Tere korraks vaid on taas eetris ja kutsub teid meenutama 1960.-te ja seitsmekümnendatel taastate levimuusikat ehk estraadilaulu hiilgeaega. On lauljaid, kes säravad ka siis, kui nad on lavalt eemal olnud pikki aastakümneid. Nad on end meie teadvusesse nii sügavalt kinnistanud, et kohe, kui kuskilt mõnd vanaviisijuppi kuulanud tuleb hinge mõnus äratundmine. Üks selline laulja oli Jaak Joala ja teda tänases saates meenutame. Silmi. Oli. Silmis. 1974. aastal meenutas Jaak Joala muusika juurde jõudmist nii. Mina olin paipoiss musterlaps õlgadeni valgete inglilokkidega, vaikne sõnakuulelik. Vanemad harjusid kuulma kiidusõnu nii lasteaias kui ka algklassides. Muidugi pandi mind ka klaveritundi, sest muusika oli kodus iseendastmõistetav. Ta kuulus nii-öelda olmesse. Ikka mängis keegi klaverit, kuulati plaate, räägiti uutest teostest. Sõnakuulelikult magasin kolme aastasena, vanaema süles, sümfooniakontserdil isegi taldrikute Fortissimo Ivan Sessaanini Poloneesis ei seganud mind. Järgmistel kontsertidel, aga enam ei maganud ja kodus vilistasin Mozarti hiljem Šostakovitši sümfooniat teemasid. Seda mitte vanemate rõõmuks, vaid lihtsalt jäid meelde. Estraadimuusikat Meil ei kuulatud ja ka minul polnud veel selle vastu mingit huvi. Aja jooksul hakkas pikne leplikkus emale aga suurt muret tegema. Ta meenutab õnnelikku olevana seda, millal nägi mind juhuslikult läbi akna kaklemas. Et samal ajal ka kolmed tunnistusele ilmusid, oli muidugi asja väike lisand. Mis oli muusika mulle lapse aastatel, sellele ma ei mõelnudki, ta kuulus lihtsalt kodu ja ümbritseva juurde vaid korraks leida mulle pähe lühikese, ent tormilise armumisena. Seda siis Robertino Loretisse. Avastasin seni ebahuvitavana näinud magusate viiside võlu, kui neid nii ilusti kõvasti ja kõrgelt lauldi. Üksi kodus mõni proovisingi ilusti kõvasti kõrge häälega kuulis, laulsin ikka viisakalt ja vaikselt laul laulma hakkasin küll sellepärast, et ansamblis oli laulmine ette nähtud vahel ka üksi, nii salgas. Söö jumala sul soojust ja udusilmale sul palju särab seal ka. Walesi röövile. See vades Looma. Mis tule tea, igatses tundma nüüd endast. Silmades sul on juba ju aastaid, las ta silmades on palju ja mille. See. Ei ole teema. See valesi. Ruumist tule. Meis halva, kui hea see. See. Tulgu, mis tuleb Selline. 1976. aastal vestles Edgar Selver saates muusikaline tund Jaak Joalaga. Kodus oli mul võrdlemisi, et kuna mul emal ise muusikaliteratuuri õpetaja ja meil oli väga palju plaate kodus ainult klassikalist muusikat, siis seda sai nagu kogu aeg kuulatud. Ai mul küll, et ma olin juba nii kusagil esimestes klassides plaadi järgi aidast aarid järgi elanud radalalise romansi. Seal veel mõningaid asju. Päris algusraadios televisioonis oli, 66 oli nagu alguses, kui nüüd vaest raadiost tulevad mõned lood, mis on sellel ajal lindistatud siis on päris lõbus kuulata, ema eitavalt ei suhtunud kergesse muusikasse. Aga ma ei usu, et nad need eriti tõsiselt seda kerget muusikat alguses võltsida. Siis kui nad juba aru said, et poiss nagu metsa poole minema, siis see oli vist juba hilja, siis nagu enam ei saanud selle asja juurest ära kiskuda. See asi hakkas siis kuskil paaris peale kindlasti, eks nelja 15 aastased umbes samal ajal jõudsid meieni. Viitasite esimesed lood, võib-olla see siis oli ka omamoodi määravaks, sest selle nii-öelda uue muusika suunatulek kergesse muusikasse on kindlasti siis muidugi käis poiss emale vihale, et ostku kitarr või juba enne ole seda luksust ei olnud need isetehtud esimesed pillid ise saetud, klopsid vineerist ja siis sai poest ostetud seal mingid habemeajamis, masinad olid, nendele sai siis magnetid sisse pandud, ei, jäädki päris ilusti, kas see pill on alles? Vot ei tea, aga ma olen täiesti otsin, võib-olla leian isegi üles kasvaksid kodust. Ega seda ei maksagi vist päris vale heita. Ikka kunagi valel päevil väga hea vaadates paistavad kindlasti naele, kunagi. Alguses sai mängitud koolipidudel igasugustes pisikestes ansamblites siis ühe terve suve Kloogal, rannas, vist ühes väikses klubis. Siis siis ma sattusin alles kokku selliste poistega nagu Olav Ehala, Mati Tibar, see oli siis juba ansambel kristallid, kuna ma siis oli muusikakoolis esimesel korrusel, kuna mõtlesin flööti, siis sellel ajal oli väga moes selline ansambel. Seal oli üks väheseid ansamblit, kes oli flööt sees. Siis mina läksin ansamblisse nagu flöödimängija, kõik need pillimängija laulmine, see tuli nagu hiljem juurde. Kõige hullem on see, et nagu mingit kindlat päeva plaanis kunagi teha, sest iga päev midagi toimub vahest hommikul kell 10, vahest õhtul kell 10 või suurem osa lindistamisel veel tegelikult öösel hakkavad peale kusagil peale kella kaht Eestis, kui soovitud Pilimaid vabadam stuudio on vaba siis nii, tavaliselt läheb ikka hommikul kella nelja-viieni, kuidas relvastada, ja selline, mis on aastate jooksul juba. Ei ole ise statistikat pidanud, kui palju 10 aasta jooksul olete laule läbi võtnud, need valenti lauldud, kas siis fonoteeki ühekordseks kasutamiseks? Need vist peaks juba kusagil hakkama, 200 täitsa. Jaa, Taulato. Vast alles siis, kui ta Muusika läheb kogu aeg järjest keerulisemaks, keerulisemaks ja publiku hulk väheneb pidevalt, kes seda muusikat mõista või tarbe, ütleme selline muusika nagu rokkmuusika ja popmuusika tõsisem pool see viib kindlasti selleni välja, et lõpuks teevad need pillimetsad muusikat ainult mingi teatud kitsale ringkonnale mingid teatud piirid, kus ta võib-olla jõuame ringiga tagasi selle juurde kus ta on alguse saanud näiteks üks selline päris omalaadne näide temisel usus, kes küll nüüd enam ei ole nii Aarne ka minu meelest ta lõi just tänu sellele, et tema viisid olid ääretult meloodiliselt lihtsad ja harmoonia täpselt samad. Endale meeldib ka rohkem lihtne Vi ja mitte komplitseeritud vormid. Minagi oma kodus mingit muusikat kuulan, siis on nad ikka põhiliselt neegritel džässi, kuulan hea meelega. Muidugi mitte vanad raditsionaalsed, mida meil siiamaani on haritud nimetamine, sest et see on see õige sees, aga juba sõdades sind nii nagu teda praegu tehakse. Püüan endal kodus olid alati sellised plaadid, mis on nagu minu jaoks kõige paremad endale meeldivad ja kust ma saan võib-olla ise kõige rohkem materjali, mitte nagu jäljendamiseks, aga et see on siis nüüd see muusika, mida mina võtan puhta kullana. Omad lemmikud on aastate jooksul päris mitmed. Üks on kindlasti hose. Under Stevie Wonder on alles need mõni aasta tagasi uuesti tõusnud nagu maailma edetabeli tippu. Mina mäletan teda juba kusagil 65.-st aastast, kui talle juba ennustati 10 aastat ette temast oleviks. Ise ta laulab oma laule väga meeldivalt, kindlasti ka alla Pugatšova, tema on minu meelest alles oma lauljatee Eesti alguse. Ja võib veel väga palju toredat ära teha. Tõnis Mägi. Minu meelest on meil meeslauljatest odavamaid just ainulaadne, eks hiljem sellest heeliumi show'le. Minule omale on see stiil ka nagu hingelähedasem. Arvestada ka sellega, et muusikat ei tehta mitte iseendale ega publikule. Ma püüan seda ikka mingil määral arvestada, kuigi ma ütlen ausalt, mitte eriti. Mulle ei meeldi näiteks üldse selline asi, et ma teadlikult teen ühe laulu, mis peab minema kuuliks. Et mul on olemas enne selle laulu tegemist juba sajaprotsendiline garantii. Rahvas võtab sellepärast jah, kuid ega ta vist niisugust ei taha esitada, millest on teada, et see absoluutselt ei lähe publikusse, vaevalt et keegi seda tahab. Praegu tuleb värsket materjali meie heliloojate sulest palju juurde. Mulle tundub, et praegu meie majja see juurde voolab nagu lakanud. Ja ma olen sellega täiesti nõus meie kergemuusikaks tugisammas oli ikkagi Arne Oit ja paistab, et peale teda on see asi nagu hakanud välja surema või laabuma. Ei ole meil enam toodet, mis piitsad kuivas kokku ka lihtsalt tänu sellele, et tellivad, võib olla, kas nad kirjutasid ennast tühjaks või vanemad erinevad, kindlasti ei tohi neile pahaks panna, et nad tahes tahtmata nad ei jõua lihtsalt võimelised ajaga kaasas käima, kuna see muusika, mida me praegu teeme noorte muusika, noored peaksid ise tegema. Aga samal ajal ei ole meil selliseid heliloojaid, noori, kes võiks professionaalide selle asjaga tõsiselt tegeleks või kes sellega täiesti jõukohaselt. Kas te ise olete ka proovinud nende lauluga, paljud lauljad on sellega jõudu katsunud? Proovinud, aga noh, midagi sellist valmis ei ole veel teinud, ma arvan, et ma isegi lähemal ajal veel ei proovi, aga edaspidi kindlasti. Tõnis Mägi on üles astunud ja ka Marju Kuut ja minu meelest mõlemad Maria edukalt nende isetegevuslike ansamblite Claude suuremat olnud mitte kõik on ka päris niukseid. Helgeid momente nende hulgas suurem osa ikkagi ei küüni minu meelest sellele tasemele, mis oleks vaja, et see on nagu surnud ringi. Kindlasti olema ka samasugusele võtta, siis see on jällegi muusika, mida peavad noored ise tegema ja minu meelest eelmine põlvkond nagu ei saa siin palju kaasa öelda, mismoodi seda muusikat peaks tegema, nii et seda on väga raske kusagil kellelegi lõpetada. Noh, minu unistus on üldse, et saada endale number, millega ma pidevalt tööd teen ja see on siis vahend, millega ma saan ennast väljendada, pidevalt töötada ainult inimestega kõige rohkem. Võib-olla häirib see, et peab töötama nii siin kui seal ja mitte kindlate koosseisudega. Siis tahes tahtmata tekib selline närviline õhkkond ja täiesti loomulikult igast asjast ei saa tulla välja täpselt nii hea nagu ei peaks olema. Häid laule võib laulda elu lõpuni, siis on veel muidugi suuremas poole, mida just praegu nimetatakse poplav mis tulevad ja lähevad näiteks palju laule, olen, mida keegi võib-olla ei tule enam meeldegi, mis olid kas või aasta tagasi kõige populaarsemad lood, mida Lauli selles mõttes iga nurga peal igal pool. Milline on teil praegu repertuaaris niisugune laul, milleta ei tahaks kontserti anda? Selliseks lauluks on kindlasti Aarne Oidi suve palju koordide, seda suve Lätist umbes pluss-miinus 100 võib eksida. Ei kujuta üldse ette, no kindlasti. Nüüd juba vastased lugu 1000 kindlasti või 1500 midagi sellist väga suure. Ja kui te mainisite, et on niisugust laule, mida need elu lõpuni esitada, siis kas see on üks nendest ja kindlasti on seda publikut õppe alati väga hästi vastu ja kui ma kusagil seda laulu ei laula, siis kindlasti see on laul number üks, mida alati soovitakse kuulda. Luuletustes Leisi kohetkonnad, Surematu öödunovo silmi joonistatud kus tuhas Need ööd on alati, kui kus leegiks kuumene, voodiga otsuste ja on palju luuletustes helise, vaid miks elus harva kohtab. Pääsmeid hoiaks kui rekka keelatud on see. Need on, eks näis, tahaks rääkida vaikiva malli luuletustest igavese miks elus. Nüüd on hea meel öelda tere ühele mehele, kelle häält te kõik teate, kelle nägu võib-olla alati tuttav ei tule. Toomas Lasmann, tere tulemast saatesse. Tere, Toomas Lasmann, sina oled praegu tuntud igasuguste filmide pealelugejana, ometi horoskoobis tegid ka sina kaasa, mis asjapulk see seal oli? Horoskoop oli siis selline saade, mida võib-olla noored juba Ethan paljudki ei mäleta, aga mina olin seal selline asjapulk, kui režissööri. Hästi. Tähendab see mees, kelle käes olid need puldi mikserit, kus vahetati plaane ja siis minu käe alt tulid lauljad eetrisse ja, ja vastavalt siis tuli suur plaan ja ja stuudio üldplaan, vot see oli minut. Kui nüüd mõelda, siis äsja on saanud 46 aastat sellest, kui horoskoobi esimene saade eetrisse läks. See on pikk aeg. Tulevad saated on eetris ära, unustatakse ära. Mis selle horoskoobi nii eriliseks tegi. Tõesti, 46 aasta pärast seda mäletatakse, öeldakse horoskoop. Esimesena ei meenu alati need tähed. Horoskoobi saade meelest. Ma ei oska isegi täpselt öelda, mis teda selliseks tegi, et ta nii kaua püsis. Aga kuna siin said inimesed kaasa hääletada nagu mängida ja valida neid paremaid lugusid, kuna igas saates oli seitse lugu ja nendest viis pääses edasi, kaks langes välja, tulid jälle kaks uut lugu. Tõsi küll, oli ka niisuguseid juhuseid, kus näiteks lõppenud päevad, mida laulis Helgi Sallo, jooksis vist kuskil mitu kuud, nii et mitte üks lugu ei suutnud teda sealt esimeselt kohalt kõigutada. Jälle oli tema esimene. Aga, aga Ta on niisugune eriline saade. Võib-olla sellepärast, et seal olid koos nagu tolle aja kõige niisugused tõelised tuntumad lauljad. Ja ta oli niisugune väljund, mille sarnast ei olnud Eesti Televisioonis vist ei enne ega, ega ausalt öeldes ei ole ka olnud. Pisaraid. Mõõta ta hüppasin, siis. Nägin mu elust Eesti. Pole ka kaugelt iga. Siin esimeses saates meil meenutasin seda, kuidas alguses võib-olla ei osatudki seda horoskoopi kuidagi vastu võtta. Meil on alles telekava, mis reklaamib seda saadet hästi napilt umbes, et alustab estraadistuudio uus saade. Horoskoop pole tähtede seisuga siin midagi pistmist. Et esimeses saates horoskoobi eel needsamad toimetad, head saatejuhid, meeskond, kas te oskasite näha, et selles horoskoobis tuleb selline hitt? Mida tõesti pärast meenutatakse sellise sooja sõnaga ja need laulud elavad? Ilmselt igavesti seda ette näha muidugi oli, oli võimatu, aga aga mida, mida me tundsime muide juba esimestel töönädalatel või kuudel, et meil oli sattunud kokku väga hea punt, tähendab tegijad kõik alates siis saatejuhist, eks ole. Andres, vihademe oma prillidega ja oma tekstidega, kui, kui kõik ülejäänud Elmo lööve, režissöör, Kustas kikerpuu, mina siis assistent ja Peeter Peetsalu režissööri abi. Ja see meeskond oli, oli kuidagi, me hoidsime kokku ja me tundsime, et, et midagi siit tuleb. Mis ilmselt on väga-väga huvitav, mis jääb ja võib-olla, aga seda tollal muidugi ei osanud ette näha, et ta nii populaarne. No see edu ei lasknud ennast kaua oodata juba järgmine teleleht, siis ehk siis horoskoop oli ju kaks korda kuus eetris järgnev teleleht enne teist saadet juba kuulutasid, kirju tuli nii palju, et selle laulude edetabeli me saame öelda, olles eetris välja sellepärast, et lihtsalt ei jõua seda enne kokku panna. Kui palju neid kyll tulime, oleme näinud pilte, kus on tõesti suured kotiga neid kirju toodud siiasamma stuudiopõrandale kallatud, palju neid umbes oli siis kokku ühe saate kohta. Tähendab, ma ei oska arvunid öelda, seda, seda ma ei tea, visuaalselt, aga neid oli, neid oli ikka tõesti kuhjade viisi muidugi, sest et selle lugemisega oli suur suur probleemsest. Et neid tuli nii meeletult palju, et näiteks siin noh, praegu on ta Gonsiori, tähendab see oli siis oli tal Lomonossovi tänav siis oli veel niimoodi, et sidejaoskond keeldus, keeldus neid kirju vastu võtmast, ütles, et andke meile ja anti kolm töökohta juurde, kolm inimest võitis seal tööle, kes sorteerisid, neid kirju sellest oli ikka vähe. Siis me leidsime sellise, tulime selle mõtte peale, et 20 esimeses keskkoolis kutsusime noored tüdrukud koolilapsed pärast tunde toimetusse kirju sorteerima ja, ja tõesti, neid tuli kottide viisi. Numbriliselt ma tõesti ei oska öelda, aga aga, aga kuna sinule veel üks, mis neid numbreid ilmselt väga kõrgele paisutas, oli see, et et ju ühel vana-aasta õhtul ma ei mäleta, mis aastal see oli, loositi ju kirjasaatjate vahel välja Motoroller auhind missugune aeg ja, ja, ja eks Rolls, eriti pärast. Ma ei usu, sellepärast nende kirju nüüd nii palju juurde tuli, aga, aga, aga see oli jälle omaette sündmus, ta oli otse-eetris vana-aasta õhtul ja ja rolleri loosimine, noh kõik see. Ja eks need kirjad oli muidugi rahvast trahvle meeldis kirjutada. Jälgi mind. Nii. Kas on ikka endine? Mis neist kirjadest sai, mis ja kuhjadega toodi? Neid oli tohutult palju, tänaseks alles on neid üks pisike kastidesse minul kodus praegu, mis ülejäänud, eks nendega oli niimoodi, et nad. Et ära, aga, aga, aga siis mina vaatasin, et kuna ma elasin Tallinna kesklinnas, ei olnud, ei olnud väga-väga-väga kaugele, ma vedasin endale koju üsna pakid, mis olid juba kõik ammu ära loositud, saadetest läbi käinud ja, ja oma sealhulgas said mingisuguse auhinna või saanud ja, ja siis tapitseerisin sellega riidekappe. Ja, ja päris huvitav oli, seal olid väga uhkeid kaarte ei olnud. Ma, ma olen küll Tallinnast ära kolinud, aga, aga ma ma usun, et need on vist siiamaani alles. Lugesid ka, mis sinna kirja pandi või mõni oli sisukam ka, kui lihtsalt, et soovin, et järgmises saates oleks Tiiu Variku roosiaed ja Helgi Sallo lõppenud päev. Seal olid, tavaliselt oli küll loo pealkiri ja, ja see olid nende lemmiklugu, eks ole, palju lihtsalt lisa kommentaar eriti minu mäletamist pidi ei olnud, aga oli kindlasti. Aga, aga noh, tähendab palju jõudsime lugeda, sest meil tulin pake madude ladusime, toimetuse laud oli neid pakke täis ja siis lõpuks me vaatasime, et kuidas me need numbrid kokku loeme, ei jõua ja siis kiker vul tuli väga hea mõte. Me võitsime, joonlauajoonlauaga mõõtsime, vot lõppenud. Nad on 50 sentimeetrit back ja, ja ütleme seal korraks way hobiga on seal kuskil 35 sentimeetrit ja siis umbes arvutasime ära, palju seal kirju mahub siis vihale mitmes viimasel hetkel siis vaadates, et vot oli umbes 10700 kirja või, või 40000 kirja või noh, midagi taolist, selle kohta võib öelda, et umbes täpselt sellepärast et no ükshaaval neid kirjelduses keegi kokku lugenud tähendab olgu see siis lugesime, aga pärast ta läks juba nii üle pea, et lihtsalt oli võimatu lugeda ja, aga tegelikult andis täpselt samasuguse tulemuseni, et kui sa panid need kaardid, mis oli esimene koht oli lõppenud, on päevad või panid teise laulu esimese selle paki kokku siis joonlauaga mõõtesse kõrgus tuli ikka õige vahekord oli ikka samalid selles mõttes lausmängijaga, meie pettus siin ei olnud. Rannakivikoduna. Võõrsil. Me. Kuidas sulle tundub needsamadlauljad, kes enne horoskoopi kuigi tuntud ei olnud, Helgi Sallo näiteks Els Himma samamoodi nad laulsid küll neid nii hästi ikkagi teatud, kui palju seesama horoskoop nende laulja Teele tuult tiibadesse andis. Eks kindlasti, eks kindlasti see on, see on ikka niimoodi, sest televisioon ongi ongi kord juba selline kas neetud või, või meeldiv süsteem, et, et ta teeb, teeb inimese tuntumaks, kui ta tegelikult võib-olla ongi ja, ja kuidas näiteks enne oli, see on, see on paratamatu ja kindlus tantsitud. Nendesamade horoskoobi laulude kohta on sinna muusikainimesed siitsamast telemajast öelnud, et kui sa vaatad horoskoobi laule, siis ühtegi halba laulu seal ei olnud. Kustas kiker, kui ilmselgelt juba eos välistas kõik sellised, mis ei oleks hitiks saanud. Millised olid sinu mälestuste mööda need kõige-kõige popimad laulud siin saates, mis kõige kaugemale jõudsid? No ilmselt need lood, mis ka tegelikult seal esimeses tabelipooles pidevalt figureerisid, noh, võtame näiteks Helgi Sallo lõppenud on päevad, on selge, selge looja Kalju, terasmaa dueti Sulle kõik, nüüd ütlen mis oli eraldi pärast filmitud, sellest on film alles ja kust neid pandi, neid pandi juba orosku peal paari, sest et sõrmused olid laua peal ja, ja noh, muidugi see oli lihtsalt lavastatud. Aga see oli üks niisugune variant, et kas tõesti sallu käib terasmaaga see, see kõlakas käis ikka linna peal päris päris kapitaalselt. Uno Loop laulis see väike neiu korraks vaid siis Kalju terasmaa laulis. Õnnesoovid. Mul metsas väike maja siis näiteks Heidy Tamme pühapäev, meie kaks. Sellised tuntud lood, Jaak Joala muidugi ka tuli oma hoidi suveööga sellesse horoskoopi ja Toivo Nikopensius, Ahti Nurmis, Paul Allik laulis Mustamäe valssi. Toomas Jõesaart. Ma juba vist mainisin urjala jaaniöö ja mul meeles veel ja on kusagil toomas jõe seal laulud. Saagi. Süügavalsinud. Saadi. Jaak Joalast tahaks natuke rohkem rääkida ka temalt midagi ise küsida ju ei saa, paraku. Jaak Joala oli ju Mati Talviku saates kanal 13 ka, mis oli selline võib-olla veel läänemeelsem, kui see horoskoop oli. Põrutas moega, põrutas nende kõige mõele öögatuslikumate lauludega Talicine noorte silmis iidol, kui ta horoskoopi tuli, millel oli sellist keskealist pisut vanemat vaatajaskonda ka rohkem. Kas Joala võetisel sellise noore poisina ikka omaks ka? Jah? Või õieti küll võrdlemisi kiiresti, sest et tema omasele meeletu siiruse ja meeletu, niisuguse välise, selles mõttes noh, niisugusi, meeldivusega ja oma noh väga väga muusikaalsusega lõi kohe ja, ja ma usun, et, et ega meil Ta nagu öeldakse vanemas seltskonnas olijate suhtes ei, ei suhtunud temasse keegi halvasti. Nii palju, kui mina mäletan, aga, aga, aga ma täpselt aeg on teinud oma töö, et kõik on juba paljud asjad Nad on ununenud. Te olite toona kõik sellised noored mehed siin saite horoskoobi hakkama, mis tõesti esimeste saadete järel juba püstitasin rekordeid. Seda kinnitab see kirjade hulk, mis saadeti vaatajaskond, eks pärast seda saadet või selle saate ajal, kuidas teil siin majas kolleegid telemajas otsa vaatasid, kes vaadati sellise alt üles pilguga ka või et vaata, millega poisid, hakkame nüüd sõitma. Ei no see oli niisugune, vaadati väga sõbralikult, öeldi, et ikka peate vastu vees aga, aga sest, et kõik said aru, milline, milline tegelikult seal töökoormus oli, päris suur, ega see ei olnud niisama lihtne ja siin oli ja kuna oli lugu selles, et tol ajal praegu on ju väga lihtne teha vaata kus sa võid salvestada ja võtta iga sõna tagasi. Ma komistan siin ühe vastusega, sa lõikad selle välja, eks ole, aga siis horoskoopi me tegime niimoodi, et laulud, muusika oli küll täiesti lindistatud, lauljad ei laulnud otsesaates ega otse õhtul eetris, eks ole. Vait, laulsid ikka lindi pealt, aga salvestatud saateid ei jäänud kahjuks alles. Et kuna tollal oli meil Eesti Televisioonis oli ikka väga suur lindi põud ja kuna leiti, et ei tea, kas sellel saatel nüüd nii suurt tulevikku Tartust on selles mõttes, et kas me ikka hakkame alles hoidma ja siis oligi niimoodi, et et saade läks eetrisse, tulid kirjad, tegime järjekorra ära ja salvestasime järgmine järgmise vaata juba samale lindile jättes alles ainult need võitjad, lood või selle loo, mis siis, mis siis edasipääs. Korraks vaid on selleks korraks lõppenud. Saate panid kokku Silver Kuusik ja Vivika Ludvig sel laulumine, oi see luuletasin, laul sai nii, et pole armuvalus. Minu laulul pole viiski suurem asi ja ma ise pole üldse laulume. Hilist pole loorbereid ja pole amet lihtne on sisse suurt ei too osta, naasta pärast sääreväristajatega, siis kui aasta jooksul tilkagi ju. Kuid veelgi maailma selle lauluda mul naasta pärast sääre mul seljakoti Lotis parmu, keeran vänta, siis sõidan, kuhu vaja. Kuulilauljaga kyljes. Ja olen ma kui meeldiv maolöök, silma, selle laulud. Mul on aasta pärast sääreväristajatega mul selja toitlejad, otsis Farmu keeranud anda, siis sõidan, kuhu vaja, kuulil, laulja, kaabu, kyljes, kooli, lauljad, haabumine, sinililla.