Ehk siis on Ingrid Peek. Raadio kahe lõunaprogrammid avasiks kaunis lugu nimega meie laev mis on koostöös Bonzoga ja mul on hea meel tervitada stuudios Janek murdi, tere, Janek. Pere. See lugu sinu uuelt plaadilt triiviv, mis just just sai valmis just ilmus. Ja on väga ilus, õrn ja helge, räägi natuke selle plaadi sünniloost. See tuli suhteliselt lühikese ajaga, septembris ja oktoobris on kõik lood tehtud. Ja üks lugu varasemast 2013.-st aastast kasse Mikk Mikiveri ka. Ja need teemad tulid tegelikult lennusadama näituse meri riidekapis tegemise käigus seitse teemat, siit aga siin plaadil rannad mõnevõrra teise seadega, tegelikult. Et tegelikult selle taadi kandvaks ideeks võikski olla, et ta on mereteemaline plaat mitte ainult aga, aga mingit pidi on üks või teine teema seotud merega. Ja kuna see näitus, kuhu ma tegin, oli ka merega seotud ja seal oli kaheksa erinevat ruumi, igasühes oli erinev muusika, aga nad pidid omavahel kokku minema sobima, nii et kui inimene astub ühest kohast teise, siis rütme jääb samaks ja teema muutub, siis ongi nii, et need esimesed seitse pala on justkui ühe pere lapsed, et neil on kõigil mingi üks ühine perekonnanimi on samasugune. Ja, ja kuna mulle tundus, et see kogum oli selline, mida võiks esitleda plaadina, siis andsingi selle niimoodi välja üsna planeerimatult. Kuidas muusika sinus sünnib, et sina kui helilooja, kui sa lood muusikat ütleme mingitele sellistele ruumidele ET näitusele või mõnele avalikule ruumile või mingile kohale, kus midagi hakkab toimuma või on üles pandud, eksponeeritud, kuidas see välja näeb, et sa kõnnid seal kujutled, kui see on juba üleval, vaatad, ei, siis su peas hakkab midagi helisema. Ei, no tavaliselt saavad need tegelikult, need näitusi on tõesti mitmeid, aga üldjuhul saavad nad valmis ikkagi viimasel minutil, et mul ei ole võimalik seal varem jalutada, inspiratsiooni sealt ammutada. Et pigem, näiteks kui võtta kaks viimast näitasid üks, oli Titanicu rahvusvaheline näitus, kus mul õnnestus ka tegelikult kaks teemat teha. Pakkusin küll viis välja, aga läks kaks, sest see oli ameeriklastega koostöös, seal oli kõik käis stsenaariumi järgi. Et püüdsin elada sellesse ajastusse sisse, mis mul tegelikult loomulikult niimoodi ei õnnestu. Ma ei ole sealt ajast pärit, et minu lähenemine ongi filmilikum, et. Ma lasen ennast inspireerida sellest asja sisust tundest, milline see asi olema peaks, kujutan seda ette ja püüan seda tabada, et eks see on jah, see inspiratsioon ongi seotud selle teemaga ikkagi ja, ja ilmselt ka instrumentidega, mida ma siis kasutama hakkan, tavaliselt ma mõtlen välja enne, et mis pillid võiksid neid teemasid mängida ja siis tulevadki mingid vahvad komplektid näiteks, et on mingi kammerlikum koosseis pluss klaver või on siis täiesti elektrooniline või on. Et ka need instrumendid mõjutavad loomulikult jah, mitut pilli sa ise mängid? Ühtegi pillima ei mängi tegelikult hästi. Piisavalt, et ma suudan ennast väljendada pigem nagu heliloojaga muusikuna, ma arvan, et ma olen üsna kehva. Et, et selles mõttes noh, kui võrdlen muusikutega, kes teegia tegelevad sellega iga päev ja et aga ma suudan ennast väljendada klahvpillil, millega ma siis tegelikult mängin ka ju muid instrumente virtuaalseid või mis ei ole võimalik kutsuda endale iga kell väärt pillimehi või mõnikord ei ole isegi selliseid pille olemas. Ja kitarr on see pill, millega ma tegelikult alustasin, akustiline kitarr ja nüüd ma olengi selle oma plaadi peal kasutanud ka valdavalt akustilist kitarri. Neid jah. Minu meelest oled sa küll väga hea muusik, üks sinu ettevõtmistest, ansambel kolm pead on minu üks lemmikbände olnud alates sellest ajast, kui te tegutsete koos Erkki Tero ja anni ristiga seda teete. Tee mullu tuli kolmel peal album 10 tõmmet. Mis plaanis on, millal teid näha saab, millal, kas seal juba uut loomingut? Sel aastal teate, sel aastal me esinesime ainult ühe korra eesti poksifestivalide festivali merepäevadel ja peale seda on olnud vaikus, igaüks on tegelenud oma asjadega. Mul oli palju mingeid muid projekte, mis ei puudutanud kolm pead ja Erki teeb oma sooloplaati ja ja tegemist on olnud igal rindel, aga meil kui me juba suvel esinesime festivalil, siis meil oli. Samas ma täpselt ei mäleta, aga vist kolm või neli uut lugu ja kokku neid on viis juba, aga no mitte juba, aga alles ma arvan. Aga eks sellega tuleb nüüd tegeleda, kui aeg käes ja ma loodan, et see ei ole väga kaugel. Ja ma loodan ka, aga eesti popsi festival, millal järgmine tuleb? No tuleb samamoodi sellel järgmisel suvel, päevade raames on juba otsustatud, et kuna see on meile hea võimalus ka presenteerida ühest küljest laiemale publikule meie lemmikuid ja teisalt on sealt ka Tallinna linna poolt ikkagi rahaline tugi, mis on päris oluline faktor kogu festivali organiseerimisel. Ja see on üldse igasuguse loomingulise protsessi juures oluline faktor, kuidagi nagu ka leib lauale. Meil oli, meil oli siin paar aastat, oligi Huldi peal, oli see festival, sellepärast et kui me need numbrid kokku lõime kõik, siis see oli üsna sarnane summa ja kuna suvel on praktiliselt või tähendab, ongi kõik nädalavahetused on kinni, kuna kogu aeg on mitu asja siis meil on publikut ikkagi Eestis, ma arvan, suhteliselt vähe, et see on suur risk ja siis see peab olema mingisugune rahvalik või ma ei tea, mis nupule oma vajutada, eks. Et see on risk. Kui me räägime veel sinu plaadist triivib, mis siis nüüd reedest poodides olemas siin kaane peal, väga tore pilt, mingid sellised väikesed pärismaalased, et kes need on. Sinasõbrad, need on täpselt, see on 80 aastat vana foto, ma tükk aega mõtlesin, et mis siin olema peab. Et, et see on tehtud Narva-Jõesuus, kus ma ka ise olen elanud korruses ja see koht on mulle südamelähedane ja ma arvan, et see meri ümbritsev säranud ja see atmosfäär on mind tegelikult päris palju mõjutanud. Aga see pilt on Taani sõjamäng Narvas rannas, siin on mingi veider krokodill, mis on iseehitatud, ma ei saa aru, kust puust või kummist ja siin on sellised tegelikult meie, Eesti poisid, kes on mingi eksootilise, sellise rööja ja ornamentika ka ennast ehtinud. Ja see väljendub ja natuke, et siin muusikas on mingid sellised eksootilised New Eighilikud, võib-olla mingid jooned, mida ma ise ei tea, kus need on tulnud. Need on nagu rannale uhutud nii-öelda. Et siin on mingite, ma olen lasknud ennast mõjutada, mitte otseselt, aga ma arvan, et see on külge jäänud kuidagi ja kui me seda pilti vaatasin, siis mulle ühtpidi nagu veider, et ta ei lähe nagu kokku, aga samas, kuna algul mõtlesin, et see on mereteemaline plaati sellel plaadil hoopis teine nimi oli, ma mõtlesin, et mingi nagu kapten ja meeskond siis, et see on selline moment, et kui laev jõuab rannikule, siis näeb, mida ta näeb, aga, aga samas on see Eestis tehtud, nii et siin on mingisugune niukene veider konflikt, aga mulle see meeldis. Tegelikult sobib hästi, sest teatavasti on eestlased ju euroopa indiaanlased. Meie oleme põlisrahvas, pärismaalased. Jah, et ma ütlengi, et siin on üritanud ka seda indiaanlast nagu teha, aga see endast, aga tegelikult mõjuvad nad hoopis mingisugused nagu aafrika hõimud või, või see on nagu kuidagi selline. Ujuv, see asi. Ma loodan, et kuulajatel tekkis tohutu huvi pilt, see seal on, et see on alati see, et raadios üritad kuidagi maalide sõnadega seda, mida siis muidu saab näidata pildiga, aga triiviv, see album, millelt kohe kuuleme ka järgmist tillukest palakest, kus sa selle valmis said, mõtlesid ka, et kellele see võiks meeldida, et kes oleks see publik, keda sa hea meelega näeksid seda kuulamas. Mingil määral on, ma arvan, et need samad inimesed, kes on minuga seotud asju varasematel aegadel ka kuulanud aga see plaat ja materjal on midagi uut. Siiski ma arvan, et ka minu enda jaoks, et et ma arvan, et ka seeläbi võib tulla siia uut publikut, et mina ei pane kätt ette mitte kellegile ja ma ei oska ka väga täpselt rooside, kuna ma ei arvestanud mingi sihtgrupiga, ma andsin endast nagu mingi sellise osa, mis mulle meeldis ja mida ma tahtsin teistega jagada ja mulle tundus, et see võib inimesi puudutada. Järgmine lugu on triibutuba. Mis sa selle kohta ütled, mis sa tahad? Triibutuba on, see on sellelt näituselt meri, riidekapis on üks selline Op tuba, kus on, mis on täiesti triibuline ja inimestele väga meeldib see tuba, et hakkab nagu optiliselt sind mõjutama. Tõesti, kui sinna lähed, siis pead ka printer näiteks päris ringi käima, aga seal on väga imelik seal olla. Sten Op-kunstituba senine ja seal mängibki see muusika. See oli lugu triibutuba Janek murdi uuelt albumilt triiviv mis on siis merest ja paljust muust ilusast? Janek räägimegi natukene filmist nullpunkt, et see on tõesti hästi põnev projekt on väga ambitsioonikas ja sellise Võimsa tiiva siruulatusega, et ma loodan, et sellel läheb väga hästi. Sest teemad on ju olulised ja elulised meile kõigile. Et see on film, mis on siis film, raamat fänniraamat, et on kuueosaline teleseriaal, mis tuleb jaanuaris, on ju, on äpp ja seal on kindlasti veel midagi ja sina oled selle filmi helilooja. Räägi natuke selle filmi heliloomingust. See on kõige mahukam filmitöö, mida ma kindlasti olen kunagi teinud, kuna ma alustasin muusika tegemist telesarjale kuueosalisele, mitte filmile, film kasvas väljapoole pealt. Otsustati, et tehakse film, nii et, Kuus osa 40 minutit on film ja igasse osas tuli ikkagi päris palju erinevaid muusikuid, erinevaid emotsioone, erinevaid teemasid. Et oli mingid peateemadega, päris peateemat ongi raske siit nagu välja tuua. Kuna emotsioone, tegelasi, olukord oli nii palju, siis pigem tekkis mingisugune kogum. Täiesti ma arvan, et üsna erinevaid lugusid on ka kindlasti mingi minu pitseriga. Ja töö oli väga huvitav, väga hea meeskond oli, väga hea oli töötada selles mõttes, et mind usaldati. Ma arvan, et pärast esimest osa tekkis see usaldus. Ja ma tean, et sa pead täpsemalt küsima, ma ei oskagi rääkida, tundub nii kuidagi lai, et mingis mõttes, et ma ei tea, kust otsast üldse, mida alustada. Kui sa enne ütlesid seda, et vahest on nii, et mingi pill kannab mingit emotsiooni, eks ju noh, mis iganes klaveriga on üks emotsioon kitarriga, teine, et kui sa mõtled selle filmi nullpunkt peale, mis pillid seal on, ehk mis emotsioonid seal sinu jaoks on? Sellised kandvad. Põhiliinid seal on palju sellist pilli, millele on raske nime anda. Et nad on nagu nad on nagu stringid nagu orkester, aga ta ei ole ka, ta on kuskil nagu ära keeratud natuke nüüd see on sellised, et sa ei tea täpselt, mis asi see on, et kuidas need asjad on kokku pandud, et tehniliselt rääkides, et ma olen sinna teinud ka härra juurde, ma olen mingit feedback'i teinud, siis on elektroonikat, on analoogsüntesaatorid, on orkestrit. Ja, ja seal oli, oligi see moment, et et kui tavaliselt teha filmile muusikat, mis on siis poolteist tundi kuni kaks tundi pikk siis see on ikkagi kuidagi nagu ühe mütsi all. Valdavalt võetakse ka väljapoolt muidugi mingeid lugusid, aga aga siin oligi niimoodi näiteks, et mingis neljandas osas, kui ma ei eksi, oli hästi palju mingeid tantsulugusid. Mis korteris Jämivad, et erinevad situatsioonid ja ma tegin iseendale väljakutse, et ma tegin need lood ka ise. Et oli võimalus loomulikult võtta siit ja sealt, aga ma tahtsin katsetada sellist lähenemist, et kujundus, muusika, taustamuusika ja tegelikult muusika, mis natuke juhib vaatajaid, et need oleksid mingis mõttes seotud, et kui seal on ka mingid näiteks kaklusstseenid korteris, mis on juskui, tiitšei mängib mingi kuskilt ruumist, tuleb mingi heli, siis see kasvab üle kujundas muusikaks ja sellised erilahendused minu jaoks ka uudsed mis olid põnevad. Lisaks, võib-olla lõpuks, kui film vini muusika kätte jõudis, mitte sarja, siis oli, seal on esimest korda, ma olen minu muusika pandud kõlama Dolbina, mis on ka omamoodi huvitav, et, et saundid ei tule ühest stereohobust, vaid nad tulevad mitmest ja, ja kuidas nad omavahel sõidavad, et sinihelirežissöörid tegid tööd ja nüüd teha, ma arvan, et seal selles mõttes minu jaoks ka täiesti uus asi. Kuidas sa filmimuusikat kirjutad, vaatad filmi, lähed selle sisse, tunnetad ja siis hakkad kirjutama. Kas selleks, et filmi heliloo heli saaksid luua, peab see lõppteos olema valmis juba sinu? Nii ja naa, algus tuleb alati ikkagi varem hakata tegema, sest et lõpuks läheb nii kiireks, muidu ei jõua. Et kõigepealt mul oli ikkagi stsenaarium ja kui ma ei eksi, siis sarja tunnuslood alguse ja lõpu ma tegin üldse ilma millegita. Ma kujutan ette, mis olla võiks, et Mihkel hulk oli siis režissöör temaga game, pidasime vestlusi maha. Noh, kus sa arutatud, et, et mingis mõttes ma uurisin ka, et miks ta mind tahab sinna tegema, et et mis on need Bondid võib-olla, mis, mida mina oskan pakkuda, mida ta kuulda tahab ja teised ka, et mis, mis on selle filmi soundtrack'i eripära või? Kuidas me seda tunneme hiljem või et noh mõttetöö oli ka ikkagi ennem, et see ei olnud päris niimoodi, et filmi, oksevaga sarja muusikat ma tegin juba jah, niimoodi, et mul oli pilt ees ja ma sõitsin, liikusin selle järgi. Alguses esimesed osad olid niimoodi, et seal tuli noh, päris nullist, aga, aga hakkasid mingid teemad ka läbi filmi, mis läksid, mis hakkasid korduma, aga ükski muusika ei ole identne selles filmis selles mõttes, et kui on seal Johannes jookseb kogu aeg jookseb siis kõik jooksud on mingis mõttes ühe tüvega, aga need on kõik erinevad vastavalt siis sellele kusta jookseb millise emotsiooniga ta jookseb, et kas seal on mingi päev kuni viimase osa mingi õnneliku jooksuni välja, onju, et, et need, aga, aga mingisugune üdi või mingisugune tüvi on neil sarnane. Väga põnev on see, kuidas helilooja eriti just filmidele, kui me räägime selline põimunud audiovisuaalkultuur, eks ju, et kuidas siis helilooja peab seda pilti kirjeldama helidega neid tundeid eksimis tekivad helide sedasi andmed filmide puhul muusika ja helikujundus on ju ääretult oluline, et sellega sa saad tekitada noh, võimendada kõiki emotsioone tohutult, eks, et kui mingi õudusfilmile oleks mingi tilulilu taga, on ju, sa ei karda üldse kohe, kui seal on väga õudne muusika, siis noh, see läbib siin lihast ja luust. Aga kuulame ühe killukese sealtsamast filmist nullpunkt, et mis jupiti on, mis sa meile mängida tahad? Don sarja lõputiitrite muusika, mis on ka ühtlasi sarja alguse teema, nad on sarnased, et üks näide. Selliselt kõlab siis film nullpunkt, mis Janek murdi heliloominguga rikastatud. Nagu enne Jutuks tuli ka, et nullpunkt on selline multimeediaprojekt on selline ristmeedia suur kombo ja kuidas selle muusikaga seal on, et kas sa oled mõelnud selle peale ka, et et kui ütleme, see film on nii raamatusarjana piina, eks ju, sotsiaalmeediasse igale poole nagu imbub, kas ta, kas kogu see helilooming, mis on siis sinu oma ja ka need laulud, mis seal kasutatakse, kas on see soundtrack kuhugi ka jõuab, et me saame kuulata Spotify mingit jahti, saame kirida, seda kombot endale alla on mingid miksid, värgid. Jah, ma arvan küll, et selle võiks välja anda, aga ma mõtlesin selle võib-olla tuleb kahes osas, aga, aga nagu ainult need originaal olen teemad. Et need teised teemad, mis on, neid on ka palju, mis on, et see lihtsalt läheks nii suureks. Ma arvan, et seal on neid teemasid, nii et ma pean neid maha võtma, et tekiks mingi hoomatav komplekt, et aga sellega ma ei ole jõudnud veel eraldi tegeleda, et praegu on, need lood on läinud ära filmi ja see on film on järgmine nädal kinodes ja ja mul tuli siin vahepeal oma plaat ja, ja oli, on veel mingeid asju siis ju, et pole jõudnud lihtsalt tegeleda, aga kuna see telesari tuleb ka alles jaanuaris ETV-s, siis ma arvan, et ma räägin umbes sinnakanti. Samas ilm tuleb, järgmisel nädalal võiksid ikkagi sellised Spotify mingid playlistid kokku panna, et see on ju noorte seas hästi popp on, et muudkui käima ja kuulad, et selle läbi saaksid. Seda peab jah, kelle pinnin Dimiga ka arutama, et kuidas seda nagu mõnusat rist turundada. Aga räägime paari sõnaga vahepeale veel sinu mõnest muust tegemisest ka, et et teisipäeva õhtuti kell üheksa on raadio kohe eetris saade Eesti pops, mida teete siis vaheldumisi sina, Erkki Tero ja sealt kuuleb ikka kuldaväärtasju, et kust te need eesti poksipärlid leiate, et seal on ju väga erilisi palasid Eesti kullafondist ja ma ei räägi mingisugustest. Mina olen Johan ja sina oled jaan-tüüpi lauludest vaid nagu väga erilistest paladest, et kuidas teil see eesti poksi ehitamine käib. Üks päev me saime kirja mingilt inimeselt Põlvast, kes kirjutas meile, kuidas teil see saatesse lugude valimine, käibed, kas Morna paneb kõik paika, saate ise ka midagi valida? Harnale komplimente siis tegelikult me valime need ise, meile saadetakse ka plaate ja lugusid, aga ma arvan, et põhitöö on ikkagi Eesti raadio, fonoteeki on see koht, kus me leiame, aga see on täpselt niimoodi, et annad lastele või värvipliiatsid kätte, 10 tükki on kõigil ühesuguse värvipliiatsitega, pildid tulevad erinevad. Et selles mõttes, et me valime ikkagi oma Ma maitsest, ma arvan ja tunnetusest lähtuvalt, mida me oleme olnud, ma arvan, et siiski aastaid arengufaasis, aga, aga mingis mõttes ka mitte ühesugune ei taha öelda, aga, aga meil on mingisugune välja kujunenud ikkagi mingid mingid kriteeriumid võib olla, mis on täpselt sõnastamata, aga, aga Erki oma vahel ütleme, kui meil mingi lugu meeldib, et siis üldiselt klapivad need asjad. Jaa, jaa, alati ka see moment, et tahame midagi uut otsida kasvõi vanadest, et mida ei tea, kus on need augud, onju et kahjuks meil väliseesti fonoteeki ei ole ees ja siin me oleme kodumaised. Aga siit üleskutse Välis-Eesti kuulajatele, sest läbi internetiraadio kaks levib ju üle kogu planeedi, et kellel on selliseid erilisi pärleid, väliseestis. Ja ta on olnud, aga, aga jah, et raadio heliarhiiv ikkagi on see, kust uuem vanemad asjad tulevad, uuemad asjad siis. Sanklaudid, inimestega, otsekontaktid, plaadid. Me oleme üldiselt ka sellise suuna võtnud, et kui on mingisugune plaat võib-olla, mida me ei tea või mis meil ei ole meeldinud. Varasemalt, siis me kuulame ikkagi läbi, ei midagi ikka välja pigistab. Eesti pops on lisaks sellele, et ta on ka saade ja on festival, on ka plaadifirma, et mis teil viimase aja põhipärlid on tulnud. Jülge Jürgen tina EP ilmus just eelmisel reedel ja see on veel ilmselt, kui ei ole seda mahtu täis tõmmatud, siis on bängem pist tasuta allalaetav sound cloud'is kuulatav. Ja sel aastal meil ei ole tegelikult plaadi reliisidega koguse poolest väga Õiga hõisata. Hooli. Võib-olla oli Argo valsi topeltsingel, mul ei tulegi rohkem meelde, võib-olla vabandust, midagi praegu kuppel kumiseb juba. Jälle hea idee sulle või teile mõlemale järgmiseks aastaks, et te võiksite järgmise aasta vaata jõulu eel kõik kütavad ju mingit jõulukogumikplaat ja kõigil tulevad raamatud välja, kõigil tulevad plaadid välja, te võiksite teha ühe eesti popsi jõululaulude kogumikku, sellise paned, mida hea muusikamaitsega inimene panebki kodus ütleme sel pühade perioodil mängima, kus ei tule need tavalised aisakellad ja mingid muud siuksed asjad, kus tuleb midagi erilist. Lihtsalt idee minu poolt. Teile, aga lähme veel korra tagasi filmi nullpunkt juurde, Janek, mängi veel filmist mingit kübekest, et sul on ootel siin üks lugu. Need on need, see on katkenud. See oli ainuke helgem teema, et kui on Johannes läheb uude gümnaasiumisse Rootsi gümnaasiumisse, siis ta on. Seal on kõik, on veel hästi. No see kõlab küll positiivsete paljutõotavalt. Janek Murd, aitäh, et sa tulid siia raadio kahe lõunasse külla ja aitäh, et teete saadet Eesti pops, mis siis raadio kahe eetris teisipäeviti kell üheksa ja üldse ei taha, et sa sellist mõnusat ja erilist muusikat teed filmidele kui niisama ilma pildita kuulamiseks, et aitäh teilegi, aitäh sulle. Jah, mis viimane killuke on, mis filmis null. See on nüüd kui niisugune koht, kus Johannes ehk siis peategelane on rõdul ja kõik on väga halvasti, nutab ja tahab isegi võib-olla rõdult alla hüpata, aga ta ei tee seda, leiab ele väikse kiire ja, ja selline lühikene väike näide lihtsalt helivildist, ma arvan. Eks seda kinos saab kuulata selle sobivust pilliga ja hinnata.