Eesti üliõpilaste ehitusmalev 1976 Mida leiab tudeng oma suvest Eesti üliõpilaste ehitusmalevas? Olgu, rõõm suur või väike, kõrvalseisjal on seda raske hinnata. Rõõmus töös laulus näljas ja naerus näitab iga malevlane, iga rühm endise malevasuhet pole sarnased. Järgneva südamise tunnilood ja laulud on kaasa toodud tänavuse kolmeteistkümnendas t suves olevate malevlaste kokkutulekult Linnis. Kaks Reinu õpetaja ja konstruktor Rein Toomla ja Rein Kivi. Juba mitu aastat on kõrgkooli lõpetamisest möödas, aga jälle olete taas malevas. Palju on selliseid inimesi, kes on vandunud, et nad pärast kolmandat, neljandat või isegi viieldatavastatel malevas sõidule. Aga iga kevadel näed nüüd jälle kuskil seismas röövis mingi rühma embleem käisel ilmselt tõmbab. See on raske ütelda, mis asi see tõmbab võimule on kuskil soov tunda ennast jälle noorena. Võib olla soov tulla väljakirjutuslaua tagant ja olla lihtsalt noor vastavast, see on isegi eks peamise peamise põhjuse, mis pärast tullakse. Just nimelt tagasi malevasse. Malev on kool. Mitte sellele kool, mida me iga päev näeme ja iga päev tundma õppima, mille seesmise elame. Oleval elukool ja. Oma prillide elu, et ainult minu elu minu kirjutuslaua tagant on see kõige õigem ellu. Malevas võib-olla sa näed seda teistmoodi seost kangeks jällegi üks peamisi põhjusi, näha ka elu teist poolt, neid on aasta aega tööl andud. Eks maleva töö ole nagu rohkem puhkuse moodi. Muidugi tuleb siin teha rasket tööd, aga ei tea, see on nagu parem puhkus, ütleme lihtsalt niisama logeleda parema tunded ja nii me skeemid. Praegu töötan konstruktorena töö juures, kus sa pead olema juht, sa ise ei panegi tähele millesse, millesse oled õppinud, olek juhiks. Aga malevas kõik teavad, oled selle koha peal ja see teatud määral kohustab. Töö juures võib-olla nagu kohustaks, aga kuskil ikkagi kas või alateadvuses tuleb välja see lihtsalt juust. Ja kõik tunnustan sind, kui juhina. Läljand tega aastal erinev seltskond lõhki. Sel aastal on ka neid, kes pidevalt kumus iga aastal erinevad, erinevad kohad, mõnevõrra isegi erinev töö. Vaheldus see töö, mis me siin teeme. Inimene ei ole kunagi sündides tark, need suunati tuleb nagunii võib-olla vahel ka mõnele kõvem sõna öelda, kes lausa looder on näiteks tänavu aasta oli. Rühmas on üks noormees. Algselt paistis küll, et ei ole ta midagi erilist, aga neid võib öelda, et on hea töömees ja naljamees. Päris ümber ta kindlasti kasvatav. Kindlasti annab ta uusi joon iseloomu juurde ja seal sul tuleb enda eest väljas olla ja koolipingist. Seal pead sa ise mees olema. Teine on see, et kui sa hakkad mõistma seda, et et sina oled üks osa selles suures masinas. Ja võib-olla sa oled kogu aeg harjunud mõtlema niimoodi, et kui Silaiust rivist välja lähed siia masina seisma. Aga tuleb aru saada sellest, et kui ka teile võib rivist välja minna teatrisse, samuti masin seisma teisesse inimesse tuleb suhtuda täpselt samuti nagu iseendas ja võib-olla isegi veel suurema tähelepanuga. Nojah, eks üht-teist õpetlikku ole sellest Laulus neljandat suve kannab malevavormi Reet Küüts. Elus läheb nagunii vaja kunagi teha tööd ja leida lahendus kasvõi sellele, kuhu või Kumbasse lauda nael lüüa, siis seda saad sa kindlasti malevast jää käsis betoneerida või, ja kasvõi oma kunagist suvila põrandat ehitada. Kindlasti see läheb ka, õpetab tööd tegema, õpetab lõbusalema, õpetab väsimusest üle saama siis, kui päeva lõpuks oled täielikult väsinud, siis siis tuleb lihtsalt üle olla ja tuleb hakata pidu pidama, mis algul tundub täiesti võimatuna ja lõpuks on siiski, et ilma biotan võimatu elada, mis võib nagu malev anda eelkõige suhtlemisoskust tunned ennast kauem nooremana kui muidu. Rõõmu oskas igas asjas läbi teie eluks vist kõige paremad muljed, mida üldse noorel saarel saab? Oleval alal. Michal rühma muusikalise tervituse algus loob. Esmaste kohtumiste rõõme on igas maleva suves. Üllar Kerde. Lõpetasin see aasta Tallinna pedagoogilise instituudi kehalise kasvatuse eriala, kui alguses mõtlesin malevasse tulla, siis oli nagu mingisugune kartused eraldi ja ei oska nagu läbi saada teistega reisimisel esimesest päevast peale juba, kui malevasse tulin, siis sain aru, et seal midagi uut ja huvitavat minu jaoks ka teiste jaoks ja ma ei kahetse, ma oskasin viimasel suvel terve terve suve tõendale maleva peale, kui mõni tahab veel puhata ennem tööle minekut, siis ma arvan, maleva kõige parem puhkuse koht sellesse, kas ma olen tööle läinud ja nii laste spordikooli korvpallitreenerile kuigi palju teistes teiste seas käinud ringi liikunudki malev annab nagu oma kollektiivi tund hästi sisse ja seal saab kindlasti kasutada ka koostöös lastega. Mõlemad seal nagu üks, üks suur perekond, süüakse nagu ühest katlast ja Ühe lusikaga ja kõik on nagu kõik mured ja rõõmud on kõik öised ja minu meelest on see väga-väga tore. Muidugi paljud on selliseid, kes tulevad malevasse. Ma arvan, et siin on noh, nagu teised teevad nendes töö ära, aga aga paar päeva olnud teiste seas, siis ma ise nagu tahad paremini töötada ja iga päevaga edasi. Ikka rohkem ja rohkem nagu laste seas, nagu nagu sotsialistlik võistlus näiteks all rühmade vaheline ja ja igaüks püüab ikka oma rihmaks, esimene selle nimel kasvõi need väiksed vead, mis on rakkus, käed või, või midagi sellist hõõrutud jalad siis need unustanud nagu ära selle töö käigus alles õhtul, kui kondid on parajalt esinenud ja siis alles tunned, et oled midagi rasket korda saatnud. Aga ma arvan, et, et see on palju parem, kui sa sügisel vaatad oma käsija. Sa arvad, et nendega on palju ära tehtud, kui lihtsalt niisama kaks kuud oled ringi käinud, peale tehakse majas ka väga palju muud huvitavat, näiteks nagu kommaleva kokkutulekud ja siis kohtumisõhtute teiste rühmadega või üldse igasuguseid väljasõidud. Noh, see nagu Ühes suures perekonnas kõik on noored ka ja ja siis tunnen ennast palju lõbusamalt, kui näiteks kahe-kolmekesi oled. Kahju, et ma varem ei ole, saadan maleva sallastid nüüd nagu esimene, viimane aasta järsem. Ju lapsena igatsesin ETVs ääretult minema. Ma tahtsin näha betoonehitiste hallikaid Harjujaamadel ammuvaid lehmade karju, selle kõige järel tundsin igatsust, mis suur. Ja sellest unistusest saigi mu maleva juur ning nüüd ma siin ole ja rõõmsalt käin ja vahesteks suti, tavaline näi, kuid kõikide lähete, merede algus on maleva suvedel vapustav valgus. Nagu malevate õitse prohvet, tõusen lendu, lasen karje, upun jõusse, sirgu, kasvab, kosub, ei veed, rõõmu saab siis minna lasta. Kumbki malevas käinud tunneb eluni tagant, kui eest laulab sõrasilmne noorus, 1976. Kogu meie ehitustegevusest pulbitsev almaal võib näha reipaid noori, kelle rohelised jakid ja punased põsed tuletavad meelde Õunap, kui, mis sügiseti kuuldavalt tuumakam viljana asutuse all öeldakse. Kõik ei ole kuld, mis hiilgab. Mulda pole meil vaja. Vaja on vaid kuldseid, töökäsi, tsementi ja liikuma. Ei ole malev punkt, ainult töötamiseks ei ole, ma olen ainult puhkamiseks maleva töö jagu, kus need võimas ja teotahteline sümbioos. Õige malevlane oskab hästi töötada, palju laulda ja vaimukalt nalja heita. Tõsisema jutuga jätkab nüüd Igor Gräzin, kes sügisel astub taas õppejõuna auditooriumi ette. Esimene kord, kui ma üldse malevasse oma paberid sisse viisin oli 1971. aastal aga oma malevastaaži arvutanud. Ma ise 70.-st aastast, sellepärast et see oli see aeg, kui ma ülikooli läksin. Kui malevast maleva asjadest noh, esimest korda minu kõrvu midagi kostma hakkas pärast 11. klassi lõpuküpsuseksamite ja sisseastumiseksamite vahele jäi üks nädal aega, kui üks noormees noh, tegi ettepaneku tulla vaatama ühte malevarühmad, mis oli tol ajal Tartu linna külje all Käreveres. Ja seal ma siis esimest korda sain kellu kätte. Esimest korda ladusin üles ka oma esimesed tellised, mis muidugi kahjuks pärast maa lõhuti, aga no vähemalt mulle endale tundub, et see oligi vist kogusele. Minu maleva algus, mulle tundub, et ega vist üheks korralikuks päris juristiks tänapäeval üks noor inimene, kes on veel tulnud otse peale keskkooli omamata mingisugust elukogemust selleks väga keeruliseks, väga raskeks alaks. Ilma malevata ilmselt dast head juristi ei saa, tast saab hea ametnik, kuid mitte jurist selle sõna kõige paremas tähenduses aru saama peab ju kohtunik kurjategijast ettevõtte jurist konsult, sellesama ettevõtte töölistest ühesõnaga aru saama ja suunama malev oma kindla, juba traditsioonilise struktuuriga, oma teatavate kindlate juhtimisprintsiipidega, kus praktiliselt rühma elu on ainult ja ainult rühma enese teha. Ja iga mees võib näidata, milleks ta võimeline on. See ilmselt annad selle tegemise, töötamise ja elamise julgus ja mis on vajalik. Esimene malevasuveaasta annab vist igaühele kõigepealt rakus peod ja arusaamise, et kõik need majad ja põllud tulevad tegelikult väga raske tööga, mis esialgu võib-olla tundub isegi piinavalt üks, Louisiana mõnikord tundub ta füüsiliselt üle jõu käivale. Teine aasta annab rõõmu tööst, mida sa juba oskad teha. Sa oled juba kogenud inimene, kes oskab noorematele nõu anda ja annab tõelise rõõmu oma rühmast oma kaaslastest. Igast aastast on jäänud meelde päevad, mingid tegemised, igast aastast on jäänud meelde ka inimesed, paljud linnad, kohad, rännuteed, sest on läinud kuidagi niimoodi, et kord tuli töötada Lätis, kord Siberis ja alles nüüd, õieti viimased aastad, hakkan ma nagu seda eesti malevaelu ka nägema tundub vist olevat tüüpiline kogu malevale ET maleva kohta võib vist öelda mõnes mõttes nagu sõjavägi kohta, et malev teeb mehest mehe. Kui me praegugi vaatame neid inimesi, kes on malevlased olnud, kellega mul on au olnud koos töötada siis niipalju, kui nende edasine elu ja käekäik on näidanud, on nad malevast väga palju kaasa võtnud. Sel aastal ma malevas ei ole. See on siis esimene aasta, kus siis ei olnud ühelt poolt seda võimalust ja teiselt nagu vanadus tuleb peale. Ja kui ma sügisel esimest korda läksin filosoofia seminari andma auditooriumisse, siis ma leidsin audit tooriumist. Oma 12 malevakaaslast 25-st tudengist, kes mul seal istusid tekkis mõttetult tõsine pedagoogiline probleem. Ja täiesti üllatavalt see pedagoogiline probleem lahenes kuidagi iseenesest. Me leidsime väga hea kontakti ja lõppkokkuvõttes see grupp, kes oli üldiselt selles aines halvas kirjas, tegi eksami väga hästi ära. Taktika. Esmalt. Vaates. Ei. Käin are saega. Seal ei ela ja need olid piima. Kaure. Aga. Vahest A? Väinamere piirkonna kaader, Andres Eesmaa te olete palju aastaid malevas olnud. Eelkõige kuidas on see nüüd aastatega läinud ikka ülesmäge. Kvantitatiivsed näitajad on suuremaks saanud, malev ise kasvanud, teiseks tööde mehhaniseerimise tase tööde organiseerida, järgmise tase on märksa paremaks läinud. Ja muidugi ei saa ütlemata jätta seda, et majandid on ehitusmaleva partnerlust hakanud märksa tõsisemalt võtma. No kasvõi leedri külatänava poisid töötavad Haapsalu KEKi all juba neljandat aastat üks ja sama rõhk, kuid noh, objektid on objektid vahetunud. No siit on näha, et sellised traditsioonilised lepingupartnerid võtavad hea meelega tublisti trühvli vastu. No möödunudaastases sotsialistlikus võistluses võitmatu rühm Sutlepa on leedikülarühma toomikuks. Et siit näide olemas reservid ei ole lahendatud. Malevlased pange segumasinat pöörlema kaks korda kiiremini kui varem. Alustage tööd kahekilluga. Vinni näidissovhoostehnikumi direktori asetäitja Jaan Ots kui kaua aega Annelise malevlased venelastel abis olnud kuues aasta praegu ausalt öelda, rühmal rühmal ei ole, need ei ole vennad, üks aasta on natukene parem, mõni aasta on halvem. Aga näiteks mina olen nüüd vinnis töötanud neli aastat, siis võrrelda näiteks esimest rühma, mis, millega mul tuli kokku puutuda ja võrrelda. Et viimased võib öelda küll, et vahe on olemas ja, ja nii-öelda positiivses mõttes kindlasti oleks tegemata jäänud päris palju, sellepärast et meil on nende töömaht on väga suur, mida on vaja teha. Sest sovhoos on ka üks vabariigi suuremaid. Aga tööjõu defitsiit on igal pool, nii, meil samuti. Ja malevast abi on kahtlemata väga suur, näiteks võib tuua kas või sama vilja, ladus on praegu kolmas 1000 tonnine, mida malev ehitab peale selle veel rida teisi objektis mürgiladu ja Modrikus, tehnikumi võimla. Mitu suve on, ma olen ehitanud ja nüüd lõpuks on ta valmis. Ja veisefarmide põrandani, et abi on ja ega me ilma asetada malevati taotleks. No ja nüüd ka lõikes ukse ees, nii et kas saab lõikuseks valmis selleks ajaks, kui vaja, saab valmis kindlasti selle pärast, et me ei pruugi siia esimesena esimese vilja panna panna juba nii-öelda teises järjekorra miljoni, et selleks ajaks on ta kindlasti valmis, kui, kui teil on vaja, läheb kas või seesama vetoneerimine ainult head töösse suhtumist ja muidugi vajalik algteadmisi ka, kuid need on malevlastele olemas. Sest teatavasti viga malevameister on tulevane ehitusinsenerid TPI üliõpilane ja ta kahtlemata ta peab juba oskama praktiliselt võib-olla vähem. Mõtlesin, et teate väga hästi teadma, kuidas see on need, mida majandava maleva, sealt, aga mida näiteks majand ise arvab, mida tema peab ja tahab anda malevarühmale näiteks. Lugu on selles, et me saame sellest väga hästi aru, et malev ei ole ainult selleks, et tööd teha meeldivalt suve veeta. Et sellepärast malevlaste kärutamises praktiliselt on üks autobuss, kui on vajalik malev, sõita külla kellelegi või minna ujuma või, või kontserdile üks kõiku mingile muule sellisele Sa võid kasvõi kasvõi laupäevaks pühapäevaks Peipsi äärde suvitama, siis me saame sellest väga hästi aru, et see, seda on vaja teha. Ja sellepärast on see võimalus olemas. Mida teie arvates saab malevlane suve kõige rohkem ka? Ma ise ei ole kahjuks malevas olnud, mina lõpetasin politseil see seal varem. Aga sellest on kahju omajagu ja ja sellepärast võib-olla isegi nii-öelda meeldiv, et selline majanduse on siis, nagu oletab ka seda tudengipõlve meelde. Ebarõigas on üks keskstaabiliikmetest. Minule isiklikult jättis niisuguse emotsionaalse elamuse kokkutuleku avamine, see oli, ma ütlen kõikidest eelmistest niisugune väga omalaadne ja rõõmustas kaks niisugust asja, esiteks see rühmad olid väga toredasti kokkutuleku avamiseks ette valmistanud oli väga palju erinevat atribuutikat, väga palju toredaid lippe, hül kolonnile jätisse, niisuguse väga hea maine peale selle tseremoonia ise oli ka minu meelest omapäraselt läbimõeldud, sest noh, kas emale lippude sissetoomine autoga see on minu meelest ainulaadne sündmus, vähemalt meie maleva ajaloost rääkimata ja hobustest rääkimata, mille te kas siis kanti või õigemini, kellede kassis kanti sisse kõikide piirkondade lipud. Äsja lõppes meie isetegevuskonkurss kolm pool tundi, see kokku kestis, võrreldes eelmiste aastatega on tohutud muutused. Kui eelmistel aastatel kõik programmid olid nagu lihtsalt programmi mõttes ära tehtud siis sellel aastal on näha igas programmis oma iva ja mis võib-olla kõige tähtsam on see, et programmidele ääretult tudendlikud peale selle kah nii lavalise esinemise mõttes on edasiminek. Sest varem oli nagunii, et terve rühm jooksis laval ringi ja keegi ei teadnud, mida konkreetselt öelda. Ühesõnaga ei olnud nagu läbimõeldud asjad, kuid tänavu peab ütlema, et igal inimesel oli oma koht oma kindel Riga, mida ta tegi ja seetõttu kõik programmid jätsid üldiselt niisuguse ühtlase ja võiks öelda väga hea taseme. Ja pealtvaatajate poolelt tundus uueks jooneks just see olevat, et ei piirnenud enam need kavad ainuüksi maleva eluga. Noored näitasid ja rääkisid ka kõigest muust sellest, mis meid kõiki huvitab ka väljaspool malevat. Malevlase kiri Eevee lehele. Üks tore ettevõtmine on teoks saanud. See tore ettevõtmine sai üle ülemöödunud laupäeval teoks. Meie rühmal läksime väikesele retkele munamäele. Ligipääsetav on ta õige mitut teed mööda. Kuna me ei tahtnud vööst saadik vees sumbata, valisime selle tee, mis viib kohale kuiva jalaga munamäele. Istusime veidikeseks jalgu puhkama ja asetasime sinna mälestusele praetud muna. Ega tagasitee toredustega möödunud. Väikese üllatusena kasvasid tee ääres esimesed küpsed mammud, mis siis muud kui otse suhu. Kogu rühm ei matkaga väga rahule. Oli veedetud üks päev looduses nähtud mõndagi uut ja huvitavat. Öösel ei saanud keegi painimate mälestuste mõju kauem kauem. No kuna laps ja nagu juuksekoolitaja nii nõusa ja käed haarad, päikse kuld nad säravad siis koolis käies kallista pikka-pikka patsina. Ma õuna sõnul on poisid ja Saaris teine ja sa, ma kuulen aeg või Kõlleka. Nii. Mauno ei pea, jah, see on seal. Võiks esile tuua viska rihma. Nende kava puudutas praegu maailmas Ensused tõsiseid probleeme, solidaarsust žürii poolt sai, eripreemia on ääretud Uusna rühmale ja just nimelt sellepärast, et selles kavas oli hästi palju löövat ja kõik, mis oli tehtud, oli hästi tehtud, tähendab, ei leidunud nagu kava jooksul ühtegi taolist momenti, kus oleks tekkinud igavledes vormid, mis oli siis valitud, oli väga erinevaid ja väga, väga omapäraselt, väga meeldib, on see, et esikoha Ja veel toredam on see, et kui eelmistel aastatel nagu välisrühmad üldse ei mänginud mingisugust rolli taolistel konkurssidel, siis noh, seda enam on meie kõikide ühine rõõm, et sel aastal oli just välisrühm esimene meie programmi konkursil. 11-st välisrühmas on 10 Tallinna interlaagris üks rühmadest, kes ei rühm, kes karprogrammis esines, on Gagarini näidissovhoostehnikumis. Miksust ungarlaste esinemine oli väga meeldiv oli, oli see, et nende üks esinemisnumber esitati eesti keeles. Lauldi meile väga tuntud ja populaarset lugu. See on mulla ja sambla. Meie tudengeid on täpselt sama palju väljas, kui palju on neid siin meie vabariigis, aga ühtekokku 195 malevlaste tänavu aasta tuli juurde, Eesti põllumajandusakadeemial vahetus Varssavi kah. Tuli vahetus juurde just nimelt selle kesteliga. Üldiselt on nendel ka kõik väga hästi läinud. Kõik rühmad on saatnud meile telegrammid, põhitekst on taoline, elame hästi, tervis on korras, jällenägemiseni. Ma mul laua. Ütle, Alice, vaiki, neks Vaigeeniga. Veel viisa kannatust, ma loodan, ta ei kuule ma kella nii vaiksed. Päeva peale on mul laua peal laane poole. Vaatajale on mul laua peal ja ühiskonna Wommi kolhoosiga. Ma kuulsin ka Källale vee une, ma ärkasin jõle ja nälga ning jälle ei sobi Domingo ära. Aga ma Laarecove. Kolm poissi, Uusne rihmast, Rein Oja, Heino Seljamaa ja Toomas Suumann. Kunagi ehk kuulsad näitlejad praegu lihtsalt tudengid. Ja mis mode ehitus malevlase töö erineb tavalise ehitadest? No vot ei ole seda tavalise ehitaja tööd kunagi teinud. Aga ma arvan, et me oleme üliõpilased, eks ole, kvalifitseeritud tööline, tal on kindlasti raskem töötada kui meil. Aga osun, tal jääb puudu sellest puhtalt sellest rõõmustada tunneme meie, eks ole? Me kordame, selle, selle tähendab selle koos olemise ja koostöötamisega mõne ainult osalt kvalifitseerida. Tegelikult on asi ju selles, et tema on oma tööd teinud juba aastaid, aastakümneid, võib-olla mõned inimesed ka tal on täiesti loomulik, on argipäevane minu jaoks on täpselt samuti argipäeval, aga samal ajal, kui ma vaatan seda, mis juba tehtud oma kätega suvelised kontsad rõõmu tegelikult ükskõik kui väsitav see siis ka ei oleks. Muidugi peale tööd terve rühm koos, see on omaette elamus ja kes seda siiamaale mulle tundub, muidugi soovitan kõigil proovida. Just see kollektiivne paitab, kui sul jääb kuskil midagi puudu töö juures, siis ei saanud, keegi, tuleb, aitab ja teeme kõik koos ja korraga ja noh hoogtööna. Meil on töö juures või mõtled ette toi nädala pärast on piirkonna kokkutulek ja kahe nädala pärast maleva kokkutulek homne sünnipäev õhtul ja täna õhtul pidi see inimene tulema küll tuleb see inimene küll, räägitakse välispoliitikast, juba õlad sellele tunnile töö ajal muidugi kiirendades kergendas kõvasti töö tegemist. Ma isiklikult olen teos peos, lõpuni olen suheldes tööga üldse mitte harjunud inimene. Alguses kuramuse raske, väga raske, sest tegelikult noh ikka kaheksa tundi päevas tööd teha, verisem rasket füüsilist tööd teha läbi sellesse tööle peol. Mõlemas kohas, viimase väljapanemisest ma arvan, no inimene kõike hingega. Kui ta, need hingega, mis, ma kardan väga vähe, lahkud üliõpilaste seas väga selliseid ühekülgsed inimesed, kui ta rabab tööd kõigest hingest, siis ta muidu tossike ei usu. Alguses on suurene särke, uus asi, aga mida me oleme lõpupoole, kes siis ei hakka midagi? Kogemused muidugi näitavad, et pärast seda maleva kokkutulekud, aga, aga millegipärast nagu asi ära vajuma siin minu arvates ei ole viga viga ei ole mitte selles maleva kokkutulekust lõpus alla, noh üks, üks, üks suur kokkutulek peaks veel olema lõpus, päris lõpus praegu tekib nagu see moment, midagi jäi pooleli, see lõpeb ära, ta lõpeb alati kohutavalt imelikult ärasemale igayks läheb erineval ajal ükskõik kus kohta, kes, kuidas piirkond võib olla veel midagi kuidagi. Nagu näha on. Rühmadel, kes tulevad esimestele kohtadele, on niimoodi, et teine pool on tegelikult töösuhtes, on tugevamiseni langeb, langeb ära just nendel nõrgematel tavaliselt. Suurepärane on tunda ennast ikka lõuna ajal kasvõi sellised teiste inimeste higi pühkida otsa eest ja tuleks teha ikka mitte sõnades, räägitakse. X. Isa-ema-isa. Mina olen suve. Ning vaimse nina Olesk ilust suvist olentaarsus pean paremaks, refrään. Halvine. Linaloos olentaarsuse angaare maks. Aasta teadega oli vana nael, naeran. Vede joonidesse. Tooneisse. Missugused põhilised probleemid, millest ütelda tahad, möödunudaastasega võrreldes on tase on tunduvalt tõusnud, ma ei tea, isetegevus, mul on niisugune tunne, et õues on juhuslik, ülesmäge minema. Jah, mulle tundub ilusti vajaka, tegelikult oli see meie kohutav võlub, tegeleb, kui ta on olemas põlvkonna probleem, põlvkonna küsimus, mitte lihtsalt nali nalja pärast, aga tõesti põlvkonna probleem, mis oleks samal ajal huvitav paneks mõtlema ka? Ma just leian, kes me oleme, eks ole. Kes me oleme, mida me tahame, kuhu me läheme, kune, noorus, meie noorus, arusaamadest, meie tõekspidamised, õnn, armastus meie mõtetes, eks ole, muidugi, nalja teha peabki naljataseme, abstraktsed mõisted, kuidas me neid lahti mõtestada iseenda jaoks. Elu meie praegustele, kuidas me sellest aru saame? Kulda karva kaelarätti. Malevasuved pole sarnased kuid ikka on malevlane olnud südamega tões, hingega, naljas, naerus ja laulus. Tänase saatetunni malevlased 1976 tõid teieni Feliks Undusk. Anne Parkse ja Silvia Karro. Enne kui soovime teile kõigile head ööd, laulab hinna Vilpa Saadjärverühmast. Sõnu, vaat siin nii. Sõu. Kui tviis?