Algab kirjandussaade tõlkes leitud saatejuht on Peeter Helme. Jõuan koju veidi pärast keskööd. Laps on oma ema juures, mu sõbratar pole siin, ma olen korteris üksi. Külmkapist leian avatud purgi õunapüreed, hakkan seda helpima, silmitsi on seejuures ajalehte, mis on köögilauale jäänud. Loen midagi sääskedest ja sellest, miks langevad vihmapiisad, neid ei taba. Veel enne, kui suudan aru saada, kuidas nad ikkagi ellu jäävad. Tunnen kõris kleepimist. Olen ma midagi hingekurku ajanud? Õunapüree? Tõusen, lähen vannituppa, vaatan peeglisse ega leia midagi erilist, kõik nagu ikka, võib-olla et olen veidi kahvatu. Kuna ma nüüd juba vannitoas olen, kavatsen hambaid pesta, tahan ju peagi magama heita. Samal hetkel aga tunnen, et hakkan kohe oksele. Ma pöördun, kummardan vanni kohale juba purskubki minust välja. Silmi amates imestan, kuidas vannis nii palju verd. See valgub aeglaselt äravoolutorusse. Ma tean, mida see tähendab, v arst, kes on mind alates 12.-st eluaastast ravinud on neid piisavalt sageli aastaid hoiatanud. Jeanette Josofageaalsetes vaariksites söögitoru veenilaiendite son tekkinud haavandid. Veritsen nüüd sissepoole ja et ma ei tohi teadvust kaotada. Ma pean kutsuma kiirabi. Sellegipoolest arutlen kaalutle on õige aeglaselt, kas mitte taksoga kliinikusse sõita. Otsustan aga siis ikkagi kiirabi kasuks. Peeglist, et olen veel kahvatumaks muutunud, lahen telefoni otsima ja leian selle töötoast, kirjutas laualt. Mul õnnestub tõepoolest valel hädaabi numbril helistada, ma panin üks, üks null ja kuulen üht häält ütlemas. Kiirabi kutsumiseks peate helistama numbril üks üks kaks. Katkestan kõne ja küsin endalt, kas see oli mingi märguanne? Peaksin ma pigem koju jääma? Äkin kiirabi kutsumine, liialdus, muutan minuti telefon käes. Ja ütlen siis iseendale, et parem oleks, kui ma siin verest tühjaks ei jookseks. Järgmisel nädalal on ju laps jälle siin veel on lihavõttevaheaeg. Niisiis valin üks, üks, kaks, see läheb õige libedalt. Klahvid on kõrvuti, sõbralikumad seal vastab ja ütleb, et ma peaksin korteri ukse avama ja lahti jätma. Otsustan siiski kingad uuesti jalga ja mantli selga panna ning arstile vastu minna. Nii et siin ei saada minuga midagi ette võtta ning tuleb viia haiglasse. Kohtun kiirabiarstiga kahe sanitari ka trepikojas. Tervita nii, ütlen. Mina, see olen, pean kliinikusse saama ja märkan kohe, et nad peavad mind simulandiks. Nad pole vanni näinud. Olen Peeter Helme ja algab kirjandussaade tõlkes leitud. Äsja kõlas katkenud daamid Wagneri romaanist elu Piret Pääsukese tõlkes ja Piret Pääsukese olengi palunud endaga täna stuudiosse rääkima David Wagneri-st ja teistest teostest, mida ta tõlkinud on. David Wagneri raamat algab niimoodi üsna süngelt ja jubedalt, isegi mis mulje sulle see raamat jättis, kui sa sellega esimest korda tutvusid? Ja esimene stseen on, ütlen ette ära kõige verisem. Aga ärme unustame, et raamatu pealkiri ei ole ei haigustega surm, vaid raamatu pealkiri on elu. Ja pean tunnistama, et mina ennem üldse midagi David Wagnelist ei teadnud. Saksamaal on, tähendab Wagner üldse on väga levinud perekonnanimi, aga ka Wagneri nimelise kirjanikke on meil nii mõnigi ja ma teadsin Ennu näiteks Jan kostin vaagnerit, tunnustatu krimikirjanikku. Aga David Wagneri. Ma kohtusin möödunud kevadel märtsis 2013, kui olin saksa kirjanduse tõlkijate seminaril Berliinis ja siis meile teda esitleti. Ja loomulikult saime siis ka kõik selle romaani või raamatu sellest vormist võimega pärast natuke rääkida. Kes me seal olime, 25 tõlkijat üle kogu maailma koos. Ja hästi sümpaatse mulje jättis kohe temaga kohtumine ja siis hakkasime järk-järgult kõik ta raamatut lugema ja või on keegi juba vaimustusega kuulutas, oi, ma tahan seda tõlkida. Ja nii see raamat on oma nii-öelda tõlkimise elu elanud, nii et praeguseks on teda tõlgitud kuskil ma päris täpselt nüüd olen juba natukene järje kaotanud, pakun, kus 16 või 17 keelt, mis on siis juba kas ilmunud või ilmumas. Ja just mõni nädal tagasi sain teada, et näiteks meie rühma prantslanna kirjutas rõõmsa kirja, et tema saab hakata seda tõlkima ja peagi tuli teadega Türgist, et seda hakatakse tõlkima. Nii et tegemist on sellise noh, võiks öelda päris omapärase nähtusega, et jah, et, et see on üks väga isiklik lugu. Mu senine väga noh, tõesti alguses väga sünge lugu. Ja pärast siis läheb nii-öelda helgemaks, kui tuleksite pööre. Aga et on vägagi ikkagi univer kristalne oma mõistetavuse poolest üle kogu maailma, on, on teda nagu hinnatud näiteks teil sügisel Hiinas pekingi raamatumeistril kuulutati parimaks tõlketeoseks. Seda raamatut hinnati ju Saksamaal ka kohe ilmudes, võitis 2013. aastal latsigi motomessi auhinna, kusjuures ma olen märganud, et seal messil on ennegi auhinnatud selliseid kummalisi ja kuidagi mitte klassikalistesse žanritesse kuuluvaid teoseid. Sa äsja ütlesin, et sa tahaksid hea meelega selle raamatu žanrist, et kas see siis on romaani ei ole. Vot jah, ma nüüd. Mul on väga suur kirjandusteadlane, ei ole selles mõttes, et nii mõnedki ütlevad, et on romaan, aga siis rohkem võib-olla on neid, kes lihtsalt ütlevad selle kohta raamat. Kui lugema hakata, siis jah, et see lugu ju tegelikult jookseb nii-öelda päris ladusalt, kuigi ta on vormistatud nagu system miniatuuridena, mis on märgatud, 277 miniatuurne oli siin raamatus. Siis on veel olemas sellised sissejuhatavad peatükid välja juhatavad lõigud ja veel siis ka sellised meditsiinilised vahepalad, ütleksime nii. Aga nagu ma ütlesin, ta on ikkagi kergesti loetav. Peabki raadiokuulajale tutvustuses ka ütlema, et milles raamat siis räägib, et raamat räägib mehest mis on autobiograafiline lugu mehest, kellel on selline haigus, et tema organism ei aktsepteeri tema maksa ja lõpuks tuleb siis maks välja vahetada ja see on siis talle eluaeg kestnud ja ta kirjeldab üsna detailselt, aga samal ajal kohati päris naljakalt enda elu ja, ja selle elu omapära. Sa ütlesid autobiograafiline siin ka kindlasti autor natukene vaidleks vastu sest on kirjutatud jah, minavormis ja teised, kes tema poole pöörduvad, ütlevad siis härra v, eks nagu siis esimene tähtnimest Wagner. Kirjanik on öelnud, et jah, et see oli selline sündmus tema elus. Et see on nagu nõudis kirjutamist väära kirjutamist. Ta oli enne kirjanik, aga et noh, et see lugu nagu kisendas kirjapanemise järele, aga samas oli seda väga raske teha, sest üks haiguse lugu on ikkagi väga isiklik, väga intiimne lugu. Ja ta pidi nagu nii-öelda iseendaga võitlema, et seda lõpuks ikkagi kirja panna. Ja siis ta ütleb, et see on siiski nagu väljamõeldud peategelane, kes elab läbi sarnase loo. Ja kui me nüüd mõtleme saksakeelsele pealkirjale sõja oskad ka saksa keelt, siis saksa keeles on raamatu pealkiri ainult leebem. Aga saksa keeles grammatika järgi peaks olema siniees ka artikkel tas leebel näiteks oleks teist elu või siis ka ütleme siis tegevusnimi elamine, vigu oleks diileeben, siis oleks nende elud. Et kuna see kenasid ära jäänud, siis võimegi nagu mitut moodi seda nii-öelda tõlkida, et siin võib olla ka paljude eludega tegemist. Ilma artiklite mõjub see ka ebakonkreetselt ebaisikuliselt. Raamat algab motoga ja kõik oli täpselt nii ja ka hoopis teisiti. Just veega viitab sellele, et päris autobiograafia ei ole, ta on ikkagi ilukirjandust, ütleme siis sügavalt b isiku või läbi isikliku kogemuse tunnetatud ja siis lõpuks kirja pandud kirjandus. Jah, et lugu kui ma mõtlesin ka enda seisukohalt, et ta nagu ei pruugiks mind nagu puudutada, on ju jah, nagu sa ütlesid. Meesterahva elud on olnud juba varasest puberteedieast väga haige. Ja siis kuskil nii-öelda, nagu öeldakse, parimas mehe eas diskulav nelja, kolme viie-kuueaastaselt. Selgub, et muud võimalust enam ei ole, kui tuleb mõelda maksasiirdamise peale ehk siis doonorelundi peale. Aga mida see tähendab, see tähendab seda, et sa pead täielikult nii-öelda Randma kontrolli iseenda või oma organismi oma keha üle. Mida üks meesterahvas kindlasti väga ei taha teha. Ja samas lootma täielikult, eks ole, kellegi teise peale arstide peale ja lõpuks mõtlema ka selle peale kellelt sa saad selle organi, see ei ole ju lihtsalt mingisugune, ma ei tea, kunstlik veresoonejupp või, või südamestimulaatorist on kellegi teise organ kellelegi, teised saavad selle, kes on surnud ja kuidas siis sellega edasi elada. Ja samas on ka veel ju hirm operatsiooni eest, kui statistika ütleb, et üks viiendik uue maksa saanutest ei ela rohkem kui aasta. Nii et siin on väga mitmeid selliseid probleeme, millega on mina võin, ma arvan, sinagi pole elus kunagi kokku puutunud. Ja ometigi on see sellest kuidagi väga arusaadav ja puudutab Raamat eriti siis teine osa, kus on juba operatsioon toimunud, muutub just siniseks. Ütleme siis filosofeerimiseks elu üle või selle üle, mis on elus tähtis, kuigi toonitaksin, et siin ei olegi sellist filosofeerimist, ta on kirjutatud ikkagi niivõrd noh, lihtsalt ja arusaadavalt või kuidas sulle tundus? Ja see oli väga kergesti loetav raamat, kuigi see on 300 lehekülge paks, lugesime selle ühe päevaga läbi. Tõesti midagi rasket seal ei olnud. Nende minatuuride kohta David Wagner on ise öelnud ka, et need on nagu Wood 1001 öö muinasjutust kus me mäletame, et see resto pidi seal jutustama, igal õhtul välja mõtlema, et teda mitte ei hukatakse järgmisel päeval. Ja siis raamatu peategelane siin ka, kui ta haiglas lamab ja ootab operatsiooni või siis pärast juba operatsioonist taastudes. Et siis ta ka nagu vahest mõtleb mõne loo välja ja vahest meenutan mõnda lugu. Ja siis jutustab ka muidugi siis nende teiste palatikaaslaste lugusid. Ma usun, et iga inimene, kes on korragi haiglas olnud, sealt tuleb nii mõnigi asi ka selline tuttav ette, kuidas mõned inimesed käid, istuvad või ka siis mingisugused haigla rutiinid, mis on iseenesest ka päris absurdikoomika lähedased võivad olla nii et selles mõttes ka siin nagu jagub sellist huumorit ja toredaid portreid inimestest. Mainisin ka seda nii-öelda meditsiinilist külge või selliseid meditsiinilisi vahepalasid mis olid tõlkija seisukorrast kõige keerulisemad, tunnistan kohati nagu hiina keel hiina keelt kirjutatakse hieroglüüfides, nii et hieroglüüfid on küll igalühel oma tähenduses mõiste, aga neid nii-öelda grammatikalisti seoseid nende vahel kirja ei panda. Siis sa pead nagu aru saama, kuidas lause moodustub. Et minul oli praktiliselt sama töö nende meditsiiniliste lõikudega, otsisin mööda sõnaraamatuid ja, ja siis, kui olin sõna leidnud, siis püüdsin guugeldada, kuidas neid siis omavahel nagu kokku klapivad ja lause moodustavad, aga pärast siis kui sai meedikutele üle lugeda antud, siis leiti siiski loogiline. Aga ma arvan, et lugeja nendest ei peagi aru saama, sest eks kui me arsti juurde läheme, arst seletab midagi, mis protseduuri meiega tehakse või noh, ega arstid vaheti, seleta ka, aga kuidas seletaksid, ega siis me nendest ladinakeelsetest või kreekakeelsetest sõnadest tuletatud mõistetest ka suurt ei jaganud. Et need meditsiinilised lõigud on siin minu meelest eelkõige selleks, et võib-olla ülistada arstide tööd, seda, mida nad on võimelised tegema, mis on paatet ime. No aga need lõigud käisid ka autorile endale üle jõu, sest ta siin kuskil On joonealuses viites öelnud ka, et see see või teine lõik pärineb mingisugusest meditsiiniraamatust, et ta ei oleks päriselt ka ise ise nendega hakkama saanud. Sa mainisid neid lugusid, mida ta jutustab, et kohati läheb see raamat ju ka väga unenäoliseks, kui ta kirjeldab selliseid tugevate rahustite toime all kerkinud visioone ja viirastusi, siis see läheb ju kohati selliseks täitsa kummaliseks. Ja siis on meil siin näiteks ka tükk hulk luuletusi mis on üsna sellised morbiidsed, võib-olla, ütleme nii. Aga David Wagner on öelnud, et need on kõik tegelikult võetud kuskilt ajaleheteadetest on siis kuidas keegi mingi kuskil inimene on surma saanud ja siis tema lihtsalt on andnud neile sellise natukene luule vormi. Et need ei ole sugugi välja mõeldud, ükskõik kui absurdsed need tunduvad, lugedes. Ka peaks äkki mõne neist ette lugema, et ma vaatan siin ühte, mis nüüd on pigem selline jabur, mis ehk ehk kuulajates ei tekitanud tohutuid õudusvärinaid kapis oma surnud ema korterit tühjaks tehes leidis üks naine Viennas Lääne-Virginias teisipäeval magamistoa kapist üle mitmelina sisse mähitud tundmatu naise. Lagunenud laiba. Ja noh, see oli üks leebemaid minu meelest Juhiksin tähelepanu veel ühele vormilisele võttele siin raamatus nimelt küsiste esimene osa, lõpp läheb, see meespeategelane läheb operatsioonile. Sellele järgneb üks hall lehekülg siis selline, ütleme, piiririik või elu ja surma vahepeal, sest ega iga operatsioon ei pruugi lõppeda õnnelikult ja, või teiselt poolt mõtlema, et kus viibib inimene või tema mina, kui ta on koodi all. See on sinine, mingi hall, teadvustamata koht. Samas ta kirjeldab siin ka seda, mida väga paljud, kes on narkoosi all kirjeldanud, kirjeldab seda, ta näeb iseennast eemalt. Jah, et selline kahtlane hallus Siis Alile leheküljele järgneb valge puhas leht ja teine osa algabki siis nii-öelda puhtalt lehelt, et ta ärkab teatarkoosist ja on saanud endale uue elu tänu uuele elundile. Siinkohal võiks võib-olla mainida seda, et David Wagner on saanud selle oma teosega Saksamaal omamoodi siis elundidoonorluse see-eestkõnelejaks sest teema on järjest enam tõusnud seal tulipunkti ütleme niimoodi. Ja raske uskuda ka statistika ütleb näiteks teda, et ööpäevast, ehkki noh, kaheksa tunni tagant sureb keegi inimene selle tõttu, et ta ei ole saanud toonane elundit. Ja mis võiks veel olla parem nii-öelda reklaam sellele elundidoonorlusele kui selline oma kogemuse põhjal kirjutatud suurepärases keeles suurepäraselt väljendatud lugu. Ja näiteks mainis tänavu sai David Wagner selliste auhinna esimese auhinna, mis eesti keeles võib-olla natukene naljakas, ütleksin siis elundi vaderi auhind ehk saksa keeles on siis organ Braist tervishoiuministrit. See on siis just mõeldud inimesele, kes on teadvustanud elundidoonorluse vajadust mitte siis niivõrd meditsiinilisest aspektist, vaid pildi inimlikult. Ja võib-olla veel kokkuvõtteks ütleksin, et minu meelest on see sinine raamat, mis võiks pakkuda. Lase mõtlemisainet just oma teise poolega. Kus on siis mõtisklete selle üle, mis on nagu elus oluline, mida me tavaliselt noh, igapäevases elus ei mõtle? Ei, me ei pööra sellele tähelepanu, aga nüüd varsti on tulemas pikk pühade aeg, arvan, et võiks leida endale mõne sellise vaikse tunni ja ja seda raamatut lugeda ja mõtelda siis ka oma elu üle järele ja et selle üle, et kui meil Pole mingit surmahaigust, nii nagu siin raamatutegelasel oli ette, mis siis ikkagi on see, mille eest me võiksime elus tänulikud olla ja, ja võib-olla siis mõista ka paremini teiste elu, kellel ei ole nii hästi läinud. Jätkub kirjandussaade tõlkes leitud stuudios saatejuht Peeter Helme ja külalisena tõlkija Piret Pääsuke. Rääkisime just David Wagneri raamatust, elu on sinu 30-st tõlge ja sugugi mitte viimane, et siin meie ees laual on veel sinu kõige seni viimane ilmunud tõlge. Sul on kindlasti midagi praegu pooleli. Et aga meil on siin veel onne Fonkonooli, ei maa ega meri. Raamatu puhul mul kohe tekkis küsimus, et miks selline pealkiri, saksakeelne pealkiri on hoopis teine. Sellel oli saksa keeles just algul selline pealkiri, mis lant, niht meer. Ja, ja selle pealkirjaga mina hakkasin seda tõlki maaga saksa keelest ilmus suvel ja vahetult enne ilmumist pani siis kirjastus uue pealkirja Pern krunt leidis, et see on väga hea, väga no nii-öelda mitmeti mõistetav. Sest krunt on saksa keeles, ütleme põhinäiteks. Meie põhiaga samas ka põhjus eesti keeles ei ole siukest ühte ainukest dünamist, seda mitut tähendust väljendaks. Ja siis ta ei kirjastusele saksa kirjastusele öeldud, et me jätame selle nii-öelda kirjaniku esialgse pealkirja. Võib-olla sa räägid sellest raamatust ka mõne sõnaga. See on nüüd debüütteos ja Anne fon kanal on ka minu teada pseudonüümi Kürgi, ta kirjutab selle nime all ka artikleid, aga see selleks ta on ennem tegelenud tõlkimisega naisterahvas skandinaavia keeltest, Jaakko kirjastamisega. Aga see on jahtima debüütromaan ka nii-öelda tõuke või põhjuse selle kirjutamiseks andis talle parvlaev Estonia hukkumise, 20. aastapäev, mida tänavu tähistasime, seda laevahukku mainitakse siin ainult nii-öelda ühest telefonikõnest tegelikult, et ta ei ole sugugi mitte siis Estonia põhja minemisest romaan, vaid see on ühest mehest. Ta on rootslane. Ja siis mitmete, kuidas öelda, siis elupöörete tõttu satub elama ka Eestist. Nii et selles mõttes võiks ta eesti lugejale olla päris huvitav lugemine, kuidas üksteisest rahvusest kirjanik siis kirjeldab seda elu Eestis siin 90.-te aastate algul. Annefon kanal on ise paljuga On uurinud ajakirjandust ja kunagi ka Tallinnas käinud. Aga siin seda romaani esimest varianti lugesin siis kui ei olnud veel Saksamaalgi ilmunud siis ma leidsin siin ka mõningad väikesed niuksed, nii-öelda näpukat või, või arusaamatud kohad ja pidasin vajalikuks neitsist kirjanikule teada anda, et kui ta ikkagi tahab, et Eesti elu oleks nii-öelda eesti lugeja, Meie jaoks ka ikka usutav, et siis võiks need ära parandada. Näiteks ta oli siin koht siis kuste mehed, saar läheb Tallinnas kooli ja ta ütleb, et see koolimaja asus veel mõni tänaval. Selle peale ma ütlesin, et ei, ei Feldmanis ei ole nüüd küll ühtegi kooli, see asjaolu, et on lähikonnas, on kaks kooli, üks on Gonsiori tänaval ja teine tähendab Raua tänaval endiselt Gogoli tänaval. Ja siis ta ütles, et jah, et huvitav küll, et tema nagu vaatas linnaplaani, et talle tundus, et veel mõni tänaval ma ei, tõesti ei ole. Siis te ütlesite, hea küll, paneme siis niimoodi, et siis läheb sinna Gonsiori tänava kooli, hoidsin väga tore, aitäh, mina olen ka seal koolis käinud. Või siis oli. Ma olen selle kooliga veel üks selline ikkagi minu jaoks täiesti vastuvõetamatu lause, kui siis tütar ei tahtnud kooli minna, sellepärast et pidi koolivormi kandma. Ja koolivorm oli küll nagu mingisugune sunnitöölist tegitel. Ma vaidlesin ka kohe vastu, et mina olen pidanud, oli vormi kandma. Aga et esiteks me mitte selle värvuse pärast, mis muidugi ei olnud teatavasti Holl. Mina käisin sel ajal koolis koolisiniseid, seelikuid ja rohelise pluusid. Aga et me mitte värvuse pärast ei tahtnud kanda, vaid sellepärast, et kõik pidid ühtemoodi käima. Aga siis Ajal, kui, siis romaani tegevus toimub. Oliver, eriliselt kirev koolivorm, tüdrukutel olid sinise ja punaseruudulised seelikud ilusalt volditud seelikut, kärtssinised pluusid, nii et seda kohta hall öelda on ikkagi meie jaoks täiesti noh, ütleme nimetatud naeru, need klišeed, et tuleb üks lääne inimene, ütleb, et siin on elu väga hall. Nii et need kohatseitsis eesti keeles ära parandatud. Saksa keeles nad jäid paraku jah, aga saksa lugeja ei oska seda nii tähele panna. Aga kuidas sa selle raamatusse leidsid? Selle raamatu pakkus kirjastusele Varrak välja siis vastav saksa kirjastus, kus see ilmus. Nad arvasid, et see võiks meile huvi pakkuda, kuna jah, osa tegevust toimub Eestis. Aga kuidas üldse raamatuid leiad? Et enamasti kirjanduse kaudu? Ei, ma arvan, et umbes pooleks ikka jah, jah, tänapäeval on just niimoodi, et väga palju saadetakse kirjastustele, noh, ütleme siis saksa kirjastuse poolt Aile siis juba mitte ainult raamatuid, vaid ka faili enne ene raamatu ilmumist ja siis palutakse nagu hinnatavaid, kas pakub meie lugejale huvi näiteks? Aga leian ka muidugist? Miks ma küsisin selle kohta, kuidas neid leiad, on ju see, et Saksamaal ilmub tohutult palju raamatuid ja võib ka öelda, et nii-öelda selliseid asju, mis ka sealses kirjanduselus olulised, on ikkagi nii tohutult palju, et väga raske on mingisugust ülevaadet keltsa saada. Mul on õnnestunud paar korda käia, nagu ma ennemgi mainisin, möödunu kevadel käisin saksa kirjanduse tõlkijate nii-öelda kokkutulekul seminaril. Ja seal on tõesti nädal aega, on siis hästi, intensiivselt on meile esinema kirjanduskriitikud kirjanikud. Me käime mööda kirjastusi ja siis möödunud kevadel ka latsigi raamatumessi külastasime. Ja siis on looduka terve nii-öelda tõlkijate, kuidas siis öelda. Foorum ütleme nii, võib-olla kunstist saame omavahel vahetada mulje, et kui keegi jälle midagi tõlkima hakkab, statistika jälle hõiskab, et ma sain seda tõlkida, see on huvitav või põnev või millest räägib, et siis kahtlemata ka süda mööda liigub info. Aga vahel on ka täiesti ise näiteks tänavu Tower oma Berliinis olin ja sedasama David Wagneri elu tõlkisin jaga kirjanikuga, kohtusin vahepeal käisid muidugi ka raamatupoodides siis leidsin ühe kaasaegse austria kirjanik guugeldama, nüüd loodetavasti järgmisena tõlkima hakkan. No sa oled enne ka austria kirjandustest Daniel Glattaueri raamatut Kuidas nende otsa sattusin? See oli ka päris tore lugu täitsa juhuslikult nii-öelda. Et kõigepealt ma leidsin selle raamatu keegennort vint hea põhjatuule vastu siitsamast Tallinnast ühest raamatupoest praegusel ajal vist enam ühtegi saksakeelset raamatut kuskil paraku ei müüda, aga siis veel oli riiulitäis ja vaatasin, et oi kui tore isa omad ja rääkisin kõigepealt siis ühe oma tuttava kirjastajaga. Ja sellesse ka muidugi meeldistest raamat oli juba siis Austrias ja ka mujal Saksamaal ja mujalgi juba populaarseks saanud. Ja tema arvas, et oi, kindlasti võiksid meilgi välja anda, hakkas siis uurima, kas tahab neid kirjastus õigusi. Selgus, et ei, juba üks teine Eesti kirjastus soovib kanid õigusi saada ja kestis kahe kirjastuse vahel rebimine. Ja siis väiksem kirjastus, kus minu tuttav töötas, paraku kaotas. Ja näemine siis üks päev kirjastuste Varrak, kes selle lõpuks välja andis ja seal toimetada ja ma läksin mingi muu asja pärast õppis ja seal toimetaja äkki võtab tagantkätt riiulist, et kuule, siin on üks saksakeelne raamat. Äkki sa tahad seda lugeda? Tore pidi olema. Ja see on täpselt samas hea põhjatuule vastu. Nii satuste raamat minu kätte ja ma sain seda tõlkida. Ma olen lugenud Saksamaal saksa kirjanduskriitikast sellist noh, kas kurtmist või poleemikat sellele, et väidetavalt tänapäeva Austria kirjandus on järjest enam oma selliseid eripärasid kaotamas, kuna Austria kirjanikud tahavad kõik suurel Saksa turul konkureerida ja siis nad väidetavalt kasutavad järjest vähem Austriale iseloomulikke sõnu, mida tavaline sakslane ei pruugi mõista ja kirjutavad nii-öelda järjest igavamad keelt. Kas sul on ka selline mulje? No nüüd väga palju kahestab vanemate austria kirjandust, ei, ei tunne, et see on meil teatavasti mati sirkel sinasõber ja palju tõlkinud. Aga jah, niipalju kui ütleme nüüd kaasaegsete. Ma olen lugenud, ega tõesti seal väga palju sellist nii-öelda lokaalset eripära ei leia. Seda küll. Et jah, see võib-olla on omaette uurimise teema, kes rohkem keelega kokku puutuvad, et et kui palju seda nii-öelda kohalikku eripära veel jääb kirjandusse. Sest näiteks ka šveitsi saksa keel ja ka see ei tule kirjandusest välja. Ikkagi on nii-öelda oh, Touch on kirjanduse keel. Aga sa mainisid Mati Sirkrite seda, et tema eripära on su vanem Austria kirjandus, et kuidas üldse Eestis saksa kirjanduse tõlkijad omavahel läbi saavad, kes, kes teil on mingi tööjaotuse, kas te suhtlete regulaarselt, et ei hakkaks keegi kogemata kedagi dubleerima või näpaks kellegi lemmikautoritena? Raske öelda jah, eks me kohtume ikka tõlkijate seminaridel ja kirjanduse tõlkijate seminaridel, siis seal nii-öelda kohvile vestluses kuuleb aeg-ajalt, kes mida tõlgib, aga ega nüüd nii väga suurt konkurentsi minu meelest ei ole ikkagi. Sest eriti palju saksa kirjandust ei tõlgita. Et jah, kes on rohkem. Ma ei tunneta eriti seda konkurentsi, et tõesti, võib-olla kahel korral minu nii-öelda tõlkes ja elu jooksul on juhtunud niimoodi, et ma olen mõelnud, et oi, et seda raamatut tahaks tõlkida, aga siis ma avastan, et juba tõlgitakse. Aga mis teha? Jää peal teisi raamatuid ka, mida annab tõlkida. Mis sulle üldse nüüd viimasel ajal saksa kirjandusest silma on jäänud, kas on seal mingisuguseid, ma ei tea, trende või arenguid, mis tunduvad kuidagi domineerivat. Kas saab rääkida mingisugustest suundadest, kuhu seal asjad liiguvad mingitest teemadest äkki? Teemadena kahtlemata on ikka ja jälle Saksa ajalugu ja möödunud sajandi ajalugu, kui siin möödus, eks ole, 70 aastat natsionaalsotsialistliku partei võimul saamisest kahtlemata see on ikka veel teema. Nüüd tänavu möödus, eks ole, 25 aastat Berliini müüri langemisest, see on teema, mida ikka jälle käsitletakse. Ja kahtlemata on ka teema ja siis teed, väga palju tuleb Saksamaale immigrante teistest rahvustest. Sakslastelt võib-olla isegi seda nii palju ei kirjuta, aga on tekkinud terve hulk nooremaid inimesi, siis ütleme niimoodi, kes on omandanud saksa keele niivõrd hästi, et nad on võimelised selles kirjutama. Ja siis nüüd täiesti edukalt löövad läbi saksa kirjandusturul. Mulle meenub nendest üks, keda ka eesti keelde on tõlgitud, ma pean silmas siis Vladimir kaomineri kes ju õppis saksa keele ära alles Saksamaale minnes. Jah, just jah, ja nüüd kohe-kohe peaks eesti keeles ilmuma näiteks Katja Petrovskaja kes on siin kombeks, oleme käinud juba möödunud aastal, kui ma õieti mäletan, kes on õppinud ka näiteks Tartu Ülikoolis aga siis tema debüütromaan, teil hästi ester, võib-olla ester, see on ka väga populaarne praegu Saksamaal ja suvel, justkui ma seal olin siis sattusingi ühele üritusele kirjandusõhtule, kus ta siis oma romaani tutvuste ja see oli, no või oli see, ma ütleksin, et maja oli puupüsti rahvast täis ja pärastistel loomulikult müüdi ka raamatuid ja siis raamatumüüja oli ka täiesti hämmingus ja siis ma pole iial nii palju müünud sellistel üritustel raamatust, kui Katja Petrovskaja raamatutest osteti. Nii et jah, et see on võib-olla meie jaoks natukene kummastav või minugi jaoks, kes ma ikak olen saksa filoloog ja tahan ikkagi lugeda nii-öelda ehedat saksa kirjandust, et et tõesti nüüd on tänapäeval ilmunud, ütleme, viimase kümnekonna aasta jooksul. Neid autoreid, kelle emakeel ei ole saksa keel, vaid on olnud siis mingi slaavi keel näiteks või või ka ma ei tea, türgi keel, Kreeka keel ja nad on täiesti edukalt läbi löönud saksa kirjanduses. Aga millises keeles nad kirjutavad selles mõttes, kas saksa keel, milles nad kirjutavad sinu maitse jaoks kuidagi liiga lihtsakenesise. Ei, seda ei saa öelda, ma olen lugenud mingi kuus seitset-kaheksat teostajad olla sellist, et ei, ei, see on ikkagi korralik tähenduslik keel, võib-olla ta natukene kuidas siis öelda, steriilne. Aga noh, see on võib-olla siis ka lihtsalt autori eripära. Ma ei oska nii nii hästi hinnata või analüüsida. Aga kui sa mõnda raamatut tõlkima hakkad, et kui kui oluline, siis keel või stiil sinu jaoks on, et näiteks siinsamas Wagneri, millest me rääkisime, oli ju ka kohati vaja sõnade kõlaga mängida, sest ta ise seda teinud. Kas sellised asjad on sinu jaoks olulised, sellised huvitavad ülesanded või, või, ja, või on lugu tähtsam? Ja ei, kindlasti kindlasti on just autori stiil kõige tähtsam või selle tabamine ja selle edasiandmine sest lugusid on ju maailmas nii tohutult palju ja neid lihtsalt niisama mõne loo pärast. No ma ei tea, muidugi siin oli David Wagneri puhul see lugu kahtlemata erakordne, aga ütleme siis niisugune, võib-olla mingi tavalisem maitia romaan olgu ta siis krimiromaan või mingisugune tänapäevaelust jutustav romaan. Et minu jaoks on kahtlemata ikkagi kirjaniku stiil või see, kuidas see lugu on kirja pandud, esikohal. Ja enne tõlkima hakkamist. On jah, püüangi nii-öelda otsides siis kas kirjanik on ise mõnes intervjuus seletanud, kuidas ta nimelt on selle raamatu kirjutanud, miks ta just vormi või, või väljundi valinud või siis ka mingitest kirjandust kriitikatest leida, seda, mis toob esile Eestile antud teose stiili. Sinu tõlgitud on ikka Timur vermessi taon tagasi, millest meil oli küll kunagi teises raadiosaates loos on asju juttu. Aga siiski raamatu puhul ma kujutan ette stiili küsimus, stiili tabamine võis eriti keeruline olla, sest autor proovis ja seal sest Hitleri kõnemaneeri natukene parodeerivalt edasi anda. Minu meelest lahendasite selle väga edukalt ka, kuidas sa ennast valmistusid selleks, kas sa kuulasid Hitleri kõnesid näiteks? Eks neid ole kuuldudki, oh ei sa salata, väga palju just ka siis sellel aastal oli just see igasuguseid report tasuvaid dokumentaalfilme veel, nii et selle Hitleri kõne kuulmisega ei olnud mingisugust probleemi. Aga sellel raamatul me saime ka kaasa kõik tõlkijad, nii-öelda selle protokolli, mille oli koostanud autor ise ja seletanud kõiki neid tagamaasid, kust ta midagi võttis. Aga noh, muidugi, eks seal oli üht-teist-kolmandat. Ta oli vaja ise ka nuputada, sest autojuhid küll seletada kõikjale ka, eks ole, et mida ta mõelnud ühe või teise kaevaimimist mingi sõnamäng tähendab. Aga autor ise ei pea ju seda tõlkima konkreetsesse keelde ja teinekord on abi hoopis sellest, kui ma arutlen mõne teise ja kuigi see teine tõlkija ma ei tea, tegime näiteks kreeka keelde või itaalia keelde. Aga ometigi see võib mulle anda mingisuguse idee või tõuke, kuidas mina saan selle eesti keelde tõlkida. Et ma saan aru, et sulle meeldib tõlkimise ajal suhelda nii autori kui siis võimaluse korral sellesama raamatu teistesse keeltesse tõlkijatega. Sellepärast on hea tõlkida kaasaegset kirjandust. Et ei tulegi emmeks ma mõnda nii-öelda kadunud kirjanikkolenica tõlkinud ka ka viimastel aastatel ikkagi kaasaegset kirjandust. Mulle meenub veel seoses peagi läheneva aastavahetusega, et sinu tõlgitud on ju ka toomas hetke romaan isade armastus, mis sinna selline aastavahetuse lugu küll üsna morbiidne. Jabur, aga. Aga see on ju üks jutt, mis räägib sellest, kuidas aastavahetust veeta. Jah, see on isa ja tema tütre nii-öelda kokkusaamise lugu, isa ja ema on lahutatud ja tütar elab ema juures ja siis aastavahetust. Ta läheb veetma isaga. Aga ma ei ütleks, et see on morbiidne lugu, see on ikkagi ka üsnagi selline eluline lugu. Nojah, lihtsalt ta läheb kohati üsna süngeks seal et isa ja tütar ei saa kuigi hästi läbi ja kõik need seal õnneliku lõpuga lugu küll, aga, aga selleni olid nii palju sellist teineteisest möödarääkimist. Eks ta nii elus vahetevahel ongi, aga Toomas rikkega võtan, tuleb mul ka järgmine aasta kokkupuude nimelt tänavu sügisel Deutsche puhkPrice, mis seal nihukest siis Saksamaa nii-öelda mainekaid kirjandusauhindu, tema uus rom on difowen insel kuulus siis sinna finalistide hulka, tõsi küll, ta ei võitnud, seekord, aga oli laborite ja minul oli sellega senini isiklik elamus, suvel kui ma Berliinis olin, siis ma täiesti avastasin iseenda jaoks. Ore ongi olemas selline paabulindude saar keset Haaveli jõge. Ma ennem sellest midagi teadnud, aga siis ühel ilusal päeval ma sõitsin sinna ja sattusin täiesti vaimustusse sellest kunagisest ist preisi kuningate ja keisrite suvituspaigast. Sest siis mõtlesin, et nii tahaks kunagi veel tagasi saada ja sügisel leidsin ootama, seitse on sellest kirjutanud, romaani. Romaan on siis 19. sajandi peegeldus nii-öelda seal saarel kuidas siis luuakse tohutu eksootiliste taimede, eksootiliste loomade, nii-öelda väljapanekust siis kuningad ja keesid saavad neid imetlemas käia. Ja lõpuks siis muidugi paraku käiaksegi kalla algab tööstusajastu. Ja see kõik on siis nähtud ühe tegelikult elanud inimese silmade läbi, nimelt oli marjas draakoni pisikene kääbuskasvu naine, kes viidi sinna järele ja pidi olema siis niinimetatud lossipreili seal. Ja Toomas hetsi on öelnud, et ja 25 aastat tagasi avastas sellise fakti naiste tegelikust elust ei ole midagi täpsemalt teada, on ainult olemas tema haud, hauakivi, kus on siis öeldud, et ta on olnud lusti preili. Ja siis hetk on aastaid nagu kandnud seda nii-öelda mõtet iseendas. Ta tahaks kunagi sellest kirjutada. Ja nüüd siis sügisel sai see romaan valmis ja praegu vaat nii-öelda läbirääkimised kirjastuse poolt, et saaks seda eesti keelde tõlkida ja ma loodan, et ma siis kohtun sele paabulinnust Aarega kirjandusliku teel veel. Väga loodan, et see raamat eesti keeles ilmutust kõlab küll päris põnevalt. Ka Jaanusele Piret Pääsuke siia saatesse tulemast. Mina olen Peeter Helme ja sellega lõpeb tõlkes leitud, aga saadet jääb lõpetama üks soovilaul, Piret Vilja, sa juhatad sellega sisse. See on vist päris ammune saksa rokileedi Neena laul, Vunder, kes seen imed juhtuvad. Ja sellega ma mõtlen just David Wagneri raamatu elu peale. Sesteet David Wagner sai seda raamatut kirjutada, on ka omamoodi ime. Aitäh. Head Niina kuulamist ja oleme eetris taas kahe nädala pärast.