Tere hommikust ja ilusat teist advendi püharaile kõikidele. Täna seitsmes detsember ja eile kuuendal jõulukuu päeval tähistas Soome Vabariik oma sünnipäeva. Sel puhul aga mitte ainult on jutu saatel külas Soome saatkonna pressi ja kultuurinõunik Marjo Näki, tere hommikust. Maria. Tere hommikust. Mina olen Margit Kilumets. Kas teie jaoks armsad soomlased, on vabariigi sünnipäev ka alati seotud sellise piduliku vastuvõtu ja kontserdiga? Jah, ja veel kontserti ei ole, et see eelmine aasta meil oli Tamperes pidulikke Kontsert tänu sellele, et presidendiloss oli remondi all, oli renoveerimisel, aga nüüd see avati eile õhtul või noh, see oli see esimene iseseisvuspäev jälle. Ja president Niinistö oma abikaasa proua ja nii haugi, aga võttis vastu sadu külalisi, kes on nüüd möödunud aasta kuidagi välja paistnud. Aga jah, see on väga pidulik päev ja, ja see on ka selline vaikuse päev, teatud mõttes, et seal on rõõm, on juures, aga, aga samas on, see on selline aeg, millal me meenutame sõdade ohvreid, meie kangelaslike kujusid, tundmatut sõdurit, vaatame telekast, et seal on selline suur isa maalsus ja, ja, ja, ja pidulik pühendumine juures. Teie ajakirjand Ta ei vaidle selle üle, et nüüd, kui on rasked ajad ja majandusel ei lähe enam nii hästi, et äkki peaks kokku hoidma ja mitte nii rikkalikult pidutsema ja vastuvõtu korraldama, raiskama selle peale lihtsalt nagu palju raha. Ikka seal on sellised sora hääled nagu soomlane ütleks, et et seal on alati selline andi andei vastuvõtuliikumine, kes saab, sai kokku ka eile, et alati seal need nii-öelda anarhistid või mida iganes soovivad ennast nagu kasutada millest nime. Ja siis on ka selline nagu vaesemate inimeste vastu võtta, aga see on, see on tegelikult selline abistamise asi. Kudusin eelmisel nädalal või oli see juba üle-eelmisel nädalal Eesti televisioonist Joonas Hellerma intervjuud Jüri Rein verega kes ütles soomlaste kohta väga ilusasti, ta on pikalt Soomes elanud, ise ka ja tunneb neid päris hästi. Ma arvan, et soomlaste ja eestlaste üks põhilisi erinevusi on see, et soomlased oskavad siis, kui tõesti raske on ikkagi kokku hoida. Aga eestlased, kui läheb väga raskeks on ikka kenasti karvupidi koos ja õelutsevad ja läheb ikka vanaviisi edasi. Kas sina tunnetad ja mõistad nüüd, kui sa tunned soomlasi, eestlasi peaaegu ühtviisi hästi samamoodi? Absoluutselt. Ja ma püüdsin seda kuidagi sõnastada, mina ei suutnud, ma rääkisin sellest nähtusest oma sõbrannale kes on minu selline nagu tarkuse hääl, soomlanna nimega taina. Ja tema rääkis mulle seda, et mõtles pisut ja siis ta ütles, et äkki ongi tegemist sellega, et kui rahval on olnud rasked ajad, et need rasked ajad kunagi on õpetanud meile selle käitumismustri ja soomlastele, kuna meil on olnud ka neid igasuguseid. Ta sisemisi lahkarvamusi meil oli päris kõva, siis sa seda 18, mis jagas meie meie rahva tõepoolest nii-öelda punastes ja valgete, eks. Aga aga siiski, me suutsime leida sellise ühise jooned, kuidas nagu hakata oma riiki üles ehitama, siis me pidasime kaks või või pidasime või hoidsime koos kahes sõjas nagu venelaste vastu. Et see on kindlasti see, et ta, et isegi kui me kadestame teineteist või, või räägime sellisest olime hästi kriitiliselt teineteise suhtes, et siis kui läheb väga raskeks, siis mingi hetk nagu leiame teineteise ja hoiamegi nagu koos ja teeme neid kompromisse otsima seda konsensust. Ja võib-olla Eestil on ka jälle seal, kui raske aeg on olnud selline pikk poole sajandi pikkune nõukogude aeg, et see ongi, et kuidas siis hakkama saad ja siis oligi nende teravate küünarnukk kudega ja sellise nagu isikliku mõtlemisega, mis on iseenesest väga lahe, et kui, kui vaadata seda nüüd tänase päeva kontekstis, et soomlased võivad olla nagu sellised pisut aeglased ja reeglite armastajad ja kui sa ütled soomlasele midagi, et see on nii ja mitte naa ja siis ta nagu ta kipub uskuma seda Esmine jälle pisut mõtleb sellisel nagu rohkem nagu loomingulisem viisil. Aga tõepoolest nagu rasketel momentidel ma pean ütlema, Ta et, et mulle meeldib rohkem see nagu soomlaste viis tegutseda, et kuidagi tullakse nagu grupina kokku ja, ja need küünarnuki nagu pannakse pigem nagu vastu keha ja hingatakse rahulikult ja öeldakse, et kuidas koos saaks. Sa oled nüüd kusagil viis või kuus minutit rääkinud ilusas säravas eesti keeles, millal sa tulid Eestisse eesti keele ära, õppisid, oi juba ammu seitse aastat tagasi, 2008 aasta alguses alustasin, siis ma olin ajakirjanik. Töötasin Soome Uudisteagentuuri korrespondendina siin, et ja hakkasid eesti keelt õppima. Nojah, soome keeles öeldakse, et see on nagu selline vene ujumiskool, et sind lükatakse basseini sügavasse otsa ja siis vaadatakse, kas oskad ujuda või mitte. Ja see oli enam-vähem ka seal viis, et millise, millise stiilima nagu omandasi, et kuidas seda keelt õppida, et käisin küll tundides. Aga, aga alguses oligi niimoodi, et ma salvestasin käigindervjuu ikkagi nagu eesti keeles. Ja siis sõnastikuga hiljem vaatasin, et mida mul oli räägitud, mis siin siin nii kaua kinni on hoidnud saatkonnas juba mõned aastad ja mulle väga meeldis siin eriti alguses ja siis hiljem ka, et ega ma ei saa öelda, et ma läksin siin kuidagi nagu vastumeelselt pidama jäänud aga, aga tööd on kindlasti igav mitte ainult mulle oma teed, et ma olin kõigepealt ma olin siis korrespondendi, siis läksime sinna saatkondade hele, seal käik on, on toimunud hästi orgaanilised, et ma arvan, et ma olen tegelikult jätmas teatud mõttes nagu lõppsirgele, et ma olen saatkonnas järgmise suveni. Et siis ma pean lihtsalt vaatama, et kuhu, kuhu siis Sa ütlesid kusagil aasta aega tagasi, et selline eestlaste vaimustus asju teha ja, ja kui sa saatkonda läksid, hakkasid midagi organiseerima, et siis kõik tulid kaasa ja vabatahtlikult keegi umbes raha ei tahtnud ja ajale ei mõelnud. Et see on muutumas, et kas sa tunnetad seda praegu ka, et eestlased on kuidagi uimaseks jäänud ja ei viitsi enam sinu säravate ideedega kaasa tulla? Ma arvan, et siin oli selline šokk, kiil, löök, mis tabas eestlasi 2080. ja 2009. aastal. Et, et äkki majandus ei kasvanudki enam seda 10 protsenti ja hambaidpidi aga sinna liisingutes viima ja oli selline nagu, et mis nüüd toimuma hakkab ja siis tekkis selline küünilisus ja külvisusele iial selline. Paneb jõu vaid vastupidi, see on selline, et see ei tekita mingit energiat, ei tekita mitte mingisuguseid ideesid. Et, et siin olin, ma ütleksin, paar aastat sellist. No ma, ma ei saaks öelda stagnatsiooni, aga midagi nagu sarnast, et inimesed lihtsalt nagu tundus, et, et keegi mitte eriti midagi ei liigutanud, aga siis tasapisi saadi aru, et aadet mingi mingi uus asi ei teki lihtsalt üleöö. Ja ega see ka nagu täpselt nagu mingi maailma lõpp ei ole ja siis inimesed hakkasid jälle ennast liigutama. Ikka veel nagu Sammest, kes tulevad siia, tunnetavad sellist nagu energiat, et kindlasti mingi asi on jälle hakanud voolama. Aga Soomes sellist energiat ei ole või ma pean ütlema, et ikka on. Ja, ja ma just mõtlesin seda, kui ma vaatasin. Meil oli suur üritus novembrikuu lõpus Helsingis nime kaslaž lörts, mis on siis selline väga suur startup firmade ja rahastajate kokkutulek ja seal on palju noori inimesi. Ja siis meil on need superselli mehed ja Rovio mehed, kes on teinud ta igasuguseid, nad on teinud imelised rikkused nagu mängutööstuses, aga nad siiski on jäänud nagu Soome pidama ja nendel on selline lahe mõtlemine, et nad teevad rahulikult ja positiivselt mingeid asja ja siis kui midagi head tuled, siis on väga lahe ja siis nad nagu küsitles sellist. Kõigepealt nad küsitleja oma oma annet ja teiseks nad kuidagi teevad seda kõike nagu rahulikult ja positiivselt ja maksavad maksud ära ja nagu ei, ei põe või mõtlen nagu kuidagi sellise oma ego peale, need on need Angry Birdsi mehed, need on Henry pead mehed ja siis on klasson. Läänes on see teine ja, ja, ja siis on sellised, need hakkavad olema juba sellised nagu veteranid, et ta kogu aeg tekid, selliseid nooremaid, nooremate inimesi, näiteks. Flashi tegevjuht on tegelikult 24 aastane migi kuusi. Tüüp lihtsalt tuleb ja mõtleb, et oleks tore teha sellist asja ja äkki saaks nagu samameelse inimesi kaasa ja siis tüübid tegutsevad ja, ja ei ole sellist nagu kartust või hirmu kellelegi ees, et nad nagu küsivad, sellepärast et ikka saab nagu küsida ei ole. Lol, kes küsib vaid vaid kes nagu enam-vähem vastab või annab nagu see ütlus, et et seal on selline nagu lahe tegemise kultuur on hakatud ka nagu tasapisi saama aru sellest, et kui sa oled soomlane, siis sa oled juba nagu eriline, sellepärast et need on ainult meid on ainult viis ja pool miljonit veel vähem. Aga te ei pea kogu aeg mõtlema sellist nagu. Eneseväärt toost või, või mingid, et kuidas me nüüd ennast müünud, Sa oled juba nagu spetsiaalne, kui sa oled soomlane, sellepärast see on väike riik kuskil Euroopa viimases kolgas. Ja eestlased nagu sama moodi, et sa võid olla rahvusvaheline, sa võid teha mis nagu soovid ja ei, ei ole enam enam sellist hullud nagu enesekriitikat või sellest, et ma ei tohi. Kas see on nüüd natuke, mida sa läbi lillede püüad mulle öelda, et eestlastel on väike nagu alaväärsus kompleks või ei, ma kindlasti mitte. Ma arvan, et pigem soomlastel on olnud aastakümneid alaväärsus kompleks. Et meil on nagu see suur naaber ja nüüd ma räägin Venemaast vaid rootslast, kes Nad on väga osavad, ma käisin Stockholmis nüüd sügisel üle pika aja ja ma nagu lihtsalt olen, olin vaimustuses sellest, et kuidas, nagu lihtsalt ideede põhjal on hakatud asju tegema. Muuseumid, kõik see asi, no ega keegi seal on nagu mingit mõtet ja nad lihtsalt töötavad ja ma olen kindel, et kui keegi oleks nagu seal alguses tahad see idee samana Lockey, no siis ei tööta. Ning rootslased on seda ja et, et see on nagu laen ütlemine. Kas sa oled kusagile horisondile mingi täpikesega pannud ja mõelnud, et mis see koht või see suund on, kuhu sa siis järgmisest suvest alates tahaksid liikuda kas tagasi ajakirjandusse? No tegelikult mul on erinevaid täppe, aga ma ma lasen nendel tappidel nagu liikuda ja ma pigem oleks tore nagu kaasa mõelda, et inimene, kui ta on jõudnud sinnamaale nagu sina oled, kõik on hästi võib-olla isegi liiga hästi. Ja mis siis edasi, ma mõtlen pigem niimoodi jätta. See on lihtsalt selline nagu aju ajurünnak, mis siin toimuma hakkab, aga et ma jätaksin nagu mingisuguse staabi nagu Tallinnasse ja siis läheksin jälle kuskile kolmandasse riiki. Ja no mul on mingid mõtted, aga ma olen ka pisut selles mõttes ettevaatlik, mitte eriti palju nagu avaldada, kuna mul on ka pisut selline, et kui ma räägin mõne soovi häälega ja siis universum ütleb mulle seda, seda kohe kindlasti ei hakka. Et ma jätan sellise nagu et ma olen väiksed soovid kuskile kosmosesse öelnud ja nüüd ma ootan, et et mis seal hakkab, nagu toimuga tahab, peaks ikkagi Eestist ja sul on, kas tahab, muidu ma käisin. No, mul on vanemad ja sõbrad sõjale. Aga mulle see Eesti selles mõttes nagu meeldib, et miks mitte nagu ja ei jätaks siia midagi. Ja siis mul see nelja jala peal olen nagu laps, kes on kindlasti nagu siia jääks ka hobune. Nii, ma ei teadnud seda, kus su hobune päris ära ei teadnud ka, mõtlesin, et keegi seda teavad. Ma tahan siin Tallinna lähedal on hästi andekas Soome treener, kelle käe all ta õpib ja siis me lihtsalt ronin sadulasse ja saan nautida nendest tulemustest. Aga kui ta võistlemas käib, siis ta ei võistle, mitte sinuga? Ei mina olen see, kes nagu pabistan ja püüan ennast nagu kuidagi hoida ja, ja püüan nagu kaamerat niimoodi hoida, et ma saaksin midagi, midagigi nagu lindi peale käed värisedes ja. Nutune jalates. Aga hobune nimega. Aga pohh, kas heinarajal? Ja mis värvi ta on? Kõrb? See jah, midagi uut, et ma, ma kuidagi nagu alati mõtlen, et ma noh, vot nii ei tohigi ajakirjanik mõelda, ta teab inimesest enam-vähem kõike, kui ta temaga rääkima hakkab, aga see on midagi, midagi väga, väga uhket. Kas sa oled lapsepõlvest peale ratast ja olen. Ja siis see hobuse omamine käib nagu elustiili juurde oli absoluutselt ja, ja mul on üks tuttav, kes kunagi Ütles, et kui tema käest küsiti, et kas kas see ei ole nagu täiesti mõtetud tegevuseta, see on väga kallis ja aega aega viiva piirdetegevuseta ka selle meesteks midagi muud teha, siis ta naeratas hästi ilusasti ja kavalalt ja ütles, et ta uhub, aga teraapia on ka kallis, ma kipun olema nagu sama koolkonna esindaja, et pingete maandaja mingisugune tasakaal peab nagu elus olema mitte ainult tööd, vaid kõik peab nagu see mingisuguses tasakaalus olema. Me kuulame täna soome muusikat, et kuidas me saaksimegi teisiti, mina olen. Ma ei tea, vist juba sündimisest saadik, suur soome muusikasõber, aga need lood, mida me täna kuulama hakkame, on sinu valikul ja mulle tundus, et selle esimese loo Sa valisid mulle, tulen nüüd meelde, aga, aga kohe ma ütlen, jonne. Ja et sa valisid selle loo rohkem veel sõnade pärast, kui Liisi pärast ja. Võib nii alla ja tegelikult see lugu on ka selle muusika poolest on päris vahva ja see on täpselt selline, et kui mul kunagi tuleb nagu mingid kahtlused peale ma lasen seda nagu täiega, sellepärast et see on selline nagu jõu jõu lugumine kui minujalgsete ja selline tõusev täht soome muusikataevas või juba kaua seal vilkus. Tegelikult kaheksakümnendatel aastatel juba talilapsi laps, lapsi, täht, veel lapstäht, kellel oli selline hittlugu nimega mintusega vill. Ja siis ta kadus nagu mõneks aastaks ja siis tegi üsna jõulise nagu tagasituleku. Ja nüüd ta nagu lahe see, et sellest nagu laps lapstähest on saanud selline omaette täht ja, ja tal hakkab olema selles nagu juba elukogemust, kama, häälased läheb pisut selliseks nagu need ei ole ainult nagu puhtad häälega, vaid tuleb juba sellist nagu sobinid ka juurde. Aga kuulame jonnakalt See oli Jon ajaloo nimeks, mine tohivan ehk mina soovin ja täna siis mõtleme soomlastele ja Soome vabariigi aastapäevale küll pisut juba tagasi vaatamas võtmes, aga Margit Kilumetsa külaliseks on Soome saatkonna pressi ja kultuurinõunik Marjo Näki. Liiga lõbus olla, advendiaeg ja inimesed ikkagi tahavad mõelda aasta lõpus ka sellistele olulisematele asjadele, et mis on olnud hästi, mis on olnud halvasti siis mis on sinu arvates Soome riigi ja ühiskonna kõige sellised suuremad või valusamad probleemid praegu? No see on kindlasti see, et väga paljudel inimestel läheb väga hästi ja siis meil on terve grupp inimesi, kellel ei lähe nii hästi, et meil on see pikaajaline tööstus, on selline krooniline probleem. Ja siis teatud mõttes perekonnas leviv selline sotsiaalne staatus, et kui sa oled isegi siis, kui Soome ei ole nagu klassiühiskond, et vahel on näha seda, et kui sa nagu sünnid teatud perre ja sul vanemad on nagunii-öelda teatud klassi inimesed võib-olla tööta inimesed, et siis see laps ka sealt loksust välja ei saa. Aga see, mis on praegu kõige valusam, ongi see, et, et inimestel inimesed näevad välja nagu nendel läheks hästi ja siis ei lähegi hästi ja meil on see pere suuremad, on tõeline probleem, et meil on olnud nüüd selle sügise jooksul kaks nii jõhkrat juhtumeid, et, et neid on lihtsalt isegi raske kirjeldada. Ja mõlemas on on olnud pereema süüdi. Esimeses oli kolme väikse lapse tapmises ja teises pooleteistkuuse lapse ja kas ta oli kaheaastane, teine tapmises ja, ja tegemist oli selliste nii-öelda normaalsete perekondadega ja eriti sellel teisel teises teisel puhul oli tegemist sellise naisega, kes oli kes oli teinud hiilgava karjääri, kes oli saanud nagu köike. Ja siis, et need on lihtsalt sellised nagu kirjeldama teatud asjad ja me nüüd kogu aeg nagu mõtleme ja uurime ja puurime, et kuidas saab olla, et meil, heaoluühiskonnas, kus nagu võrgustikud paigas, et miks nad võrgustikud on siiski nagu kuidagi liiga suurte aukudega, et kuidas sellised inimesed sealt nagu välja ja läbi kukuvad. Sellepärast et ta tulemused on päris karmid. Jah, kuigi kui mõelda soome filmi peale ja filmikunst peale, siis ma arvan, et iga kolmas Soome film räägib mõnest sellisest perekonnast, kus midagi niisugust idaneb, et mulle väga soomefilmid meeldivad, aga kui ma hakkan nende peale mõtlema, siis helgeid filme on nende hulgas väga vähe. Kas pole nii, ikka selline pimedus ja pikkade nugadega tagaajamine ja kingi kuskilt võtab lõpuks ikka mingi triikraua, et, et natukene nagu selles mõttes noh, isegi Vene filmidega võiks paralleeli tõmmata, et midagi sellist sarnast on nendes just just sellises baasilises iseloomus. Või sa ei ole nõus? Ei, ma, ma ei oskagi öelda, ma ei ole mõelnud niimoodi. Aga jah, me polnud tõepoolest olla, et seal on täpselt mingi selline lugu, et inimesel on pime pool, aga noh, terve filminuaarne žanrile on, on ehitanud sellise sama mõtlemisviisi peale. Kas sul on nagu mingi tiitel praegu meeles nendest filmidest või? No ma mulle tulevad kuidagi meelde kõik need, mis seal polaarjoone taga toimuvad, et neile keeratakse lõpuks vint peale, eks ju, paha laisem maa näiteks ja, ja mingid sellised asjad, et mõni keeratakse isegi nalja võtmes, aga, aga, aga tegelikult ikkagi lõpuks selgub, et keegi kusagil südamepõhjas hoiab seda, seda musta viha. Millega ta siis lagedale tuleb ette, et võib-olla see kuidagi tõmbab silla sinna nende probleemide juurde ka, millest sa praegu rääkisid? Jah, aga samas meil on ka selliseid hästi palju selliseid väikseid nii-öelda intiimseid, lugusid ja külakomöödiaid ja sellist nagu väikese inimese sellist. Väitlust aga sellist, nagu veitsijana väljatulek kirjeldavad, seda oskab, kauri saigi hästi, eks ju, absoluutselt, ja siis meil on see, ma loodan, et see tuleks Eesti Eesti Eesti kinodesse ka selline meelenza Bahoetaja, kes on tegelikult nagu tujurikkuja eesti keeles, aga muidugi sellele, et meil on oma tuju, on aga temal oma tujurikkuja, tema alati alustab seal selline vanem meesterahvas kes on näitleja Anti Lydia. Ja tema alati alustab nagu oma lause sellega, et ta küllamina neem taas niheleni Bahoidin, et küll ma jälle nii oma tuju rikkusin. Ja tal on selliseid suuri filosoofilised asja, et tegelikult Sand Tuomas kirjanik, kes kunagi kirjutas need raadio jaoks need lood ja siis nendest sai raamatuid ja need on saanud ka film. Ja see on olnud keegi vaadatuim film Soomes üle pika aja, et ta kuskil novembrikuus seda oli käinud vaatamas juba mingi 300000 inimest, kes oli tulnud nagu äsja Kino kinodesse. Aga kui soome kultuurist laiemalt rääkida, siis tegelikult soomekirjandusel Soome diaatrile soome filmil läheb ikkagi maailmas päris hästi. Ma olen nõus see aasta muidugi, sest Soome Kirjanduse teema on tõusnud jälle teised tasemele, kuna Soome oli Frankfurdi raamatumessil. Mis on oma ala kõige suurem raamatumess maailmas? Sonali teema, riik seal. Ja, aga jah, meil on mõned säravad tähed ja see võib-olla jälle nagu toetab seda minu mõtet nendest startup vendadest, et, et on noored inimesed teevad täiesti ilma nii-öelda piirideta, sellist nagu mõtlemata, et kuidas vöib, kas tohib seal ilma sellist mõtlemist. Me mõtleme seda, et täiesti sellist lahedat kultuuri isegi kirjutatakse mingit Science Fiction mingi ja paani võtmes ja tehakse igasuguseid asju. Aga kes on need kirjanikud, ütleme siis meile nii hästi tuntud Sofi Oksase kõrval, keda sa julgeksid eestlastele soovitada, võib-olla on juba midagi tõlgitud, võib-olla mitte, ei ole tegelikult eriti palju tõlgitud, ma pean ütlema, et et, et uus, mis ilmus, oli Jari terve, Leila, mis on päris hea kirjeldus kurdi naise tulekust või ebaseal ebaseaduslikust maale tulekust, mis on, see on, ilmus juba paar aastat tagasi soome keeles, aga, aga nüüd on jälle eriti aktuaalne, aga mina soovitaksin vabalt kõiki neid raamatuid, mis nüüd oli silland ja. Jah, Silvest tähendus 38 on need tõlgitud igal juhul, see on küll niisugune raamat, mida, mida, mida võime siia pimedasse aega soovitada eestlastele lugemiseks enne jõuliselt, aga seal vestleja jälle esindab sellist, võib-olla pisut nagu vanamoeliselt nagu suurt sellist ta lugude rääkimise traditsiooni. Sa rääkisid koordi naise maale tulekust ja sellega seoses. Üks küsimus, mida ma tegelikult ammu olen tahtnud küsida, nüüd see võimalus on, kuidas te oma immigrantidega lepitaja hakkama saate? Muidugi tahaks öelda, et väga hästi, aga eks reaalsus on on mitmekülgsem, et ta meil oli mõned nädalad tagasi Ljaksas, mis asub Põhja-Karjalas, selline jõhker juhtum, kus kohalik Taxi taksofirma omanik soomlane oli veetnud tõele kaks somaali taustaga meest, kellest teine, teine sai peksa, keda ähvardati tappa oma kliendite poolt. Et eks see, see ei ole, see ei ole eriti kerge teema. Et ta, et selle integratsiooni ja kodustamisega on ikka väga tugevad probleemid, aga samas on väga palju ka sellist. Ettevõtlust ka antud vallas, et igaühe inimigaühe loon niikuinii erinev, et on neid, kes tundub, et ei, ei ei viitsinud nagu keelt õppida. Ja siis on jälle need, kes on väga tublid, et ettevõtjad aga samas kui inimene tuleb kuskilt sõja sõjast Soome kuskile viimasesse Põhja-Euroopa nurgakese, no kusagil külm kõigele lisaks ja, ja, ja sa oled näinud nagu kohutavaid asju, võib-olla sind ennast on piinatud. Ega ma ei ole see inimene, kes hakkab neid kritiseerima, kui aus olla. Aga pean ütlema seda, et kui me Helsingisse siit sõidan. Ma hakkan pöörama tähelepanu nagu tumenahalistele inimestele, et A ja tegelikult ma vihkan seda. Vihkan seda nagu tunnet, et ma ise pööran tähelepanu, sellele ei tule sellega, ta näeb kuidagi teistsugune välja küll meie sellepärast, et siin Eestis lihtsalt ei ole kedagi. Ja samas ma nagu ma ütlesin, et tika nagu Soome lahe riik, et siin on vähemalt nagu erinevate erinevate taustadega ega inimesi ja enam-vähem kõikidel on okei olla ja ja teine asi, mis on muidugi olnud väga vaimustav, on olnud see kooseluseadus, mis vastu võeti Soome paramendiseta. Ja kuigi mingi madin natuke läks lahti, pärast seda läheb ja mitu 1000 inimest ütlesid, et meie nüüd ei tahagi enam kirikusse kuuluda ja endale 13000. See on huvitav teema, et soomlased, et see praegu on tehtud nii kergesti teostatavaks, et kui sa soovid nagu kirikust lahkuda, siis sa saad lihtsalt interneti koduleheküljele minna ja sealt välja tulla. Huvitav, et kui kiregi ütleb midagi nagu traditsioonis eriti kui, kui kristlik-demokraatlik partei ütleb midagi konservatiivsed sest need liberaalsed inimesed lahkuvad kirikust. Ja nüüd meie peapiiskop oli, olid vägagi selle kooseluseaduse poolt, mis tähendas seda, et konservatiivsed lahkus. Et mida iganes, uks käib mõlemas otsas, keegi laseb kirikus. No muidugi, taustal on ka see, et köik kuuluvad nagu kirikusse me keegi oleme nagu peaaegu keegi, kuule me Soomes nagu meie traditsioonidele või isegi kui eriti usklik ei ole, siis sai nagu kiriku liige, mina olin ka. No purustame müüdid ka või vastupidi, paneme valan õli tulle ja paneme paika, et soomlased ja saun, kas see on jätkuvalt peaaegu, et kaks ühes ja sina ka ikka kaks korda nädalas ja kus sa siin Eestis üldse saunas käisid, saad mulle, mul on mingi imelik aurusaun, mida ma ei oska, aga see ei ole saun, ei ole sa mingi paatega, sa. Ja, ja kas ma ei oskand isegi kasutada seda keegi pealt ja seest tuli mingi mees, ütles, et see on tegelikult katki, nüüd ma juba sain aurusaunas käia. Aga jaa, absoluutselt soo, soomlane ja saun ja sinu ideaalne soome saun asub kusagil, ma loodan siis mõne järve kaldal kuskil saarekesel. Oi kui asukski, mina ise ei ole nii usklik, mina saan nagu hakkama, aga mulle väga meeldib saunas käia. Aga soomlane ja suusad? Mina suusatan, aga on palju soomlasi seisuusata, aga nüüd on jälle hea, et ta Ivo Niskanen, kes hakkas näitama eelmine talv juba juba oma oma võimekust väitis nüüd esimese maailma karikat, etapi ja Sami auh, järgne vana Nestor on ka seal nagu juba suusaäss, eks muutunud, et, et selles mõttes väga lahe ja Eeva, kusjuures ei ole üldse soomlane, soome nimi, et sa nagu eesti nimi, pigem. Nii et pöidlad pihku, et Soome suusatajatel sellel hooajal läheks paremini, kui neil nüüd juba väga pikka aega on läinud, siis ma arvan, et juba nüüd on läinud paremini, kui üle pikka aega on läinud, et, et kõik, mis tuleb peale seda on ainult nagu positiivne lisad. Kus sa jõulude ajal oled? Ma olin vanemate juures. Ja, ja, ja venna ja tema tütrete juures või tema pere juures ja siis tuleb pärast seda veel tagasi, oled vähemasti pool aastat Eesti sellised plaanid on jah, mis on see, mida sa võid öelda, et selle aja jooksul sina oled Soome saatkonnas töötanud? Et on tõesti nagu hästi läinud, et see, mida sa tahad veel teha või lippu üleval hoida või mõni ürituste sari midagi, mis, mis, mida sa võid nagu oma arvele kirjutada kõige paremas mõttes. Ma arvan, et, et kindlasti see, kuidas ajakirjanikud on Soomes kajastanud tund tasakaalukamaks selle aja jooksul. Et see oli mingi hetk, oli päris värvikas aeg endale igasuguseid nii-öelda kolumnistid, kes kirjutasid igasuguseid asju nagu soomlaste eestlaste kohta ja, ja isegi provotseerisid ja, ja, ja tekitasid sellist nagu kahtlus meie vahele. Et son Haabunud, aga muidugi loodakse ta Eesti meedia saaks nagu soome oma korrespondent, sellepärast et ikka veel tundub, et ta, et vahele jäädakse nagu peakirjad need tasandil, kui peaks olema juba sügavam uudiste analüüs näiteks Soome poliitikat silmas pidades. Et selliseid teatud stereotüübi ikka veel korduvalt, aga muidugi tähendab, et ma pean kogu aeg nagu oma tööd ka ära tegema. Aga sooviksin teha selle üle. Mul on ülimalt hea meel, et meie oleme teinud koostöös erinevate Soome ja Eesti tahkudega neid sotsiaalkampaaniaid ja eriti nagu seoses eestlastega, kes lähevad Soome tööle ja mina olen küll täheldanud seda, et eestlased ei ole enam nii alandlikud soomlaste suhtes, mis on jumalast hea ja tervislik. Sellepärast et mingi hetk oli see mõtlemine, et Soome tööle saada nagu mingi lotovõit ja siis sinna peab minema nagu iga hinna eest, aga nüüd osatakse juba oma õigusi kaitsta. Ollakse teadlikumad oma õiguste eest. Et see on nagu läinud, väga palju paremaks ja seda lihtsalt paari eelmise aasta jooksul. Kuidas me siis läbi saame praegu? Eestlased, soomlased, rahvastenama loodaksid hästi, aga meie olemegi vist nagu selline nagu abielupaar, et meil tekivad, et sellised teatud tülid, et me tunneme teineteist nii hästi. Ja samas meil on ka selline nagu eneseteadlik suhtumine teineteise suhtes. Ja, ja siin on nüüd olnud ka pisut selliseid nagu poliitilisemaid, et nii-öelda lahkarvamusi. Aga, aga ma arvan, et vähemalt selle aja jooksul lahkarvamusi on minut läheb. Et et nende üle otseselt ei kurda ja, ja tegelikult sellises nagu lahkarvamuses alati peitub ka selline dünaamika ja energia, et hakatakse nagu diskussioone ka pidama ja arutama, et mis on halvasti, mis on hästi. Aga asjad peaksid nagu minu meelest ikka veel nagu edasi liikuma, et eks me oleme väga palju läks veel teha nagu selles vallas, et kuidas meid nagu väljaspoolt vaadatakse nagu et me oleme mingi nagu selline ühtne majandusruum ja, ja nii edasi, et kellelgi laseb, nagu veel ikka veel on väga palju arenguruumi, et me peame ise olema sellest rohkem teadlikud. Me oleme rääkinud palju sellest, millised on su lemmikkohad Soomes ja kõik, mida sa seal armastad, aga mida sa siin Eestis taga igatsema jään, ma ikka loodan, et selliseid kohti ja inimesi on kindlasti aga kohti. Ja on. No mis seal su lemmikkohvikud näiteks vanalinnas või lemmikpubid või, või midagi sellist? Nii jah, no mulle meeldib, meeldivad need trendikad, hipsterid, klubid ja kohvikud ja, ja kohad kalamajas ja vanalinnas, aga see nüüd ei ole eriti selline originaali jutt. Ma lihtsalt tahan ennast näidata sellises võtmes jaole, muuseas võrdlus käinud. Aga tegelikult mu lemmik aasta on, on, need on tegelikult loodusega seotud, et mulle väga meeldib nõmmemetsad siis kui on korralik lumi maas ja ma saan suuskadega sõita või või kiili pastelli taevataevas, kui hobusega sõitmas käin ja sellised asjad Saaremaa, Saaremaa ja ma ikka pressin välja, eks ju, et oleks ja, ja on tegelikult Saaremaal, mitte eriti mingi Kuressaare või midagi, vaid selline Koigi raba jääksin Orissaare kanti, son, maagiline koht. Rabad mulle meeldivad. Aga kui ma kella vaatasin, sain aru, et ega siin ei olegi enam midagi vehkida. Et me oleme 50 minutit tulistanud. Ma arvan, et meie keskmine rääkimiskiirus on, on suurem kui, kui tavaliselt eestlastel ja soomlastel kokku, eks ju. Tavaliselt soomlased ju räägivad väga aeglaselt. Ja noh, vahel mõte jookseb kiiremini. Aga lõpu me paneme kindlasti veel saame muusika kõlamaa ja see on lugu vist tegelikult, et siis kelle repertuaarist mul see kulgu rin? Laulu kas kas ei ole tegelikult Vesa-Matti lauldud laul või üleüldse see laulu ja ei, ei, see on täpselt seesama lugu, mida, mida Jaan tegi selles, sa, kes oli see Eesti muus põld, uus Jaanus, tegin seal näosaate just. Ja seal ta oli nagu juhuslik, et tema seda tegi, aga, või juhus, et tema seda tegid nagu antud ajal. Aga jah, see on, see on selline nagu vana legendaarne laager, mis oli tehtud selle šanbyercuzelamiselises Loiri selline, nagu kuju lõi karakter siis kui tema oli, tema oli veel selles nagu komöödia hiilguses omal ajal. Ja siis meil on ka Soomes olnud see vain elama formaat, mis on eesti keeles, laula minu laulu. Ja see on, see on selline nagu pisara kisklema olnud, et kõik soomlased istuvad, saavad täna teleka ees, kui need artistid teevad teineteise lugusid ja see on pisut teine, teine teine nagu väljapanek, kui siin Eestis. Ja seal on selline noormees nimega elastina, kes on, eks soomeratturid. Legendaarsemaid kujusid ja temaga esindaks sellist positiivset mõtlemist on ka kohe nagu selline lai naeratus, näed, näeb välja nagu selline nagu kuldne retriiver. Linnuke nagu kaasa lööma, sedda, temaga on minu jaoks esindab sellist positiivset mõtlemist ja täpselt seda Ta tüved ja ja siis tema nii-öelda kolleeg oli eelmises selles laulusaates nimega mees nimega džiig, kes jälle on julgenud nagu öelda, et ta et olla edukas, on ka okei, et need esindavad sellist uut mõtlemist, mida Soomel on hädasti vaja. Aga see elastinen tegi oma versiooni sellest siis laulamast, kulgurist fenormast, kulgurist neuranud, vähemalt Alaveril oli ta nõu ja, ja, ja ta kasutab seda Loiri, seda ämblik seal. Ja, ja loeri lihtsalt vaatas, suu ammuli, vaatas seda esinemist aga jumalast lahe, aga tore, Mario, et sa tulid jutusaatekülaliseks ilusat olemist siin Eestis ja tule ikka tagasi ja, ja loodetavasti see, mis sind ees ootab, on siis sealt kosmosesse kusagil omaks võetud, ära otsustatud. Ma arvan, et plaan on juba paigas, lihtsalt Janslamm seda teed pidi ilusat jõuluootust kõigile kuulajatele, stuudios olid Soome saatkonna pressi ja kultuurinõunik Marjo Näkija, Margit Kilumets ja lõpetuseks siis elastinen jäika, head soome muusikat. Arvamus. See sõltub puhtalt kaebega. Kloppima hetkeks viieni kui et tuleb niisugune tunne, et ma ei ole mitte surra, hotellistab taas sursioon. Kusla jätkuda. Sümidepressifiiliksid unusta instriti. Kuno paiskinurrida Uuno kirja vabahvisla kohe tuua, nagu ka suur ja tunded ja hub'i hommi kaunika käinute rubriik on nii toomas oma poega hetkelt vaadaga kultuurile ja reeturid jätkuda. RMK matkaretked.