Rändajad. Rändame koos Hendrik Relvega. Eelmises saates olid siinsamas stuudios ju kaks rändajat ja teine oli antropoloog Jaanus plaat, arutasime neid maailma asju hästi laialt inimkultuure erinevates maailma nurkades. Aga täna alustame rännakutega hoopis uuel maal. Saan siis Aasia maailmajaos ja see maa, kus rändama hakkame, on india üks lõputult suur maast ja seal Indias ma käisin vähem kui aasta tagasi tänavu aasta märtsikuus ja Indias. Mind tõmbas kõigepealt loodus, läksin tegelikult otsima eriti põnevat loodust, sellest teatakse üldiselt vähe. Ja sellepärast oligi see huvitav ja seal loomastik ja linnustike muu. Käisime rahvusparkides, aga rahvusparkides minnes nende lähistel elades sattusime paratamatult Kuu India kultuuriga ja see india kultuur on nii värvikas, nii jõuline, et see tuli nagu iseenesest need kultuurielamused Nende looduse elamuste juurde ja sellepärast need järgmised India rännakud ongi siis niisugused looduse ja kultuuriseigad, mida ma ise sealsamas Indias kogeda sain. Ja aga siin täna avasaates tahan püstitada niisuguse, noh, ütleme intrigeeriva küsimuse, et mis asi see India üleüldse on. Et see on põnev teema, ma olen ise mõtisklenud selle üle siiamaani välja. Sest näiteks enne India reisi oli mul üsna kujutlused, milline see India peaks olema ja Sid andama kogeda sain. See oli täiesti teistsugune India ja selles saates ma tahaksin ka lausa laskuda niisugustesse filosoofilistes mõlgutustesse. Et kas sellist selget ja ajaloolist ja ühtset Indiat üldse olemas ongi või siis noh, selgelt välja öeldud äkki Indiat ei olegi üldse olemas? Nõnda kõlab üks kontsert, see on Citarate kontsert, aga siin ei mängi üks sita ära ega kaks, vaid neid on 20 sita ära on väga traditsiooniline India Pill, Talon kõlakast. Niisugune suur kael kaela peal on tohutult palju keeli. Ja need helid, need on väga omapärased, ükski teine pill ei tekita sellist heli. Minu meelest on kuidagi müstilised isegi siis, kui üks sita ära mängib, aga siin mängivad korraga 20 Citarat ja seda müstilisema otse kõlab selle kontserdi komponeerinud üks väga tuntud India helilooja Raspeehaari data. Ja mina olen seda plaati väga palju kuulanud ja ta meeldib mulle hirmsasti. Ma ei väsi kunagi selle kuulamisest, sest selle saatel minul lähevad mõtted väga kergesti lendama, hästi kõrgele ja hästi kaugele. Aga kui nüüd mõelda, et enne Indiasse minekut, et mida ma siis India kohta kujutlesin? No ma ei räägi üksikasju, vaid sellist nagu üldist tunnet, et mis seal võiks mind oodata. Ja see oli millegipärast niisugune sugune udune kujutlused. Ma pean ennast valmis seadma tohututeks rahvamassideks, kes igal pool muutkui trügivad ja voogavad. Ja, ja teiseks, et ma pean valmis seadma ennast selleks, et ma näen palju vaesust, mustust, prahti, isegi lohakust. Ja siis ma millegipärast kujutasin, et sellega koos käivad mingisugused niuksed, vänged, lõhnad, Troopikas ju iga asi läheb kiiresti lehkama ja siis need õhk on nagu küllastunud nendest suhteliselt ebameeldivatest lõhnadest niukene. Millegipärast see kujutus oli ja, ja kui ma praegu tagantjärgi ütlen, et minu kogemus oli väga teistsugune, et miks mul see kujutus oli, ma arvan, et see oli nagu mingi koondnende inimeste muljetest, kes Indias on käinud, no eestlased käivad ju Indias suhteliselt tihti, see ei ole mingi uus avastus ja, ja eestlasi seal on käinud ja käib siiamaani. Ja niisugune nende jõutud tõde põhjal, ma arvan. Mul tekkis niisugune koondkujutlus endast. Ja ma arvan ka, et kuidas need jutud või, või kuidas niisugune suhtumine, ütleme siin tavalise india, see käia puhul tekib, on võib-olla sellest, et kus kohas nad Indias käivad, väga tüüpilised satutakse näiteks teelisse või mõnda teise india miljonilinna või siis käiakse seal maailmakuulsas Touch mahlis, imekaunis koht muidugi, aga teistpidi vaieldamatult massiturismipaik ja üldse, et käiakse vist kõige tüüpilisemad ikka turistipaikades, uhketest, templites, paleedes, kindlustes neid jagub igasse India nurka. Või siis teine variant etest, palju käivad eestlased ka näiteks India kuurortides kuurorti piirkondades, näiteks goa, kuhu on vahel suhteliselt soodsaid lennupilet täitsa saada, või siis kerala sealsamas Lõuna-Indias. Ja siis ma natukene nagu isegi põen seda, et, et täitsa puhtsüdamlikult öeldes, et minu, India kogemus oli väga teistsugune. Et ei kohanud ma neid Tügivaid, rahvahulki ega räpasustega vastikuid lehkasid põhimulje hingest oli peaaegu et vastupidine. Ma ütleksin, minu kogemus on india rahulik, vaikne, puhas, hästi lõhnav maa. Ja ma arvan, see mulje tekkis sellepärast, et ma ei käinud nendes nii-öelda turistipaikades. Meie eesmärk oli loodus looduse pärast, me otsisime üles rahvuspark. Rahvuspargid asuvad reeglina niisugustes kõrvalistes india maanurkades ja seal ei ole suuri linnu, seal on ainult niuksed, väiksed külad. Ja ma arvan, et nende rahvusparkide ümbruses olles tekibki täiesti tõeline arusaam, et, et India on selline ja ma isegi oletan, et enamik Indiast, kui võtta kogu India pindala võib olla selline suhteliselt rahulik suhteliselt puhas. Ja see puhtus ja see hool, mida ma seal India külades kohtasin. Uskuge mind, see oli lihtsalt võrratu. Teate näiteks, milline näeb välja üks tavaline maanaine, kes tuleb sulle selle väikese külatänaval vastu. Võib-olla on ta tõesti väga vaene, võib-olla tal peaaegu pole üldse mitte mingisugust raha. Aga ta on riides väga kuninglikult. Ta riided on täiesti eeskujulikult puhtad. India maanaiste tavaline riietus on sari, see on niisugune, traditsiooniline riietus koosneb mitme meetri pikkustest erksa toonilistes kangastest, need mähitakse kuidagi osavasti endale ümber keha. Ja kui talus sulle, siis tuleb seal külatänaval vastu. Tuul nagu hõljutab neid kangaid ja päike särab talle peale. See on midagi väga niisugust püha, väga kaunist, aga pidulikku. Nii pidulik, et esimese hooga võiks arvata, nagu Eestis näiteks keegi naine sulle külatänaval niimoodi vastu tuleks siis arvaksid, et no vot, siin on nüüd mingisugune väga tähtis sündmus, võib-olla ta läheb parajasti oma pulma. Aga Indias nii ei ole, see on igapäevane maanaise riietus ja siis need india majad muidugi lihtsad ja kindlasti odavalt ehitatud, saviga kaetud, aga nad on korras ja nad on hoolikalt üle värvitud sellistes rõõmsates toonides. Sest maju värvib india küla inimene vähemalt igal aastal ühe korra või isegi mitu korda aastas. Ja siis selle india küla ukseesine, see õu, no see on, ma ütleksin, lausa piinlikult puhas. Ja kuidas ta saami puhas olla, sellest ma sain ka selgust, kui ma lihtsalt külas ringi liikusin, sest väga paljud perenaised tegelevadki parajasti, kui sa mööda lähed, sellega, et nad jälle uuesti pühivad oma seda savist õue puhtaks, kuigi see oli enne juba puhas. Seda luuaga pühitakse. No ma ei tea, mitmeid kordi päevas ja päris mitmel korral ma nägin isegi, et perenaine oli niimoodi maos kükitamas ja lihtsalt kätega pühkis kokku neid üksikuid lehti, mis olid seal lähemalt paari tunni jooksul puu otsast alla sadanud. Nii et see, see oli tõesti no uskumatu ja fantastiline, milline puhtus siin valitses, mõtled, et needsamad naised ju teevad oma igapäevast maatööd, et et kuidas need riided saavad tal ikkagi nii ilusad olla. Ja seal ei saa ju muud olla kui see. Ta peseb neid riideid vaata et iga päev ja tal on neid saridega plekkide ilmselt ka mitu tükki. Et see on see tegelik india väike külapilt, mida mina nägin ja mida ma seal Indias kõige tüüpilisemad kohtasin. Ja nüüd hakkaks päris nagu filosofeerima. Et mis maa see India siis üleüldse on? No muidugi on ta määratud surma tohutult suure elanike arvuga. Indias ei ela ju mitte miljoneid mitte kümneid miljoneid, vaid Indias elab rohkem kui üks miljard inimest, täpsemini praegu 1,3 miljardit inimest, et isegi kogu maailma kõiki riike vaadates ainult Hiinas on inimesi rohkem. India on rahvaarvult järgmine riik maakeral. Aga mis India veel kindlasti on? Kahtlemata on ta üks kogu maailma inimkultuuri vanimaid hälle India ajalugu, see on nagu põhjatu kaev. Seal õitsesid kõrgkultuurid tuhandeid aastaid tagasi, umbes sel ajal, kui muistses Egiptuses. Ja praegusel ajal, milline see India, noh, mõne suure joonega kindlasti on. Näiteks on ta maailma kõige suurem riik, kus on valitsemas demokraatlik kord. See, et seal demokraatia valitseb, tunnistavad ka Euroopa riigid kuigi see India demokraatia ja ta on teistmoodi värvinguga kui Euroopa demokraatia, sest tal on väga iidsed kultuurilised jooned. Aga see on demokraatlik riik vaieldamatult. Ja kahtlemata. Ta on see tohutu hiigelriik praegu kogu maailmas üks kõige kiiremini kasvava majandusega maa. Ja need asjad on sellised, et et need on kindlad tõsiasjad. Siin pole kahtlust ja see, et näiteks India majandus areneb tohutu kiirusega, mõjuta mitte ainult Indiat, vaid mingil erilisel viisil kogu maailma. Sellest me edaspidi veel võib-olla kuskil räägime. Aga nüüd ma hakkaksin nagu juba sügavamalt lahti arutama seda lõngakera, et, et mis india olemus siis on. Ja võtaks siis niimoodi, et võtaks kolmest erinevast küljest. Esiteks, kuidas saab Indiat üldistada nagu tema geograafiliste looduslike piiride järgi. Teiseks selle järgi, et kaasIndial on mingid ühised ajaloolised juured, mis kogu seda hiigelriiki seovad. Ja kolmandaks võtaks siis selle järgi, et et mida india elanik ise tunneb, et kas igaüks neist rohkem kui miljardist inimesest tunneb ennast tõesti Indialasena teatud Touri loolistel põhjustel, et kas miski nende ajaloos ja kultuuris ühendab neid ühtseks tervikuks. Ja need on põnevad teemad. Et nad on tegelikult ka keerulised teemad ja ega neid ei saagi lõpuni selgeks, aga aga ma mõlgutan jätkuvalt selle üle siiamaani ja, ja tahan neid mõlgutada üritusi, kuhu ma just praegu välja olen jõudnud, siis ka teiega jagada. Me hakkame selle loodusloolise geograafilise poolega. Et mis on India looduslikud piirid? No lihtsustatult ja laias joones on see suhteliselt kerge küsimus, sest kujutleme nüüd seda gloobust enda silmade ees ja paneme mõttes sõrme selle koha peale, kus asub India riik. Noh, ta asub sealpoolsaare peal ja selle hinduse ehk India poolsaare peal ja kolmest küljest läänest, idast lõunast ümbritseb seda India ookean ja põhjapoolne piir. See on jämedas joones ka väga selge, see on maailma kõrgeim mäeahelik Himaalaja. Ja kuidas hinduse poolsaar või India poolsaar üldse kunagi hallidel aegadel, kes seda on ka ilus piltlikult seletada, seda muidugi siis me peame mõttes minema väga kaugetesse aegadesse, kümneid miljoneid aastaid tagasi, kui inimesest polnud maamuna peal veel lõhnagi. Aga sel ajal lagunes üks muistne manner nimega Kondvana ja selle mandri üks väga suur triivis üle ookeani põhja poole. Väga aeglaselt, aga kindlalt ja miljonite aastate pärast põrkus ta siis kokku praeguse Euraasia mandriga. Ja vot sellest kokkupõrkest piltlikult öeldes sellest tekkis niisugune jälg ja see jälkongise Himaalaja mäestik. No siis võib öelda, et India on muss Kondvana ürgmandri hiigeltükk mis nagu keevit Läti või liitus selle Euraasia mandri külge. Ja neid India looduslikke piire. Ma olen vaadanud, Ma ei ole varem, ma polnud ju Indias käinud, aga ma olin käinud nende looduslike piiride teisel poolel. Ma olen käinud mitmel pool India ookeanis, näiteks Aafrika rannikul ja vaadanud seda lõputut meresina ja mõelnud, et tuhandeid kilomeetreid seda lõputut meresina ja siis seal taga kuskil on see india ja samamoodi Himaalaja. Ma olen vaadanud seda just sealt tiibeti või Hiina poolelt. Tal on olnud nende kõrgete mägede jalamil ka selle Džomolungma maailma kõrgeima mäe jalamil ja ja siis vaadanud seda lumist hambulist aheliku maailma kõrgeim müür, keskmise kõrgusega kuus kilomeetrit või rohkem. Muidugi, sellised looduslikud piirid on olnud kogu aeg sellel poolsaarel elavate inimeste väga võimsad looduslikud kaitsed. Ja nad on ka seda tegelikult tänase päevani välja. Kuigi, kui nüüd veel seda pilti täpsustada, siis see põhjaosa ütleme, see Himaalaja seal on praegusel ajal siiski terve hulk niisuguseid väiksemaid riike, mis ei ole sugugi väiksed, aga aga Indiast väiksemad Nepaal, Pakistan ja teised. Nad on ajalooliselt tekkinud siis nagu veel selle India ja ja Himaalaja vahele, aga, aga väga suures joones. Tõsi, et ta India riik asub India poolsaarel ja enamik India pool saarest on hõivatud selle hiigelriigiga. Nii, ja kui nüüd selle Citarate orkestri saatel ikka lasta mõtetel edasi lennata siis nüüd ma mõlgutaksin nende, India kus see riigi ajalooliste juurte üle, et kas on nisukesi, ühtseid ajaloolisi juuri. Siin läheb asi palju hägusamaks kui india looduslik ja piiridega. Sest võib-olla paljud pole sellele mõelnud, aga India riik sellisel kujul, nagu ta on, on väga noor rikk. Ta tekkis alles alates 1950.-st aastast ehk siis palju vähem kui 100 aastat tagasi. Ja enne seda oli sellel tohutu Tulmaalal tuhandete aastate jooksul väga erinevaid riike, suuremaid väiksemaid, nende piirid käisid kas siis usundite järgi või valitsejate järgi või suurte rahvaste järgi. Aga nad olid niisugused erinevad riigid. Ja, ja see hiigelsuur indie-riik, mida me praegu teame, sündis tegelikult suurelt jaolt sellelt et enne India iseseisvumist oli siinsamas Suurbritannia koloniaalvaldus. See oli kuskil seal 19. sajandil, see oli tohutu suur ala, ta oli isegi laiem veelse India koloniaalala kui praegune India riik. Ta haaras ka näiteks isegi sellest poolsaarest ida poole jääva suure tüki Aasiast. Praegu nimega Myanmar ehk Kambodža. Ja samas see osa nüüd India riigist, mis praegu on, see oli ikkagi suurem osa sellest inglise koloniaalvaldustest võiks öelda siis nii, et India riigile pani aluse Suurbritannia asuma. Aga india nimi ise selle üle on ka huvitav mõelda, et kus see india nimi üldse pärit on, kindlasti väga kaugetest aegade hämarusest ja ajaloolased arvavad enamasti niimoodi, et see tuleneb induse jõe nimest. Tohutu suur jõgi on seal kusagil ütleme põhjapoolses osas, aga praeguse seisuga ei asukindluse jõgi enam üldse India riigis, vaid ta asub enamjaolt hoopis Pakistani riigis praeguse India naabermahlaga seal induse jõe madalikul. Vot seal tekkis tuhandeid aastaid tagasi maailma üks esimesi kõrgkultuure üldse. Ja siis sealt edasi järgmistel aastatuhandetel laienes see induse jõe orust veel kangese jõe madalikule kangelase jõgi, et siis nagu ida pool sellest induse jõest ka meeletult suur jõgi, see jääb nüüd enamjaolt praegusel ajal juba India ja Bangladeshi riigi piiridesse ja vot nende kahe jõe madalikel seal arenes juba samuti tuhandeid aastaid tagasi väga võimas kõrge tasemega kultuuriruum. Nii et see, ütleme see kõige vanem osa India kõrgkultuurist, see asus just seal põhja Indias, praeguses Põhja-Indias. No seal ka, kus praegu asub näiteks New tellis ja selle naabruses asuv teeli miljonilinn. Ja kui praegu vaadata Ta sedasama piirkonda seda madaliku piirkonda, siis ka praegu on seal inimeste asustustihedus hüppeliselt suurem kui mis tahes muus India osas. Põhjus väga lihtne. Siinset maad on olnud alati tohutult lillakad, siin on olnud just parajal määral sademeid ja selle tõttu on tohutud madaliku alad suutnud läbi aastatuhandete toita ära väga palju suid. Nii et kui me mõtleme nüüd nende India riigi ajalooliste juurte peale, siis võiks öelda nii, et see ajalooline raskuskese asub seal Põhja-Indias, mitte Kesk-Indias, mitte Lõuna-Indias. Ja Kesk ja Lõuna-India ajalugu areng, ütleme, kultuur on olnud väga teistsugune muistsetel aegadel, kui siin Põhja-Indias aga siis noh, lihtsustatult öeldes võib siis nii-öelda, et see meeletult suur India riik on siis nagu tekkinud kunagise Põhja-India kultuuriruumi laienemisega üle kogu India poolsaare. Nii see oli siis jälle see sitatara pillide inspireeriv muusika. Ja muidugi siit ära pill ise, see on ju pärit ka tegelikult just Põhja-India traditsioonist ikka sealtsamast, kust end ja kõige vanemat kultuuri juured on. Ja nüüd lõpuks ma siis tahaksin mõelda selle üle, et kas on midagi sellist, mis india rahva sisetunde järgi neid kõiki ühendab. Et kas on midagi sellist, et, et iga indialane tunneb, et, et muidugi ma olen India riigi kodanik. Sest Mul on kuidagi selline suhtumine maailma ühtne suhtumine, võib-olla ühtne usund, mingisugune ühine maailmavaade. Ja siin on muidugi kõige selgem asi see, et tõesti üle india on kõige rohkem levinud üks usund. Ja see on hinduism, seal on ka palju-palju teisi usundeid. Nendest me räägime ka ükskord edaspidi, aga tõesti 80 protsenti praeguse India kodanikest on siis ametlikult hindud ehk hindu istid. Ja see hinduism on pööraselt vana, pööraselt põnev, väga omapärane usund ja sellest ma kindlasti tahan kõnelda kahes järgmises saates, aga siin juures lihtsalt ainult see, et et ainult see sõna, see, see usund, nimetus, hinduism, see on jällegi selgelt seostatav sellele samas induse jõega induse madalikule. Mäletate, sealtsamast madalikult on kõige vanemad kõrgkultuurid Indiast pärit ja sealt kusagilt tuleks otsida ka neid hinduismi kõige vanemaid juuri. Ja praegusel ajal jälle, kui ma nüüd ise Indias olin ja nägin, käisin nendes templites ja, ja nägin inimeste käitumist seal templites. Ajasin inimestega juttu, Indias on kerge jutule saada, vaata sest väga paljud oskavad ka inglise keelt ja vot nende nihukeste, juhuslike jutuajamiste ja juhuslik templis käikude mõjul Saimul niisugune tunne, et praegusel ajal see hinduism on india, tavalise kodaniku jaoks pigem selline kombetäitmine või, või võikohuse täitmine või, või, või formaalsus. Et see ei ole selline tõeline usk, et silmad säravad kuidagi imelikult või, või et niisugune elav ja väga emotsionaalne vaid see on pigem niisugune kombetäitmine umbes niimoodi, et minu vanemad ja minu vanavanemad on nendest kommetest kinni pidanud ja mina ka pean nendest kinni ja ei võeta seda väga nii süvitsi. Et see on, see on tõesti selline midagi, mis ühendab India riigi kodanik. Aga kõik ülejäänud näitajad, millega meie siin Eestis Euroopas oleme harjunud, need Indias ei toimi, noh näiteks, et mingi rahvusriik, mitte midagi, ühte suurt rahvast, seal ei ole seal palju suuri rahvaid ja väikseid rahvaid kokku on neid rahvaid seal üle 200 ja enamik Nendest, igaüks kõneleb täiesti erinevat keelt. Igaühel neist on oma ajalugu, oma kombestik, oma suhtumine maailma. Ja, ja nii ongi, et sellel hiigelriigil puudub siiamaani ühtne keel mida kõik India inimesed oskaksid, sellist asja ei ole. On küll jah, riik on kulutanud, et ta asjaajamise keeleks ametlikult on siis kas hindi keel, vana kultuur, keel ja siis inglise keel ükskõik umbast. Aga tegelikult väga suur osa india inimesi ei oska ei hindi keelt ega inglise keelt ja sellest ei ole mitte midagi katki, sest india igas osariigis on veel omaette osariigikeel. See ei ole Eisyndi ega inglise keel. Ja vahel on igas osariigis neid keeli veel mitu. Ja neid osariike on Indias kokku 29. Nii et võiks ka nii mõelda, et India koosneb 29-st erinevast riigist. Tõeline rahvaste traditsioonide paabel. Ja niimoodi vaadates võib täitsa öeldagi, et Indiat ei olegi olemas, on erinevad India osad. Ja kui nüüd keegi rändur läheb Indiasse ja käib seal kusagil ringi siis ta saab sealt selle mulje just nendest paikades, kus ta parajasti juhtus olema. Ja siis, kui ta nüüd tuleb siia näiteks on eestlane, tuleb Eestisse tagasi ja teine käis ka Indias ja siis nad hakkavad omavahel nagu muljeid jagama, siis läheb väga kergesti vaidluseks, kui teine käis mingis teises india osas, tema kogemused on täiesti teistsugused ja võivadki vaidlema jääda ja see meenutab mulle seda ühte vana tuntud idama lugu, kuidas neli pimedat ka hakkasid määrama, kes on elevant, igaüks läks erineva elevandi jala juurde ja siis kompass ja püüdis seda kirjeldada ja ja nad jäidki vaidlema, keegi ei jõudnud nagu kokkuleppele teisega, et milline see elevant siis üldse kokku on. Ja niimoodi kipub nende india muljetega ikka väga kergesti olema. Ja ma mõtlen, et kas ongi mõtet üldse vaielda, et võib ju leppida sellega, et igaüks, kes Indiasse läheb, leiab sealt oma India ja igaühe peas on oma India. Minu meelest pole sellest katki mitte kui midagi. Selline sai siis ava saada Indiast 1000 palgelisest maast, mida võib kogeda kujutleda lõpututel viisidel. Igaüks neist on omamoodi õige. Aga järgmises India rännusaates tahaksin ma kõnelda sellest, et kus me seal Indias siis täpsemini reisisime. Ja veel sellest, mismoodi me reisisime Indias liikumine Indias, reisimine selleks on väga palju erinevaid viise. Ja need on väga erilised viisid. Eri lised vahendid. Ja igaüks, kes seda Indias käies on kogenud, saab sealt päris tugeva elamuse. Rändajat. Rändame koos Hendrik Relvega.