Tänases saates on meil külas doktor Adik Levin ja me räägime tervisekäitumisest ja tervislikust toitumisest. Aga enne ma tahan doktor Adik levini käest küsida ühte asja. Me teame, et doktor Adik Levin oli aastakümneid tuntud ja tunnustatud lastearst ja tema tuli maailma kõige lihtsama asja peale, mille peale teised ei olnud tulnud, et ema ja väike laps eriti enneaegne haige laps peavad olema koos. No see oli täiesti revolutsiooniline saavutus omal ajal, doktor Levin, kuidas praegusele olukorraga on maailmas. Eesti oli siin teenäitaja ja teie Jah, no see juhtus kõik 79. aastal, muide see aasta saab lastehaigla 35 aastaseks ja meil on varsti konverents ja ma tahaks niipalju ütelda, tol ajal Nõukogude liidus me olime esimesed. Tähendab Ma tahaks ütelda, et võib-olla sünnitusmajades mõningaid lapsed ka olid koos emadega. Aga meie olime ametlikult esimene osakond. Mis siis hakkas sellisel moel teele. Ja mina mõtlesin, et ainult Nõukogude liidus oli see niimoodi kõne Nõukogude Liidu tervishoiuministri käskkirjaga oli ema ohtlik oma lapse jaoks, kuna ta võis nakatada oma last. Ausalt öelda, kuna minul nõukogude ajal ei olnud võimalus läänemaailmas käia, siis kuma üheksandast kaheksanda aasta lõpus 90.-te alguses hakkasin hästi palju reisima, siis mind üllatas, et sama süsteem oli tegelikult ka läänes. Ja ainult see vahe oli selles, et ema ei saanud 24, seitse olla oma lapsega. Emale anti ema külalise roll ja tema võis siis päevas iga päev käia oma last näha, aga muidugi ta tuli ära värvitud ja niimoodi noh, kes tõi piima, kes ei toonud ja tegelikult 24 seitse töötas ikka selle lapsega. Õde ja meditsiin oli nagu nagu ema ja selles mõttes ma hakkasin hästi palju esinema ja siis artikleid kirjutama ja peab ütlema, tänu sellele ma olin kutsutud, mitte et ma käisin turistina kuskil seal kuulamas, mida teised räägivad, aga mina olen käinud 32. riigis seda kõike tutvustamas. Üheski nendest ei olnud sellist süsteemi ei olid olid natukene sarnased, aga tegelikult nii palju, kui mina aru sain igale poole ka, muidu inimesed poleks mind kutsunud ja mul kõik sõidukulud välja maksnud ja nii edasi. Ja mis oli kõige huvitavam, et 2001 oli, oli Tšiilis, oli pediaatrite kongress 41. ja sellel kongressil võeti vastu deklaratsioon, seampukond, deklaratsiooni nime, alllinn con, kus see kongress toimus ja see kutsus üles kõiki maailma pediaatrite siis sünnitusmaja, kus on haiged vastsündinud ja enneaegsed lapsed, et emad ja lapsed peavad koos olema, et meie kogemust üle võtta. Nii et nagu oma kodus kõik teadsid, et see nii on ja see peabki niimoodi olema, see normaalne ju, eks ole. Aga, aga mujal maailmas see oli tõesti, nende jaoks oli absoluutselt uus. Kuidas praegu seisan, ma arvan, et oh muidugi nüüd on kõik muutunud ja, ja maailm liigub, liigub ikka selles suunas, et mitte ainult ema ei pea olema, aga ta liigub selles suunas, et ka isa peab olema perekool ja, ja enneaegseid lapsi juba nii-öelda tahetakse, et isad oleks juures. Ja meie soovime ka, et isad saaks juures olla, selleks oleks vaja muidugi uut Berinataal keskust, meil nagu mujal maailmas on ja, ja muidugi ka seda, et isad saaks ka mitte ainult emadega, isand, saaks, saaks ka puhkust, kui laps on haiglas. Et toetada oma last ja oma abikaasat näiteks Rootsis on niimoodi. Seal saab isapalgalist puhkust, kui laps sünnib sügavalt enneaegsena näiteks ja seal on 120 päeva, saab olla. Ei, see on äärmiselt huvitav teema, aga võiksime sellest väga palju rääkida, aga täna me räägime siiski sellest teemast, mis puudutab täiskasvanud inimesi ja eakamaid inimesi, see on siis see on siis tervis ja tervisenõuandeid, mis absoluutselt iga inimest puudutab. No kuidas on meie inimeste tervise tervislik seisund? Noh, meie inimeste tervislik seisund on selline, nagu ta on. Ma pean ütlema, et eluiga tõuseb. See on väga positiivne, ma pean ütlema. Ja inimeste tervis on muidugi ideaalist oleme me kaugel. Aga mis on tähtis, tähtis on see, et seoses elu ja pikenemisega meil vallandub palju rohkem igasuguseid kroonilisi haigusi. Ja see ei ole mitte Eesti probleem, see on ju ülemaailmne probleem. Aga põhimõtteliselt ma tahaks ütelda, noh, minu oponendid võivad ütelda, kas see on normaalne, et kui inimene vananeb, et siis ongi haigused, ongi haigused, kõik igavesti igasugused küljes. Ja muidugi loomulikult formakoloogiline meditsiin on sellest väga huvitatud ja, ja see kõige tulusam äri, nagu öeldakse, inimesed palju tablette see täpselt, aga kui me võtame sellise haiguse nagu suhkruhaigus, diabeet siis loomulikult suhkruhaigus tekib nendel inimestel, kellel peab olema mingisugune eelsoodumus, eks ole. Aga miks siis nii palju diabeeti? Teate, et meil on praegu üle 70000 diabeetiku ja prognoosid ütlevad, et kuskil 15 20 aasta pärast on neid üle 150 kuni 200000, mis vanuses nad siis jäänud on? Diabeet nooreneb Nendest nooremana ta ta nooreneb ja need, kes on mu nii-öelda vanurid ja kellel on ülekaalulisus või isegi rasvumine. No see on nagu reegel, et tal tekkinud diabeet tähendab, on olemas ka teisi igasuguseid kroonilisi haigusi. Nii et tegelikult see on nii-öelda vanurite probleem. Ja kõige tähtsam ülesanne ei ole mitte see, et nüüd inimese eluiga pikeneb. Kõige tähtsam on see, et oleks ka hea, elukvaliteet, oleks terve, täpselt ja n ja tekibki selline küsimus, et kuidas seda, kuidas seda elukvaliteeti parandada. Muidugi on üks üldtuntud mehhanism, kõik inimesed peavad saama farmokoloogilist abi ja ma pean ütlema, et farmakoloogia aitab väga ja inimene jääb kuidagi ise kõrvale. Selles raamatus see see teine pool. Eks ole sina, tervisenõuanded on raamatu teine osa. Ja, ja ma tahaks ütelda seda, et seal raamatus minu ülesanne oli just see, et inimesed mõtlema panna, sellepärast et globaliseeruva maailma inimese elustiil, eriti vanuri elustiil on ju selline, et ta on väga mugav. Kõigil on enam-vähem soe korter, kõigil on olemas toit üks paremini, teine halvemini ja muidugi kõik inimesed pannakse farmaatsianõela otsa ja inimene ise jääbki nagu kõrvale sellest protsessist, et kas ta ise ennast ka saab aidata. Ja, ja vaat siit tekibki see küsimus. Kas on võimalik iseennast aidata? Tähendab, minu üleskutse on selline, et kõigepealt tuleb hakata iseennast aitama. Ja siis juba kõik muu. Nii inimesed tunnevad väga palju huvi, mitte ainult noh, me ütleme ka, võib-olla kõlab halvasti alternatiivne meditsiin, aga väga paljud inimesed just helistavad ja küsivad, et kas saaks kuidagi ennast kas saaks noh, ütleme see taime taimeravi looduslik ravi. Aga ka siin ei ole seost, et teete, et inimene võiks ise ennast aidata, et ta teeb äkki midagi valesti. Vaadake, siin tekibki niimoodi, et kuna mul mul on päris tihti loengud ja maa auditooriumites, küsin alati, et mul on siin küsimus. Kes on käinud perearsti juures, kõik tõstavad käed. Siiski sinijärvega, kellel on tehtud analüüsid. Kõik tõstavad käe, kõigil on tehtud analüüsid. Ja nüüd küsin, aga kui palju on inimesi, kellel on tehtud analüüsid? Perearsti juures ja analüüsid on, otsustan? No on, on osutunud kõik korras. Teate, kui palju inimesi on Nende, siin on mitu probleemi. Esiteks on see, et perearstil Perearsti käsi käsutuses ei ole nii palju uurimisvõimalust, et ta võiks avastada kõiki haigusi. Ja need rutiinsed, asjad, mida tehakse, need alati ei näita välja, kas tal on haigus või ei ole seal inimesed. Ja selle pärast loomulikult inimene tuleb ju arsti juures sellepärast et ta tunneb ennast halvasti. Ja, ja nii-öelda järgmine samm on nii, et perearst ütleb, et teate, aga ma ei leia teil mitte midagi. Ja inimene koju inimene hakkab mõtlema. Et aga mida ma siis teen. Ja selles mõttes ma tahakski ütelda, et see on ju loogiline, et inimene otsib abi. Ja sellepärast tekivadki igasugused võimalused, alternatiivse meditsiini võimalused. Aga siin ma pean rääkima ühest väga tähtsast asjast. On olemas selline mõiste nagu tõenduspõhine meditsiin. Meie haigekassa süsteem põhiliselt ja üldse tsiviliseeritud maailma meditsiinisüsteem on ju üles ehitatud tõenduspõhisusele ja alternatiivne meditsiin, vaat siin tuleb eristada mitu asja. No näiteks Hiina meditsiin on alternatiivne meditsiin, homöopaatia on alternatiivne, meditsiin on veel igasuguseid, noh, nagu teie nimetasite ka. Ja põhimõtteliselt mina olen tihti mõelnud. Aga miks Hiina meditsiin on alternatiivne meditsiin? Vaadake, kui huvitav on jälgida seda, seda tõenduspõhise, meditsiini arengut. Tõenduspõhine meditsiin on ju tegelikult väga noor, 100 150 aastat, eks ole, ja, ja tõenduspõhine meditsiin kogu aeg sinus soidina kord on üks ravim näidustatud, siis öeldakse eetika vähem kasutada korda, nii, kordan, kordme lõikame kõigil mandlid välja, siis öeldakse, et seda ei ole vaja teha. See ei ole halb, see on positiivne, kuna tõenduspõhine meditsiin otsib tõde. Hiina meditsiin on 6000 aastat vana ja tema enam niimoodi ei muutu, ta kogu aeg on selline, nagu ta online-sugune, ta on ühesugune, need muutused, kõik on juba läbi tehtud. Sellepärast mina isiklikult arvan, et kui me räägime nii ausalt, siis tõenduspõhine peaks olema Hiina meditsiin. Aga no las ta niimoodi olla. Ma mõtlen, põhimõtteliselt me ei pea vastandama tõenduspõhist meditsiini ja alternatiivset meditsiini, aga sellist alternatiivset meditsiini, mida me võime võrdsustada tõenduspõhise meditsiiniga tähendab igasugune posimine, see soolapuhumine ja kasuks. Arstide ja selle me peame ära jätma. Aga, aga põhimõtteliselt mina isiklikult näen tulevikus, et tekib selline väga hea kooslus tõenduspõhise, meditsiini ja nii-öelda tõenduspõhise alternatiivse meditsiini vahel. Ja ma pean ütlema, et see loodusravi nagu mõned nimetavad näiteks selline riik nagu Saksamaa. Vot nendes asjades on nemad väga hästi ette jõudnud, sellepärast et neil see, need naturopaadid töötavad tihedas koostöös Nende arstidega, kes tegelevad tõenduspõhise meditsiiniga. Ma arvan, et Eesti riik peaks ka liikuma selles suunas. See oleks optimaalne, üks kolm-neli aastat tagasi ma käisin Soomes loenguid lugemas soomlastele ja siis oli huvitav, käis üks paber seal seal konverentsil, et toetada nii-öelda alternatiivset meditsiini. Et kõik, kes siis seal olid, kõik kirjutasid alla ja pöörlesid nii-öelda riigi poole, tähendab, on olemas Euroopa liidus need riigid, kes on väga jäigad, kes ei tunnista seda ja on sellised riigid, kus seda tunnistatakse. Minu minu soov oleks selline, et eesti riik läheks ikka selles suunas, et ükskõik missugune meetod ka ei ole ja kui tal on taga tõenduspõhisus koos peaks kõiki asju tegema, inimesed saaks abi, sellepärast et kui ma tegelesin nii-öelda lastega, siis ma alati ütlesin, et laps on ikka persoon, üks pere on persoon, kaks ja meditsiin on persoon kolm. Vaat kui me, kui me elame niimoodi, arvame, et meditsiin on kõige tähtsam, vastan patsient sisendiga, midagi viltu. Ja selles mõttes ma arvan, et meie need meditsiinijuhid ja meie haigekassa ja kõik need nii-öelda organisatsioonid, kellesse sõltu, nad peaks liikuma ka selles suunas, et kõik meetodid, mis aitavad inimest, nad peaks olema ikka vastuvõetavad ja, ja kui ühte inimest juba aidatakse, siis peab proovima hakata eesti inimest. Nii et nii et meie tulevik oleks selles mõttes palju parem ja, ja inimesed saaks abi. See teeks asja muidugi meditsiini jaoks tõenäoliselt väga palju keerulisemaks. Nojah, aga andke andeks, kui meditsiin, see tõenduspõhine meditsiin ei aita siis keegi peab ju aitama inimesed otsivadki otsivadki alternatiivi. Te rääkisite 6000 aasta vanusest Hiina meditsiinis, aga kas Hiina meditsiin sobib ka meile või sobib ta ainult siis, ütleme aasia inimestele hiinlastele? Teate, mida mina ütlen niimoodi, et ma käisin 2008 Kanadas ja seal oli üks konverents, seal oli üks huvitav ettekanne Hongkongis professor kandis ette, kus enneaegseid lapsi enneaegsete laste ravis kasutati hiina meditsiini võtteid. Ja see oli minu jaoks suur üllatus, et juba sinnani jõutud. Teate, mida inimene on inimene? Ükskõik kus maailma otsas? Täpselt ja ütlen ausalt välja, meil siin Tallinnas on väga tublid hiinlased kes teevad Hiina massaaži ja ma tean väga paljusid inimesi, seal on ka sealt abi saanud. Kas me hakkame nüüd toituma? Ja nüüd me jõuame siis oma jutuajamisega, doktor Adik Levin iga selle juurde, mis inimesi eriti huvitab ja mis absoluutselt meid kõiki puudutab, see on siis toitumine. Ja see on selline mõiste, et kõik teavad, et on tervislikust toitumisest räägitakse absoluutselt igal pool kõik lehed on täis, kõik ajakirjad on täis, raamatuid on tohutul hulgal kirjutatud, nii et inimesed on täielikus segaduses. Nyyd doktor Levin, mis asi on tervislik toitumine? Kas see, kas see asi üldse on olemas? Ma ei tea. Teate, mis on huvitav, kui mina, ma töötasin haiglas kuni 2004. aastani ja kuskil kahe tuhandete aastate alguses ma nägin, et tervisega on probleeme. Ja siis mulle ühed tuttavad soovitasid teha läbi üks, üks süsteem. Ja ma hakkasin toituma hoopis teisiti. Päevapealt või tasapisi. No ma pean ütlema, kuskil nädal kaks võttis aega, aga ma proovisin individuaalselt läheneda iseendale. Ja hakkasin kasutama ka lahus toitmist ja ma pean ütlema, et esiteks ma hakkasin ennast tundma palju paremini. Mul tuli energiat juurde, ma kaotasin kaalus. Ja siis ma hakkasin aru saama, et ma ei tea toitumisest tuhkagi. Kuidas te seni vabandama küsima, kuidas te seni toitunud olite? Ütlesin nii nagu suurem osa inimesi, toitub. Sõita siis, kui sai süüa. Täpselt, ja, ja ma ütleks niimoodi, et, et ei saagi ju, noh ma ei süüdista ennast, pole ainult kahju, et, et ma alles pensioni eas hakkasin sellest aru saama. Ma praegu julgen väita, ärgu minu kolleegid minu peale pahandagu. Aga suurem osa Arskonnast teab ikka toitumisest väga vähe. Ja, ja ma ütleksin veel niimoodi, mis on kõige-kõige huvitavam ja kõige masendavam? Et keegi ei tea, mis asi on tervislik toit. Ja kõik räägivad sellest Kõik sellest räägivad. Ma olen oma loengutes küsinud auditooriumilt, öelge mulle, palun, mis asi on tervislik toitumine? Kuna kui loed loengut, siis tahaks, et auditoorium, kaja elaks kaasa ja mõtleks kaasa. Ja huvitav on, see, kuulen. Vastused on ühed ja samad. Tervislik toitumine, see on selline toitumine, kus kõik peab olema balansseeritud. Kõik peab olema tasakaalustatud. Aga siis mõtlen, aga vot Adik Levin tahab hakata toituma tervislikult. Öelge mida ma pean tegema? Mitte keegi? Siin oli meil üks selline aktsioon, nagu te mäletate, tänaval oli selline loosung, et kui teil on külmutuskapis viis rohelist asja, et siis te toitude tervislikult, te mäletate seda. Aga see, aga see, et need, et need rohelised asjad on üles kasvatatud nitraatidega, seda keegi ei ütle. Aga kuidas ma söön sellist toitu, kus on nii palju nitraate? Vaat siit tekibki selline arvamus minul praegu. Kuna ma olen selle probleemiga sügavuti tegelenud ja sellepärast sai ka see teine pool raamatus kirjutatud sellest. Minul on selline noh, arvamus, või ma väidan, et keegi ei tea täpselt, mis asi on tervislik toitumine, tervislik toitumine on tegelikult sõnakõlks. Ja Ta on tegelikult omadega pankrotis. Teate, mida, kõige raskem on ju tavainimesel, kes loeb ühte ajakirja, siis loeb teiste vastukäivad ja, ja üks ütleb, et joo kohvi, kohvi aitab väga. Ta ei vasta jah vähi vastu, teine ütleb, ära joo kohvi, kuna vererõhk tõuseb. Ja ausalt öeldes minul on kahjud tavainimesest, kes loeb ühte asja ja siis loegele teistesse, kus, kus on infoseinast seina. Ja, ja ma arvan, et, et kuna eestlane on ju tegelikult väga vedanud Need püüad täpselt kõike teha, siis siis ta satubki väga rumalast olukorda ta ei tea, mida teha. Ja, ja ma arvan niimoodi, et siit siit tekibki selline, noh, see mõttekäik on minul praegu selline. Et me peame ettevaatlikult siiski kasutama seda tervisliku toitumise termini, kuna, kuna meil ei ole defini tsiooni ja kuna me ei tea täpselt, kuidas me peame toituma. Te vaadake, kui huvitav situatsioon. Ma lugesin üks seitse-kaheksa aastat tagasi Euroopa Liidu tervishoiumuuseumide spetsialistidele loengu individuaalsest toitumisest ja ja siis see, kes juhtis seda konverentsi, ütles huvitava mõtte doktor Levin. Et me Euroopas peame igat inimest unikaalseks, iga inimesel on oma õigused, unikaalsed õigused ja nii edasi. Aga me kõik Euroopas enam-vähem toitume ühtemoodi. Selles mõttes, see on ju huvitav. Kui me vaatame teineteisele näkku, siis me näeme, et kas me oleme kõik ühte nägu. Aga me erineme, miks siis me arvame, et me seedetrakti fermendid on kõigil ühesugused, miks me arvame, et immuunsüsteem 80 protsenti immuunsüsteemist on ju sooles, eks ole, seedetraktis, miks me arvame, et ta töötab ühesuguselt? Üks inimene võib ju süüa torti heeringaga ja ta ka ei juhtu mitte midagi aga mõni inimene sööb natukene, mitte nii, nagu ta peaks sööma tavaliselt ja ta kohe hakkab igast tablette kasutama, et me oleme kõik erinevad, me oleme kõik unikaalsed ja toitumisega ongi juhtunud see, et me, et me läheneme kõigile, et kõik on nagu Harju keskmine, et kõik me oleme ühesugused. Ja ma arvan, et siit hakkabki kõik peale, aga kuna. Ajalehed peavad ka elama. Sellepärast vaatame kuhi tervisliku toitumise rubriik jääks ära ajakirjades, siis nad olekski pankrotti surus, poleks midagi absoluutselt. Ja selles mõttes minul isiklikult on tekkinud selline mõte. See on selline praktiline mõte ja ma olen oma raamatus sellest kirjutanud, et õigem on kasutada sellist terminit nagu õige toitumine. Tervislik, aga õige toitumine. Nüüd tekib küsimus, mis asi on siis õige toitumine ja mic ja miks ta praegu on nii aktuaalne? Ma arvan, et see, see harju keskmise mõte, mis ma enne välja ütlesin see ju tekkinud sellest, et inimesed on ju aastatuhandeid söönud ühtemoodi. No võtame Eesti talupoja, ta see ju aastatuhandeid 10, toit 15, maksimum oli ju mahepõllumajandusse, omab oma põld, jamad loomad ja ja, ja ma arvan, et siis seedetrakti fermendid ja immuunsüsteem. Nad kohanesid sellega aastatuhandete jooksul. Nüüd, mis toimub 20. sajandil, eriti 20 sajandi teisel poolel ja praegu plahvatuslikult suurenenud toidu hulk? Oleme ausad. On muutunud toidu kvaliteeti. Andke mulle andeks meie toiduainete tööstus. Mina olen sellisel arvamusel, et mitte kõik maitsev asi ei, ei ole päris hea minu tervisele. Ja toidu kvaliteet on muutunud. Me võime eraldi sellest rääkida, aga, aga toidukvaliteet. Ei ole läinud paremuse suunas. Vastupidi, ja see on väga suur koormus meie, meie seedetrakti fermentidele ja see on väga suur koormus meie immuunsüsteemile, kus seedetrakti fermendid, et ei saa oma tööga hakkama, siis hakkab tööle immuunsüsteem. Ja selles mõttes ma arvan, et selline selline sellise tempoga nagu on toimunud meie toidulaual, viimase ütleme 70 100 aasta jooksul, see ongi kutsunud esile selle probleemi, millega me praegu kokku puutume. Teate, kui huvitav on jälgida, ütleme neid aasia riike käisin Taylandisi Indoneesias ja siis siis Malaisias ja mul noh, ma olin seal kaks nädalat ja umbes nii palju. Ja ma jälgisin, kuidas inimesed elavad seal need, kes elasid maksimarketite ümber sedelid, kõik kõhukat, sellepärast tegelikult need inimesed on, see oli väga saledad, väikesed ja, aga need, kes elasid seal maksimarketite ümber ja käisid seal Need, olid kõik hoopis teis nende välimusel ikka hoopis teine. No seal lihtsalt tähelepanek. Aga ma tahakski ütelda, et just selline suur muutus, mis on toimunud nii lühikese aja jooksul vaadake 50 70 aastat on inimese seedetrakti fermentsüsteemile ja immuunsüsteemile mõni mõnik, mõni sajandiksekundid inimkonna ajaloost ja ma arvan, et selle põhjuseks, miks praegu on nii-öelda vallandub nii palju igasuguseid kroonilisi haigusi ongi see, et see on liiga lühikene aeg. Et, et kohaneda kõigi nende muutustega, mis meil praegu on üks, kaks, 10 15 aastat, see on sajandiksekundit üldse. Nii et selles mõttes me oleme praegu hoopis teises situatsioonis ja sellepärast me peame hakkama rääkima, et selleks, et ennast paremini tunda siis me peame hakkama. Räägime sellest, et me toituks õigest ja nüüd tekib küsimus. Mis asi siis õige toitumine on? Minu mõistes õige toitumine on see kui toit, mida me suhu paneme. Siin ma ütleks sellise väljendi, et suu ei ole konteiner, kuhu kõik. Ja nii-öelda see pole ka prügikast, me peame alati mõtlema, mida me suhu paneme. Et see toit, mida me suhu paneme, peab lagunema lõpuni. Vaadake, meil on, meie meie seedimisprotsess on juba algab peale suuõõnest siis ta jätkub maos siis 12 sõrmikus ja peensooles ja peensooles on ju miljardid bakterid, mis aitavad kaasa sellele seedimisele. Ja siis, kui juba toit on peensooles, siis ta virvendama ja imenduma peavad lõpp-produktid näiteks kumiseme, valku, siis aminohapped, kui me sööme rasvu, siis on rasvhapped ja kui me sööme süsivesikuid, siis õhulik koos need on tellised, millest me koosneme ja siis peensooles, kõik see imendub verre. Ja, ja meie uue nime iga kolme noh, iga kolme kuu tagant. Ühesõnaga 90 päeva. Aga kui me selle valesti siis tekib selline situatsioon, et, et need toidud, mis jälle lõpuni lagunenud ja kui nad imenduvad perre, nad on võõraid. Nii et kui toit on lõpuni lagunenud ja ta imendu need tellised, need lähevad kohe meie organismi, meie nii-öelda rakud uuenevad, aga need, mis ei ole lõpuni lagunenud. Võõrad ained siin on, juba hakkab tööle immuunsüsteem ja immuunsüsteem tema, tema kaitseb neid. Ma alati toon sellise näite, et kui me tuleme lennujaama oleme Eesti riigi kodanikud, siis me läbime väga kergelt selle. Aga kui me oleme mõne võõra riigi kodanikud, siis siis inimene vaatab, et kes sa oled ja niimoodi nagu täpselt samuti ka siis kui, kui imenduvad aminohapped, rasvhapped, glükoos nagu meie riigi kodanikud ei kontrollita. Aga kui aga kui näiteks kolmest-neljast aminohappest koosnev nii-öelda noh, peptiid näiteks imendub verre võõraine ja siin juba hakkab tööle immuunsüsteem ja siis immuunsüsteem hakkab välja töötama antikehasid. Ja need antikehad ongi need, mis väga raskelt väljuvad nii-öelda meie organismist ja muidugi kolesterool koos kolesterooli ja kõigi kõigi nende asjadega, milles kardioloogid väga hästi kõik räägivad see loobki situatsiooni. Et, et, et inimesel tekivad terviseprobleemid. Ja, ja ma arvan niimoodi, et selleks, et tõesti õigesti toituda, siis inimene peab kõigepealt ise hakkab, mõtle, ta peab teadma, missugused toidud talle sobivad. Kuidas inimene selle kindlaks teeb, kas ta katse ja eksituse meetodil proovib, seda teed on, oleme, teame kõik, et saiakesed ja koogikesed ja jahu asjad ei ole just kasulikud velo, mis ei tähenda, et inimesed neid ei tarbiks. No mina arvan niimoodi, see on muidugi väga pikk jutt ja meie selles saates ei saa ja, aga ma ütleks teile niimoodi. On olemas igasuguseid meetodeid ja, ja teste mida tegelikult noh, saab teha. Antud juhul MINA, OLEN, Eesti vabariigi täievoliline pensionär, ma ei esinda ühtegi äriühingut, andke andeks, mitte mingist reklaamima ei tee. Aga ma ütleks neile nii välja, et neid, neid meetodeid on palju. Ja tegelikult mis mul on väga kahju, et osa arstkonnast aktsepteerib, aga osa arstkonnal ei aktsepteeri, on olemas selline mõiste nagu varjatud toidutalumatus. Ja see varjatud toidutalumatus on tegelikult üks väga noor uus Diotoloogia osa. See on saanud alguse 1930.-st aastast, nii et tegelikult, kui me vaatame siis kuskil 80 aastat tagasi. Doktor Herbert Rinkel tegi sellise eksperimendi, ta korjas enne ümber väga rasked, haiged astmahaiged ja ja igast muud haigused, vereringehaiged ja nii edasi. Ja nad hakkasid selliselt elama, et hakkasid ühekaupa toitusid ära jätma. Ja läks mõni aeg mööda, kellel oli astma, hakkas astma kaduma. Ja see oli muidugi noh, see oli tegelikult väga vapustav eksperiment, aga ta jäi unarusse. Siis tuli teine maailmasõda, nagu te teate. Ja loomulikult siis ei mõeldud sellele, aga mõeldi, kuidas üldse ellu jääda. Ja esimesed analüüsid tekkisid alles 80. aastal Alcatest, mida hakati tegema. Ja, ja selles mõttes iga inimene ise peab tunnetama, aga mõned inimesed intuitiivselt seda tunnetavad ja, ja, ja loomulikult on hea, kui ma tean, kas minu toitu ei ole. No ma ütleks niipalju, et tegelikult Meil Eestis kui me võtame niimoodi, siis ütleme, eksootilised mereproduktid, kõik kammkarbid ja rannakarbid ja nii edasi. See tegelikult ei ole meie toit. Alati. Räägitakse, et Vahemere dieet jälle sobib eesti inimesel. Vaadake, vahemere dieet sobib inimesele, kes elab nii-öelda Vahemere piirkonnas. Vaat minul oli üks selline patsient, eks muide kuue-seitsmeaastane poiss, kus isa oli itaallane ja ema oli eestlanna ja nagu see poiss Eestisse tuli ja hakkas väga palju piimatooteid sööma olide kärnas, kohe nagu ta sinna isakodu läks, siis oli tal nahk puhas. No siis me näeme, et see ei ole päris niimoodi. Nii et iga inimene peaks hakkama mõtlema, mis talle sobib ja mis tal ei sobi. Aga tegelikult kolm, kolm vanusekategooriad toituvad õigesti, need on vastsündinud. Kelle, noh, ütleme vastsündinut, kes saab emapiima. Nüüd, aga huvitav nähtus on see, et veel 80.-te aastate keskel, see oli täiesti solistika üksikjuhtumid kui laps oli ema toidul ja tal oli allergia. Nüüd praegu on väga paljudel lastel allergia, kui nad saavad emad hoid, aga emapiimas on nii palju positiivseid asju, et see allergia nagu jääb nii-öelda tahaplaanile. Aga põhimõtteliselt laps peab emapiima saab, mina olen Eestis rinnaga toitmise komitee esimees ja sellepärast ma kutsun üles, et vaatamata kõigile nendele asjadele on emapiim ikka kõigepealt, aga mitte segud. Nüüd teine vanus on kuskil kahe kolmeaastased lapsed kes siis see väga huvitav on jälgida, kuidas nad söövad. Kui nemad söövad, ütleme seal liha ja kartulit või riisi, siis te vaadake, kuidas suurem osa lapsi ikka ise eemale. Muidugi on olemas selline kategooria, nagu vanaemad majutavad, teevad, kes ütlevad või lubavad midagi oma lapselapsele, siis muidugi lapselaps võib ka kõik süüa. Aga kui laps ise sööb, siis ta tagasi elekteeri. Ja kolmas vanus, kes tegelikult väärivad suurt austust, on vanurid. Mina mäletan oma kadunud ema tol ajal ma ei osanud üldse sellele mõelda, aga ma tean seda, et ta toitus kuidagi ühtemoodi. Ta teadis, millal ta tunneb ennast hästi, millal halvasti ja kui me koos sõime ja ta võttis midagi, mida ta iga päev ei söö siis ta ütles mulle. Oi, seda ma ei tohi teha. Mul mul hakkab pärast paha, aga vaadake, inimene elu jooksul ise selekteerib välja see, mis talle sobib ja mis tal ei sobi. Nii et ma arvan, et tegelikult noh, meie sellises kiires maailmas me peame siiski hakkama mõtlema mida me sööme ja kuidas me sööme. Ja selles mõttes, kui me nüüd lähme edasi siis võib-olla peaks alustama sellest, et noh, toidu kvaliteedi osas, et toidu hulk on juba selline, nagu ta on, eks ole, aga toidu kvaliteet sõltub ju tegelikult sellest. Esiteks, kuidas see toit on nii-öelda valmistatud ja mina kutsun üles, et minimiseerimine, poolfabrikaadid ja hakkame ise kasvatama ja ise toitu tegema. No linnas me kasvatada väga ei saa, aga mahetoitu inimesed Nojah, see on kallis, aga mina ütlen, kellel on maalapp ja kellel käed ja jalad veel liiguvad siis see on üks väga hea võimalus. Mina ütlen niimoodi, meil on suvekodu ja, ja meie talveks varume kõik asjad, mis meil on vaja. Ja, ja ma pean ütlema, et tänu sellele on energiat ja näete, saab teie saatesse tulla ja ja nii-öelda rääkida sellest. Aga ma ütleks niipalju, et kahjuks kahjuks toidu kvaliteet on selline, nagu ta on. Mina ütleks välja nii-öelda mõningat mõtet praegu. Et noh, midagi pole teha, et meil on olemas toiduainete tööstus. Ta püüab muidugi anda endast parima. Aga kas alati kõik, mis seal sees on, kas ta on alati meile kasulik, seda me ei tea ka. Alustame sellest, et kasutatakse konservant, eks ole. No et säiliks Teate jah, meil on toitu küll, aga maailmas on selliseid regiooni, kus ei ole toitu küll ja muidugi kontservandid, see on üks võimalus, kuidas üldse võidelda näljaga. Ja selles mõttes noh, ei ole midagi teha, neid kasutatakse, aga me peame teadma, et, et need on konservandid. Nüüd e-ained. Vot need inimesed kardavad paaniliselt Ma arvan niimoodi, et, et ma kutsun üles, et tuleb hakata lugema. Üks 10 aastat tagasi ma kirjutasin ühe artikli maalehte, pakkusin välja, et supermarketites peaks olema luubid. Ja teate, kui kõnnid mööda neid kauplusi siis siis ja näed, et inimene loeb, on tohutult hea tunne. Inimestel ongi luubid kaasa ja loevad ja. Ja, ja siin te pange tähele, mis, mis toimub, mina ei saa aru, miks see kõik nii ära salastatud, nüüd on vist uus seadus, kus, kus need tähed, mis saavad olema suuremad. Aga ma ei tea, kas neid ikka lugeda vanur saab. Ma ei saa aru, miks seda niimoodi tehakse, miks meid hoitakse? Miks meid ei austata? Inimest peab austama, toit on inimese jaoks, miks peab ta olema kirjutatud sellised, miks me ei ole jõudnud ja praegu 2014. aasta viimased kuud on ja siiamaani kui midagi ostad supermarketis need, see kivi on selline kribukiri, et no mitte üks vanus ei loe välja. Aga ma ütleks nii, nende e-andja kohta tuleb hakata lugema, on olemas kolme sorti aineid. Ma lugesin kokku, seal oli kuskil 1000 200300 e-ainet üldse kokku. Ja üks kolmandik nendest on täiesti kahjutud ja neid võib kasutada. Üks kolmandik on nii, pluss-miinus, mul on. Tähendab, ma ostsin omale isegi raamatu ja alati vaatan. Ja üks kolmandik need on tervisele kahjulikud. Noh, loomulikult, kui ma täna ostan ühe mingisuguse vorsti, kus on see kahjulik, ütleme, see samane mingisugune e aine siis Ma ma sellesse ei sure. Aga mis saab olema inimesega, kui ta kasutab 10 15 aastat seda? Vaat siin tahaks neid uuringuid. Sellepärast ma ei ole päris nõus, kui suured spetsialistid ütlevad nii, need e-ained ei ole üldse kahjulikud. Andke andeks, see on, no kas see on nüüd selle toiduainetetööstuse selline toetamine, aga ma arvan niimoodi, et kui juba kasutada neid E-aineid, siis palun kasutage neid E-aineid, mis, mis ei ole meie tervisele kahjulikud või no ütleme noh, nitraadid, kõik, mis seal üles kasvatatud, eks ole, need nii-öelda rohelised asjad. 80.-te lõpus, kui ma esimest korda olin Lääne-Saksamaal ma vaatasin, kuidas inimesed käivad supermarketis, kõik ostetakse kokku tervelt nädalaks külma, mõtlesin, millal see aeg Eestisse tuleb. Need on meil juba ammu see aeg käes. Aga teate. Meie supermarketis neid rohelisi asju ei osta üldse. Sest ma ei tea, mida ma ostan. Ja seal, kus on mahe, need on muidugi enamvähem kontrollitud. Ja ma olen kaugel sellest, et need, need, kes mahetootjad, on need nad nüüd seal tahavad meile midagi halba teha, et nad ikka kasvatavad. No ma arvan, et kedagi peab ikka uskuma ka ei tohi niimoodi. Ja selles mõttes, et noh, tuleb ise hakata kasvatama, midagi pole teha, kõik uus on hästi või väga hästi unustatud vana. Kahtlemata ja nüüd, kui me võtame, ütleme veel mõned mõtted linnul ja kanaliha kalaliha ütleme kala siis me näeme seda, et ta on ju hormoonidega üles kasvatad. Mina ütlen niimoodi, et ma joosta norra lõhet ja forelli, ma ei taha seda. Jah, kui sa ostad kalamehe käest, ta ei ole nii ilus, aga miks sellepärast seal ei ole hormoone ja seal värvaineid ta, ta on hästi selline kahvatu, see, see nii-öelda kala, mida müüb teile, Kalamees, aga norra oman ilus. Jälle mitte kõik ilus ei ole tervislik ja mina olen kuulnud täiesti nendelt inimestelt, kes veavad seda seda meile suurte autodega, et need, kes ise kasvatavad, ega nemad ise ei söögi seda kala. Ja mulle üks autojuht ütles. Veokijuht ütles, et tema ostab endale kala hoopis tihti inimeste käest ta ei taha sellist kala süüa. Või siis kanaliha täpselt samuti need kõik need broilerid, eks ole. Tähendab, tekib küsimus. Just nimelt, mida me ostame ja sööme. Ja tekib küsimus, no tõesti, mida teha, no siin on, siin on kolm varianti. Esimene võimalus on see, et mitte kuulata, mida Lewindajalt elada nii nagu on elatud. Ja ühesõnaga süüa seda, mis on söödud, juua õlut ja nii edasi. Teine võimalus on 180 kraadi. Pöörata ennast ja minna maale, osta, talu, hakata ise kasvatama, osta kits. Ma tean selliseid perekotid, nad on tohutult õnnelikud ja, ja neil on superelu ja tervis on paranenud ja lapsed jooksevad ringi seal. Ühesõnaga see on teine võimalus. Aga kolmas võimalus on kõikidele nendele inimestele, kes elavad linnades, kellel on, kellel on muidugi noh, ei ole sellist võimalust, eks ole. Siis tuleb hakata mõtlema, et suu pole konteiner ja, ja, ja tuleb hakata lugema ja tuleb hakata vaatama, kust mida osta ja ise ise hakata kasvatama, ise hakata nii-öelda toitu tegema, mitte ostma neid poolfabrikaate, mida tihti ostetakse. Ja, ja ma ütlen nii, et inimene saab ennast aidata. Saab ennast aidata. Nonii on selle lahus ja teie raamatus tervise doktor levini tervisenõuandeid, siin on ka väga huvitavaid asju, mis pööravad ka meie sellised senised noh, teadmised ja senise söömise tagurpidi. Et te räägite siin, mis toite lained või mida, mis asju ei või koos süüa ja mida võib süüa ja mida peaks sööma. Näiteks ütlete te, piima toidu kõrvale ei tohiks juua, no eluaeg on nagu lastele andud taldriku peale sööki ja piimakruus kõrvale. Ja see nõndanimetatud lahus toitmise süsteem. Ma pean ütlema, et ma olen ise seda nüüd kasutanud viimased aastad mitte 100 protsenti, aga üldiselt ma püüan sellest väga kinni pidada. Kui te mäletate, ma rääkisin õigest toitumisest, et see on see, kui me sööme selliselt, et toit laguneb lõpp-produktide, nii, eks ole, tähendab, seal lahus toitmise süsteem see ei ole minu poolt välja mõeldud, see on aastatuhandeid juba, see on väga paljudes kultuurides ja muidugi tohutult populaarne raamat Sheldoni raamat ja väga paljud inimesed elavad selle raamateegilts. Mina pidasin vajalikuks oma raamatus sellest kirjutada ja oma kogemust jagada, kuna ma olen süstib diabeetik ja ma pean ütlema seda, et tänu sellele ma olen õppinud ära ka doseerima insuliini ja oma elu ja tervise kvaliteeti olen ma väga kõvasti parandanud. Vaadake, kui ma söön õigesti. Ja kui ma panin need toidud, ütle, võtan suhu, mida on seedetraktil kergem seedida siis tähendab, need lõpp-produktid saavadki olema need, millest ma räägin. Kui ma sain valesti, siis siis tekibki situatsioon, kui me võtame näiteks mao. Kui me sööme ütleme, torti heeringaga, noolekene, see, mida ma ei tea, see näitab muidugi seal, seal on väga robustne näide, aga ütleme nii, tort, seal süsivesik, eks ole, ja eringas on ju nii-öelda valk. Aga need fermendid, mis töötavad meil maos, Nad on kõika valgud. Ja siis tekibki situatsioon, et, et, et selle fermendi ükskõik mida tema nii-öelda hakkab ümber töötama ja selles mõttes me rikume ära, kuna soolhappe koos websiiniga seedib just nii-öelda valku, siis siis Ami laas, mis peab seedima, ütleme tortikuma see, siis siis ta segavaks Amilasi tööd tähendab, tekib düskomfort. Ja vaadake, kui inimene ma tean inimesi, kes kutsuvad külla ja söövad Porssi siis võtavad kartulid ja liha ja siis veel magustoit nagu see nagu noaga kõhtu löömine. Ja siis kui tõusteks sealt laua juurest üles, siis on ju võimatu üles tõusta, ägisevad täie ägiseteks ja tuntakse ennast nii halvas. Aga vaadake, kui mina võtan ja söön seda torti eraldi, olgu mina diabeetik söga, kui inimese ja ja midagi nii-öelda muuta ei pane sinna juurde, siis, siis ta sööb ära ja, ja tal on kerge olla. Torditüki üldiselt võetakse kui eraldi, aga ütlemisi. No ütleme ütleme, liha kartuliga, liha ja Tartus on tüüpiline näide või siis ütleme, piim leivaga ja ikka nii, nüüd kindlasti minu oponent ütleb, aga eesti talupoeg on nii mu elu. Aga nüüd ma vastan, et eesti talupoeg sai 10 15 toitu. Ja tol ajal see selline toitumise maneer tuhandete aastate jooksul ta nagu seedetrakt ja immuunsüsteem, adapteerus Sid sellega. Adapteerusid, Ma kordan, nad kohanesid sellega, kuna toidu hulk ei olnud nii suur. Ja toidu kvaliteet oli ka väga hea. Aga see, mis toimub viimase 50 70 aasta jooksul, kus, kus on noh, nii nagu kirvega pähe lüüakse. Meie fermentsüsteem ei ole suuteline kohanema adapteeruda. Selle pakkumisega, mis meile kogu aeg pakkunud Absoluutselt õige. Ja sellepärast iga inimene on ju vaba inimene demokraatlikus riigis, ta võib süüa nii, nagu tema tahab, eks ole. Keegi ju ei keela. Aga meie räägime sellest, kuidas inimene saaks ise ennast aidata. Ja kui inimesel on probleem ja kui on juba vanust ka, siis peaks hakkama mõtlema seal. Ja, ja uskuge mind, sellel lahus toitmisel on tõesti väga, väga suur ja sügav mõte. Ja, ja ei peagi üldse olema suur nii-öelda toitumisspetsialist, kui inimene toitub tihti iga kolme nelja tunni tagant ja kui toidu hulk ei ole nii, et lüüakse kõht täis ja niimoodi ja, ja kui veel mõeldakse, mida, millega koos süüa. Uskuge mind iseenesest hakkab, enesetunne paraneb, siin ei peagi olema arst, ei peagi olema keegi, keegi nii-öelda superspetsialist, aga inimene saab ise ennast aidata. Kartulit tahab, et Eesti inimene süüa millega siis seda kartulit süüa? Palun, te võite kartulid siia kõikide juurviljadega, palun, te võite kartulid seentega süüa. Te võite seenesuppi teha kartuliga, kõik see on, aga mis puudutab liha ja kala, vot sees olla kartuliga kokku ja see ei sobi. Midagi pole teha, me oleme harjunud. Ja, ja ma kohe tahaks veel ühte mõtet ütelda, et minu jutt ei ole ju see, et kõik, mida kõik inimesed teevad, et see nüüd vale Igalühel on õigus siia nii nagu tema tahab. Mina ei ütle seda, et kõik, mis ma täna rääk noh, nii-öelda räägin ja rääkisin, et see on nüüd nii-öelda viimane tõde. Ma räägin, see minu kogemus. Ja selles raamatus, mis nüüd ilmus, ma püüan ka inimestele anda võimalus, kuidas üks süstik diabeetik elab juba päris soliidses vanuses ja tuli siia saatesse ja nii edasi, tähendab see on oma elukogemuse jagamine. Kui kellelegi meeldid, palun kui ei meeldi, aga mitte mingil juhul, seda ei tohi võtta praegu, kui see on dogma. Need, kõik on ümberringi lollid, et ainult mina olen tark, mina ei ole niimoodi, räägi sellest. Keegi ütleb uni, vaat sina ei luba süüa kartulit, liha, mis luba ja mina olen mina. Mina ei taha, et see mõte jääks selliselt, et. Igat inimest mõtlema panna, et enne, kui kui neid tablette maksimaalselt süüa vaadata, äkki saab ka ennast näidata ja siis juba, kui, kui see ei remondi, mindi ära nii palju kui vaja. Ja selles mõttes näiteks mina ütlen oma diabeedi suhtes. Mul ilmus Eesti Ekspressis üks selline artikkel. 20 aastase staaži süstivad diabeetikud pihtimus. See on siin raamatus ka spetsiaalselt kirjutasin sellest, et kui raske on olla selles situatsioonis diabeetik, te kujutage ette, meil on olemas supertingimused, meil on head arstid olemas super endokrinoloog. Meil on väga head ravimid. Meil on haigekassa, kes maksab kõik kinni, tegelikult on ideaalne, aga mis toimub, toimub see, et inimene on asetatud väga raskesse olukorda. Ta käib arsti juures ära. Arst ütleb, teed seda insuliini nii palju ja seda nii. Aga kui ma söön üle mõistuse ja, ja mul läheb muu organismi tohutult palju süsivesikuid sisse, insuliin, mida ma teen, sellest jääb väheks. Ja minu pea alati töötab selliselt, et pagana pihta, mida ma sõin, ku pallima sõin, palju ma seda insuliini tähendab selle kukk, kõvaketas, seda kogu aeg töötab, teate, kui raske see. Ja sellepärast juba lastel on olemas insuliinipumbad. Aga täiskasvanutel on ka mingis pumbad, aga need ei ole need pumbad, need on need, kus ma olen söönud ja massist teen. Süsteem peab olema selline. Ma olen isegi mõnda meie ärimeest üles kutsunud, et hakata sellele mõtlema Mulgimaailmas. Farmaatsiafirmad pole sellest huvitatud, nii hull, nende huvi on sellised, mida rohkem insuliini ostetakse, seda parem. Aga põhimõtteliselt see peaks olema niimoodi, et kui ma tulin teie saates. Ja Ma sõin seal kolme tagasi, ma pean sööma ja mul ei ole aega mõelda pallima, pean insuliini tegema, mul on see süsteem olemas ja vastavalt suhkruväärtusele ma söön, ta ise reguleerib, kujutage ette, kui palju me hoiaks kokkust seda ravimit ja, ja kui kerge oleks inimestel ütleme, minna tööle, kes, kes tahab tööd teha või siis ütleme süüa. Ta teab, et ta sööb, aga, aga ta insuliin saab olema selline nagu just praegu suhkrul väärtus on. Nii et nii et tegelikult ma arvan niimoodi, et väga palju sõltub meist endist Selge aitäh, doktor Levin, palun. Jah, võiks lõputult, aga ei, see on seal.