Vikerraadio. Tere kuulama saadet Rahva teenrid, täna teevad lõppevast talast siin vikerraadio stuudios kokkuvõte ajakirjanikud Neeme Korv Postimehest. Peeter Kaldre rahvusringhäälingust ja mina olen Aivar Hundimägi äripäevast. Ja me räägime täna, ma arvan, päris palju sisepoliitikas, sest valimised on, on suure hooga lähenemas ja põhimõtteliselt igal igal nädalal saame mõned uudised, mis, mis on siis põhjustatud märtsi alguses toimuvatest riigikogu valimistest. Ja eile teatasid puuetega inimeste esindaja teate, et nad lähevad ka valimistel Ast lähevad nii-öelda poliitikasse. Nad tegid selle uudise teatavaks. Ajal, kui president Ilves kuulutas välja tööhõivereformiseaduse, mille vastu puuetega inimeste esindusorganisatsioonid väga tugevalt aktiivselt protestisid. Ja, ja üks põhjus, miks nad on otsustanud valimistel osaleda, ongi selles, et et Nad ei saavutanud oma tahtmist, ainult niimoodi on, on näiteks Tiina Kangro seda selgitanud ja nad siis kandideerivad Isamaa Res Publica Liidu nimekirjas, aga rõhutasid ka intervjuudes, et nad selle erakonna kai ei liitu. Vaat kuidas teile tundub, et et kas see, kes on sellest otsusest nagu suuremad võitjad ja kas on ka, kas on ka kaotajaid? No mina mäletan, ma olin, ma olin eile aktuaalses kaameras tööl ja, ja, ja kui ka Tiina Kangro meil külas käis õhtul kella 21. saates. Et kui see teade tuli, ma tean, et nendel puuetega inimestele pressikonverents kell 11 päeval ja oli õhus selline võimalus, et nad teatavad oma erakonna moodustamisest. Ja väga paljud kolleegid, kes seal ringi käisid teeks nad ometi selle ära, et vaata, nende poolt hääletaks küll, et praegu ei ole mitte kellegi poolt hääletada, aga nende poolt määrataks küll, et see on nagu nagu asi, eks ole, mille eest inimesed võitlevad ja see on tõsine asi. Ja kui pärast tuli siis teade, et nad tegelikult kandideerivad IRL-i nimekirjas, siis siis ma ei mäleta, kes ütles, aga ütles niimoodi, et nonii, sellega on märtsivalimiste võitja otsustatud ehk siis valimised praeguse seisuga kipub võitma järel. Ja põhjendus oli siis selline, et väidetavalt on puuetega inimesi, nende sugulasi, hooldust vajavaid inimesi, nende sugulasi ja, ja kõiki sääraseid osatuid, keda see tööjõu tööhõivereform puudutab kuni pool miljonit. No pool miljonit on ju pool eesti rahvast ja pool valijaskonnast, eks ole, ja ja küll, et noh, pool miljonit telehääletama, aga kui neist ka sadakond 1000 läheb, hääletab oma inimeste poolt, kes kandideerivad IRL-i nimekirjas, siis ma arvan, et ma rõhutan veel kord, praeguse seisuga, sest valimisteni on väga palju aega välja, kõiki asju võib juhtuda. On see IRL-i jaoks päris kõva? Trump ma enne Neeme vahele näidata, et kui tugev või kuidas nendest kasu saada on. Indrek Tarand, kes tegelikult ka on, on puuetega inimeste esindaja, kes on võtnud europarlamendi valimistel hea häälesaagi. Nojah, vaevalt, et tema muidugi nagu puuetega inimeste hääli nii palju korjas, tema pigem kuporias need protesti ajal, aga, aga noh jah, tõetera sees muidugi. Ei eks sealt tuli ka omamoodi protestihääli, aga aga mina vaataks seda suuremat pilti, et ma arvan, et kui sa esitasid selle küsimuse, et kes võidab ja kes kaotab, siis ma arvan, et ühiskond kindlasti võidab ja sellepärast, et kui ühiskonnast erinevad grupid saavad osaleda poliitikas ja leiavad siis selle võimaluse nüüd läbi ka erakondade, ma arvan, et ka erakonnad võidavad seeläbi. Et seal ju tegelikult mõnes mõttes nagu, nagu see, et, et meil on siin esindusdemokraatiaga, räägitakse sellest, et meil võiks olla osalusdemokraatiaelement, et ma arvan, et sellise ühiskondliku suurema pildi huvides on kindlasti see, kui kui niisuguseid hääli me näeme ja, ja kuuleme, ja kui nad, kui nad võtavad ka protestihääli, siis järelikult on see, et ühiskond nagu laiemalt tunnetavad, mingisugune nõrgem osa vajab toetust ja ma arvan, et sellelt pinnalt, nagu see tasakaal püsibki Jah, sellepärast, et, et iseenesest on ju loogiline, et nad tõesti üritasid oma häält kuuldavaks teha, noh, ma arvan, et kindlasti on ka nendega arvestatud. Aga nüüd järgmine samm, et kui sa tahad nagu konnad on öelnud, et, et need asjad on veel pooleli, need asjad vajavad sind parandamist, muutmist ka see äsja välja kuulutatud seadus. Et siis Riigikokku jõudmine on nende esindajate jõudma Riigikokku, on juba iseenesest suur samm edasi. Et kogu see kuluaari või siis lobitöö või selgituste saab hoopis hoopis teise vormi. Ja lisaks on veel see, et, et see enda erakonna loomine, noh. Ma ma, mina ei oleks selles mõttes uskunud, et mul ei oleks olnud usku, et nad oleksid künnise ületanud. Ta oleks ikkagi jäänud selliseks ühe paljuski ühe teema erakonnaks. Absoluutselt, et meil ju ajalugu mäletab Pensionäride Perede erakonda 90.-test aastatest, mis muide omal ajal Tartu volikogus kohalikel valimistel saavutas ka niivõrd tugeva tulemuse, et volikogu esimees tuli nimelt toona sellest sellest erakonnast. No siis, kui see puuetega inimeste suur meeleavaldus siin Tallinnas oli, ju siis kõlasid ju üleskutsed just nimelt selles suunas, et inimesed minge erakondadesse laiali. Et minge ühte erakonda, teise erakonda, kolmandasse erakonda, ajage seal seda asja, et noh, et see on nagu see nišši ja see on see võimalus, et struktuurid on olemas, et avaldage selle kaudu mõju paraku ei ole niimoodi läinud, et noh nüüd on tulemus see, et ilmselt neli inimest selles seltskonnas nüüd kandideerivad IRL-i nimekirjas ja ei ühtegi siis ülejäänud erakonda, aga. Mis on positiivne selle poole või kui vaadata nii-öelda nende otsuse tagamaad, et mis on nende trumbiks, on see ongi see koostöö või, või jõud, et kui sa oleksid läinud erinevatesse erakondadesse, ütleme need neli inimest neli, nelja parlamendierakonna vahel rajatav siis tõenäoliselt ei oleks võib-olla saadud nii häid positsioone, välja arvatud võib-olla Tiina Kangro ja, ja see hääl oleks, poleks saanud nii suurt kõlapinda. Samas nüüd on muidugi see oht, eks, et kui ei, ei täitu, petersell sinu öeldu ja IRL ei tee head tulemust, jääb opositsiooni, et siis tekib. Ma arvan ka puuetega inimestel keeruline olukord oma sõnumit teiste erakondade viia, sest siis vaadatakse neid ikkagi IRL-i osana ja, ja võib-olla ei kuulata nii palju. Neid võimalusi on muidugi erinevaid, kuidas see asi võib minna, aga, aga ma tuleks korra veel selle vaidluse juurde, et mis mulle nagu iseenesest väga meeldis selle selle asjaajamise juures, kui oli, olid need suured meeleavaldused ja ja seaduse üle arutelu, et nüüd ei tuldud, et see asi ei läinud selles mõttes nagu primitiivseks, et oleks öeldud, et et me tahame rohkem raha ja andke meile rohkem raha ja siis võimeid jutunud konkreetselt ikkagi reaalsest elust päriselu, lihtsalt näited, lahendused nende nende leidmiseks, kuidas konkreetsest olukorrast edasi minna, minu meelest see on olnud hästi-hästi kõva selle vaidluse juures ja ma arvan, et see ongi selle, selle vaidluse nagu nagu tõsisemaks tõsisemaks teinud. Ja väga ilus ja soliidne olnuks ka see, kui president tõepoolest ei oleks seda seadust sellisel kujul välja kuulutanud. Ja küll see argument, et ta ei ole vastuolus põhiseadus, aga no Nokeino põhiseadusega on paljud asjad mitte vastuolus, eks ole, aga see pilt, et kui ratastooliga inimesi lükatakse Kadrioru lossis sisse, eks ole, ja ja ained valvemeeskonna sõdurid, seda kõik aitavad ja samamoodi tullakse tirinal välja, eks ole. Ja on aru saada, et president siiski kuulutab välja president, kes on, kes on ju rääkinud väga ilusaid sõnu oma aastapäevakõnedes ja, ja vana-aasta õhtukõnedes, kuidas nad hoolima kõikidest Eesti inimestest ja mis iganes, et iga inimene meile kallis ja siis lükatakse, eks ole, see rattastoole lihtsalt Öeldakse, lastakse selt estakaade talla sõita, järgmise päeva kulutatakse seadus välja. President oleks võinud olla, minu meelest oleks võinud siinkohal olla natuke riigimeheliku. Siin on jälle tulema selle juurde, et millised siis on, et president võimalused, eks seda seda teha. No presidendi võimalus on mitte välja kujunenud, nagu Lennart Meri tegi väga paljude seadustega, lihtsalt ei kuulutanud ju kõik. Lennart Meri tegi paljude asjadega nii. Aga küsimus on ka selles jah, et, et võib-olla võib-olla me oleme ka natukene edasi liikunud sellest ajast. Ahah, et oleme jõudnud igavesse õigusriiki, kus võibki teerulliga üle sõita, kuna ei ole põhiseadusevastane. Aga räägime natuke ka IRL-ist, et noh, üks asi, mis nüüd sellele liitumisele siis valimistele minekul on omane, on tegelikult see kus võib-olla selline ohumärk olla, et, et tegemist ei ole nagu maailmavaatelise ühinemisega ehk et, et IRL võib küll valimistel saada need hääled, mida, mida ta loodab saada parema häältesaagi. Aga kui need inimesed pääsevad parlamenti, siis ei ole kuidagi IRL-ile tagatud see, et nad hääletavad seal vastavalt nii-öelda erakonna poliitikale. Nojaa, aga siin on lootus see, et noh, neli inimest ja kui nad ütleme teoreetiliselt, kui nad kõik sisse saavad, ma ei tea, kui suur sõbraktsioon neil kujuneb, noh, võib-olla kujuneb. Pakume 15 15-st, neli, eks ole, see on kõva sõna ja see annab võimaluse muuta ka väga tugevasti erakonna profiili. Neist ei saa erakonna sees enam niimoodi üle sõita, nagu ütleme siin viidates põhiseadusele, eks ole, et siin on nagu hoopis hoopis tõsisemad mängud. Et see on nagu nagu impuls sellele, et IRL võib-olla tõesti muutubki võib-olla vastu tahtmist võib-olla vastu tagatoa tahtmist selliseks avatumaks ja ühiskondliku maks. Jah, seda ma just enne rääkisin ka, mida ma silmas pidasin, erakonnad, seeläbi võivad võita, et, et meil on siin viimasel ajal on olnud päris palju juttu sellest, et poliittehnoloogiad, võrsus, ideaalide väärtused ja tegelikult ma arvan, et selline selline nii-öelda lähenemine natukene avatusele võib-olla tõmbab tagasi ka poliitikute sellist osade eri eriti kõvade poliittehnoloogide soovi nagu kuidagi nagu nagu primitiivselt nüüd seda seda asja kuidagi esitama hakata ja seal silma paista, et noh, et neid on ka IRL-i ridades selliseid inimesi. Aga noh, teisalt võib tekitada ka probleeme või pingeid nende puuetega inimeste endi ridades, eks, et seesama maailmavaate küsimus, et sa oled küll ühe asja eest väljas, aga kui tulevad teised küsimused nii-öelda lauale, et siis tõenäoliselt on ka puuetega inimeste hulgas nii konservatiive, sotsiaaldemokraate, liberaale, Nojah, aga ärgem ikka sellele maailmavaatele Eesti praegusel poliitilisel maastikul ka eriti niimoodi õhku paneb, et siin maailmavaatega on võib-olla suht vähe küsimus, küsimus seatud, et siin on ikka rohkem selline. Et kus kasu näed, sealt sealt aga lõika, et siin maailma maanteed võivad muutuda väga-väga kiiresti ja trastilises suunas, kui võtta kas või Reformierakond, eks ole, millest me hakkame võib-olla ka saatusel rääki. Aga üks selline liikumine ka sellest aastast, mis on palju tähelepanu tekitanud ja mille puhul on ka räägitud, et, et võib-olla võiks nad mõne erakonnaga liituda, on siis sihtasutus perekonna ja traditsioonide kaitseks ja selle juht Varro vooglaid, kes sellel nädalal sai, sai väga tugeva tunnustuse osaliseks. Aadu Luukase sihtasutus andis selle aasta missioonipreemia, mis on suurusjärk 32000 eurot just sellele sihtasutusele ja see tekitas sellist päris suurt tormise otsus. Noh, kui sa nüüd, kui me jälle teoritiseerime, et kui sa räägid, et Varro vooglaid ja tema tema, tema mõttekaaslased ja toetajad võiksid liituda mõne erakonnaga, siis ega seal rohkem variant ei ole, kui kas IRL või EKRE, eks ole. Et noh, kui Varoloog Vooglaiu seltskond ka IRL-i astuks siis oli, siis oleks nagu ikka päris päris kõva kõva sõnasõjaga, aga kuna vooglaid ju ise ütles pärast seda preemia saamist, et et nende põhiline trump ongi just see, et nad ei ole ühegi erakonnaga seotud, et nad ei ole selline erakondade käepikendus nagu pahatihti meie ühiskondlikud organisatsioonid ja survegrupid kipuvad olema, et siis see ongi nende tugevus ja nad vähemalt vooglaid ütles, et nad tahavad selles suunas jätkata. Et nad ei kavatse niimoodi ennast painutada kuskile poliitika alla, aga noh, sõnast. Aga preemia, olete te selle kriitikaga päri, mis on, on selle sihtasutuse suunas nüüd nii-öelda saadetud, et, et see preemia läinud kokku selle sihtasutus emissiooniga mis on siis sellise salliva ühiskonna tekitamine ja ja nii edasi. Sa tekitad sellise küsimuse küsimusega intriigi, eks ju, et sa juba ütled, et, et, et justkui sa näed nüüd nagu hästi suurt kriitikat selles osas, et ma nägin seda. Nägin ja kuulsin seda, et väga paljud inimesed ütlesid, et väga tore, et sa said reegliks. Jah, aga ma olen ka lugenud just kommentaare ja sellist reaktsiooni, et, et tegelikult see preemia nagu läks valedele inimestele just sellepärast, et, et need inimesed, kuidas nad oma seisukohti kaitsesid või, või mis retoorikat kasutasid, et see oli selline vaenu viha külvamine Noh, tegelikult ei hakka, et kui vaadata seda iseenesest, kui vaadata seda preemia statuudi, siis mina küll ei arvanud, et see liikumine peaks saama sellise preemia. Et et see, see, et, et inimestel on põhimõtted, on minu meelest väga tubli ja austamisväärne ja see, et inimesed võitlevad oma põhimõtete nimel, on ka väga-väga tore austamisväärne, aga, aga elementaarset inimlikku viisakust igas vaidluses ja erineval poolel ja ja kui, kui öeldakse, et, et kuulakem 11 ja jäägem inimesteks, jäägem kultuurseteks inimesteks, siis nagu seda ootaks ikka ikka erinevates vaidlustes. No ma ei tea, no minu meelest minu meelest kogu see vaidlus ei saanud öelda niimoodi, et see sihtasutus oli selles selles vaidluses oli selline räige ja teisi maa sisse tampima. Minu meelest olid need vaidlused mõlemad inetud mõlemalt poolelt. Ega vastasleer ei, ei olnud ju parem ja ma ütleks, et kuna kuna ajakirjandus valdavalt toetas just seda kooseluseaduse pooldajate leeri, siis tegelikult ajakirjanduses jäi kõlama nende seisukohad ja vaatasin hämmastusega neid, meie ajalehti, mis ilmusid siis pärast preemia saamist, siis siis kogu see preemiast Tuut, kogu Vooglaiu seltskond teksti veel kord maa sisse, nii nagu oli tehtud juba juba juba varemgi. Et oli üksikuid artikleid, mis püüdsid nagu mõistuse häält kuulda võtta, et noh, poolt ja vastu, eks ole. Et noh, mis seal siis nii hullu on, mis seal nüüd hullu on, et selline liikumine, mis kogus 35000 allkirja, mis anti riigikogule üle, eks ole mille põhimõtteid toetab 75 protsenti Eesti elanikkonnast, tegelikult ju näitavad küsitlused, et mis sellesse nagu halba on, et ta selle selle selle preemia sai, et mis me hakkame nüüd tegema, et siis kui no on kõlanud ka umbes niimoodi selliseid väiteid, võtan preemia ära või et ma annan oma preemia tagasi epimisel marjul augustiks. Kas on saanud ju ju varem seda päris ütelda, annan tagasi, aga no tal on piinlik ja nõnda edasi. Et mis me hakkame tegema, et kui kui ükskord antakse kellelegi see preemia, mida annab välja Aadu Luukase poeg, eks ole, noh, on see-eestvõtja, tema põhimõtted leiavad seal kajastust. Et kui saab selline inimene, mis ütleme, ajakirjandusele ei meeldi. Et siis me mai tea, kutsume üles preemiat mitte välja andma, eks ole, anname kellelegi teisele ja minu meelest on see sihtasutuse Aadu Luukase sihtasutuse enda otsustada, kellele seda preemiat ei. Kui ta leiab, et see on õige, siis antakse tänanud ka David Vseviovile Seewievale samal ajal Marju Lauristinil. Eks ole, Katri Raigile väga erinevate eluvaldkondade inimesed, kes, kellel on olnud oma missioon. Noh, absoluutselt ja sellepärast sellepärast, eks iga preemia sellise preemia väljaandmisega siis tegelikult kujundataksegi ka ju nii-öelda selle, selle preemia enda olemust nii-öelda kui, kui nad otsustavad näiteks, ma ei tea, järgmine kord on ta missioonipreemia, mõnele ma ei tea, siin mingile noh, ütleme, et päris äärmusorganisatsiooni, anna ju, Neeme ei anna. Aga miks sa arvad, et tean, miks sa arvad, et täna samamoodi samamoodi võiks ju anda preemia maid Timo Soyle või Marin lapellile euroopalike väärtuste edendamisest, täpselt samamoodi võiks anda ja miks ja miks sa räägid, miks sa räägid ajakirjandusest? Ajakirjandus, minu meelest üks ajakirjanduse tähtis roll. On olla nõrgemate poolel, on olla just selle väiksema osapoolel ja teavitada nende seisukohti. Ja mina, mina ei leia, et ajakirjandus oleks oleks käitunud äärmiselt räigelt ja ja kuidagi kuidagi kellelegi kellelegi õnnistanud kedagi selliste vägisõnadega nagu, nagu mina, nagu selle sihtasutuse pooldajate telefonikõnedest olen kuulnud toimetuses korduvalt. No ma ei tea, paraku ei ole nii. Teda Luukase fondi preemiat Putini preemiaks, nagu sinu ajaleht tegi, ei ole ikka päris kohane, ma arvan. See oli, see oli ühe ajakirjaniku arvamus. Nojah, aga see oli sinu Postimehe Postimehe tähtsamal veerud, aga selle absoluutselt ja sellel oli absoluutselt ka selliseid elemente. Aga noh, võib-olla mis on, on oluline, mis mulle endale tundus, et, et mulle endale mind häiris selle, nendes kommentaarides selline nagu vastandamine, kus üritati tuua see preemia saaja, siis toodi, kes olid teised nominentideks Toidupank, vähihaiged, lapsed, et seda on nagu ütleme hästi kerge on niimoodi vastandada, siin demagoogiline, lähen teine pool on, on ikkagi see, et tõesti ta on nagu selline eraalgatuslik liikumine ja eks nad peavad siis analüüsima seda, seda vastukaja ja võib-olla siis sellest teevad mingit järeldused, kuid samas arvestas, kes seal meeskonnas on, et seal on ka piieri inimesi, siis ma arvan, et see rektsioon oli ka kergesti etteaimatav, et võib-olla see oli ka väga selline teadlik provokatsioon, mis, mis nagu selle preemiaga otsustati teha. No eks nende preemiate ja aumärkidega on ju alati see suur dilemma, vaatame milline diskussioon alati puhkeb, või siis, kui on teada saadud need inimesed, kellele president aumärk annab. Et oh sa taevas, siis on ju seda, seda juttu ja, ja hala ja nutmist ja vastuolulisi seisukohti ju maast laeni, eks ole. Kuigi viimasel ajal ma peaks ütlema president Ilvese tunnustuseks, et tema valitsemise ajal või ütleme tema siis ametisoleku ajal tegelikult seda kriitikat on jäänud oluliselt vähemaks ja selliseid nagu küsitavusi Nojaa, aga läbi ajaloo on saanud ju neid medaleid igasugused tegelased nagu Herman Simm näiteks. No näiteks ma toon teile sellise näite, et üks ka tegelikult Eestis päris alati laia kõlapinda leida, preemia on ju meie Se Postimehe aasta inimene meil on hästi kindla statuut selle preemia puhul, et me ei määra mitte ilmtingimata Ta sest mõjukus võib-olla nii positiivse kui negatiivse märgiga, meie määrame alati selle nii-öelda positiivse märgiga Toomasele positiivse esilasel seeläbi et toimetuses on alati ikka aeg-ajalt tekib ka vaidlusi, et noh, tuleks nagu teistpidi võib-olla teha või, või midagi taolist, aga aga me ju teame siin ka tänavu on ju valitud minu meelest Vladimir Putinit Ki siin mitme mõjuka välismaise organisatsiooni poolt nii-öelda nagu aasta tegijaks või, või midagi taolist. Et noh, et need, need asjad on, ongi märgised ja need, need kõik kõik räägivad iga kord selle oma selle preemia. No-aegne taim on volinikul omal ajal ka Stalini eks ole kaanepoisiks. Ja, ja järgmine nädal antakse ju kätte pressivaenlase pressisõbra tiitli, selle jälle tekitab suurt suurt vaidlust ja mõnikord on nii olnud, et nii sõber kui vaenlane üks ja sama inimene, eks ole sellest, kuidas vaadata. Aga noh, ütleme nii, et, et need kindlasti need vaidlused on, võivad olla hästi kirglikud ja nii edasi, aga ma ütlen veel kord, et inimesed jäägem oma aruteludes kultuurseteks, teeks nii, eks. Jah, ja kui me räägime nüüd edasi sellistest kirglikest vaidlustest diskussioonides, siis sellel nädalal tegelikult jätkus Reformierakonna selline sisepingete või siseelu kajastamine meedias ja see sai uut hoogu tänu tänu ajakirjanik Kärt Anvelt intervjuule Siim Kallasega, mis, mis ilmus neljapäeval Eesti Eesti Päevalehes ja ja see noh, mina soovitaks, kui inimesed ei ole lugenud, soovitan, soovitan seda intervjuud lugeda ja mitte ainult nendele, kes poliitik ka vastu huvi tunnevad, aga tegelikult ka nendel, kes üldse inimeste nagu juhtimisega erinevatel tasemetel kokku puutuvad, et, et ma olen sealt Kallase väljaütlemistest oli, oli palju kasulikku sellist nagu, nagu organisatsiooni juhtidele, aga mis nagu Kallas välja tõi sisse kui, nagu seda üldistada. Kokkuvõttes ikkagi oli väga kriitiline Reformierakonna praeguste juhtide aadressil, ta ütles, et Reformierakonda juhitakse autoritaarsete, kuulata oponente erakonna sees, neid sildistatakse, neid rünnatakse, Reformierakond on maailmavaate kaotanud ja nii edasi ja nii edasi. No see oligi kaks asja, tegelikult läks natuke pikemalt, aga kui veelgi kokku võtta, punkt üks, oli see, et otsused tehakse tagatoas, kitsas ring ja punkt kaks on see, et senistest väärtustest, mille nimel reformeral kunagi loodi, ehk liberaalne turumajandus, on loobutud ja on tehtud kummardusi ühiskonna kõikide kihtide suunas. Ja selles mõttes on kogu see senine liberaalne liin ähmastunud. Kusjuures hallas ja tegelikult selgitas ka ära, et mis asi see tagatuba nagu heas mõttes positiivses mõttes, et see ongi ütleme, erakonna juhile peaministril on loomulik, et tal teda ümbritsebki teatud hulk, kell on neli kuni kuus, ütles vist Kallas. Võitlus võitlussalk, et kesse, et sul ongi vaja, sa ei saa kõiki otsuseid teha nagu väga suures laias auditooriumis ja neid läbi arutada. Aga küsimus on lihtsalt selles, et kuidas sa nende otsusteni jõuad ja kuidas sa neid selgitad. No tegelikult ju Kallase intervjuule sekundeeris väga hästi. Rein Lang täna tänases Postimehe lisas, kus te räägite ju tegelikult samu asju, et Reformierakond on loobunud oma senistest liberaalsetest põhimõtetest ja see ilmselt on üks üks põhjus, miks Rein Lang enam ei kandideeri valimistel. Päris kindlasti see on, see on ka tähelepanu väärne see, et kui sa enne rääkisid sellest et seda Eesti Päevalehes ilmunud Siim Kallase intervjuud tasub lugeda, siis ma olen sinuga 100 protsenti nõus, kindlasti tasub seda lugeda, aga sellesse nii-öelda ma ütleks, et see on täielik triloogiat, sinna komplekti kuulub kindlasti ka järgmise päeva usutlus Taavi Rõivasega kus paaris see on küll natuke lühem, aga paaris küsimuses seal puudutatakse väga olulisi punkte. Ja siis nüüd see tänane Rein Langi lugu Postimehe AK-s, et, et kui need, kui need lugusid nüüd tähelepanelikult lugeda, siis ma arvan, et et noh, mitte ainult poliitikagurmaanil, vaid vaid kõigil inimestel on seal nagu üht-teist üht-teist järeldada. Et vaat seesama autoritaarsuse teema, et Taavi Rõivas ütleb, et rahandusministri koha. Ma otsustasin autoritaarselt, ta kasutab ise sedasama. Jaa, aga kui sa räägid triloogiast, siis, siis ma arvan, et tegelikult on ka sellel sellel päeval neljas osa olemas ja selle on kirjutanud Andrus Ansip kes ju esines eile vikerraadio uudis plussis ja tema, tema asus ju sinna sinna leeri, et tegelikult ei ole mingisugust loba, tagatuba ja tegelikult ei ole sellist tagatoa otsustamist ja asus nagu, ütleme, oponeerima oponeerima Kallasele, mis on ka loogiline tegelikult, et noh, ütleme siis niimoodi, et praegune peaminister ja praegune tagatuba on ju tegelikult ütleks nii, Ansip, ristipojad. Nojah, et see kuulus lause, mille, mille Kallas selles intervjuus ütleb, on ju see, et erakond on viimased 15 aastat juhtinud üks seltskond ja neid on tabanud väga tugev ilmeksimatuse. Ja neist kaheksa aasta tantsib. Ja ja Peter, kui me istusime sinuga siin teine teisel pool lauda. Kolmas osaline oli Aarne tookord, see oli vast üks kuu aega tagasi, kui me rääkisime sellest, kuidas Reformierakond on tegelikult väga võimsalt alustanud seda kampaaniat ja ja nagu igaühele midagi ja, ja, ja, ja siis meil üks mõte, mis siin kõlama jäi, oli see, et, et nad võivad nagu kuidagi ennast nagu üle mängida või kuidagi kuidagi niimoodi tundub, et tegelikult praegu on selline selline situatsioon natuke tekkinud, sest et ma arvan, et tegelikult nii Siim Kallase kui ka Rein Langi ja neid, neid inimesi on seal veel neid, neid nii-öelda leid seda liberaalset tuulikut, et nad ei saa neid ignoreerida, seda, seda mõju ei ole võimalik seal ikka ignoreerida. Jah, ja kui noh, Ansipist rääkida Ansip tuli ka nagu sellise vahemehe mulle jäi mulje, et tal on niisugune lepitaja või et välja tema ju oli ka, mis puudutas, eks Eerik-Niiles Krossi siis oli, oli üpris kriitiline selle otsuse suhtes ja ega Ansip oma intervjuudes viitab, et või Ansipit, pahandas Kallas oma intervjuus, viitab, et et Ansip sattus nagu ootamatult, et sellesse Rõivase vastaste leeri selle, selle krossikäiguga. Aga mis on, mis on nagu võib olla ohtlik või mis on see oluline? Mida kaalaska tähele, mida Kallas krõhutabki, millele viitab, et et kui on nagu selline kitsas inimeste ring, kes, kes on ka võimul ja kes ei kuula noh, oponent aga erakonna sees. Et see ühelt poolt see on valimistel toonud edu Reformierakonnale, aga see võib tähendada seda, et, et inimesed hakkavad eksima, kui võimul olevad inimesed eksivad, sest see võib olla väga valus, on väga kulukas nagu kogu kogu ühiskonnale, et selles mõttes oleks hea, kui kui võib-olla noh, Reformierakond tõmbaks sellist autoritaarsust tagasi ja, ja tõesti kuulaks kasvõi siis neid vanu liberaale, kes, kes on sinna erakonda jäänud. Ei, no mul tekkis selline kujundlik paralleel selle lastenäidendiga, mida ETV tänuväärselt ikka aeg-ajalt näitab, kuidas kuningas kuu peale kippus suurepärased laulud ja suurepärane satiiriline tekst tegelikult kuidas, kuidas mäletate, kuidas see kuningas, kes kastidest torniga kuu peale ronis, kuidas ta seal niimoodi andke mulle veel üks kastia puudutel kuud ja siis lollid, andke see kõige alumine, rohkem kaste ei olnud, on ju, et sa ei saa võtta seda kõige alumist kasti tegelikult ära. Aga mis, mis võib-olla sa viitasid ka Taavi Rõivas intervjuule, siis mis mulle seal silma jäi, nagu see vastus nii-öelda Kallasele siis tegelikult jätkas sedasama sama stiil, et ta küll ütles, et jah, mõned asjad saaks teha paremini, aga kude jõudis nagu kallaseni seal vist oli esimese või teise küsimuse juures kohe siis ta ütles, et me oleme tegelikult väga hästi kõigiga rääkinud fraktsiooni, riigikogu fraktsiooni ku juhatusega seda kinnitab Jürgen Ligi, kes on olnud erinevate peaministrite valitsus, aga noh, Kallas on poliitikast eemal olnud ja võib-olla tõesti, et noh, seetõttu jäänud sellest infoveest välja, et tuli selline lüke, kus pandi nagu paika, et sa oled kuskil kaugel, ei jaga praegu enam asja ja jääratule torkima. Ma ei oska seda muidugi hinnata, aga siin tuleb vähemalt ka tulevikus nüüd tähele panna, et mida see, see Kallase vastandumine Reformierakonna praegusele juhtkonnale tähendab selles võtmes, et on ju palju räägitud sellest. Siim Kallas võiks olla järgmine president. Praegusesse hetkeseisus ei saa Eesti riigis mitte mitte keegi eesti presidendis, kes keda ei toeta Reformierakond. Nii et selles mõttes võib oodata veel väga huvitavaid mängisin. Et ilmselt noh, Kallase see ütlemine, see intervjuu oli väga julge tegu tegelikult. Et noh, tavaliselt need inimesed, kes tahab presidendiks saada, hoiavad nagu öeldakse madalat profiili ja, ja ei kipu nagu niimoodi vehklema, aga noh, natukene ka teades Siim Kallast ka natukene isiklikult, et tundub, et ta on selline mängur ka, ikka natukene ta ikka tahab, ta ikka kohe tahab. Aga mis sealt võib-olla ka ikkagi välja tuli, minu arust sai jällegi kinnitust ka see Kallas intervjuus nagu nendele spekulatsioonidele, mis on levinud, et tegelikult see Kallase peaministriks mittesaamine või ütleme, see läbikukkumine siis peaministrikandidaadina, et et selle põhjus peitub ikkagi reforme ära. See tuleb tegelikult Kallase intervjuust mitte selgelt, aga ridade vahelt päris selgelt välja. Ja et see ei peitu mitte IRLis kes noh, ütleme väidetavalt selle intriigi püsti pani, vaid vaid ikkagi on päris palju ka sellisest hüpoteesist räägitud, et Kallas ei tahtnud oma meeskonnas näha perekond Rosimannust ja oli otsustanud, et Keit Pentus-Rosimannusest ei saa tema valitsuses ministrit ja see oli põhjus, mis, miks see skandaal väidetavalt et nagu paisus ja võib-olla ma ei tea, kas ma võib-olla Olen liiga teen liiga suure komplimendi Rain Rosimannusele, aga, aga mulle tundub, et, et ta seekord nagu sellise Kallase intriigi püsti IRL-i abiga ja IRL võib-olla ise seda, seda ei teadnudki, et, et neid kasutada. Näiteks on sellise tööriistana? Ei no selles mõttes, et et nagu me tol mälestusväärsel korraldasin laua ümber rääkisime, siis tõepoolest see Reformierakonna nii-öelda poliittehnoloogiline aparaat on võimas, aga noh, ütleme nii, et et liiga võimsaks võib-olla seda ka pidada ei tohiks, et siis me langeme nende juba välja mõeldud teooriate lõksu, eks. Jah, ja hakkame ise seal seal tekib ka see oht, et sa hakkad lugema erinevatest asjadest välja välja asju, mida sa nagu tahad või tekib niisugune soovmõtlemine. Aga kui siit nagu edasi minna, et, et Reformierakonna teemaga veel, et siis mida Kallas nagu ette heitis, on selline maailmavaate puudumine, et ta tõi seal mitmeid näiteid, selle hambaravi parandamised, see teema, sest tasuta kõrgharidus, lastetoetused, ühetaolised, eks. Et ta ütles, et Reformierakond on ka ära unustanud sellise nagu liberaalse maailmavaate ja ja proovib kõigile kõike pakkuda, et, et see võib küll tuua valimistel edu, aga aga ta ei kiitnud seda heaks. Ja samas ütleme selle järgmine päev tuli Reformierakond välja oma ühe valimislubadusega, mis on siis kolmandale lapsele alates kolmandast lapsest, et lastetoetuse järsk tõstmine seniselt 100-lt, et eurolt 300-le eurole kuus ja noh, tundub, et, et see noh, ühelt poolt viitab sellele, et tegelikult Reformierakond on oma senistest põhimõtet, sest taganemas ja teised, kes aladesse samm, et võtta ütleme seda kriitikat maha ja pakkuda mingi teine teema avalikkusele, mille üle debateerida positiivsem teema. Nojah, nii või naa see niimoodi niimoodi, niimoodi ta praegu ikkagi nagu Rein Langi sõnu kasutades liita, näib et kas, kas see ka nii on, eks. Aga muidugi, nende, nende liberaalsete väärtustega on nii, et nende Nendele, ütleme sellele nõndanimetatud tagatoale või võitlus salgale tegelikult ikkagi sobiks väga hästi, kui need vanad liberaalid käiksid konverentsilt konverentsile, räägiksid edust, saavutustest, ajaksid ka seda ikkagi seda vana tugevat, liberaalset liini oled võtaksid nagu selles mõttes nagu, nagu rahulikult ja suunaks seda kriitikanoolt nii-öelda sinna sinna sisse. See, see oleks, oleks, oleks see, mis tegelikult sobiks ja ja tõstaks erakonna reitingut, aga, aga see kriitika, see on, see on, see tähendab seda, et mingeid mingeid jutte tuleb siiski uuesti rääkida selle laulu sees. Nojah, ilmselt see noorte meeste tagatuba lähtub sellisest eeldusest nagu, nagu üks päris hea Hollywoodi filmgi ju pealkirjas kannab Pole maad vanadele meestele, et et kui sa oled juba mingisugune veteranpoliitik, et siis tõepoolest käi konverentsidele ja oska õigel kohal suu kinni hoida. Aga, aga ma, ma siiski arvan, et rääkida nüüd jälle järgmistest valimistest, et jällegi Reformierakonnast. Et kes siis on need häältemagnetit praegu reformierakonnas, kes võivad sellise kopsaka kümneid tuhandeid hääli kokku tuua, nagu nagu on toonud näiteks Andrus Ansip? Ma millegipärast arvan, et meie need noored ministrid nii palju hääli küll kokku ei too. Et ei ole sellist magnetit, et praegu, mille taha koonduda või kelle taha koonduda, õigemini okei, et Kross tema IRL-ist ära, aga ma arvan, et krossi tee väga head tulemust. IRL-ist ta võib-olla oleks teinud tulemusi. Et, et ei ole praegu ei maksa praegusel hetkel minu meelest neid vanu tegijaid ikkagi üle parda veel visata. Et see võib nagu väga-väga karmilt kätte maksta ja siin võivad poliittehnoloogidele kipub olema selline selline asi, et no nagu meil ka üks teine suur erakond opositsioonierakondadele taktika on väga hea. Võidetakse üks lahing teise järel, aga kui sõda algab, siis paraku sõda kaotatakse, et siin on nagu suur oht, et pikemas perspektiivis võidakse mööda vaadata, et noh, mina, kui sul malehuviline oleks, näeme ka nagu ma nagu ma olen kuulnud, et et ikka ässad, maletajad näevad, et no ma ei tea, vaata tervet partiid. Mitte ainult heal juhul 15 käiku. Nojah, see on seal seal seal täpselt, nii et iseenesest Garri Kasparov, onu raamatus terve terve maailma ja majanduse ja poliitika pannud nii-öelda malev terminoloogiasse, eks male kui elu mudel. Suurepärane raamat. Et males males on. Mulle endale endale meeldis seesama kuninga kujundet, noh, kuningat ju tegelikult malelaualt ei lööda, et aga, aga kuningas on selline mõjukas ja ta osaleb, osaleb tihtipeale rünnakusega kuningas, kuningas Ena tuld, kuningas jana, tule kuningaga keegi aga on see, et samas kuningate kuningat ei tohi jätta kaitsta kuitahes vinge rünnaku üles ehitada, eks, et sa pead ikkagi mõtlema selle peale, et vastane võib teha. Aga noh, mida Reformierakond ju kindlasti proovib ja mida me nagu näeme ka sellest samast lastetoetuse tõusust. Et ikkagi on mindud seda teed, et pakkuda ütleme, osta need kohad, kui, nagu väga halvustavalt öeldud Kulla võimalikult paljudele olulistele huvi- või mõjugruppidele valijate gruppidele midagi ja, ja mulle tundub ka see noh seal 300 euro teemal on ka tänastes lehtedes on, on ju oli viidet, kus opositsioonierakond IRL ja sotsid ütlesid, et tegelikult see on üks ettevõtjate, eks ettevõtjad seltskond käib, ta erakond ei paku, on pakkunud selle idee välja ja ja et, et kui see nii on, et Reformierakond lihtsalt selle ide haaras, et sa ka ei tulnud nagunii-öelda erakonna enda seest, et et siis see võib ka olla selline taktikaline käik, mis, mis tegelikult võib-olla pikas perspektiivis ei ole õige, et, et aga noh, see näitab, et reformerand seni on olnud sellise üldist lastetoetuste Su suurendamise vastu, Ansip on seda võrrelnud raha külvamisega lennukilt, eks. Ja nüüd et noh, teha selline samm, et meil mulle tundub säält suund vale. Aga, aga võib-olla ta nii-öelda valimiste võitmise või valimistel edukas olemise kontekstis on, on õige. Saajor paljastasid oma mõttelaadi, need liberaalmajandusi. Ei, ma olen nagu seda ma täna näiteks lugesin, õhtulehes oliks, eks artikkel neile Saaremaapoisist, kes, kellel on probleeme, tähendab, ta on ratastoolis ja ta ei saa koolis iseseisvalt teisele korrusele minna, eks. Et mul on noh, tunned neid, selliseid inimesi, kes lapsi või peresid, kes elab nagu vaesuses, kes on väga kehvas seisus, on, on Eestis liiga palju ja kui me nüüd täna räägime, et me võtame see 300 eurot kõigile ühetaoliselt kõigile kolme lastelistele peredele, mis tähendab 70 miljonit aastased, et see, et me aitame selle sammuga ka neid, kes seda abi vaja, eks, et noh, mina ei vaja sellist toetust, et pigem võiks selle 70 miljonit suunata nagu sellel eesmärgil, et aidata need kasvõi vaesesse peresse, sündivad lapsed sellest lõksust välja, millel on ka palju tähelepanu juhitud. Et aga kui see oleks nagu selline noh, humaanne lähenemine, aga minu jaoks on ta selline häälte püüdmise atribuut ja liiga kulukas. Ja et kui Peeter siin küsis, hetke hääled, võiks ära tuua või, või, või, või mis need ära võiks tuua, et ongi mulle tundub, et siin nagu ongi see lähenemine, millele ka Rein Lang oma essees viitab, eks, et kõik häälte nimel. On üks võimalus. Mis tähendab siis seda, et, et pihustatakse laiali. Aga, aga võib-olla võib-olla see toob võib-olla see, võib-olla see toob, toob nagu matemaatiliselt hääli, aga vaata, vahel on ka nii, et selgub, et kaks pluss kaks on, ma ei tea, kolm. Ei, mina ikka kahtlen selles noh ka meie sellisel poliitikamaastikul ja ka poliitilise ajakirjanduses levima hakanud seisukohal, et noh, et Reformierakond on võit juba taskus. Et noh, siin ei ole mingit probleemi, et nad okei, et Reformierakond võidab, et noh, kestvat teiseks kolmandaks. Kuidas koalitsioon moodustub? Ma ei oleks selles nii kindel, et see asi nii kindel on, et, et siin võib tulla igasuguseid üllatusi ja, ja näiteks see asi, millest me oma saadet Ta alustasime ehk siis puuetega inimeste liitumisest IRL-iga on, on nagu üks, üks üks asi selles suunas, et siin võib olla väga tasavägine võitlus tulema seal märtsikuus Ja teine küsimus tekib ka sellest, et mis saab ikkagi pärast valimised, et kui, kui suur rusikas on, kellel taskus ja kui suur Okaseks on nagu südames pettumus ja nii edasi. Ma tean küll, et et ma olen ise saanud aru, et Reformierakond ja sotsid on praegu vähemalt kasutavad sellist retoorikat. Ma hea meelega jätkaksid koos pärast valimisel. Noh, need okkad ja kuidas sul see teine rusikas taskus rusikat ja noh, need need, ma arvan, et need rusika suurus ja okka pikkus ja, või teravus, et need on kõik nii-öelda sõltuvad valimistulemustest hästi palju milline, milline, millised on need jõuvahekorrad, et sellest siis sõltuvad ka need, need, need asjad omavahel. Aga lähme edasi, uue teema peal räägime Venemaa presidendist ja Venemaa majanduse olukorrast. Vene president Vladimir Putin esines siis sellel nädalal neljapäeval, tegi oma sellise traditsiooni imelise aastapäeva kõne, andis hinnangu sellele, mis siis tema arvates Vene riigis toimub. Ja tegelikult oli, oli sarnase kõne pidanud ka sellel aastal veel ühel korral pärast pärast Krimmi okupeerimist. Ja see kõne, mis, mida nagu oodati, mida jälgiti. Just sellel põhjusel, et Venemaa majandusseis on praegu üpris keeruline ja, ja taheti siis kuulda tõenäoliselt kas Putin annab järgi või mitte, aga aga kui ma olen neid kommentaare tõlgendusi lugenud, siis pigem oli see kõne ikkagi selline et Putin endal ja Venemaa võimul olevatel inimestel mingit süüd ei näe. Kõiges on süüdi välisvaenlane, eeskätt Ühendriigid või siis valuutaturu spekulandid ja et ta kutsus ülespoole, et vene rahvas peab olema ühtne ära kannatama selle rünnaku ja et siis sellest kriisist tullakse välja tugevamana kui. Kui varem. No üks asi, mis, mis muidugi meelde jäi, oli see tema kõne tonaalsus et võrreldes kevadise esinemisega oli see natukene mahedam, et ainult räigelt enam nuiaga ei virutanud NATOle ja lääneriikidele pähe. Ja, ja teine asi, mis silma torkas, oli see, et ega tegelikult Putin ju Venemaa majanduse tegelikust olukorrast mitte midagi rääkinud, osaliselt oodati, et räägib, aga tegelikult ei rääkinud, et rääkis ainult sellest, mida tuleks ette võtta, et noh, kõik on niikuinii praegu päris okei, aga et mida oleks vaja teha, et oleks veel okei. Naftahinna langusest ta midagi ei rääkinud. Aga mis oli nagu vana plaat, oli see, et kõikides hädades tõepoolest Venemaal süüdi on, on lääneriigid, sealhulgas ka Ukraina sündmuste puhul loomulikult NATO lääneriigid, mis mulle meelde jäi, oli see, et kui ei oleks Ukrainat, et oleks leitud mingisugune teine asi, millega Venemaad pitsitada, et lääneriigid on kogu aeg tegelenud sellega, et kui Venemaa liiga tugevaks saab, siis tuleb mingi asi leida, millega seda tugevust kuidagi nõrgendada. Vana plaat, eks ole. Ja ja teine asi, mis noh, ilmselt on nagu majanduse ajakirjanikuna Aivar peaks olema väga suur huvi pakuks, on see ta ju lubas kõikidele nendele oligarhi dele, kes oma oma miljonid ja miljardid Venemaalt välja viinud kuskil Londoni pankadesse ja mis iganes kaimani saartele. Need võiksid oma rahad nüüd Venemaalt tagasi tuua. Ja, ja keegi ei hakka uurima, kust need rahad pärit on. Aga seda tehakse ainult üks kord. Et kui te toote tagasi olete puhtad poisid, aga rohkem, kui te hakkate uuesti välja viima, siis nagu öeldakse, et arendavad trellid. Ja teine asi oli see, et ta püüdis nagu ergutada sellist ettevõtlust. Et kui tekivad uued ettevõtted, uued firmad, et siis need saavad-ist kolm aastat saavad maksuvabastus Lausale. Et see oli sellise erainitsiatiivi ergutamine siiamaani ja Venemaal olnud ju vastupidi, et igasugune erainitsiatiiv on olnud karistatav. Kui on eraettevõte liiga palju hakanud raha korjama, siis saadetakse talle miilits kukile saada, tahaks firma juht kohtusse ja raha konfiskeeritakse kremliga seotud inimeste taskus. Nii et mõningaid uusi momente oli eriti majanduse poolega. See on see nagu Meistri ja Margarita sed valuuta tuleb ära anda. Etendus selle peale üles ehitatud. Ega Venemaa probleem, mis praegu on see, et et üks probleemidest meil on palju probleeme, kapital põgeneb ikkagi sellest riigist ja lihtsalt mingi hetk võib juhtuda, et kui seal olekski vaja kellelgilt midagi konfiskeerida, siis siis sul lihtsalt seda ei ole seda ettevõtluse soosi, mis puudutab tegelikult, kuna rubla noh, kurss ikkagi järsult kukub ja on on langustrendis tänuga nendele sündmustele, siis siis vene inimene jääb vaesemaks, et iseenesest võiks nagu muuta investeerimise Venemaal atraktiivseks, et tööjõud on, on odavam, kui sa leiad kuskil turu, kuhu sa saad müüa dollarite või eurode eest, eks. Aga, aga teiselt poolt ei saa Vene pangad, Vene ettevõtted välismaalt raha, nad on tõelises tõsises likviidsuskriisis, Gazprom, Rosneft suured ja, ja Putin, Putin kui ta tuli võimule, siis mis, mis, mis teda kõvasti aitas muuta? Ta oskas muuta ennast populaarseks. Oli, oli üks asi, oli venelaste sellise majandusliku heaolu kasv. Et venelastel läks hästi, aga nüüd on ta silmitsi, kus, kus tegelikult selle, viimase aastaga on ta vene majanduse ikkagi sellisesse katastroofi kursile viinud ja noh, sealt väljatulek ei saa olema esiteks vene inimestele kerge. Ja, ja ma arvan, et saab olema ka seal on väga pikaajaline Vaata, siin tuleb mängu nüüd propaganda ja propaganda olulisus ja efektiivsus see propaganda, mida, mida Putin ja Kremli ladvik on ajakirjanduse kaudu venelastele pähe trampinud aastaid juba on tegelikult hakanud mõjuma. No ammu juba hakanud mõjuma, et kui me vaatame kas või Putja enda populaarsust, mis on üle 70 protsendi või, või, või tema tegevust õigustavaid ettevõtmisi, noh ma ei tea, kasvõi see 570 kultuuri ja ühiskonnategelast, kes avaldasid toetust Ukraina fail, eks ole, mis oli väga-väga piinlik lugu tegelikult. Et nüüd on ju venelastesse süstitud see mõte, mida enamik ka usub, et kõikides nendes hädades sa rääkisid, on Venemaad tabamas majandushädad ja, ja võib-olla vaesus, et ei ole ju süüdi mitte Putini poliitika, vaid lääneriigid, kes vihkavad Venemaad, sanktsioonid on hea näide, eks ole, sanktsioonide tõttu sinna ka kas on võimalik veeretada, et, et selle tõtt elatagi halvasti, et noh ja see toimib. Paraku, aga kas teile ei tule tuttav ette ikkagi Orwelli loomade farm sellega seoses? Muidugi tuleb jätta, Venemaa puhul on alati et, et see kõne tegelikult noh, minu arust minu arust see kõne oli hästi tugevasti suunatud sellele, et umbes, et, et meid ootavad rasked ajad meil need ja indikeerinud seda tegelikult, et, et tegelikult seal juhtkond on nagu selgelt ka nagu probleeme. Kuidas seda, kuidas seda sellist nii-öelda populaarsuste võimupositsiooni tegelikult tegelikult hoida, kaitsta neil on, propagandat on vaja tugevdada, see, see kõne oli iseenesest seda liiki minu meelest rääkis just eeskätt eeskätt sellest kõik, kõik need, kõik need näited, ta oli selles mõttes väga hoolikalt koostatud selle, selle eesmärgi nimel. Leenu Putin on oma esinemistes ikka selline talle leidude magoogias vastast maailma kõnemeestest kunagi kunagi oli sama hea esineja, minu meelest oli Briti peaminister Tony Blair kes võis ka niimoodi, kes võitis kõik valimisi, kes kõik kõik valimised ja kui tema esinemist jälgida, sama veenev kui praegu praegu Putini oma, et noh, hea küll, Obama ka enam-vähem. Aga, aga no Putin on meistri pes, midagi pole öelda. Mulle tundub, et võib-olla seal nagu see võtmeküsimus on, kui rääkida propagandast, kuidas üritatakse neid Venemaa probleemi nii-öelda vene inimestele seletada või otsida vaenlast, noh mis on ka tüüpiline abinõu, eks, et kuskil on keegi kes on süüdi. Et, et siis tegelikult värambul võib-olla võtmesõna on ikkagi see, et, et mismoodi kogu see Venemaa majanduslik käekäik praegu oligarhe mõjutab ja kui kui ühtne on, on tegelikult see kremli võimulaatrikett. Praegu nägime, et süüdlane on, on, on välisväljaspool, aga ma ei oleks üllatunud, kui siin mõne kuu pärast, kui olukord läheb veel halvemaks, naftahinnad kukuvad, inflatsioon kiireneb. Tööpuudus hakkab kasvamist, tänu rubla odavnemine, seal on praegu praegu võib-olla edasi lükkunud. See mõju pole kätte jõudnud. Et siis ühel hetkel toimuvad mingid muutused nagu Venemaa võimulaadiks keegi tehakse süüdi noh, alati peab olema, et kas siis vahetatakse ministreid või, või toimuvad seal kuskil panga juhtkonnas mingid muutused. Aga küsimus on lihtsalt selles, et et kas Venemaal on nagu oligarhide hulgas sellist jõudu või võimu, kes võiks nagu Putinile vastu hakata. Ei, ma arvan, et see võim, kui see vastuhakkav võimus tuleb, see tuleb kremli seest. Et siin on ju väga palju artikleid kirjutada, aga kuna me ei tea, mis Kremlis toimub, siis. Me saame ainult spekuleerida, et ega see Putini positsioon nii väga raudpolt kindel ka ei ole nagu meie siin arvame. Et seal on väga erinevad klannid, kes klannid, kes võistlevad ja üks tugevamaid on seal kaitseminister Šoigu rühmitus, ehk siis need pistrikud jõumeetodite pooldajad ka Ukraina suhtes. Ja kui nad näevad, et putin asjadega toime ei tule, siis nii kiiresti nagu Putin tehti presidendiks, võidakse ka maha võtta. Noh, mis meie jaoks on nagu jällegi selline halb kogu see Venemaal toimuv on selles mõttes nagu ikkagi negatiivse varjundiga, ükskõik mis seal, mis seal praegu juhtub, et kui majanduses läheb halvasti, siis see võib tähendada, et, et Venemaa muutub enam, juhtkond muutub sõjakamaks, Akto hakatakse otsima teisi teemasid. Ja sellist nagu suurt ühist vaenlast, kelle taha siis elanik koondada. Et, et selles mõttes nagu pikas perspektiivis me tõenäoliselt peame arvestama sellega, et. See on, ajalugu, kordub, eks ole, kui Gorbatšov oli võimul, siis räägiti toimuda Gorbatšovi toetama, et muidu tuleb hullem kui Jeltsin oli võimul. Me peame Jeltsinit toetama, muidu tuleb hullem. Nüüd hakatakse mõtlema, et Putinit ka enam-vähem toetamaks tuleb, hullem ja võibki tulla, hullem tegelikult, nii et noh, ainukene nagu positiivne lahendus meie kogu maailma jaoks oleks see, kui Venemaal toimuks umbes midagi sarnast, nagu on toimunud Ukrainas ja Gruusias, ehkki selline mingit värvi altpoolt tulev revolutsioon. Värske uudis on ju see, et Francois Hollande'i Ta kohtub Moskvas Putiniga ja, ja ma, ma arvan, et me kuuleme sealt jälle nii mõndagi mõndagi üldistusväärset, mis näitab ka siis noh, Prantsusmaal on muidugi oma oma teema selle Mistralidega, eks ju, aga see kõik asetub sellesse üldisesse pilti tegelikult väga hästi, nii et, et ma arvan, et sealt võib tulla päris märgilisi sõnumeid. Jah, aga ma tahaks natukene reklaami teha aktuaalsele kaamerale, et soovitan kõigil vaadata, täna õhtul on meil eksklusiivne lugu, mis traalides, kuidas nendega tegelikult on, Johannes Tralla käis seal kohapeal ja kell 21, null null. Vähemalt on see kõik eetris. Ja samas oli ka sellel nädalal tuli uudis, kuidas Euroopa liitu natukene annab nagu tagasi, et Vene pankadele sellist krediiti anda, et ega nagu see küsimus on ka selles, et kuidas Euroopa liidrite nagu suhtumine, et tundub, et nad ka mingil moel võib-olla natuke kardavad seltsi Peeter, et, et mis, mis võib juhtuda, et äkki nad on Putinit liiga palju väänanud. Aga kui saate, mõtlesin positiivsema tooniga lõpetada, eks, et et see, mis Putinile meelehärmi teeb, madal naftahind, et see Eesti Eesti inimestele tegelikult, et positiivne, et autokütuse hind on tanklates kukkunud. Võib-olla ainuke kaotaja ongi meil põlevkiviõlitööstus, kus teatati koondamistest ja mis seal nagu Kohtla-Järvele ka sellise järgmise aasta eelarve pingeliseks seada, aga, aga üldiselt noh, tundub, et, et Eesti nii-öelda kaupmeestele peaks tulema nüüd detsembrikuu ikkagi väga hea, et inimesse võiksid, neil on rohkem raha poodi viia, euribor on madal ja ja sellel on, tundub, et tarbijate kindlustunne on hea, et kui sa, kaupmees oled ja ei suuda detsembriga endale kõva käivet teha, head kasumit võtta, et siis peeglisse vaatama ainult ennast süüdistama. Ma loodan, et see kõla nagu üleskutse järjekordsele tarbimisbuumile Pruugib vaid minna praegu kasvõi on sel nädalavahetusel mõne kaubanduskeskuse juurde ja me näeme seal, mis, mis tegelikult toimub ja ma arvan, et see, see pilt räägib ise enda eest. See toimub tegelikult igal aastal enne jõule, nii et vahet pole. Jah, ei, üleskutses ei olnud, see oli lihtsalt nagu selline konstanteering, et, et mingites valdkondades Eestist läheb tõenäoliselt praegu ka hästi ja, ja pigem me võiksime saate lõpuks üles kutsuda, et kui või kaubanduskeskustesse lähed. Ja jõulu jõuluoste tehtud kerge ots ümber, et ärge ärge tead, ärge pead kaotage ja ja säilitage, säilitage kaine meel. Aga sellega täna oma saate, lõpetame. Raadio stuudios olid ajakirjanikud Neeme Korv, Peeter Kaldre ja Aivar Hundimägi ja soovime kõike ilusat ning rahva teenrid on eetris jälle nädala pärast kõike head.