Rootsi põhjapoolsemaid alasid kutsutakse nord landiks sellest, kuidas elatakse Rootsi polaaraladel järgneva veerand tunni jooksul. Juttu tulebki. Lennukiga õhku tõusin, bassid aknast majad, linnad, teed ja metsad tihedalt läbi, isegi kui pooleteise tunni pärast uuesti välja vaatasin. Näinud muud kui jääd lund ja inimtühja platoo maastiku põhja, rootsi erineb Kesk ja Lõuna-Rootsist mitmes suhtes. Põhjas on külm ja lund on alati. Talv kestab seitse kuud. Nemad on suured inimesed, aga rahulikud, ausad ja abivalmid. Eestlane, ent Põhja-Rootsis eriti koduselt, kuna kõik räägivad rootsi keelt sama pehme aktsendiga nagu soomlased ja eestlasidki ka need, kelle jaoks rootsi keel on emakeel. Siinkandis elab ka palju soomlasi ja saame saamid kutsuvad põhja, rootsid oma maaks saami keeles Sakli. Põhja-Rootsi üheks suurimaks linnaks on kiiruna, kus elab üle 20000 elaniku. Kuna linn asub mäe jalamil, mis on juba ligi 100 aastat linnale rauamaagi kaevanduste näol tööd andnud ning elanike mentaliteeti kujundanud. Sajandipikkune kaevuri elu annab ikka veel ainet ka kohalikele naljadele. Kohalikke nalju sain kuulda ühel kiruna rahvapeol, kus mängis koha peal silmnähtavalt popule Arno ansambel. Nii stream ja kus serveeriti kuivatatud põdraliha juur. Meie jaoks on suur au täna siin kiirunas esineda, kuid tegelikult on meile suur au ükskõik kus esineda, alustas niisiis ansambel niistre oma programmi, kuhu oli muusika vahele põimitud lihtsaid proletaarseid, nalju legendaarsete isikutest, keda kõik näisid koha peal tundvad või siis nalju iseenda kohta. Nii seletab ansambli solist näiteks, miks nad kõik mustades ülikondades on riietatud ja nimelt kehtivat reegel, et kui sa ei oska pilli mängida, siis on vähemalt tähtis, et oleksid viisakalt riides. Nii kõlab aga lugu, mida oli alati mänginud keegi kaevur nimega Toivo. See on lugu, mida ta alati ja igal pool esitas, kuna see oli ainus lugu, mida kaevur Toivoskas. Nestremi pillimehed ei saa aga mitte alati ainult aplausi osaliseks, nii olla neile jokk mokki laadal kunagi keegi saam juurde astunud ja kurtnud, et mis muusika teisega on, selle saatel ei saa, ei bugid tantsida ega joiguda. Poliitilises mõttes asub siin Põhja-Rootsis Rootsi vasakpoolsuse kants. Otsisin kontrasti mõttes üles ühe vähestest kohalikest parempoolsetest Hans Sweedelli, keda kutsutaksegi Norlandi ainsaks moderadiks. Han Swedel kinnitas, et need alad siin Põhja-Rootsis on jah, Rootsi kõige punasemad alad kus sotsialismi ideed on tugevalt kanda kinnitanud. Põhjuseks on regiooni ajalooline suunitlus mäetööstusele ja rasketööstusel üldse. Tulija tuleb jätkuvasti. Rootsi kuulus rauamaak. Need on alad, kus ajalooliselt on tegeletud küttimise, kalapüügi ja põdrakasvatusega ja tegeletakse tänapäevalgi. Kiiruna. Linn asub 150 kilomeetrit polaarjoonest põhja pool. See on huvitav linn selle poolest, et kohalik majanduselu pakub tööd nii kaevuritele, kosmoseuurijatele kui põhjapõdrakasvatajatele. Irulas asub maailma üks suuremaid kosmoseuuringutega tegelevaid organisatsioone. Euroopa Kosmoseuuringute agentuur. Siin asuvad teaduslikud instituudid, kus tegeletakse atmosfääri, osooni, tundra ja jääuuringutega. Kiiruna lähistel asub aga raketibaasessents, mis on ainus koht Euroopas, kus lennutatakse õhku teadusuuringute eesmärgil son rakette. Kirunud viibib projekt öödel pidevalt sadakond. Kosmose ja keskkonnauuringutega tegelevad välismaa spetsialisti. Nasa keskus saadab siia pidevalt oma teadlasi. Praegugi töötab kiirunas 200 NASA osoonieksperti. Miks siis just kiirunas? Kiiruna sobib sellepärast, et linn asub põhjapooluse ligidal. Seal on siin tänu golfihoovuse lähedusele kliima suhteliselt mahe. Siin on võimalik elada ja töötada nagu ükskõik millises teises Rootsi linnas. Siin on lennuväli, siin on võimalused puhkuseks. Siin asub maailma üks suuremaid angaare, kus saab töötada ruumides. Kahjuks pole polaarjoone taga ühtegi ülikooli, seepärast sõidavad noored mujale õppima ja kahjuks sageli mujale. Jäävadki Põhja-Rootsis Nad on tuntud ka selle poolest, et meeste osakaal rahvastikust on naistest suurem. Ehk siis arvudes naisi on umbes 10 protsenti vähem kui mehi. Mis on siis Põhja-Rootsis hetke põletavaim ühiskondlik probleem? Kas tõesti naiste puudus või hoopis haiglate privatiseerimine või neonatsid või sisseränne? Ei midagi sarnast. Probleem, mida kõik arutavad ja mille kohta kõigil oma arvamus on, on hoopis lumes kuuteid. Lumes kuutrid on paljudele põhja rootsi elanikele sama tähtsad kui Stockholmi saarestiku elanikele purjekad mootorpaadid aladel, kus kahe küla vaheline vahemaa võib ulatuda sadade kilomeetrite. Nii ja kus autoteid on vähe või üldse mitte, on skuuter paljudele asendamatuks liiklusvahendiks. On lumes kuutritega kihutamine, eriti pärast kõrtsu õhtut ka üheks kohalike meeste suurimaks lõbuks. Skuutritega on siinkandis sõidetud 25 ostad selle aja jooksul on skuutri õnnetustes hukkunud 157 inimest. Põhjuseks on tavaliselt liiga suur kiirus ja aurune pea. Nädalavahetusel, kui mina kiirunas olin, says kuutri õnnetuses vigastada korraga üheksa inimest, neist pooled olid jaapani turistid. Suured tundraavarused meelitavad gaasi põhja vajutama. On juhtumeid, kus Kuutorid sõidavad rahumeelsetele suusatajatele otsa. Erakasvatajad kurdavad aga, et skuutri mootori põrin ajab nende karju laiali olevat nimelt nii, et kui põhjapõder satub lumes skuutri jälgedele, siis minemata seda jälgi mööda niikaua kui jälg lõpeb. See tähendab aga, et põder võib karjast ükskõik kaugele eksida ja otsis istada tundraavarustest kurdavad niisiis saamid. Rootsi valitsus on nüüd otsustanud metsikus põhjas korra majja luua. Valitsuse otsusega on lumes kuutritega sõita lubatud ainult vastavatel skuutri radadel. Tegelikult 60-l protsendil läänialadest on aga kehtestatud skuutri sõidu keeld. Põhjuseks toob valitsus seda, et tegemist on unikaalse loodusliku alaga, mida peab hoidma ja mitte tallama. Egas kuutri heitgaasidega reostama. Kohalikud elanikud leiavad aga, et Stockholm ärgu toppige oma nina nende probleemidesse jäätuma, loodus eest oskavad nad ka ise hoolitseda. Aga mis õhu reostatusse puutub, siis vaadaku valitsuse ministrid ise, kuidas nad oma pidevate lennusõitudega üle maailma õhku rikuvad. Skuutri debatti ei puuduta mitte ainult keskkonnakaitset, vaid sellest on saanud tüüpiline perifeeria ja keskvõimu vaheline vaidlus. Nordlandi elanikud sooviksid kaskuutri turismi arendada ja sellega raha teenida. Klienti oleks palju. Kas näiteks on lumes kuutritega sõitmine keelatud, nii nad siis üle piiri Rootsis kihutamas käivadki. Siiamaani tasuta. Rootslased sooviksid aga kõigile turistidele kehtestada skuutri, sõidub maksu, nagu see on Soomes, kus see toob kohalikele elanikele ja riigile sisse miljoneid. Rootsi keskkonnaminister on aga selle peale öelnud, et siis kehtestame ka meie siin Stockholmi loomaaias kõikidele Põhja-Rootsi elanikele. Lisapiletid. Põhja-Rootsi on rahvusvaheliselt tuntud veel kahe nähtuse poolest, esiteks muidugi virmalised. Virmalisi on siin uuritud juba alates 50.-test aastatest ja virmaliste uuringutest. Praegused kosmoseuuringud välja kasvasidki. Virmalisi võib see geimaga jälgida umbes 10 minuti jooksul ja nähtus saab ka fotografeerida. Inimesed on läbi aegade virmaliste omistanud igasuguseid müstilisi omadusi. Kuulsin näiteks, et jaapanlaste seas on levinud legend, et lapsed, kes sünnivad virmaliste valgel peetud pulma eest tulla eriliselt andekad. Võib-olla on keegi naljahammas nende seas seda legendi levitanud. Igal juhul sõidab jaapanlasi kirunasse igal talvel. Busside viisi lähistel asub ka teine rahvusvaheliselt tuntud nähtus ja nimelt Jukas järevi hotell. See on 4000-l ruutmeetril, asub tõeline hotell, selle vahega, et kõik on jääst. Jääston, seinad, katus, toolid, lauad, voodid. Tõsi, voodi peal on siiski madratsi ja põdranahad. Jäävoodis ja jäähotellis maksab 850 krooni. See on ka ainus hotell, mida mina tean, kus raha ei võeta mitte ainult ööbimise ja elamise eest vaid ka vaatamisest. Jalutuskäik hotellikoridorides ehk pigem käikudes maksab nimelt 100 rootsi krooni. Hotellis on ka kinokirik ja paar kõigi jällegi jääst. Baari kutsutakse muide Apple'it ais ja seal serveeritakse ainult kangeid ja läbipaistvaid jooke. Seda hotelli võib nagu jumal isegi nähtuseks nimetada, sellepärast et igal aprillil koos kevadpäikese saabumisega Labotell kogu oma hiilguses lihtsalt üles. Igal sügisel oktoobrikuus hakatakse hotelli jälle üles ehitama. Sellega tegeleb omaettevõte, kus saab õppida ala nagu lume ja jääarhitektuur. Ja eriti puhtast jõe veest tekkinud puhas jää on nimelt saamas omaette väärtuseks. Juba nüüd ekspordib ettevõte jääd küll teistesse Rootsi linnadesse, küll Pariisi, küll Aafrikasse, jääst ja lumest. Skulptuure võib näha ka jäähotelli igas numbritoas igas toas erinevaid. Lõpetuseks Rootsi põhjaalade võlu on hinnatud mitte ainult välisturistide poolt, vaid loomulikult ka rootslaste endi poolt. Küsitlused näitavad nimelt, et iga teine rootslane veedaks hea meelega oma puhkusepõhjas ja mitte Vahemere ääres, kui vaid hotelli ja toidu hinnad Lapimaal oleks samasugused kui Vahemere äärsetes maades. Põhja rootsi tundra maastikud ja eluolu hindavad ka Rootsi kuningas, kes siin sageli jahil ja suusatamas käib. Siin lihtne loodus, lihtsad olud pakuvad tema kuninglikule kõrgeaususele võimalust puhata selle maailma hiilgusest ja kohustustest. Nii räägiti mulle kiirunas, mis asub 150 kilomeetrit polaarjoonest põhja pool. Te kuulsite raadio Rootsist Stockholmist. Minu nimi on Anu Kaupmees, lõpuloo nimi aga Sand. Soomus siis tõsi, kui lumi laulab Christina Lindbergh.