Me teeme me Rooma elu. Üht hiigelmüüri. Kui pikk ma ei küüni üle ääre? Teeme teeme ver oma elu. Ka. Nii üle. Kui mõni sinnapoole väljalangel kivi Tere õhtust, head kuulajad, alanud on saade hetk helis ja täna on meil külaliseks Jaanus Nõgisto, praegu ma veel tiitleid Elisa. Jaanus, me kuulasime lugu üle müüri. Mis on see lugu sinu jaoks? See lugu mulle isiklikult väga tähtis, sellepärast et et siis, kui see lugu sai kirjutatud kusagil 76. aastal, siis, Ja seal oli üks tolleaegse Ruja selliseid tipplugusid. Ansambel Ruja oleks nendel päevadel 25 aastat tagasi. Oleks saanud nüüdseks Carli aastaks, kui tahaks edasi mänginud, eks ole, seda ansamblit enam ei ole, aga opeli saade? No ma ei nimetaks seda juubeliks, meil ei ole kunagi mingeid juubelitähtpäeva pidanud ja, ja ilmselt ka ei pea, sest ma ei pea seda vajalikuks ja keegi liikmeteks ei pea pea mingit juubeldamist vajalikuks. Küllap ajalugu käib oma oma rada ja kui seda on vaja juubeldades, seda teevad kunagi mõned teised inimesed, mitte meie. Nüüd ma segasin talle küsimuse karasina mõttevoolu. Tahad sa sealt jätkata? Mis puudutab seda laulu üle müüri ja no see on üks selline lugu minu jaoks, kes minu esimest korda niimoodi kasutasin teadlikult ja noore inimese järjekindlusega selliste Polifoonilist kompositsiooni meetodit Eestis, seda sellel ajal veel keegi nagu tegelikult teinud ei olnud üldse. Tolleaegne Ruja oli oma kompositsiooni tehnilisest poolest oli ka väga kõva sõna, kui nüüd tagantjärele vaadata, sest noh, meil ei ole küll midagi häbeneda selle, selle muusika sound ja selle komponeerimise meetodid ja see sõnum, mis seal sees on, see on aktuaalne, no oli siis ja on selles mõttes aktuaalne ka praegu ta pole aktuaalne, eks ole, massidele ja ta pole aktuaalne inimestele, kes tarbivad sellist muusikatööstuse produkti, aga, aga teatud vähemusele teatud seltskonnale, kes kellele muusika pole mitte lihtsalt raha teenimise vahend, vaid ka nagu elustiil, siis nendele see lugu ütleb päris palju. Mina olin tol ajal umbes 15 aastane, kui ma kuulasin seda lugu esimest korda kuskil vist Kalevi spordihallis toimusid need kontserdid ja, ja ma mäletan, et ma sain tõelise kultuurišoki, ma ei olnud enne mitte midagi niisugust kuulnud ja ma istusin täiesti halvatuna seal puupingi peal, kuulasin ja mõtlesin, et kas see on tõesti võimalik eestimaal. No see oli tollal võimalik. Mul on väga raske öelda, miks oli võimalik ja, ja kuidas üldse sai, sai võimalikuks sellises ühiskondlikku stressi ja kohutavad pingeseisundis, eks ole, mis mis kõikidele muusikutele tegelikult olla toimis, eks ole. No ei olnud mingi poliitiline ansambel, veol, mingi nõukogudevastane ansambel, eks ole, mida meile küll üritati juurde pookida, aga noh, seda, kellele seda ei tehtud, eks ole, sama nõukogudevastased on nõukogudevastane muusika on ka Sibeliuse, Stravinski, kes iganes moodsad, eks ole. Noh, kõik muusika, mis tegeleb inimese hingega ja see kõik on noh, sellise totalitaarse režiimi vastane. Ja noh, minul tollest ajast muidugi meelde see tohutu entusiasm, tohutu järjekindluse, tohutud illusioonid, millega me seda muusikat tegime ja loota polnud ju mitte millegile rahale ja kuulsusele ka ega läbilöömise selles mõttes, eks ole, tollel ajal Eesti muusikamaastik oli hoopis teistsugune, eks ole, seal olid noh, niuke kolhoosi sült, et alates mai tea polderalist, apelsinid, kuhu iganes, eks ole, ma ei suhtlegi põlgusega, sellesse ei suhtunud ei siis ega, ega suhtuge praegu, aga aga ma ütlen see muusikali, mida Ruja tollel ajal tegi, eks ole, kusagil seitsmete aastate lõpus oli hea näide sellest, kuidas olla täiesti erinev sellisest keskteest ja suhteliselt edukas kar rahalises mõttes ka tolleaegsetes rahal rahalistes sellistes käivitus oli meie meie tegevust päris edukas, eks ole. Nii et teile maksti kenasti selle oma kunsti eest. Noh, kõik on suhteline, eks ole, muidugi ei makstud, eks ole, võiks see raha, mida, mida tollal muusikutele makstakse, kuluks kõik selle muusika tegemise peale ära, eks ole, aga aga, aga tollal oli võimalik, eks ole, teha sellist muusikat ja sellest siiski niimoodi ära elada, et sa said seda muusikat teha praegu sellist muusikat tehes vaimset ambitsioonidega muusikat tehes ma eeldan, et ei ole võimalik ära elada, sest muusikatööstus, eks ole, mis, mis on loodud noh, kogu maailmas selleks, et et toota produkti, mida tarbijad ostavad, eks ole, noh praegusel ajal sellise selliste ideede sellise töömahuga sellise ambitsiooniga muusikat luua ilmselt ei oleks võimalik. Aga kuulame veel muusikat tollest ajast ja mida sa pakud tollest ajast või natukene hilisemast? No kuulame näiteks tollest ajast muusikat, sellist muusikat üle. Selle laulu nimi on põhi, lõuna, ida lääs ja see on mulle isiklikult vähemalt sama tähtis kui eelnev lugu. Lapsega. On maailmaga. On Eestimaa, aga. Roovi. Kaduma. Jaanus, kas Eestimaa teema oli sulle väga lähedane? No ma julgeks need niimoodi öelda, et ta lähedal oli, sest ega me ei olnud mingisugune rahvuspappi või, või, või selliste väga rahvuslikku muusikat viljelev ansambel, meie ambitsioonid päris suured tegelikult, eks ole. Mis ka püüdlast muide tähtede poole vähemalt ovaalne, eks ole, ja, ja aga see, et me kõik eestlased olema ja siin elasime seal loomulik, eks ole, et puudutasime läbi endaga ka seda ka meie mingisugustest rahvuslikku muusikat nad teadlikult küll ei teinud, eks ole, seal muusikas küll kuulda niuksed, teatud hetked, võib-olla niuke tunnetus aga, aga ei, püüdel püüelnud teadlikult selle poole. Mul on mingi rahvuslik ansambel, kuigi seda on teile nagu siis külge küll poogitud. Eks ole, yli hiljem kusagil kaheksandate aastate alguses, eks ole, seal oli selliseid Rannapi laulusid, kus oli väga tähtis, nagu tollal oligi, oligi seal väga tähtis, aga ütleme, ambitsioon tunduvalt suurem, eks ole. Ja, ja me olime ka eelkõige üritasime ikka muusika, mis, mis ei, ei, ei peegeldanud, ainult mitte meid ümbritsevat popmuusikat, eks ole, muidu üks kõikulise jess Zeppelin Genesis noh, kõik, mis meid niimoodi, mis meile isiklikult meeldis, endale kuulasime. Aga aga ma julgen kindlalt väita, et vaja oli. Oli tollal selline originaalansamblis, seda muusikat ei ole võimalik võrrelda niimoodi. Tead, ma pean kelleltki otseselt šnitti võtma, eks seal võib olla plageerima teid Zeppelini ega, ega Essiga Genesis võimalik tolleaegsete muusika tehnoloogilistest puudujääkidest lähtudes, sest tollal polnud isegi eks ole, V8 realist Mac, eesti raadios, kui meie oma lindistasin, alustasime, eks ole. Suurem osa lindistus on tehtud, eks ole, kaherealisele makile mitmete ümberkirjutustega, meil tuli kõik see muusikatehnoloogia, eks ole, mis praegu sageli muusika tegemine üldse algab, eks ole, ostetakse eksemplar süntesaatori, seal on üht-teist juba olemas, nii sondid, eks ole, kui, kui nende kokkumiksimist võimalused on, meil tuli see kõik endal luua klahvpilli, neil näiteks süntesaatorid ei olnud, eks ole, tolla meie klahvpilli tulite, Vermoone orel, mida kasutati harva, sest ta suundule piisavalt halb ja klaver, mida meie pianistid Rannap, Kappel, kas need, noh, väga hästi oskasid mängida, eks ole, sellest piisas, ülejäänud on ikkagi puhas naturaalne muusika. Ja mõnes mõttes on see õnn, eks ole, selle tõttu selle tõttu on võimalik neid lugusid noh kuulata ka praegu, eks ole, sest igasugune tehnitsistlik sentiseeritud sound on, ta vananeb päris ruttu seal kahe-kolme-nelja-viie aasta pärast tundub see äärmiselt naeruväärne. Aga kitarr on kitarr olnud, noh mitusada aastat, seal ei ole midagi muutunud. Ja siis, kui siin ma ei näe. Ka siis, kui, Käime. Mina jälle ei läinud ka siis, kui seinu Jaanus räägi sellest ka natukene, kuidas ansambel Ruja üldse alustas? Vot mina sellest seda täpselt ei tea, sest ta alustas siis, kui kusagil 15 aastane ja loomulikult sinna mängima ei võetud, seal alustas hoopis esimesena mingi kitarri Toomas Veenre pärast tuli kohaldes põldu, kes olid noh, suur eeskuju kunagi. Aga noh, minul näiteks paaansamblid, kooli ansamblid ja siis ansambel aatomi triikraud, kus lauliski Urmas Alender mängis bassi, titaan. Aiast vabandust, ei ole mingit muusikat säilinud. Ei, minul küll ei ole sest seda polnud võimalik lihtsalt salvestada kusagil koolid peavad, aga sealt kusagilt leidsid ja ju ma siis avaldasin Rein Rannap, kes oli tollal kui alguse juures selline, noh, ta oli niuhti kuidagi muljet, niimoodi ilmselt oma lavalise liikumisega, ma arvan. Ja siis mind võeti sinna nagu mängi maja sunnite nooti õppima, igast hirmsaid asju veel minul mingisugust akadeemilist muusikalist haridust ei ole. Mitte ühegi tunni tunni eest, aga see tuli kõik ära õppida. Ja siis sai sinust laulude kirjutaja. No ma ei nimetaks seda isegi mitte kirjutamiseks esialgu, kuigi ma usun ka seda nüüd teha, aga aga esimesed paar aastat, kui ma mängisin, ega, ega minu lugusid nüüd Ruja kavas ei olnud, aga need tulid hiljem kõik. Aga eelmised aastad kulusid ka sellele, et nagu noodid selgeks õppida. Ja üht-teist veel. Aga see oli õudselt armas ja ilus aeg selles mõttes, et. Ma veel kord ütlen, eks ole, ma ütlen, kui läks tollel ajal Eestis eksisteerinud muusikatööstus, millesse ma suhtun praegu, järelikult siin on vaja, eks ole, siis sedalaadi muusikat ei oleks saanud teha. Kui mina vaatan tagasi Ruja minevikku, siis no minul on kogu aeg meeldinud just see periood, kui esitati sinu laule täna me oleme neist nüüd kolme kuulanud. Need laulud on kuidagi nii sügavad. Sul on nii palju öelda oma lauludega, ma imestan, et sul ei ole üldse muusikalist haridust, mille, kuidas sa siis neid nagu komponeerida. No ma võin tuua näite, ma ei tea, Styybovin esipõhilise laulukirjutajal või, või tihekitelgi enesest või see ei ole ka muusikalist haridust advokas kunstnikud, akustikainsener või ükskõik kes tegelikult ei ole tähtis, et seal, kuni me ikka väga midagi tahab, eks ole. Küllap õpib need asjad ära. Ja ma pean ütlema, et Ruja oli minul tõesti konservatooriumi, sest need inimesed, kes klapil on mänginud, on, on ka praegu, eks ole, Muusikaakadeemia õppejõud. Nii et selles mõttes mul pole häbeneda midagi, kuigi ma sügavalt kahetsen, et mul ei olnud võimalus konservatooriumis õppida. Et oleks minust saanud selline päris tõsiselt mitt rokkmuusika alal, sest noh, ega meie ei identifitseerinud enda muusikat ka rokkmuusik. Meie väline esinemismaneer ja, ja elustiil seal kõik rock, eks ole, aga tegelikult see muusika ei mahu sellise kitsažanri määratlus alla, sest ta noh, seal on tunduvalt rohkem ütelda, mind ei ole kunagi. Ma olen küll väga palju kuulanud igasugust muusikat tollel ajal, eriti praegu mul on selleks väga vähe aega, aga aga ma ütlen, et palju enam kui, kui Led Zeppelini ma kuulasin Stravinski tsiviiljust ja ja maaklerite, eks ole, ja, ja noh, kõik see meeleolu ja see pärineb hoopis mujalt maailmast, mis lokiga on praegu näiteks üldse enam seotud ei ole. Kas sul olid vanemad muusikud või kuidas muusika enda jaoks avastasid? Ei olnud minu arust väga lihtsalt, ma olin purjetaja kunagi ka noh, üks Eesti tipp-purjetaja ja spordilaagrites seal olid Olav Osolin, kes praegu on reklaam, reklaam, jala suur tegelane ja veel paar inimest. Noh, nemad oskasid natuke kitarri mängida ja seal spordilaagrites nagu midagi muud ei olnud teha, kui kitarri õppida ja noh, ma õppisin seal ma need asjad ära ja mul hakkas hirmsasti meeldima see taks nii meeldima, et ma jätsin purjetamise pooleli sihukeste kitarri peale nagu pühenduda. Kõlas Jaanus Nõgisto meeste laul, Jaanus siin oli kuulda niisugusi helitehnilisi efekte, millest need pärit, kust kohast? Et see kassett selges eesti keeles oli meil Muhu väina regati ajal merel kaasas jooda, siis sai vett, sest meil meil on väike favoriit on selle laevakate, mille nimi merikotkas ja me oleme tõsised võidusõitja, kelle audit on Ruja bassimäng algusest peale olnud. Vahepeal ta küll ei mänginud, aga nüüd on elu ja ja harrastusmeid jälle kokku viinud ja ja me olime tõsised võidelda purjetajad, meil, veerandtonnine avamerejaht, millega me osaleme kõikvõimalikel võistlustel, mida Eestis peetakse. Sa ütlesid enne, et kitarrimängu pärast jätsid sa purjetamise katki, kas nüüd oled sa purjetamise pärast jätnud kitarrimänguga? Kitarrimängu, ma jätsin katki juba tegelikult niimoodi sellisel ameti põhja, mõtlesin katkikaga tegelikult 10 aastat tagasi, kui selleks on omad omad, seda ma ei jaksa neid, sa, mida pesseeris rääkida. Aga no ma tundsin lihtsalt ühel hetkel, et, et ma pean vahetama nagu, nagu alaja hakkama millegiga väga tõsiselt tegema. Noh, ma olen siiski õppinud televisiooni režissöör ja praegu ma olen TV3 pearežissöör. Kitarrimängu katki pole jätnud jäädavalt ma kodus siiski komponeerin veel ja mul on õige mitmeid lugusid, mida ma kunagi, kui vajadus tekib, on ka avaldada. Aga mis puudutab purjetamist, siis noh, kui ma alustasin purjetamist kuueaastaselt, mul on rõõm öelda, et ma 40 aastaselt olen seal alla uuesti leidnud ja ja võtan seda väga tõsiselt. Hobina vaid tõsise võidusõidu purjetanud. Mida meri pakub sulle. Ta pakub mulle esiteks tohutut rahu. Vabaduse tunnet ja, ja väga head seltskonda meie laeva meeskond, viis inimest on kõik väga sümpaatsed inimesed ja meil on koos väga hea olla ja ma ei räägi sellest, et ta pakub mulle puhtmeheliku seiklust. No räägi mõnest Kui lõpes Muhu väina regatt sellel aastal, siis ta lõppes Pärnus. Uueneda kestis kaheksa päeva. Meie tagasitulek Pärnust Muhu väina regatil kestis üheksa päeva sest tuul nagu Lovka regati ajal oli endiselt väga tugevad tõesti tormile ja tuul oli vastu ja, ja me ei saanud kuidagi Tallinnasse tuldud tuulaasmeid Ruhnu saarele. Kas ainult tuul, tuul ja lained olid, lainetus oli kõva, mitte ainult elumerelainetes, vaid ka ka mererand. Nii et sa ei eita purjetamisega seoses siis ka elumerelaineid. Ei, kahtlemata mitte. Meri on üks väga ilus asi. Nonii see selleks. Ja kui nüüd rääkida eesti praegusest muusikast, mida sa seal näed? Ma ei ole muidugi ma ei saa nüüd öelda, et ma olen kõigega väga kursis, aga, aga ma vaatan telekat, ma kuulan autos aeg-ajalt raadiot. Ei, seal on väga sümpaatseid välgatusi, noh, ma pean silmas, mis teil oranzid näiteks ja, ja mis mulle teil on nagu, nagu silma torganud. Aga selline modelliagentuuri tantsupidu, eks ole, no see mulle täiesti arusaadavatel põhjustel ei paku erilist pinget, no ma ei, sa ei tohi mingil juhul öelda, et seal mingi jama ja seda peab vaja? Ei noh, kui inimestele meeldib, loomulikult on vaja. Igaks asjaks on oma koht, aeg ja ja põhjus, mispärast muusikat kuulatakse. No mina meelsamini kuulan kõik klassikalist muusikat, kuulan. Tehti kümmekond 20 aastat tagasi ja tehakse ka praegu, eks ole, mujal maailmas, aga Eestis ma ei näe küll midagi sellist, mis pakuks mulle vaimset pinget. Noh, kõik on tehniliselt samuti, need kõik on väga korras, kõik on, võib muide analüüsida ka kuud on, eks ole ja, ja väga nutikalt ja väga hästi lood on nagu nad kokku minule isiklikult vaimset pinget, sest mind huvitab muusika puhul mitte ainult ainult hea soon, mind huvitab ka. Huvitab selline vain all tekstis selle asja puhul, mis mind liigutaks. Ma olen võrdlemisi pessimistlik ja depressiivne tüüp inimesena, eks ole, ja ma toitun ka samalaadsest üttest ideedest lootes selle läbi puhastada ja mingi katarsise jõuda. Ja noh, mind huvitab vaimne muusika, mida ma istumiseks praegu kahjuks ei tea. Aga ehk on sul täna kaasas midagi, mis on sulle mingil hetkel midagi tähendanud, siis muusikat ma mõtlen, et me saaksime seda kuulata. Jaanus, nii et mängis praegu ansambel jess, mis sind jazzi juure surunud. Kes on? Kauges nooruses, no mitte siis nii kauges jah. Leidsime Rujaga selle ansambli üles selle põhjal, et see oli tõesti muusika, mis nagu kunagi, eks ole, ma kujutan, et Eesti muusikapildis on piisavalt erinev ja imelik ja suhteliselt edukas, sama käiku esikohta ja ja tegelikult selle ansambli selline tõeline kommertsedu on siiski olnud aastaid mitmesuguste küsitluste järgi ka vaimult kontsert, bände, parimaid, kitarri mängid, on seal mänginud ja et kuidas on võimalik, kuidas nii keeruline, nii vaimses kui tehnilises mõttes muusika võib inimestele meeldida, eks ole. Ta on tõesti tohutult erinev kogu kogu senisest muusikapildist. Samamoodi ilmselt nagu rahul, ei noh, tema juured ei ole mitte tollases rokk bluus või, või selles muusikas on, tema juured on ikka kaugemale on klassikalise muusika juures. Ja mis kõige müstilisema ansambli puhul on see, kuidas viis meest suudavad laval mitut stuudio stuudios, on see noh, oli tollal juba läänes väga lihtne ja praegu veel lihtsam, eks ole. Kuidas suudab üks ansambel kõlada nagu sümfooniaorkester? Selline muusika, musitseerimise laad, eks ole, kus on saatepartii, keegi laulab, siis astub kidamängija mõtte, kõrvetab soolo, siis on teada, eks ole, kes on, võrdub kiiremini, kes tuletab meeldejäävamaks, on parem. Aga vot selle ansambli puhul see süsteemi kehtib. Kõik kõik, mis toimub, on läbikomponeeritud, kõik muusikud on stiililiselt üksteisest täiesti erinevad. Eks ole, jäts, kitarrist, fusion, bassimängija, klassikaline klaverimängija. Intonatsioon, koolitus, mida on üldse võimatu, mitte millegagi võrreldav. Ma ei tea, võib-olla Gregoriuse kuraaliga võib-olla. Ja see kõik on sulandunud kokku selliseks tervikuks, mis mõjub veenvalt, mis on vaimselt ergastab, mis on usutav, mis kõlab nagu suur orkester, see on tehtud viie inimesega. Ja, ja seda taotlesime meie teatud ajal Rujas tõsimeelselt ja ma usun, et, et midagi saavutasime kõikide tehniliste raskuste kiuste, sest tol ajal polnud ju võimalik, eks ole. Isegi kitarri osta normaalselt, selleks kulus aastaid, enne kui, kui, kui saadi, rääkimata lindistamise probleemidest, aga, aga ma ütlen, et, et midagi me sellest õppisime ja, ja midagi on sealt ikka ikka jälle õppida. Kõigil muusikutel, kes, kes tahavad erineda, kes tahavad olla originaalsed, noh kus ma pean iseendasse, mitte mitte üritama plageerida, varastada juba valmis nippe teistelt? Tere. Jaanus üks omaaegne menulaul ütles, et sina mängisid Gibson kitarriga. Kus sinu kitarr siis pärit on, kui need kitarrisaamised olid päris rasked? Seal selle jubeda ja täiesti mitte vaimse ansambli nimi, kes seda laulu laulis, oli propeller oma suhtumist sellelaadsesse muusikasse, mis lähtub sellisest pungi Est eetikast. Kuule aga muutnud. Ja seal laule seal veel, nii et nad kibestunud tarri koopiast oli juttu, et Anase panti. Ega mul jah, nii palju raha kunagi kunagi ei tekkinud, et ma endal oleks saanud oma unistuste kitarri osta. Mis see oleks olnud? Gibson 335, TD süütuaalsema kuulajale midagi, aga see on noh, sama sotti, kitarr, millega isegi tarimega mängis. No selge see, et ma seda ei saanud, mul igast kiitrini koopiaid, igasugust lendureid liikus igasuguseid mälestavad pillanud aga oma unistuste kitarri. Ma sain kusagil pool aastat enne seda, kui ma nagu pillimängupillimängija profiili mingi ameti nagu maha panin ja selle ma sain väga müstiline, müstiliste asjaoludel Ruja mängis, eks ole, kaks aastat ka Castroli Venemaal olles filharmooniaansambel koosseisuline ja mari ANSV-s, Joscarola linnas, esinesime me koos ühe Ungari ansambliga Gemini, see oli kunagi pärast tuntud ansambel ja selle kitarrimängija kitarrimängijad saavad omavahel väga ruttu sõpradeks, nad bumelevad, mida kõike nad iganesega teevad. Meie Pummeldasime selle kitarrimängija hotellitoas ja ja see väga purjus kitarrimängija istus oma Gibson alles pool standardi kaelale nii õnnetult peale c kaelaks klõpsti katki. Kas teise õnnetus oli sinu õnn? No ma ei ütleks, sõnn oleks olnud, sest meie kontsert teisele lõppenud nende oma jätkusel kusagil kusagil samasugustes jubedatest kohtades nagu see, millest ma rääkisin ja vahetus, ma andsin talle oma Fender ja sain selle katki istutud kaelaga väga kalli instrumendi, mille, milleks Eesti pillimeister, kelle nimi on elut, park korda tegija sellega Ma siis mängisin ülejäänud pool aastat. See oli nii kallis pilet, ma ei saanud seda endale hoida. Ma müüsin selle pärast maha. Niisugune kurb ja pidulik lugu. Sa rääkisid, et kid, Darrin, mängijad saavad omavahel hästi ruttu sõpradeks. Kui tähtsad on sinu jaoks üleüldse sõprussuhted? Ma ei saa öelda, et mul läbi oleks väga palju sõpru, sõpru olnud, on lapsepõlvesõbrad olemas kõik purjetajad pillimeeste hulgast. Noh, ega nad ei ole niimoodi sügavalt sõbrad, mul on üks kaks sõpra, keda ma tõesti nimetada enda enda sõpradeks, aga küllap see kõikide loovinimestega niimoodi, et et on palju tuttavaid, aga sõpruselised kellega sa räägid kõigest ja alati sellist väga vähe. Minule need kaks. Üks nendest on mingil ajal mänginud ka roosa ja ma olen talle teinud mis tööd nii heliloojana kui teksti kirjutajale. Ma kirjutasin talle ühe saksakeelse teksti millele ma olen väga uhke. Kõlastest kuue aasta tagune margus kliimast lugu. Mikrofoni neurofoni ansambel linnu teie esituses. Miks te valisite just saksa keele? Ma tean, magus viimaski tuli kosiin Repatega neile ja ja mängis klaveril seda, seda, seda lugu ja, ja kuidagi omavahelise väitlemise käigus. See lugu tundes nii pateetiline, et inglise keeles, no kuidagi ei sobinud juudeelsetele inglise keeles oma asjaga, aga, aga tuli mõte teha see saksa keeles, sest ükski Eesti ansambel minu teada pole ühtegi saksakeelset lugu teinud. See on tehtud nüüd see on tehtud ja juba kuus aastat tagasi ma tahan küsida, et kust pärinevad sinu siis laialdased teadmised saksa keele alal. Oo igasugustest sõnaraamatutest, ma olen veel neli aastat õppinud saksa keelt esimesest neljanda klassini, no see on muidugi tugev baas ja olen üldse andekas inimene ja no mis saab olla lihtsamat, kui teha saksakeelset teksti inglisekeelset teksti teevad ju kõik, kes on keskkooli lõpetanud. No nii, aga kuivõrd see saksakeelne tekst siis nagu vett peab nüüd? Ei pea küll ta vett sama palju nagu nagu rokklaulude tekstid ikka. Noh, ma kujutan ette, kui kui lauljad kõike seda, mida nad suust välja paiskavad, väga tõsiselt võtaks, siis nende kohta ilmselt ei oleks noh, vabas ühiskonnas kusagil suletud nelja seinaga ümbritsetud ruumis seda ka väga tõsiselt võtma, eks ole, ta koosneb siiski sellistest sellistest väljenditest fraasidest ja kukkuda võrdlemisi usutavalt, mulle tundub, räägib sellest kapital, voolab maalt välja ja ja inimesed kohtuvad mustas. Ahaa, oled sa veel mõne teksti teinud? Saksa keeles küll mitte, aga ma olen mõningad tekstid teinud eesti keeles kuivõrd viimasel tegutsemise ajal, nagu meil, nagu kindlat teksti tegijat ei olnud, eks ole, meil on teksti näinud küll Juhan Viiding, Ott Arder ja, ja Urmas Alender, aga, aga ma jõudsin teatud staadiumisse, kus, kus, kus me nagu ei tekkis. Tekstide puhul puudub muusika, sündisin dist tavaliselt nagu ennem ja mõned tekstid ise teinud, ma ei saa öelda, et ma selle üle tohutult uhke olema. Aga tavaliselt, kui ma ise tekste tegin, siis ma olin sügavalt armunud tõelises piinas. Et piinan, siis just see, mis sunnib loomi loovisiksust tegutsema. Ja no ma ei julge väita, et kõiki loovisiksusi, sünnipiinius tegutsema, aga see võib ka raha olla või või, või, või õnn totaalne, mingisugune, ma tea, armastus partei vastu näiteks selliseid teksti autor on küll olemas, aga mind inspireerinud jahunneta armastas. Kõlas laul, uus maailm, tekste muusika, Jaanus Nõgisto siis Jaanus, sinu ühelt projekti bändilt uus maailm. Uus maailm oli selline bänd, mis pärast seda, kui mures, nagu ära tulin, kõrvale jäin. Mille ma osutusin selleks, et realiseerida oma mõlemad pooleli jäänud lood, mis mul veel tegemata oli, sellega selle ansambliga maaga nagu muusiku tegevuse lõpetasin. Mul on raske öelda, et, et see ansambel salul niukse niukse, eriti Rujalaga, aga noh, selle bändi kaudu elasin ma nagu praegu purjetamisega elan välja oma selliseid mehelikke kirgi. Mõnevõrra juhatab sisse see pealkiri, uus maailm ka nüüd seda küsimust, mida ma tahan küsida, et praeguseks on sinu maailm siis olla TV3 pearežissöör. Mis on, ma ei tea, kuivõrd see maailm sinu jaoks Uuson. Ma ei ole väga uus, sest pärast pärast Pedagoogikaülikooli lõpetamist juba 78. aastal suunati mind televisiooni töölegi, tõsi küll, Eesti televisiooni ja režissööriks ma sain juba sel aastal aasta pärast ja ma olen seda kogu aeg teinud. Ja kui omal ajal asutati esimene Eesti eratelevisioon ETV, siis ma läksin selle loomingulise klubiga kaaseks ole ja ja TV3 noh, reaalsus, mis on üles ehitatud poole aastaga ja mis praegu astub kanna peale kõikidele teistele Eesti televisiooni tele. Ja ilmselt saab temast varsti kõige vaadatavam, kui ta sellest saab vaatajate lemmik televisioon, kõik trendid näitavad seda. Mis tähendab olla pearežissöör, mida see eeldab, mida see nõuab? No eks ta eeldab kõigepealt teatud koolitust, teatud kogemust, oskuste mitte ainult teha seda, mis sulle endale meeldib, vaid vaid kaudselt või otse mõjutada ka teisi inimesi tegema seda, mida tahavad, omanikud, aga mida tahavad omanikud, seda sa, ma arvan, tead väga hästi. Meil on see õnnestunud ja mitte alla andes, eks ole. Alla andes sellise noh, näiliselt vaatajate keskmisele ja imelikule maitsele, eks ole. No ma tean küll, millest räägivad kõik seebiooperit. Filmid, mida meile esitatakse, mida ma ise küll ei vaata, sest ma ei suudaks seda füüsiliselt teha, aga aga põhiliselt tähendab see muidugi väga-väga palju tööd. Tähendab 12 16, tunnised tööpäev iga päev. Tähendab seda, et ma pean vaatama, no vähemalt oma kanalitega konkureerivaid kanaleid. Tähendab seda tuleb välja mõelda igasuguseid trikke, kuidas, kuidas tähelepanu tõmmata täpselt nagu muusikuna. Või täpselt nagu puretajana kõik kõik eluvaldkonnad, kus tahetakse olla kõige parem tähendavad eelkõige väga palju tööd. Kas sina tahad olla kõige parem? Jah, ma tahan olla kõige parem igal alal, millega ma tegelen. Jaanus Nõgisto, ma tänan sind. Sa said aega tulla ja osaleda hetkelist saates. Ivo lugu, mida me kuuleme, on üldse eksinu viimaseid lugusid, mille ma tegin oma sõbral Indrek patele ja sellele loole kihutas teksti Margus kliimas, kellele mina omakorda kunagi tegin saksa keeles. Teksti ja see on sinupoolne, kummardas,