Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte. Kolmapäev päevast, kolmandast detsembrist stuudios on Kai Vare. Eesti ettevõtjate ja riigi prioriteedid on mujal kui teadus- ja arendustegevuse rahastamise juures, leiavad asjatundjad. Suurem probleem tekib siis, kui Euroopa Liidu raha enam kasutada pole. Eestis on väga vähe selliseid ettevõtteid, mis suudavad suuri teaduskulutusi teha. Rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi järgi seisab Eesti juba mitu aastat pea sama koha peal paigal selleks, et olukorda parandada, tegeleda kohalike omavalitsuste tegevuse ja ametikohtade politiseeritusega. Aadu Luukase missioonipreemia sai tänavu sihtasutuse perekonna ja traditsiooni kaitseks. Rootsi vähemusvalitsuse esitatud riigieelarve ei leidnud Parlamendis toetust ja kevadel tule vad Rootsis ennetähtaegsed valimised. Haiglate võrgustumise ja suurte haiglate omavaheline konkurents on seadnud löögi alla Hiiumaa haigla. Seni seal abiks käinud Ida-Tallinna keskhaigla arstid loobuvad Ajaloomuuseum oma publikule maarjamäe, lossi, tallihoone ja näituse saksa okupatsiooniaastatest. Komus esitletakse albumit Nikolai Triigi loomingust. Tekst ja 200 reproduktsiooni annavad kunstniku loomingust hea ülevaate. Spordist Dohas alanud ujumise lühiraja maailmameistrivõistlustele pääsenud Martti Aljand 100 meetri rinnulidistantsil poolfinaali. Ilm on meeleolulise sajuta, öösel on õhutemperatuur miinus kuuest pluss kolme päeval nullist pluss viie kraadini. Statistika näitab, et teadus- ja arendustegevuse kulutused on aastaga märgatavalt langenud. Haridus ja teadusministeeriumi teatel on teadus- ja arendustegevuse rahastus riigieelarvest viimastel aastatel kasvanud ja suureneb ka järgmisel aastal. Kogu kulutuse langus 2013.-le vastaval tulenes üksnes ühekordse suurinvesteeringu lõppemisest. Ettevõtlussektoris teaduse juures olevad inimesed nõustuvad, et suurem on tegemist halbade asjaolude kokkulangemisega, aga ütlevad, et mõttekohti on Mirko ojakivi jätkab. Eelmisel aastal tehti Eestis kulutusi teadus- ja arendustegevusele 326 miljoni euro eest, mida oli 14 protsenti vähem kui 2012. aastal. Kokku moodustas teaduse rahastamine SKP-st 1,74 protsenti. Samas teadus- ja arendustegevuse strateegias on riik seadnud eesmärgiks kolm protsenti. Kaks ettevõtjate ja üks riigi poolt. Seega ei riik ega ettevõtjad oma panust anda ei suuda. Tartu Ülikooli prorektor Marco Kirm ütles, et just ettevõtete suured eelmiste perioodide investeeringud on need, mis võrdlusbaasi kõrgeks muutsid. Jaagukkumise näiliselt suureks tegid. Kukkumine on tõesti seotud siis mitmetehnoloogiaettevõtte tegevusega viimastel aastatel on teaduse ja arendustegevuse rahastamine kasvanud märgatavalt 11-lt kuni 46-le protsendile aga selle taga peitub ju asjaolu, et hetkel on Eesti riik läbi struktuurfondide mahutanud märkimisväärseid summasid Eesti teadus-arendustegevusse ja kõrgkoolidesse. See on muidugi väga positiivne, aga sellega seoses on ka murekoht, et hetkel see moodustab juba poole riigi poolt tehtavast teadus-arendustegevuse rahastamisest. Kas küsimus on siis, et mis saab edasi, kui struktuurfondidest seda osa ei kata? Kokkuvõtvalt on tõsine häda alles saabumas ja seda siis, kui Eesti riik peab teadus täiel rinnal ise rahastama. Euroopa Liidu tõukefondide raha niivõrd palju enam ei saabu. Maaülikooli rektor Mait Klaassen ütles, et arengud on murettekitavad ja kui alles eile oli riigikogus peaministri ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast siis arutelule ei kaasatud isegi ühtegi rektorit. Klaaseni sõnul on valitsus endale võtnud eesmärgi rahastada teadust ühe protsendi ulatuses SKT-st. Seni on selleni pikk maa ja järgmisel aastal Asyybarane. Klaaseni sõnul ohustab seega kõrghariduse tulevikku. Mait Klaassen. Ja tänase päeva seisuga me peame väga selgelt aru andma, et, et tegelikult me saame kõrgharidust anda ainult nendes valdkondades, kus meil on teadus ja kui me mingitel põhjustel, no mis iganes need põhjused on, kärbime kuskilt teadusrahastamist või me ei suuda tagada piisavalt teadusrahastus nendes valdkondades, mida me õpetame siis meil ei ole lähiaastatel enam võimalustki õpetada, sest meie õpetus ei baseeruva enam teadvusel. Klasseni sõnul on Eestis ettevõtteid, kes suudaks suuri teadus-arenduskulutusi teha väga vähe ja neilt on keeruline nõuda, et aidake Eesti teaduskulutusi tõsta. Mirko Ojakivi, Tartu. Käesoleva aasta rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi järgi on Eesti 175 riigi seas 26. kohal. Margitta, otsmaa räägib edasi. Eesti tulemus on aastaga paranenud vaid ühe punkti võrra ja on nüüd 69, üldarvestuses 20 kuuendat kohta. Jagame Prantsusmaa tariga. Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver möönab, et tegu on paigalseisuga, sest pole näha kvalitatiivset hüpet ülespoole. Suhtumine korruptsiooni on leige, tegelemine sellega juhuslik, ütleb Tehver. Seal käin. Probleem, mis kõige rohkem Eesti puhul silma torkab, on ametikohtade politiseerimine või nende kasutamine erakondlikuks tegevuseks, ütleb e-Riigi Akadeemia asutaja ja avaliku teenistuse eetikakoodeksi väljatöötaja Ivar Tallo. Nagu me teame, kaks ministri nõunikud on poliitilised, ehk nemad peavadki aitama ministril sidet pidada erakonnaga, seda ka, kas ülejäänud kantselei peaks töötama, mis, nagu erakonna heaks need asjad ei ole kokku lepitud. Aga samal ajal me teame, et erakonnad saavad päris suure summa raha riigieelarvest. Niikaua kui vali erakondi ei karista selle käitumise eest nii, et erakonnad sellest aru saaks. Nii kaua ilmselt suuremaid muudatusi ei ole ette näha. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Ken-Marti Vaher leiab, et üleöö head tulemust loota ei saa. Erinevate sihtgruppide harimine, see kõik algab tegelikult koolist, siis milline on lubatud käitumine ja milline ei ole lubatud, ehk siis võimalikult Kiievi käitumine ja selle selgitamine siis inimestele läbipaistvus tervikuna, riigis ja kohalikes omavalitsustes on tähtis ja kohalike omavalitsuste pool eriti on minu arust puudujääke tänasel hetkel see puudutab nii korruptsiooni tajumist ja kindlasti ka seda, et kõik tehingud, mida läbi viiakse, oleksid siis läbipaistvad omavalitsuse elanikele. Ühing Korruptsioonivaba Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid on soovitanud edasi minna ja kiiresti ja põhjalikult ka parlamendisaadikute käitumiskoodeksiga. Küsimus on endiselt õhus ja ma arvan, et tõenäoliselt tullakse selle juurde tagasi pärast märtsikuiseid parlamendivalimisi see koosseis, mingit edasiminekut tegelikult üles näidata ei saa. Ken-Marti Vaher mainis kohalikke omavalitsusi ja need on ka keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo huviorbiidis, ütleb büroo juht Mati Ombler. Kus avalikke vahendeid kasutatakse mitte sihtotstarbeliselt, eelkõige siis omakasu eesmärkidel. Teine probleemist tõusetus oli koolides õppeasutustest, on nad siis koolijuhid või majandus finantstöötajad, kes pääsesid juurde rahalistele vahenditele ja seda siis enda enda tarbeks ära kasutasid. Aadu Luukase missioonipreemia sai tänavu sihtasutus perekonna ja traditsiooni kaitseks. Aadu Luukase sihtasutuse nõukogu esimees Indrek Luukas ütles, et nõukogule avaldas muljet eelkõige Laura radi pühendumus traditsioonilise peremudeli kaitsmisele. Ta lisas, et perekonna ja traditsiooni kaitseks on laiemas avalikkuses tuntuks saanud ülesastumisega kooseluseaduse teemal, kuid preemia üleandmisega ei soovita kellelegi vastanduda. Eesmärk on tõsta esile Laur taadi tähtsust demokraatlikule ühiskonnakorrale iseloomuliku arutelu tekitamises, rõhutas Luukas. Sihtasutuse perekonna ja traditsiooni kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid ütles, et laureaadi tiitel on neile väga oluline. Kuigi oma toetajatelt on saadud palju julgustust, on preemia esimene avalik suur tunnustus sihtasutuse püüdlustele, sõnas Wood Klaid. Ta avaldas lootust ehk sihtasutus perekonna ja traditsiooni kaitseks annab tõuke tõelise kodanikuühiskonna kujunemiseks Eestis. Rootsist tulevad erakorralised valimised, sest valitsuse eelarve ei leidnud parlamendis toetust. Mari Rebane rääkis endise Rootsi parlamendiliikme Peeter Luksepp, aga mis edasi saab? Valitsus kaotas eelarve hääletuse parlamendis ehk Rikstag'i ja selle tulemusena nüüd peaminister teatas, et ta kavatseb aasta lõpus välja kuulutada uued valimised, mis toimuvad märtsikuu lõpus. Et see väljakuulutamine tuleb ametlikult nii hilja, on seotud sellega, et korrapärased valimised olid nii hiljuti, et varem ei saa seda välja kuulutada. Põhimõtteliselt oleks valitsusel olnud ju ka võimalus mingisuguseks ajapikenduseks. Miks otsustas peaminister ikkagi kuulutada välja erakorralised valimised? No ta väitis seda, et eile õhtul toimusid konsultatsioonid paremtsentristliku koalitsioonierakondade liidritega kus need ei andnud eriti lootust, et valitsuse eelarve, et noh, ütleme vähemalt väiksemate muudatustega saaks läbi Parlamendi ja selle tõttu taimset otsustas, et oleks poliitiliselt kasulikum üritada valijate ette minna. Mis on, peab ütlema Rootsis küllaltki ebatavaline aasta jooksul vist juhtunud üks või kaks korda. Nii et Rootsis on erakorralised valimised äärmiselt äärmiselt ebatavalised ja osaliselt selle tõttu, et mandaadiperiood ei muutu, et järgmised valimised tulevad ikka nagu ette nähtud õigel ajal, et valimised toimuvad siis nagu poole või käesoleval juhul siis kolmveerandi perioodi kasuks. Või kuidas te võtaksite kokku neid meeleolusid praegu, mis Rootsis? No neid on väga raske, kokkuvõttes need on väga erinevad ja muidugi siin on küllaltki raske näha, et kes võidab või kaotab, kindlasti on Rootsi Demokraadid selles mõttes võitnud selle peale, et nad näitavad, nad on ikka parlamendis kolmas suurim erakond. Ja neid on kogu aeg välja jäetud igasugustest küsimustest, mitte ainult selles küsimuses, kus vastuolu ehk teiste erakondadega kõige suurem, nimelt migratsiooniküsimused, aga ka no üldiselt on nende vastu käitumine olnud küllaltki jõhker, samas kus endine kompartei ei pea üldsegi läbi elama samasugust nagu eemal eemaldumist teiste parteide poolt. Eesti ja Lõuna-Soome tööinspektsiooni esindaja allkirjastasid täna koostöölepingu, millega soovitakse tagada lähetatud töötajate õigused ja võrdne kohtlemine tööturul lähetatud töötajal on leping Eestis tegutsevate tööandjaga, kuid ta töötab näiteks Soomes. Pahatihti pole lähetatud töötajad teadlikud, et välismaal töötades kehtivad neile töökohariigi õigused ja ka palgamiinimum. Ebaausad palgad, solgivad tööturgu ja sellega rikutakse ausat konkurentsilepinguga. Kaitstakse nii töötajad kui tööandjad, selgitab tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu. Peamine teema on, on palk, ületunnid, töö tasustamine ja on ka neid juhte, kus töötajatega ei ole sõlmitud üldse töölepinguid. Kui me räägime lähetatud töötajatest, siis on üks oluline asi, et tuleb tagada sihtriigi töötasu. Aga kui me nüüd vaatame Eestit ja Soomet, siis Eesti töötasu on, on madalam, aga direktiiv annab nõuded, sel juhul peab peale maksma seda töötasu, mis on seal riigis, kus ettevõtte töötaja lähetas. Kui me vaatame seda laiemalt, siis mille vastu tööandjad kõige rohkem eksivad, kui hoitakse kokku töötervishoiu tööohutuse nõuete järgimisest, et seeläbi pakutakse odavamat teenust? Et kui me nüüd räägime jälle meie meie koostöö poole pealt, et siis lisaks töösuhetele on oluline ka info jagamine sihtriigis kehtivates töötervishoiu tööohutuse nõuetest? Hiiumaa haigla töötab praegusel tasemel suuresti tänu Tallinna arstide toetusele, nüüd on need teenused löögi all. Uku toom jätkab sel teemal. Hiiumaal ei jätkuarste, sel põhjusel on haiglas abiks käinud arstid mujalt kõige rohkem Ida-Tallinna keskhaiglast. Nüüd on just see haigla teatanud, et järgmisest aastast nii enam ei jätku. Milles probleem? Hiiumaa haigla peaarst Gennadi Aavik rääkis sellest Ivar Soopanile. Kõik see tekkis muidugi seoses haiglate võrgustumisega väikestes haiglates, võrgustikul on ette nähtud kahe suure haiglaga põhjesse regionaalhaiglaga ja Tartu Ülikooli kliinikumi. Meie kuulume siis Põhja-Eesti regionaalhaigla regiooni ja Ida-Tallinna keskhaiglajuhid on selles otsustest mõjutatud ja mida see kaasa tooks, kõige suuremat puudust. Me tunneksime muidugi kohe öeldes günekoloogi ortopeedi, taastusraviarstist, kardioloogist aga vajalikud härra, kõike sinu käigud. Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ütleb, et teenused peavad endisel tasemel jätkuma ja senised vastuvõtud toimuvad ka järgmisel aastal. Aga kuidas siis olukord peaks lahenema? Tänan perf näidanud valmidust üles selleks, et, et neid olemasolevaid arste siis katav asendada. Kindlasti kavatseme koostööd teha ka teiste haigitada selleks, et hiidlased oma teenuse kätte saaksid. Aga tegelikult on ikkagi selle teenuse osutasime niimoodi, et kui nii lühikese tähtajaga teatatakse teenuse katkemisest, kui öeldakse, et arstid enam ei lähe juhtkonna poolt, siis kindlasti on see probleem ja need riskid tuleb tulevikus maandada, et, et selliseid asju juhtuks. Hiiumaa haiglal on muidki probleeme, eelkõige rahalisi. Minister Kruuse kinnitab, et haigla on jätkusuutlik ja riigikogu rahanduskomisjon on otsustanud, et haigla saab järgmiseks aastaks juurde 100000 eurot. KUMUs esitletakse just praegu albumit Nikolai Triigi loomingust koostaga, rääkis Riina. Talu küllap on veel värskelt meeles Nikolai Triigi näitus kumus tänavu suvel. Nüüd esitleb KUMU albumit Nikolai Triigist. See on muljetavaldav teos, mahukas ja pilkuköitev koostajalis pihlapuu sõnul tehti album, mis poleks näitusega otseselt seotud ja mis oleks ajatu. Ja põhimõte on ikkagi esitada võimalikult ülevaatlikult Reigi loomingut võimalikult mitmekesiselt ja ikkagi välja valgustada neid kõike paremaid teoseid tema loomingus. Selles mõttes ei ole tegu sellise totaalse monograafiaga vaid ikkagi valikulise materjaliga. Trikk on 20. sajandi esimese poole Eesti nimekamaid, mitme plaanilisemaid kunstnikke. Ja tema oli suuresti ühendavaks jõuks ka noore generatsiooni esilekerkimisel tema tegevuse läbi. Just seoses Noor-Eestiga jõudsid siis Euroopas õppinud noored kunstnikud siin kunstinäitustele alates 20.-test, mil ta on seotud, siis Pallasega ta oma näitusetegevus ja looming enam nii aktiivne ei ole ja ta on väga hinnatud olnud muidugi õpetajana, mille järgi tunneb ära triigi maali. Kui me võrdleme näiteks tema kaasaegset mägi siis need tehtud valikud on võrdlemisi erinevad. Riik ikkagi panustab sellisele suhteliselt klassikalisele konstrueerimisele ja joonistusele. Ta on seotud vene koolkonnaga rohkem. Tema töödes ei ole värvil niisugust väga spontaanset ja emotsionaalselt laiali paiskuvad iseloomu, kuid see kõik on nagu väga modelleerive niisugune. Niisugune läbi mõeldud. Album on kahes keeles eesti ja inglise keeles. Selle on kujundanud Angelika Schneider. Te olete kaanele pannud ühe ühe portree Triigi loomingust. Kaanelt leiame jah. Naise portree 30.-st aastast ei ole teada küll, keda otseselt Ta on siin portrateeritud, tahtsime sellise esimese visuaalile, millega siis vaataja kokku puutub, selle raamatu puhul ka rõhutada, et riiki kui sellist väga väljapaistvat portratisti eest. Ja albumisse on saanud ka 2911. aastal Kopenhaagenis maalitud portreed, mis nüüd on Eestisse jõudnud. Ajaloomuuseum avab publikule Maarjamäe lossi tallihoone ja näituse saksa okupatsiooniaastatest Uku toom annab teada Käib viimane askeldamine enne avamist, aga näitus juba räägib. On meeles Stalingradi lahingu kaotuse puhul üldine leinaseisak, 1943. aastal juhtusin seisaku ajal olema tänavale. Keerasin ümberringi kõik läheduses olnud sakslased olid surmtõsised vaatasid enda ette maha. Üks lausus vaikselt, see on lõpp. Istume näituse kuraatori Olev Liivikuga ekspositsiooni keskel keset seda müra ja sekeldamist ning pärin temalt, mille poolest on kohe avatav näitus tähelepanuväärne. Esiteks, sellepärast, et ta on esimene spetsiaalne saksa okupatsiooninäituselt Eestis ei ole varem seda tehtud, et on pika Eesti ajalooperioodi hulgas on saksa okupatsiooni käsitletud või Eesti vabariigi ajaloo juures eraldi sellest kolmest aastast 1941 44. Ühtegi taolist näitust valminud ei ole. Näitus on suuri ulatuslik. Öelge mida peaks kindlasti vaata ma või mis on siin selline eksponaat, mida te ütlesite, et vot see on nüüd küll kuidagi kas esimest korda väljas või unikaalne või et seda, seda peaks nägema. Jah, seal keeruline, sest et kindel on see, et neid eksponaate, mida ja nüüd Saksa okupatsiooniperioodi kontekstis esitatakse väga palju. Esiteks muidugi kogu kogu mundrite temaatika. Et ma ei tea ühtegi näitust, kus oleks üleval, ütleme kokkuvõttes kuus mundris, et millest siis eestlased kõige sagedamini Saksa relvateenistuses teenisid, et need on kõik originaalmundrid, et et sellist komplekti kuskil varem esitatud ei ole, samuti on kindlasti ka huvitavad ka meil siin läheduses asuvad korjanduskampaaniat esemed nimelt Saksa okupatsioonivõim tingimustes korraldas erinevaid korjanduskampaaniaid nii värvilisena metallile, suuskadele, kõikvõimalikel asjadele ja siin on näiteks propaganda teema juures need väärisesemed, mis päästeti orjandusest, mis oleks läinud ülessulatamiseks sõjatööstuse heaks, aga normid olid täidetud, siis need esemed jäid järgi ja nad on täna muuseumis. Liivik ütleb veel, et tegelikult alustati taolise näituse tegemist liiga hilja. Paljusid eksponaate oli, on raske muretseda ja neil oli sellel aastal isegi vastav kogumisaktsioon. Ja ei saa öelda, et kõike liiga palju oleks. Aga näitus on olemas ja tuletame meelde, et on uues avatud tallihoones. Ja kui sügisel läheb lossi peahoone remonti ja suletakse, siis tallihoone ja kõneks olnud näitus jääb avatuks kuni vabariigi 100. aastapäevani 2018. aastal. Sula räägib nüüd ilmast ehkki jääb põhjapoolse aktiivse madalrõhuala ning kagust siia sirutuv kõrgrõhkkonna kokkupuutealale. Eelolev öö on seega suurema sajuta, edela ja lääne tuulel on kiirust viis kuni 12, saartel ja rannikul iiliti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kolm, Kagu-Eestis kuni miinus kuus kraadi. Päeval suureneb tasapisi kõrgrõhuharja mõju. Olulist sadu pole oodata, kuid päike mitmel pool pilvede taha. Edela ja läänetuul nõrgeneb veidi. Ennelõunal ulatuvad kiiremad iilid rannikul veel 14 meetrini sekundis. Meetrinäit tõuseb kuni viis kraadi. Üle nulli. Sääb kõrgrõhkkonna kaugetel servaaladel vaid vähestes kohtades. Laupäeval pall avaneb läänepoolsel madalrõhulohud võimalus üle Eesti liikuda ning sellega kaasnev sadu tuleb nii lume, lörtsi kui vihmana. Suureneb ka jäite oht. Õhutemperatuur langeb reede ja laupäeva öösel mõne kraadi alla nulli, päeval tõuseb mitmel pool plussi. Juhan Kilumets võtab veel kokku spordisõnumid. Dohas alanud ujumise lühiraja maailmameistrivõistlustele pääsenud Martti Aljand meeste 100 meetri rinnulidistantsil poolfinaali Aljandi aeg 58,87 andis 20. koha. 16 parema sekka pääsemiseks oleks tulnud ujuda üle kuue kümnendikku kiiremini. Aljandi nimel olev Eesti rekord on 57,51. Martin Allikvee oli isikliku rekordi 59 koma 22-ga 27.. Maailma antidopinguagentuur WADA sai kasvuhormoonivastases võitluses olulise võidu, kui rahvusvaheline spordiarbitraažikohus otsustas, et mullu juunis võistluskeelust vabastatud Soome murdmaasuusataja Juha Lallukale on dopingureeglite rikkumises siiski süüdi. Soome antidopingu nõukogu vabastas Lalluka võistluskeelust määrati talle 2011. aastal kasvuhormooni tarvitamise eest vaada. Soome antidopinguotsusega nõus ei olnud ning ka spordiarbitraažikohtu arvates oli võistluskeelu määramine õige. Selle otsusega on lõplikult kõrvaldatud ka kõik kahtlused, mis Andrus veerpalu juhtumiga kasvuhormooni testimise toodika usaldusväärsuse osas üles kerkisid. Tartu Bigbanki võrkpallimeeskonna euroteekond jätkub täna tugevuselt kolmandas eurosarjas Challenger Cup, kus kuueteistkümnendik finaalis kohtutakse Itaalia klubi vennaga tugevuselt teise karikasarja CF kapi esimeses ringis jäida kui kahel korral alla Saksamaa võistkonnale teeveebüül Tartu ja Itaalia liiga keskmiku. Ravenna esimene mäng algab Tartu Ülikooli spordihoones kell 20. Eesti võrkpallikoondislaste Oliver Venno ja Martti Juhkami koduklubi Innsbrucki hüpo Tirool kaotas eile Euroopa meistrite liigas koduväljakul valitsevale Poola meistrile Belhatumis kraale null. Kolm põhikoosseisus alustanud Venno vaheta eriti ebaõnnestunud alguse järel pingile. Tema asemel asus diagonaalründaja positsioonile üllatuslikult nurgaründaja Juhkami, kes tõi lõpuks Innsbrucki resultatiivseimana 12 punkti. Austria meeskond on kahe kaotuse ja ühe võiduga grupis kolmandal kohal. Belhatuv jätkab täiseduga. Kalev Cramo korvpallimeeskond peab väga tiheda mängugraafiku tõttu 20. detsembril kaks kohtumist. Kell 13 minnakse Saku Suurhallis VTB Ühisliigas vastamisi Riia VEF-iga ning vaid seitse tundi hiljem kohtutakse Rakveres Eesti karikavõistluste poolfinaalis kohaliku Tarvaga. Niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.