusi. Nii et eks näeme, mis tast tuleb. Aga töö käib ja ma loodan ikka selle asja valmist. Mõnes mõttes on pensionipõlvepidamisel siiski ka plusse, teil on aega käes näiteks olgu peale, et töövõime on võib-olla veidi kahanenud, aga selle eest on tööaega jälle rohkem. Aeg on rohkem, see on kokkuvõttes ainult kulub nüüd niisuguste asjade peale rohkem, millel sa varem ei läinud näiteks? Minule sööb päris palju aega käes tervis. Tervis on mul eriti viimasel 10-l aastal järjest kesisemaks läinud. Ma pean ütlema, et ma olen juba keskmise eesti mehe eas kümmekond aastat vanemaks pannud aga siis tervise peale kulub üsna sageli tuleb arstide abi kasutada ja igasuguseid proove anda ja igasuguseid arstimeid neelata. Ja ja võib-olla ongi häda selles, et kui su tervis ei tunne ennast nii hästi ega siis nii kenasti ja kõik sinu sinu mõtted ei tööta, vaim ei tööta ja nii hädas. Te elate siin nõmmel väga ilusas kohas, siin on vähemalt väga hea jalutada, kui ma tulin, ma täitsa imetlesin neid lumes puid ja, ja seda kogu seda loodust, mis siin on. Kui ma siia paarkümmend aastat tagasi ümmarguselt paarkümmend aastat tulin, oli mul niisamasugune tunne ja jalud päris kenast. Aga sellel on ka omad puudused, näiteks. Ma olen praegu teatris käimise ära unustanud. Arvatavasti oleks seda ka teisel kaalutlusel raske teha. Sest kui sa just ei lähe niisugusel ajal, mil pensionäridel on odavamad hinnad siis siis on segapiisavalt kulukas lõbu. Näiteks ma olen oma ajalehtede tellimisel nii suures hädas, et ma ainult veel loomingut ja sirpi ja vasarat puht kirjanduslike väljaannetega teha. Aga ta kauge südalinnas oma aeda bussid on nii täis, praegusel puhul? Jaa, tänavaid, varastatakse siin praegult väga-väga halvast, omal ajal tänavaid, igal lumesahk käis läbi ja aga praegu on see nii. Ja libedaga ei ole mu jala tähendab nii vägeva vägagi lähedal. Ja aga kokkuvõttes ei, selle kohal ei ole, ei ole viga ja kõige rohkem ma kardan, aga seda ilusat talve, kus ümberringi on lubised, mändid ja vaatad kõige rohkem, ma kardan, et kui nüüd tuleb niisugune pakane, nagu oli meil siin novembrikuus siis siin on väga külm, väga külma ja, ja kuna praegu on ju ega ei lasta ju, kui, kui sooja vett torudesse ja nii et siin on jälle omad hädad, aga ma ei taha muutuda. Ei ta aliseda kurta, elu tuleb võtta nagu tahavad onud ja elada selles olukorras, kus sa oled. Nii nagu oskad ja saad. Ega kurtmine midagi paremaks ei tee. On teil vahel niisugune tunne, te olete olnud kaua aastaid ju väga aktiivne inimene ja ja kõikide ühiskondlike sündmuste keskel ja toimetanud ajakirju ja nii edasi ja nii edasi kirjutanud palju ja et teid on nüüd nagu et te olete nagu unustatud mander vahelisele tulla. Esiteks parandaksin ühe asja ära, kirjutanud ma palju ei ole, Looneb kaheksa raamatut on iseendast näide pärast seda mõned head raamatud tulnud, aga aga meil on palju viljaka päid, kirja kirjutajaid, villak, meid autorid ja mis väärivad selles osas tugevat tunnustust. Ma ei ütle, et mind oleks unustatud. Aga nad on aru saanud, mu kolleegid. Aga ma tahaks öelda, et ega Kirjanike liit nii agarad tegevust üldse ei korralda. Niisugused asjad, mis omal ajal olid pooleldi kohustuslikud, mida juba põhikiri kohustas ja pida nagu kirjanduslikud arutlused, aasta ülevaated ja üksikteoste arutles uut ja eri eriti eri žanrite ülevaated ja nii edasi. Niisugust tööd ei ja isegi kui ma kuidas tahaks öelda, klubiline tegevus oli, see on ära jäänud. Sest Kirjanike liit on praegult niisuguses olukorras. Ega temal ei ole kuigi palju raha, et seda tegevust edasi arendada. Ja osa osa oli ka niisugust, mida ta omal ajal oleks tal tarvis teha olnud. Liialt palju, omal ajal püüti suunata kirjanduse arengut, aga elu näitas mulle juba siis näitab praegult, et kirjeldust pole võimalik suunata. Iseäranis ei ole võimalik suunata kirjeldusvälist täitjadega. Meenutaksime kasvõi kõige pidu mälestuses kõige raskemat tassi ja 1950. aasta kaheksanda pleenumi pilet tagajärjel hulk kirjanikke Kirjanike Liidust välja heideti ja paljudel kirjanikel avaldamisvõimalused kadusid. Kirjeldus, arenebik kõigepealt tema looja enda sisesunni järgi. Ta võib arvestada, seda ta mõne teema jätab kirjutamata pidada, tahaks ja ootab paremat aega. Aga et panna autorid kirjutanud teisiti, kui ta sisemus räägib, praegune aeg seda näitab. Ei ole võimalik ja ma tahaks loota, et ära ei tule niisugusi struktuure meie meie meie riigis ja kultuuriasutustes, kes, kellel võib tekkida veel mõte, et me võime kirjatust, aga nii nagu üldse trüki seda väga-väga-väga suunata ja see ei ole, see ei ole võimalik ja. Siis näiteks kõige rohkem ma kahetsen mõnikord seda et kusagil 30 aastat tagasi ma rääkisin niisugusest asjast sotsialistlikust, realismist. Mis asi see on, seda ma ei tea, praegultki ja isegi siis, kui ma kirjutasin mõnikord Juulaid erinevad seisukohad näiteks naiivselt mõtlesid sotsialistlik realism, realistlik käsitluslaad, kooliseletaks Vildel ja Tammsaarel ja siis siis ütleme, sotsialistlikud eesmärgid või, või aga see, mulle mõningad üleliidulises vaidlus tehti selgeks. See on sootuks midagi muud, aga Lemmuu mõistmisele ma ei jõudnud siis. Ja nüüd pole juba tükk aega pead vaja vaevata. Vot see on mõnes muus osas ka. Olen ma teinud niisugusi asju, mida, Tahan öelda, et ega, ega kui varem väga kõikvõimalikud toimetused minu käest kangestikaaž tööta tahtsid saada, siis praegu. Niisuguste tulite, poolt ei paista olevat ja see on õige, sest minust ei ole kaela. Seda nii väledad kirjutajat. Ja mõnest asjast vaibad, muu arusaamised olla ka teistsugused. Kui ühel või teisel ajalehele väga omased oleksid. Kuidas teie suhtute sellesse soosungisse, mida nüüd on palju ma ütleksin, käiatud plats puhtaks. Ega ma ei ole ka täiesti siiani aru saanud, mida seal selle all mõeldakse. Et tuleb kõik vanemad inimesed kõrvale jätta ja kui sa oled üle 30, siis on juba piir. Kui nii mõelda, siis see on muidugi rumal sest ma tahaks öelda, poliitikas on kolmekümneaastane inimene. Päris hea aeg, ütleme 30 ja 50 aastate vahel on poliitikaga päris hea aeg ja veel ka kuuekümneselt võib seda teha. Noorusel on üks hea omadus, ta haarab kinni ja ta tuli idee ja selle tulisusega nagu tulise täku uga tahaks ütelda, võib tulla, ta võib suurepärase jooksu teha väga vägevat galoppi lasta, aga ta võib ka ratsaniku seljast maha visata. Kui plats puhtaks tehakse, siis peaks olema. Et asemele, kui mõnevada õiendide aegne, tahetakse asendada uuega. Et sellel uuel ka oleks eeldusi. Kompetentsust asjatundlikkus sel alal, mis alal ta tegutsema hakkab. Praegu toimub, ju räägitakse aja leedud hakanud kirjutama valitsusremonti, wide või uuendamine, kuidas öelda? Väga oluline oleks see, kes uuesti nüüd Neid ameteid jätkama hakata, et need oleks kas asjatundjad või kui nad on nii noored, et nad veel asjatundjaid ei ole, kes, kellel oleks eeldusi sel ajal kiiresti omada. Asja Tutlikus, vaata vanal ajal, mida hakkasin poliitikat jälgima väga varakult. Ma ei julge isegi öelda, aga ütleb lilla 15 16 aastaselt. Ma jälgisin juba hoolega poliitikat. Ja mis oli meile selle aja ajastu poliitikutele iseloomulik et suur osa meie tipp-poliitikuid olid kõik kuidas öelda, hea, juriidilise, kõrgharidusega, nimetage kas või kahte kõige markantsemalt kuju. Päts, Tõnisson. Nad olid mõlemad head juristid ja meie poliitikute hulgas peaks olema märksa rohkem ja juriidilise ettevalmistusega inimesi. Aga ega need ei sünni üleöö. Räägiks ühe niisuguse asja, kas ta nüüd. Oli enne viimaseid valimisi ma jätan nimed nimetamata, läksid, mida? Haiglasse. Haigla ees teispool Raamat oli üks praegune juhtiv poliitik kes pakkus mulle ühtegi lehte. See oli Eesti komitee lane ta paša rääkis juur, et meil on tarvis saada lahti sellest korruptsioonist ja mis kõik on olemas. Madal, ütlesin seekord oli selle mehe, kuidas öelda presidendikandidaat. See on ju väga hea, aga korruptsioonist lahti saada on väga raske. Teil tuleb sellega suurt häda näha. Ja kergesti võib ka uus korruptsioon tekkidega, uute inimeste korruptsioon. Nüüd mulle tundub, kui lugeda ajalehti. Muidugi ma tean, et ajakirjanik ikka võib soolata üle ja aga midagi võib sealt võtta olla. Aga korruptsioon on küllaltki suur ja seal üks kõige tõsisem häda minu meelest. Ja kui need uued uued inimesed tulevad siis minu meelest targaks peaasja, millega tuleks võidelda korruptsiooniga ja kuritegevusega. Mõlemad kaks õudset vähi vähi kasvaja praegu meie ühiskonnas ja rohkem rikuvad inimesi, võim ja raha. Seda ma olen oma elus teinud võim ja raha. Ja meie kõikidele, kes meie poliitikat praegult suudavad juhivad peaks peaks selles osas olema võrdlemisi immuunsed, et nad ei tohiks nende pead hakata pööritama võimust ja ei tohiks nad raha suhtes hapraks muutuda. Elukallidus tõuseb väga kiiresti ja kui aru tataks Riigikogus kõik võimalik eelarveid ja asju, eks siis ole ju vanurid nagu luuret, peredki noored, peredki, niisugused, millele kuidagi ei taheta raha leida. Ma arvan, et minu kui kõrvaltvaataja arvest, et kas meil ei oleks võimalik siiski. Riigiaparaat. Koondada seal väga suureks paisunud ja vaadata, kuidas on nende palkade küsimus. Minu sissetulek on. Est üks kümnendik ma mõtlen oma elatusvõi, elatusraha, mis ma saan riigikogu liikme sissetulekust hariliku riigikogu liikme sissetuleku, ma pean sellega ära, elab vita, aitavad natuke mu lapsed. Aga kui sa kogu aeg pead muretu, kui seal on kogu aeg niisuguseid ka majanduslikud mured ega siis ei ole kirjuta midagi kerge, aga ma tahaks veel kord öelda. Ka siin väga kitsastes tingimustes oma elu elama ääretult kitsastes tingimustes. Nüüd, kus vaba, seda elujärku kirjeldan, päris päris ise hakkab muld. Kas täiesti see oli mul nii raske. Aga mul käib, käib niisugune mõttekäik peast läbi, kirjutaks õige, jutuase, jääb kirjutamata, aga olgu öeldud, Nissani kava suppi köögis supiköögi. Kuidagi ma kirjutasin Liisuse novelli, mille pealkiri oli kitsepiim paariteist aastat. Tüdruk läheb Manderguga tooma, see oli suure kriisi ajal. Maderguga toompere oli saanud nii kuuks ajaks õigusega suppi tuua, me saime liiter supp ja leiva, Kadik ja kuidas ta läheb ja ta tunneb sellest mingit teatavat alatust. Tühid, räägitakse, et teeme supikööki ja räägitakse kusagil 70 või või 700 või kui palju neid saavad. Aga niisugusel viisil viisil. Näiteks mul endal ei ole seda vajadust praegult supikööki kasutad olemas ja ma tahaks loota, et seda vajadust ei tulegi. Jutu kirjutaks, kujutab ette, kui oli üks tõsine tööinimene, tõsineb metalli vees, ehitustöölisi ei võta, sest liiga palju kirjutanud. Oletame, lukussepp, ta on eluaeg kogu aeg töötanud, nüüd tal kusagil 80 aastaga on jäänud üksikuks. Nüüd ta peaks, kuid ta ütles, et sama tegelane, kes siis toores pärast oli nüüd ta peab jälle leiba supiköökidega pidada oma elust, mõtleb siis, mis ringkäigu ta elu on. Aga noh, see kipub jälle sinna alisemise voodi poole, seda päid kirjuta muidugi. Aga siis. Ma arvan, et lõpuks see vanem põlvkond on suure osa rajanud, kõik sellest pida saab praegult erastada või hooldanud seda jada säilitanud selle rikkuse. Ma ei mõtle mitte omaaegseid vahepealseid poliitikategelasi, ei ütelnud loba küsimus ja ka nende hulgast on paljud teinud päris vajalikku tööd ja ei saa kõigile ka üle õla vaadata. Aga siis ma ei tea, kuidas on, kui üks maja täidis ei tule, neid sai sealjuures asja ma tulnud, et et üks maja seisab, ta oli 50 aastat ja rohkem ta seisab, ükski maja ei seisa, kui teda pidevalt ei hooldata. Et kes teda hooldanud. Majavalitsused ehitusorganisatsiooni jätab jälle struktuurid kõrvale, ikkagi inimesed, Need, inimesed, kes seda tööd tegid. Vahetevahel tekibki, ma olen kuulnud, mul on mitu head tuttavat. Et kas siis see, mis me oleme teinud, see ei loe mitte midagi. Paraku ta loeb ja mida rutem jõuaks meie valitsus sellise asja, nii et ta suudab ka hakata vanureid pisut väärilisemalt. Tema varasemad tööd ja nende nende pension ja hakkama tõesti peensusi teadma kus arvestatakse tööstaaži ja seda pidada. Mulle meeldib teie optimism. Ja ma tänan teid selle kena sisuka vestluse eest ja nende mõnusate tundide eest, mis me siin seltsis veetsime. Tänu teile ka.