Maailm on rikas mitteverbaalset testmärkidest, mida inimene oma informeerituse suurendamiseks tundma peaks. Kui sa vaatad näiteks keskmisest rauaajast pärinevat ehtenõela või Egiptuse hieroglüüfi või hoopis nimbust pühaku pea ümber vana vene ikoonil siis kannab see teavet sinuni mitmel tasandil. Palju sõltub siis sinu tajuda kõrval ka sinu teadmistest. Sõna on kuuldavaks lausutud märk, mis mõista, aitab. Vesid see sinitaeva. Ilmaratas Rajev ülema musta mulla ja maasta kergid püüli. See Sirbiide raha Kil määratas rebamade kuulemadus sügavikkusest, sina. Ilmaaraka vere v-le ma saan võtta su tegudesse seabsinala hinge. Valge lina. Ilma äratas Verevi üleva salamõttes kuudesse, seab saato nii tulevikku. Ilmaratas taevakaar päikestki. Taas iluring. Kõik meedia, veel paljud teisedki sõnad viitavad millegi püsivusele, korduvusele, ringlusele. Ringi tähenduseks ongi kõiksus, täius, püsivus, lihtsus, tühjus, igavik. Vanas müsteeriumi keeles tähistati ka jumalat ringiga, mille keskel on punkt. Samal ajal on tal ka vastav vorm looduses, sest seda kasutatakse päikesemärgina. Päike tähtsam loodusnähtus eluandja pälvis aga inimese tähelepanu enne kõiki teisi loodusnähtusi. Päike on oma teekonnal liikudes kui ratas, mis keerleb ettepoole hakatigi teda kujutama ringina, millel on neli kodarat ehk kingina, millel on rist sisse tehtud siis päikese rattana. Kui ring tähendas kõiksust, täiust, püsivust, tühjust, igavikku, siis rist kujutab maailma kui liikumatut tervikut näidates ära selle keskpunkti ja neli ruumi suunda. Rist ühendab kaks vastaspoolust. Positiivse ehk vertikaalse ehk aktiivse, meheliku elemendi ja negatiivse ehk horisontaalse passiivse naiseliku elemendi. Ühtlasi sümboliseerib ringiga ümbritsetud rist ka maad milles on ühendatud niisiis nii mehelik või naiselik element. See tähistab mehe ja naise kosmilist ühtsust ja ühendust millest saab alguse kõik olemasolev. Päikeseratas on müstiline püha sümbol, mille tähendusi võis avada vaid järk-järgult. Pärast kindlate pühitsusastmete läbimist. Niisiis päikeseratas nelja kodaraga ratas mida nimetatud ootani ristiks ootani ehk poodini ristiks. Teatavastioodin oli muinasskandinaavia tähtsamaid jumalaid. Taevaste terminite järgi tähistas see taevakaarest ümbritsetud päikest. Kavalistlik õpetus kirjeldab märki Roosi ja risti ühtsusena. Naine siis roosi tähenduses ja ristmehe tähenduses. Sellekujulise ratta üks variante on ka keldi rist. Teatavasti võeti keldi rist Kristlusesse üle ning ta on kasutamist leidnud hauatähisena. Mustlased näiteks võtsid mõlemad elemendid kasutusele seksuaalsuse sümbolitena. Nad tegid hobustele risti paremale ja ringi, vasakule jalale. Niisiis mehe märgi paremale ja naise märgi vasakule esialale. Selle uskumuse kohaselt tõmbuvad need kaks sümbolit teineteise poole hoides hobuse jalad koos nagu kammitsas, takistades loomal ära joosta. Rattasümboolika on olemas kõikides vanades religioonides. Universumid kujutletud tohutu ratena, mille veeremist võis näha taevakehade ringides ja aastaaegade vahetumisest. Väikesed rattad Kosmosemudelid saatsid surnud hauda. Ratamatiive kasvatati maagiliste kaitsvate embleemidena kiivritel, kiipidel, relvadel ja majadel. Gildi jumalatel olid käes või kõrvalrattad. Ratastega deklareeriti altareid ja hauakive. Üks taanlanna aarian haudi nimedest oli hõberata jumalanna ratta, mille Rummuks oli pöörlev loss ja mis oli peidetud maa-alusesse vaimuriiki. Kandjas valitses emaga oli ajaratast, kuhu oli kinnitatud kogu maailma eluhingus. Nii nagu ka rattakodarad, on jäigalt kinnitatud ratta Rumule. Muide, selletaoline rattarumm oli ka kreeka müüdi afalas, mida valitses jumalanna-le ja kelle orjaks oli Heracles päike. Kangelase 12 müütilist tööd kujutasid päikese aeglast liikumist läbi 12 sodiaagimärgi. Heraklese preestrid riietusid traditsiooniliselt naisteks, mis andis põhjust hiliselenistlikule müüdile päikesekangelasest, kes oli maskeeritud naiseks ning töötas koos naistega Ofale keerleval rattal. Et Ruskis kutsusid rattajumalannat fortuunaks see, kes pöörab aastat roomlased, kohandasid selle ime fortuunaks. See oli jumalanna, kelle pidev taevaratta pööramine tähistas kõiki aastaaegu ning inimeste saatust. Mõnikord kujutati teda Kolmainsus. Ena fortuunad ehk saatustena, keda kreeklased nimetasid ka Nemeesiseks, võib moira adeks. Ta valitses taassündi ja pidevat muutumist läbi aja. Ürgne reinkarnatsiooni usk tekitas enam tsüklilisi kujutlusi eksistentsist kui lineaarseid, patriarhaalse heid veendumusi mille kohaselt on inimesel vaid üks elu mis lõpeb jääva valikuga põrgu ja taeva vahel. Sellegipoolest kandus rattasümboolika edasi patriarhaalse-sse juudi-kristliku kultuuri, kuna see oli sügavalt tunginud kõikidesse sümbol keeltesse. Heebrea pühakirjad nimetasid ingleid galaktika keelideks ehk Ratasteks, mille pöörlemine tähendas ilmutust. Kingadel on arusaam universumist kui tohutu suurest sõjavankrist, mis kannab oma ratastel kõike, jumalaid ja olevusi läbi igavese ruumi. Jumalanna Fortuna kõikvõimas ratas, degenereerus järk-järgult keskaegseks fortuuna rattaks ja selle jumalanna sai õnnejumalanna, kes valitses proleti. Niisiis väikest ratast vastlakarnevalimängudel mis säilitasid sageli paganlike traditsioone uues triaalses vormis. Fortuuna ratas, mis on populaarne tänapäevalgi. Evis mõnikord Kuut, kodarad mõnikord kaheksat. Viimane variant nähtavasti loodi hindude ratta järgi. Saksa omal oli samasugune kaheksa kodaraline ratas, maagiline ruuni, nõidus. Tandajal kujutati fortuuna ratast kaheksa kodaraga, mis vastandusi inimelule ning vaheldusid tsükliliselt. Vaesus, jõukus, rahusõda, tagasihoidlikkus, kuulsus, kannatlikkus, kirg. Kristlased on rattasümbolid interpreteerinud Kristuse märgina Rooma üks tähenduses Jeesus Rooma 10 tähenduses kristus. Vanad ida traditsioonis tähendab aga topeltratas lõpmatust mida kujutatakse väiksema rattana mis sooritab elu igavesi, ringe maal, mis on ümbritsetud suurema kosmilise eksistentsi ringiga. Niisiis suurem ratas, mille sees on väiksem ring läbi on, et mõlemad tõmmatud kahe ristiga. Seetõttu kasutati seda ratast sageli ka kõige harva jumaluse või elementaarvaimumärgina. Hesekieli nägemus, nagu oleks ratas olnud ratta sees, see on siis piiblitekst, on loodud läbi algelementide traditsioonilise isikustamise inimene v tähenduses, Lõvi tule tähenduses maa tähenduses kotkas õhu tähenduses. Seda neljapalgelist olendit nähakse tiibadega inglit Ta kujul ja see ei olnud piibli arusaamade kohaselt sugugi originaalne, pigem klassikaliste sümbolite üle pingutatud töötlus siiamaani ja kasutas selliseid sümboleid, kuna teadis, et tema lugejaskond tunnistab nende pühadust. See on olnud topeltratta tähendus, niikaua kui seda on mäletada. Tänases maailmapildis oli juttu ringist ristist ja ratast kui sümbolitest vanades kultuurides. Järgmisel korral räägime lähemalt ristist stuudios oli Terje saats.