Eduard Päll, kas teil praegu on olemas oma päevakava või kuidas möödub teie päev hommikupoole teen mingisugust ööd oma käsikirjade kallal ühe romaani kallal, mille nimi on seitsme hobuse jõuga. Ja selle romaani peategelane on üks vangist vabanenud kommunist Leopold Andre kes on viisteistkümmend aastat vangis olnud. Maadlen tema elu pärast vangist tulekud, see romaan saab valmis selle aasta lõpuks ja kirjastusele annan üle ka selle aasta lõpuks. Seitsme hobuse jõuga. Pealkiri on poolne selles mõttes, et on niisugune vanasõna et halb naine veab laiali seisva hobuse jõuga selle varanduse, mida mees kokku veab, siin on, tähendab küsimus heas ja halvas naisest. Aga alb naine võib ka inimese vaimseid varandusi mehe vaimseid varandusi laiali vedada sama hobuse jõuga ja ja rikkuda elu ja, ja eelistada elu ja nõnda edasi. Need probleemid on seal arvavad, kui me nüüd oma jutuga läheme teie päris lapsepõlveaastatesse, teisali sepp, kuidas te mäletate teda nüüd oma töös ja sepaametis? Ta oli koosa külas son Kavastu vallas koosa külas, kus ma sündisin, oli külasepp seal ta sai minu emaga tuttavaks, abiellusid seal, sündisin mina. Seda ma mäletan nii väga uduselt, ma olin väga noor, hiljem temast tuli mõisa sepp. Vot seda periood, ma mäletan palju rohkem. Aga siiski ma mäletan, ta oli üks aastaga kaks aastat piirisaares Peipsi väikesaar, ta oli kaks aastat seal varastati talsepatööriistad ära, lihtsalt tulid, mingisugused mehed vargad sisse, mitmekesi öösel keegi valvanud sepakoda ja viidi sepatööriistad ära. Ja isa käissis neid jälgi taga ajama. Jõudis üle Peipsi kusagil ajas jälgi taga, kätte ei saanud. Midagi ei ole ja pärast seda ta kaotas, tööriistad tal omad külasebdolla ei saanud. Ja siis ta läks mõisa sepaks ja hiljem, kui ma ise käisin ka mõisas teistes mõisates, ma käisin ise ka mõisapõllul tööl. Noh, umbes kui ma olin juba kümne-kaheteistkümne aastane, siis teenisin mõisa põllul tööd ees 10 kopikat päevas, mäletan, sain 10 kopikat ja pärast hiljem ta ütles, et isegi kui ma surma hakkasin ja tööjõud oli, jõudlus oli suurem, sain 15 20 kopikat päevas, tegin tööd suvel mõisa põllul. Noh, esialgu torkisime ohakaid. Ja pärast arvendasime naereid ja hoidalitred Tartus õppisite anneks episood, millest te olete ka ise kirjutanud. See oli see, kui ärid saksa okupatsiooniaeg, kolm meest tapeti, kolm meest, see ei ole päris õige, kolm meest oli seal tapetud, mida mina nägin. Aga tegelikult tapeti muidugi rohkem kolm meest ja kaks oli vanemat meest, üks noormees oli maha lastud ja öeldi, et olid vist peamiselt esimesed, keda seal maha lasid. Juba kaugemal. Jää peal üks suure habemega mees. Mina olin siis nähtavasti juba 15 aastane. Esitada koolis käisin ja kommertsgümnaasiumis ma käisin. Kommersant oleks saanud minust kunagi võib-olla kaubandustööline või midagi. Ja. Oli kuuldus niisugune töö, palun maha lastud, see tuli nagu kulutuli ja me olime lapsed, siis läksime kohe vaatama, kus kohas oli, mitu poissi tulid, mulle läks omaette. Rahvast oli sinna kogunenud, palju, keegi neid laiali ajanud, midagi üksi seal ümberringi kõik vaatasid seda asja, need sulle endale jaakmahlas öeldi ka, kes need olid, need olid kohalikud nõukogudetegelased, nõukogud, tegelased lasti maha taastasite punaarmeesse. 15 aastaselt. Kuidas seda aimas andel meeles? Me olime juba mitte Raadi mõisas või tulime Leningradi oblastis ühes mõisas. Ühes mõisas tegime, isa oli sepp ka mõisasepp. Ja kui Narva vabastati, siis isa sellest mõisast võttis enda vabaks võttis oma perekonna kokku, istusime rongile ja sõitsime Narva. Et kui edasi läheb, siis Tartusse, tahtsime minna Arturi veel avastamata. Meie kodulinn oli Tartu ja tuligi nii et. Vabastamine hakkas venima. Ei läinud nii kiiresti, kui meil oli vaja. Narvas loodi Eesti revolutsiooniline kaitsepolk kuhu võeti vanemaid inimesi, silla vanemaid mehi oli terve rida teisi sõjaväeosi, mis olid juba moodustatud Viljandi ja Tartu polgud ja need kõik olid olemas, aga vot revolutsioonini kaitsepolk sellise ettenähtud peamiselt kui vabastatakse, siis linnas korra hoidmiseks ja niisugune niisugune. Pärast seda muutus tagavara polguks, hiljem muutus tagavarapolgus. Ja see polk pidi minema Tartusse. Isa astus sinna ja võttis meid mind minu noorema venna Hermanni uudis ka endaga kaasa oli lubatud, nii. Mina olen juba 15 aastane, Ma tegin ennast seal kuueteistkümneaastaseks ja, aga mind juba arvati koosseisu. Mina olen peamiselt roodus, seal ajasin kõik seda kirja toimetamist, mis seal vaja oli ruudu ulatuses. Ja olin siis neljanda roodu komandöri. Kirja toimetaja, asetäitja või ühesõnaga sõdurina maalin küll sõduri nime all käisin ka õppusel ja Ma olin väikest kasvu natuke tol ajal päris suuri õppusi läbi teinud, aga ja millega käisin kuulipilduja ja püssilaskmise märgilast võtsin osa rivi, õppusest osa ei võtnud. Siis mind pumbiliseeriti saadeti kui alaealine õppima Eesti töörahvaülikooli. Mis eesmärgid olid sellel töörahvaülikooli, tähendab mida, nagu ette valmistati Eesti töörahvaülikooli astusid noored, kellest pidi saama vabastatud Eesti no kultuuritegelased või ametnikud ja üldse niisugune kultuurikaader, kultuurikaader. Sellest arvati, et läheb üle neli, viis, kuus aastat või selle aja jooksul. Ikas eesti vabastatakse ja selleks ajaks juba tulevad meil ülikoolist välja niisugune kaader, poliitiline, peamiselt kaader. See oli niisugune kavatsus esialgu. Et poliittöölised. Aga pärastpoole leiti, et kõik, kes tulid sinna õppima, oli ta väga väikse haridusega, kellelegi ei olnud keskkooliharidust. Suuremal jaol ei olnud keskkooliharidust. Ja siis loodi seal tööliste fakulteet vene keeles rapotsi fakult ette ehk rappa kõik need, see laks eesti keelde ka sõnade rabacki rabacki poisid ja tüdrukud, tööliste pakute, et see oli kaheaastane. Kahe aastaga tuli läbi teha keskkooli kursus ja astusin siis pedagoogilises instituudis, pealmine osa oli tal pedagoogiline instituut 24. aastal. Ma olin juba siis töölisFoculteedi lõpetanud ja õppisin juba esimesel kursusel pedagoogilises Instituudis Eesti pedagoogiline instituut. Ja siis saadeti mind sinna pedagoogilistele praktikale, pedagoogilistele praktikale. See praktika kestis mul kaks aastat, nii palju juhendati, ainult kui instituudis meiega juttu aeti sel puhul, kuidas tuleb õpetada, kuidas tuleb peale selle me ise oleme õppinud, räägiksid, vaatab, kuidas te ise ei õpetati. Nii, õpetage seal ka. Ja kaks aastat ma olin seal kooliõpetaja. See oli Omski oblastis ja showski rajoon. Custovka rajoon, võiksin õppida eesti keeles. Eesti küla Nikolajev. Ma olin ainuke õpetaja, algkool oli neljaklassiline tegelikult mina nelja klassi üksipäini iri jõudnud üles pidades teist õpetajat pidi tulema jäi tulnud. Need seal, Nikolajev, kas Te olite noormees, aga te pidite lisaks sellele õpetajaametile seal ka muid asju tegema. Mul tuli koosoleku ettekandeid teha talumeestele, rahvusvahelisest olukorrast ja koosolekuid läbi viia. Mul tuli külanõukogu abistada. Peale selle mul tuli koolimaja ehitada, koolimaja ei olnud. Kas te ise ehitasite vee organiseerisid ja seda oli väga lihtne, see oli, mina ise ainult organiseerisin ja see ei ehitatud vaid meile anti 25 kilomeetrit eemal ühest vene külast üks ühe suur kulaku maja. Suur kulaku maja, mis kuulus lammutamisele, kes oli ise seal kontrevolutsiooniliste, kus peast ära saadetud. Ja selle maja siis temalt konfiskeeriti. Ja sandi meile ta siis niisuguse kohapeal ütles, külas elav aja ei olnud ja selle maja lammutati ära, pandi kokku, seal arhitekt ei olnud, aga ehitusmeistrid oskasid nii kokku, selle panna ja nii natukene juurde ehitada, sellest saime koolimaja kus oli üks klass ja klass oli nii suur, et see muutus lõbus rahvamajaks, seal teisel pool otsas oli lõikenäitelavakooli õpetaja, tuba oli ka seal ja köök oli seal ja ja vahe, vaheruumid olid seal jah, justkui suur maja, tegite näitemänguga, tegime ise, kirjutasin näitemänguga. Kirjutasime laste näitemängu. Kas oli teie esimene kirjanduslik ta? Nojah, võib ütelda niisugune proosaluuletusi, mul oli varem ilmunud aga niisugune laste näitemängu, see oli küll mõnu, esimese roosad, need olid väga lihtsad. Lapsed ajasid juttu koolidistsipliinist ja vajadusest õppida väga naiivsed ja ja kus näidati ka seda, et joomise vastu tuleb võidelda ja nad lapsed rääkisid kui sõnu. Et isad seal ei jooksikalisamaguni ajamised ja kõik niisugused asjad olid sinna eluolulist sisse pandud ja nalja sai ka ja peale selle oli tehtud nii sihitud seal konkreetsete tegelaste pihta. Tari muidugi Prini diiseltasemel, aga las lapsed said hakkama, mina olin see juhataja, rahvas käis vaatamas ja platvatasid, pahandasid. No siis ma õpetasin lastele ka laulmist. Muuseas. Ma olin ise laulukooris laulnud ja laste lõpetasin ka mõned laulud julgesti, vennad, nüüd tööle ja ja internatsionaali ja, ja siis mõned ema südant ja niisugust asja. Need natukene hiljem andsite te välja hulga eesti keele lugemike ja õpikuid oli see mõeldud tolleaegses Nõukogude liidus elavatele eestlastele või te mõtlesite nende eestlaste peale, kes Eestis elavad, see oli ka arvestatud Nõukogude Liidu eesti koolidele. Nõukogude Liidu, Eesti kool oli tol ajal üsna palju, ma ei oska praegu peast ütelda arvu, kui palju oli neid, aga need olid sadu koole. Ja meie tiraaž oli. Raamatute tiraaž oli nii üsna suur, kuni 10000-ni oli lasta õpikud, nagu ma praegu uduselt mäletan, seal oli Juhan Liiv, Eduard Vilde, Anna Haava, siis oli ka kohalikudest ain, rannaled, kullerkupp, kohaliku tolleaegsed kirjanikud seal. Et eesti kirjandus oli seal ka väikestele lastele, need olid ikka võiks nelja-aastast lugemikud see on isegi jälje jätnud minu kirjanduslikule tegevusele. Minul on ikka öeldud, et minu jutustused ja novellid, Nelonistruktikati taktilist tipaktiline hõng on juures. Ma ei pea seda halvaks, kuid ka niisuguse olla. Ja kui minna tagasi nende 30.-te aastate juurde, missugune ettekujutus oli tolleaegses Leningradis, no siinsetest Eesti oludest tolleaegsetes Eesti oludest eesti rahva olulist oli teada. Teiste rahvas. Aga kuivõrd seal kodanlik valitsus oli, siis on teada, et kodanliku valitsuse juures valitseb ekspluateerimine ja töörahva kurnamine ja nagu ikka kapitalistlikus ühiskonnas, kui palju oli ülevaadet tolleaegset eesti kirjandusest, mis toimus, noh, ütleme siinpool piiri. Ma mäletan tol ajal kui ilmus August Jakobsoni vaeste patuste alev meie lugesime selle õhinal läbi ja leidsime, et soni ja Roman leidsime aromaal kriidiga märkis ära küll, et selles romaanis on ka vigu nagu igal pool. Aga mõned võtsid selle vastu ka, nii kui väga kurjalt Et see ei olegi kellelegi kommunist ja nõnda edasi otsest informatsiooni me saime selle kohta, kuidas kodanlikus Eestis olukord on. Noh, igapäevast niisukest võimalikkust ei olnud, nagu et oleksime iga päev ajalehti saanud, ajalehti osta siiski saanud. Traataed oli siiski vahel traataed oli siiski vahel. Kas teil on meeles, kuidas te saite teada, et Eestis on nüüd taas nõukogude võim tähendab jooni sündmustest, kuidas te teada saite, on väga lihtsalt. Meelekommunistidele anti korraldus siia tulla nüüd seal see tuli väga kiiresti. Tuli parteiorganisatsiooni kaudu. Osa meist tulid otsekohe süüa. Osa meist oli tollal õppusel punaarmees, ka osa tuli punaarmee kaupade ja siia tulid punaarmee väeosad ka sisse. Mina isiklikult olin parajasti punaarmees, mina tulin punaarmee kasuks. Ja siis suurem osa tuli otse. Joosep Saat oli kommunissi peatoimetaja. Ja mina olin tema asetäitja asetäitja. Et seal oli veel teisi ka Nõukogude Liidust tulnud inimesi. Nats augusti nipsakas oli seal ja teisi enam ei mäleta, mis oli ka veel uued tuuled on hakanud puuma ja meil oli selged. Nõukogude kord tuleb tagasi, oli seal käivad nõukogude kord tuleb Eestisse tagasi, enam teist teed, siin on lai või kuidas seda teha? Missuguste sammude kaudu? Seda arutas partei keskkomitee juba, millest me ise ka tihti tihtilugu osa võtsime. Kui suuresti tajuti, siis sõjaohtu. Sõjaoht siis oli minu arvates küll palju väiksem kui praegu, kui need 100 siiski puhkes. Te saite eriülesanded, ühesõnaga Tallinna kaitse juures. Mina olin kaitsekomitee volinik ja minu ülesanne oli hoolitseda selle eest, et rahvas tööjõudu oleks. Ja mul oli vaja tõrve, suuraparaat oli selleks loodud kõik, kes gruppide viisi, kes kõik seda asja organiseerib. Käisin oma abimeestega. Käisime vaatamas inspekteerimas üle, kuna kuidas asi läheb ja kus midagi katki oli. Sinna tuli ruttu käsi külge panna ja organiseerida sellepärast et kaitsekomitee nõudis minult kui volinikul iga päev aruannet, eriti tegelasi minuga kaitsev komitees. Nikolai Karotamm. Tema minuga peamiselt tegeles mina temale kandsin ette suuremalt jaolt kõik mis iga päev toimus siin. Mul on üks spordiauto, mul oli selle spurdi autoga. Ma sõitsin siin ringi ja inspekteerisin ja vestlesin inimestega ja Olga Lauristin, näiteks, ma mäletan, oli minuga Juljana Delman käis kaasas Voldemar telling ja 41. aasta novembris vist, kui ma tulin Moskvasse, siis. Juhtimine. Ja seal me Ülemnõukogu presiidiumi sekretäri Voldemar tellinguga kahekesi juhtisime seda tööd vist üle aasta üle aasta, tegime eestikeelseid saateid meile, meil oli seal töötajaid ka. Meid oli üks viis-kuus inimest, seal tegime eestikeelsed saated ja andsime okupeeritud Eesti peale. Iga päev neli viis saadet, neli-viis saadet, moskvalained eestikeelseid saateid, muusikasaateid, Kaali kontserte oli. Ja seda tööd tegime kaua aega seal Nõukogude informatsioonibüroo materjalid edasiandmine, vaid me andsime edasi ka omastele kirju ja mitmesuguseid saated olid. Peale selle esinesid Eesti väeosade juba esimeste väeosade võitlejad. Seal esinesid Nõukogude töötajad, kirjanikud, esinesid, kirjandussaated olid. Peale selle andsime ka antifašistliku miitinguid ja koosolekuid, edasi seal isegi nõukogude kirjanike koosolekuid edasi. Ainukene laskunud öötöö on. Öösel andsime ja öösel andsime saateid. Miks? Aga sellepärast, et öösel kuuldavus kõrgem inimesed saavad kuulata segajaid vähem ja aga päevased saated koolid 43. aastal. Mind valiti keskkomitee propagandasekretäriks. Endale ei tulnud otse teha vaid tuli üldse juhtida raadioid ja siis sellepärast tuli ajaleht tuli ja lendlehed tulid. Ajaleht rahvaajale ilmus ju, nagu me teame, tagalas pärast sõda oli teel mitu vastutusrikast töökohta riigiaparaadis, aga need võib-olla räägime teie tööst keele ja Kirjanduse Instituudis, see on ka üks tähtis ja pikk töölõikaja elustalite instituudi direktor 13 aastat, kui ma ei eksi. Mul oli niisuguse keeleteaduslikku Insiin lingvistilise instituudi juhtimises, mõningaid endiseid kogemusi Keele-Kirjanduse Instituudis oli peamiseks ülesandes kõigepealt kaadriprobleem leida vastavaid ettevalmistusega inimesi, kes tunneksid nii eesti keeleprobleeme kui ka soome-ugri keelte probleemi, sest meil soome-ugri sektor ka. Ja teiseks kirjanduse ala inimesi seal oli kaks osakonda keemia osakond ja kirjanduse osakond ja selle 13 aasta jooksul meie instituut kasvas kolmekordseks. Te olete kunagi öelnud, et kirjandus ei ole nagu päris ala, siis on teil nagu hobi. Noh, see on ütelda ilukirjanduse kohta. See on tõesti mulle siiski hobi. Sellepärast et ilukirjanduslikus loominguks. Nähtavasti mul ei ole siiski võimalus saada suureks kirjanikuks ja ja, ja nähtavasti ei ole mul ka see, nagu räägitakse, talent. Nii suured, ma tahaksin suureks kirjanikuks, aga siiski see on hobi sisse, selles mõttes. Aga mul on siiski üle 10 raamatu ilmunud ilukirjanduslikku teoseid. Luuletusi ja. Aastal 1976 ilmus eile artikkel kakskeelsuse kohta. Kas te olete nende küsimustele need vahepeal ka mõelnud? Mul valmis käesoleva aasta kevadel artikkel, mille pealkirjaks on vist kui ma ei eksi. Kakskeelsuse probleemid nõukogude liidus eesti keelematerjalil kakskeelsus ei ole mitte selleks, nagu seletavad meie vaenlased välismaal, et kakskeelsus viib keelasimileerimiseni. Uurimised näitavad ja statistika näitab, et kakskeelsus ei mõju keele assimileerumist sel juhul, kui kakskeelsus rajaneb ühtlasi ka emakeele arendamisele. Kui emakeelele antakse vaba võimalus areneda, siis kakskeelsus kaks ei või viia asi, millest te rääkisite, palju seal. Kahepoolsest kaks keelsusest, nagu igasugused suhtlemised, on kahepoolsed. Nagu sõprus on kahepoolne, on ka kaks keelsusel teine, teine aspekt ka olemas. Kui kaks rahvast elab kõrvuti ja 11 austavad ja 11 peavad austama, siis nad peavad ka vastastikku üksteise keeli tundma, õpivad seda praktiliselt me näeme ka sellepärast umbes 12 protsendi venelastest, kes meil praegu elavad, valdavad vabalt, see on vähe väike protsent küll. Aga eestlased valdavad ka vene keelt vabalt 23 24 25 protsenti. Kuivõrd vene koolides on sisse viidud eesti keele õppimine? See on küll vabatahtlikkuse alusel. Seal ka umbes nii 75 protsenti õpilasi. Pärast kooli lõpetamist valdavad eesti keelt rahuldaval tasemel rahuldaval tasemel. Teil on need väärikas juubel, te olete kaheksakümneaastane. Mida te tahate ise soovida? Endale seoses selle juubeliga? Jõudu jätkub, selleks, et nii umbes päevas üks neli tundi võib tööd teha. No äärmisel juhul viis tundi. Töö luuakse 8000 läbi.