Õige pea peaks ilmuma üks monograafia, mille pealkiri kõlab nõnda. Kodanikualgatus ja seltsid eesti muutuval kultuurimaastikul ja selle monograafia koostaja on kultuuriteoreetik Aili Aarelaid. Sellest raamatust loodetavasti teeme juttu siis, kui kogu materjal on läinud ka juba trükikotta, nii et põhjus ja tagatis on olemas. Aga täna kõnelen hoopis Aili Aare laidiga eliidist. Mis üldse on eliit, tema olemus ja ülesanded. Jah, tõepoolest, selles raamatus üks peatükk kannabki pealkirjaeliidid liidrid ja kodanikualgatus. Eliite võib defineerida kitsamalt ja laiemalt mõelda, et see on ainult ühiskonna koorekiht või nagu öeldakse, siis kõrgem klass. Aga eliite võib määratleda ka küllaltki laialt ja mulle väga meeldinud professor Ulsti eliidi määratlus, mis kõlab nii, et eliit on parem osa rahvast, kelle hulgast tulevad need inimesed, kelles rahvas näeb üldtunnustatud eestvedajaid ja neid inimesi, kes veavad rahva rasketest aegadest läbi. Tähendab, siin ei ole määratletud haridustaseme järgi ei rahakoti paksuse järgi, vaid nimelt selle vitaalsuse ja võime järgi oma rahvast ajaloos juhtida. Kas see kõrgem seltskond vastandub tavakodanikule või ei pruugi? No tavaliselt ta ikka vastandatakse sellele tavakodanikule jah, eliite massid, eks ole. Eesti eliidist rääkides tuleb meil alati küsida, kas meil on olemas seda eliiti nii, nagu temast paljudes teistes maades räägitakse või on meie eliit nii ajaloolises arengus kui ka praegu kuidagi teisiti kujunenud, kuidagi teise varjundi omandanud? Küsimus on ju selles, et niisugust eliiti, mis oleks pärit kuningakodadest, mis oleks pärit õukonnast aadelkonnast, kõrgetest kirikuringkondadest, rikkast kaup meeskonnast, niisugust eliiti ei ole Eestis peaaegu kunagi olnudki. Eesti ühiskonnas, noh, see kõige vanem eliit ilmselt need on need vanemad, mida me teame siis olevat enne 13. sajandi algust ja kes olid täpselt need mehed, kes oskasid juhtida seda külakogukonda või siis ka kihelkonda kihelkonna neid nõupäevi selleks, et tõepoolest rahvast antud oludes läbi vedada. Ja see eliit praktiliselt saksa vallutuse järel aeglaselt hävib, osa temast ka sulab hilisemasse saksa ülikonda sisse lihtsalt praktiliselt kuni Rootsi ajani. Vahepeal ei saagi millestki erilisest rääkida, sest noh, need vardjad ja kuppijad ja ega nad ikkagi eliit ei ole. Nüüd. Professor Sulev Vahtre on rääkinud sellest, et Rootsi ajal tõenäoliselt need inimesed, kes kupja nime kandsid, olid siiski märksa vabamad, tähendab, et teataval määral nad juba juhtisid ka kohalikku elu. Aga noh, see ei ole ka mitte eliit sellises tähenduses, nagu samal ajal ta seitsmeteistkümnendal 18. sajandil Euroopas kujuneb. Ja selle tõttu, kui hakkab tekkima kima mingi Eesti oma eliit, siis see tõenäoliselt toimub ikkagi ärkamisajal ja esimene eliit on seltsi juhid. Sellest ka siis kodanikualgatuse ja seltside teemaga läheb ta tegelikult kokku. Nojah, ja eliit on ikkagi siis algselt Eestis, kui ta on tekkinud vaimse taon millalgi vōi. Nojah, tähendab ta ongi ju see kultuur, eks ole, mis siis tuleb, see, mis hakkab lähenema professionaalsele kultuurile, tuleb talurahvakultuurist ja üha rohkem hülgab selle niisuguse tavalise vana rutiinse talurahva maailmapilti ja muudab seda ses juba moderniseeruva Euroopa maailma pildile lähedasemaks. See on seesama Carl Robert Jakobson või tähendab, kõik algab ikkagi papa Jansonist kes annab siis Eesti rahvale selle seltsidesse liitumise idee tegelikult, ja edasi tuleb siis väga energiline Carl Robert Jakobson, Hurt. Ja selle tõttu Eestis eliit tekib kui alternatiivne institutsioon või struktuur või ka noh, niisugune seltskond sellele, mis ametlikul, et Eestimaad valitseb, et talongi täiesti spetsiifiline tekkevorm. Tollel ajal ei ole ju ka veel mingit rikkast kaup meeskonda talusid olles ostetakse välja nii, et esimesed jõukamad taluperemehed on alles kujunemisjärgus. Kogu see seltsielu, mis 1860.-test 80.-te 90.-te aastateni kujuneb, see tegelikult siis kasvatab ka seda Eesti sündivat eliiti. 90.-te lõpus läheb siis juba asi teadlikuma mängu peale välja ja ajaloo areenile ilmub Jaan Tõnisson, kes tõenäoliselt on tõepoolest Nonii hilisem poliitiline eliit, aga ta hakkab täpselt samuti pealeseltsidega TALO terve hulga selts ise ja praktilised siis ka esimese Eesti partei. Sealt siis hakkabki nagu see mäng sellest peale sõnu kogu Euroopas olnud, et kus 18. 19. sajandi alguses asjadest, mida meie mõistame seltsi täna pikapeale kujunevad välja parteid näiteks Rootsi parteist karskus liikumisel alusel. Ja Eesti parlament ikkagi veel enne esimest maailmasõda ei ole. Nüüd linnas hakkab siis mõnel määral juba kujunema teatav majanduse liit, aga ausalt öeldes on see ikkagi nurksast jäme ots on ju sakslaste ja juutide ja noh, vähem vene töösturite rahameeste käes. Niiet vabast eliidi kujunemisest küllaltki massilisest kujunemisest saame rääkida ikkagi koos Eesti vabariigi sünniga kus seesama hulka inimesi, kes siis on enne tegutsenud, ega siis 20 või 15 aastased poisikesed ju ka päris kogu seda vabariike tollal luua ei saanud. Tähendab, need inimesed, kes olid tsaariajal saanud seltsides tegelikult oma ühiskondliku ja poliitilise mõtlemise kooli, need hakkavad siis kiiresti tekitama neid erinevaid eliidi grupeeringuid, poliitiline eliitmajanduse liit, haritlaskond ja nii edasi, ausalt öeldes mina seda perioodi ise ei ole põhjalikult analüüsinud, son ka vägagi suur ja mahukas töö. Ja selle tõttu noh, lihtsalt ma konstateerima, et tollel ajal sai kindlasti üks eliit jalad alla selle 20 aasta jooksul ta jõudis küllaltki kosuda. Kindlasti ei jõudnud ta järgi enamuse Euroopa omade mallidele ja meie erksamad vaimuinimesed Tuglas ja Tammsaare on ikkagi küllaltki kriitiliselt suhtunud tollasesse intelligentsi ja eriti siis sellesse eliiti. Noh, ja ma isegi, kui palju seal oli neid kögartala ja kõike muid taolisi tegelasi sees. Ja sellest siis ka need tolle aja väga tuntud baarse mats ja vurle, tähendab mulle on ka teataval määral selle uue eliidisugune pilatähistus. Ja samal ajal Tugas räägib väga ilusti teoreetilistest eurooplastest, see tähendab inimestest, kes siis tahtsid need Euroopa mallid kiiresti üle võtta ja kodu kootult, noh, see asi lihtsalt ei tule välja sellise kiirusega ja kui ei ole taolist lastetuba all. Paraku selle eliidiga juhtub väga traagiline lugu, sellepärast et selles okupatsioonide laines, mis siis 40.-st 44. nii siin üle käib, seal sisuliselt nullitakse väga suur osa ikkagi, kui see 70000, kes ära läks, sellest oli väga palju just seda eliiti, mis 20. aastas kujunes ja küllaltki palju sai teda siis ka füüsiliselt hävitatud. Nendes aastakümnetes, tähendab, kui võtta säästalinlik aeg järele. Ja sellele eliidile järgnes korpusepoiste ja Venemaa eestlaste asemele tulek. Sõnaga tegelikkuses tekkis eesti eliidisilmset interRegnov. Oli säilinud terve hulk neid inimesi, kes siia jäid, aga kes tegelikult tegutseda ei saanud. Tuglase näide ja, ja Leo Anvelti, diaBetti Alveri ja kes lihtsalt olid su suud kinni pandud. Et see eliit ei saanud oma sõna öelda. Majandusega oli hoopis uus olukord, tekkis kollektiviseerimine ja industrialiseerimine ja selle sisuliselt seda vana ei olnudki eriti oli sõjas palju purustatud ja kogu selle asjaga pole enam midagi teha ka selle elukogemusega. Lihtsalt täiesti uued sotsiaalsed normid tulid peale ja nüüd oli küsimus siis kes oskab sedasama eesti rahvas, nagu öeldud, läbi vedada sellest uuest olukorrast, mis tekkis. Ja kui tuli kolhoosikord siis varem või hiljem, kas eesti rahvas, noh, lihtsalt üldse närbub selle kolhoosikorra käes või tekib eliit, kes tõmbab ta sealt läbi ja me võime öelda, et 60.-teks aastateks nende, mida me nüüd nii vihkavalt puna paruneteks nimetame nende uute kolhoosiesimeeste näol ikkagi eliit, tekkis. Soomaal ja linnas siis tulid ka see eliit mis on siis nende üleliiduliste tehaste ja muuta suurettevõtete direktorite näol nõukogude võimule ustav helid, need korpusepoisid ja siia toodud Venemaa, eestlased tähendab need üle 10 aasta sisuliselt nad ei pannud siin lihtsalt vastu, noh, üksikud, kes sedasi läksid. Nad ei olnud ka haridust ja ja kogemus, kuidas siin sisuliselt siiski kõrgema majandusarengutasemega regioonis hakkama saada, eriti nendel Venemaa eestlastele tasapisi tõrjutakse lihtsalt kõrvale modi loomuliku valiku teel. Ja 60.-te aastate kohta ja siis eriti juba seitsmekümnendatel aastatel, me võime öelda, et tegelikkuses tekkis Eestis üks uus eliit, mis oli siis selgelt muidugi Nõukogude korra poolt vormitud. Väga paljud nendest inimestest paratamatult olid parteis selleks riigiks pürgimine nõudis lihtsalt selle mängureeglitest kinnipidamist. Nii hea või halb, kui see mäng oli, fakt on see, et peale Kitsa vaimueliidi seltskonna ikkagi teist eliiti lihtsalt nendel aegadel ei saanudki tekkida. See oli ainumas eliit, mis üldse tulla sai. Ja siis oli muidugi haritlaskond Kellest siis noh, osaleks ka selle võimuga kaasa ja osa oli siis temaga suurem osa oli temaga kogu aeg opositsioonis. Aga nagu me isegi teame, see opositsioon Eestis ei olnud sügavalt tissidentliku, ta ei olnud sügavalt kuskil põranda all, vaid ikkagi mängis neid põrandapealseid Glavliti ja muud tsensuurimänge ja raamatud, ikka kelmused, heliteoseid kanti ette ja nii edasi, tähendab, kärbiti, mis kärbiti, aga peaasi oli siiski see, et asi ilmuks vastupanu muidugi. Mentaalsete vahenditega. Nõukogude võimule oli põhiliselt haritlaste ja loovintelligentsi käes. Kuid öelda nüüd, et need kolhoosi esimehed, vabriku direktorid olid absoluutselt nõukogude võimu teenrid, seda ka öelda ei saa, sest paljudes kohtades nad ikkagi püüdsid just selle kohaliku piirkonna kohaliku tööstusharu ja nii edasi asju ajada, nii et see oleks ikkagi eesti rahvale kasulik. Kas see ennast õigustas ja kas nemad oskasid seda ette näha, et näiteks kõikide nende suurte seafarmide toomine Eestisse ja Üleliidulise raha siia sisse pumpamine võib ühel hetkel, kui Venemaa turg meie jaoks kinni pannakse, osutuda kohutavaks katastroofiks? Nad ei olnud tõesti jumalad, et seda ette näha. Nüüd, 88.-st aastast alates algab siis uus rabelemine selle nimel, kes on tegelik eesti rahva liider ja siis, kes peaks hakkama kuuluma uude liidrigruppi. Ja siis me hakkama läbi tegema neid etappe, mis mujalgi maades just nendes postsotsialistlikes maades on läbi tehtud. Ja esimene tõdemus on see, et see, mis on, see on ja ei olnud võimalik, et 91. aastal kuskilt maa alt kasvab välja veel üks, kaks, kolm või 4000 niisugust inimest kes olid kogu aeg nii-öelda hüppevalmis, nendele ei antud mingeid võimalusi ja nad nüüd kohe vallutasid selle eliidile eraldatud platsi kiiresti ära. Sellele platsile said mängima minna ikkagi ainult kaks seltskonda, üks on siis puru noored, kellel enne ei olnud kogemust ja need inimesed, kes siis tulid juba selle nõukogude aegse kogemusega, kes olid siis kuskil vanuseklassis 40. Ongi ju tegelikult väidetud, et Eestis ongi vaheldunud ainult poliitiline eliit? Majanduslik eliit on ju sisuliselt samaks jäänud. Duslike liitis, päris sisuliselt, tähendab kindlasti on tulnud seal panganduse liit, see on ikkagi ilmselt suures osas uus. Sest seal on nooremad, noorem seltskond, aga väga suur osa, aga poliitilises eliidis on ikka vist ka protsentuaalselt, igal juhul on seal noh, kindlasti rohkem noori koli seda nõukogude ajal, tähendab Saltse juurdevool on olnud suhteliselt suur. Aga ma arvan jah, et küllaltki palju võtmepositsioone on nende inimeste käes, kes nõukogude ajal olid tegevad kõik need sadamad ja ja need riiklikud aktsiaseltsid ja need on ikkagi kõik needsamad nimed, kes olid sellepärast, et ega ikka majandusstruktuuride juhtimine, see nõuab ju aastakümnete pikkust kogemust. Kas ma tegin õige järelduse, kui teie juttu kuulates nüüd mulle tundub, et nõukogude aegses Eestis omas eliitkultuuris võimu tähendab, õigemini tal oli ainult nagu kultuurikapital käes? Ta ei omanud ju majandusliku ja, ja L või sellele tähendab haritlaskonna käes ei olnud jah majandusliku ja ja aga need eliidi rühmad ikkagi eksisteerisid majanduslik eliit, poliitiline liite, kultuuri jälitada. Ja kindlasti tähendab ilmselt majanduslik ja poliitiline eliit oli küllaltki noh, tal igal juhul integreerunud. Kas ta nüüd oli sajaprotsendiliselt? See on iseasi, tähendab, mida kolhoosi esimees mõtles, kui ta oma koha peale läks, mida ta mõtles siis, kui ta valgesse majja läks, eks ole, võis olla kaks asja. Nii nagu öeldakse, et ka Johannes Käbin on selgelt öelnud, et see, mida ma mõtlen siis, kui ma olen Tallinnas erinev väga kõvasti, selle unustan ära siis, kui ma olen Balti jaamas perroonil olemas ka rongi. Nii et kõlab, niisugune kahestumine oli ka nendel olemas, aga küllap nad ikkagi kohtadel tõesti mõtlesid palju selle noh, Eesti inimese elukorralduse tarvis töö tegemise peale aga igal juhul kultuurieliit ja poliitiline eliit Astandusid suurelt jaolt, vaat ma ei saa seda täpselt ka niimoodi öelda. Ja seda nüüd on ka Ungaris on täpselt sedasama fenomeni kirjeldatud ja täheldatud toimub eriti kuskil juba seitsmekümnendatel aastatel, eks ole, tähendab noh, Ungaris siis kuskil 15 aastat pärast traagilisi Ungari sündmusi ja meile muide, just pärast Tšehhi sündmus hakkab see väga selgelt tulema. Tekib kahepoolne, kui mäng. Tähendab, kui enne väga selgelt püüti ainult noh, kontrollida, eks ole, keskkomitee püüdis igal juhul ohjata seda kõike, mida mõeldakse ja et jumala pärast ühte valet ja sinimustvalget mõtete mõeldaks siis, eriti seitsmekümnendatel aastatel tekib kummalgi oma mänguruum ja keskkond, töösse läheb ka terve rida sugugi mitte rumalaid inimesi tööle, instruktoritakse osakonna juhatajat, eks ja nad lasevad ohjad küllaltki vabaks. Tähendab, hakkab just see kahekordne tegemine, tähendab, see ridade vahelt ei suvatse enam partei institutsioonid välja lugeda seda, mis sinna kirjutatud on ja seda, mida igaüks ja iga reakodanik väga hästi oskas sealt välja lugeda. Loomulikult ka nemad, aga nad ei tahtnud enam seda välja lugeda. Ja tähendab, tekib nisukene tasakaalustatud seis, et meie ei häiri liialt teie mänge ja teie ärge närige liiga palju meie kallal. Ja siis nagu selle asja või selles sümbioosi tunnuseks on siis need toredad loomingulise intelligentsi päevad, keskkomitee suures saalis ja muud niisugused asjad. Ja sisuliselt Karl Vaino oma valitsemise lõpuajal ignoreerib neid reegleid ja hakkab uuesti parema intelligentsile suukorvi pähe ja tänu sellele siis ilmselt ka kogu mäng plahvatab ja tekib see kõigepealt loomeliitude kultuurinõukogu ja nii edasi, eks ole pleenumine ja kuni siis Karl Vaino võimult tagandamiseni ja sama sama mäng on siis toimus Ungaris, nii kaua kui see vaimuintelligents suutis omamoodi ka siis nöörist tõmmata seda parteilist poliitilist eliiti nagu asi tasakaalus ja siis sa oled revolutsioone koguse tasakaal, enne seda kukkus kokku ja tingis selle sametrevolutsiooni. Ilmselt on siis kõika manipulatsiooni Lomad piirid ilmselt nii-öelda ja sealt ümbri saab. Ja siis niuksed. Kriitilises situatsioonis, kus juba Nõukogude liit paratamatult hakkas varisema ja enam ei olnud midagi teha siis igaüks jäigalt nagu jäi oma positsioonile ja paratamatult tuli sotsiaalne plahvatus. Üks termini jooksis praegu teie jutus läbi sametrevolutsioon. Lühidalt kuulajale. Kas sa oled revolutsioon, on see, mis 89. aastal Ida-Euroopas toimub ja mis siis tegelikult selle sotsialistliku korra sealt ajaloo prügikasti pühib, verine on kõikides nendes suurtes föderatiiv vabariikides olnud eks ole, see on niuke, Nõukogude Liit, Tsetseenia, Jugoslaavia, Karadžić sideme elus sõitsid ja kes seal siis kõik need? Need ilmselt Netlederatiivsed asjad kustest rahvused omavahel mitte kuidagi kokkuleppele ei saa ja kus oli paljurahvuselised riigid? On tekitanud verise variandi, aga teised variandid on nad kõik on olnud enam-vähem rahumeelsed, oli väga väikeste paukudega ja, ja need on jah, sellepärast sametpehmed. Te olete andnud päris ilusa ülevaate need Aili Aarelaid eesti eliidi kujunemisest läbi ajaloo aga võib-olla te selle saate lõpetuseks võtaksite kokku veel, mis on need põhilised eesti eliidi kujunemise tunnusjooned? Katsuda kuidagi teha nii nagu ikka loengu lõpus tehakse, et esiteks ja teiseks ja kolmandaks kokkuvõte siis võiks öelda niimoodi, et esiteks, Eesti eliit on väga palju paljus kujunenud välja just selle kodanikualgatus tuse pinnalt, tähendab teda ei ole peenelt kasvatatud ega haritude liidiks, vaid ta on ise alt tõusnud nii-öelda rohujuure tasandilt ja saanud meesteks ja naisteks, kes on siis hakanud rahvast enda järele vedama. Teiseks on Eesti eliit pidanud pidevalt võitlema nende ajalootormidega, mis sellel maanurga all väga disked on puhkema. Ja ka viimases 100. aastas me oleme tõesti pidanud väga mitmeid erinevaid poliitilisi režiime läbi elama ja võib öelda, et Eesti eliit on küllaltki hästi paindunud järeleverele andnud, aga ka kohanenud nende erinevate poliitiliste ülem valitsuste tahtele. Lõppude lõpuks on meie iseseisvus ikkagi praegu 20 pluss viis aastat pikk. Ja see on väga lühike aeg kõige selle muu ajalooga võrreldes. Ja see nisukene sõna võiksin olla ka kasutusel nagu Nimicreerumine, tähendab, ta on püüdnud kohaneda ja ka päris hästi tõepoolest kohanenud nende üldpoliitiliste ja sotsiaalsete oludega. Ja selles mõttes on väga kergalati tulema see süüdistus, et üks või teine mees on teinud koostööd. Küll on papa Jansen teinud koostööd saksa kirikuõpetajatega ja küll on Carl Robert Jakobson olnud venemeelne ja küll on Tõnisson olnud seda või teist ja kolmandat. Aga praktiliselt nendel inimestel ilmselt ei olegi olnud teist teed, kui nad on selles ühes. No nende jaoks ainuvõimalik koos ajaloohetkes elanud ja tegutsenud. Ega Carl Robert Jakobson ei saanud tegutseda ei, 1949. aastal 89. aastal. Tema sai ikka olla siis, kui oli, tähendab, juba suund hakkas kujunema venestumisele venestumine ei olnud veel täies mahus realiseerunud ja nii ta siis oli ja seal temaga kohanes ja lõppude lõpuks Eesti seda ärkavad, suurtaluniku ta ikka päris hästi kutsus elama, tegutsema, võitlema Eesti asja eest. Kõige huvitavam on kindlasti see nõukogude perioodi hinnang sest siis on ju väga suur osa tegelikult nende suurte seltside käes selleks, et hoida seda rahvuslikku meelsust üleval. Me teame küll, et need suured seltsid on olnud looduskaitse selts on olnud kodu-uurimise, on olnud see meie raamatu using. Osaliselt ka aiandus, Mesindusselts on pikka aega just seda Eesti asja selle nõukogude võimu kiusteks ajanud. Ja need mehed, kes on olnud nende seltside eesotsas, on olnud tõelised eluvirtuoosid. Lõppude lõpuks, kes oli raamatuühing eesotsas Gustav Naan Kuidas hoidis Eilart üleval seda meile kõikidele tollel ajal nii armsad looduskaitseliikumist, mis tegelikult oli ju liikumine eesti rahvusliku territooriumi eest ja Eesti eestlaste ajaloolise mälu hoidmise eest see asi käis ikka läbi kolhoosikorra ja läbi keskkomitee heakskiidu ja ühesõnaga munadel käimine oli kindlasti väga raske, aga tollel ajal oli ta nagu ilmselt jälle üks ainuvõimalik tee. See värvivahetus oli tegelikult küsimus ellujäämisest. Küsinud küllaltki palju, jah, küsimus ellujäämisest, nüüd muidugi mind süüdistada, et ma olen 60.-te 70.-te 10.-te aastate ideoloog, aga lihtsalt paraku meil on ka täiesti selge, et Eestis oli ääretult väike tissidentliku grupeering mis Venemaal oli hoopis suurem, kus oli sadu ja tuhandeid inimesi, tegeles intelligentsi hulgast päris selle ande Krautiga, mis kunagi ei näinud trükivalgust, mis käis ainult kuskil tänavanurkadel laulmise ja käsitsi ümberkirjutamise läbi. Eestis on ikkagi meil. No tõesti, ma ei tea, kas me saame üldse seda sadat inimest kokku, kui me kõiki neid tissidentliku liikumisi, mis on olnud, on kokku, loeme. See tähendab suund kohanemisele oli ka rahva hulgas väga suur. Ja, ja paraku ikkagi need inimesed, kes siis õppisid ära selle kunsti, selle emigreerumise, kunsti, need olidki siis tõesti tolle aja see eliit, kas meil nüüd tänase meeldib, et see nii oli või mitte, see on isase. Aga tänase päeva eliidist, räägime me siis järgmisel korral.