Arutluseks oli kiriku tulevik. Kuuekümnendatel aastatel oli ta niikuinii väga sünge. Ja siis tõusis üks vanem mees püsti ja ütles. Ärge kartke, ega teie ei suuda seda kirikut kah oma jutlustega päris laiali ajada, kui seda ei suutnud isegi ratsianalismi ajastu mehed. See arutelu kiriku tuleviku üle toimus omaaegses usuteaduse kõrgemas katsekomisjonis, mis on praeguse usuteaduse instituudi eelkäija. Lugupeetud hallipäine mees, oli muidugi Uku Masing, noor, tähelepanelik kuulaja, aga praegune usuteaduse doktor professor Toomas Paul ja mina olen Martin piiranud. Eri laadi mõtlejana pälviskida selles mõttes minu tähelepanu ja tema loengutes käis kõige rohkem rahvast, tuli neid ka väljastpoolt vabakuulajaid ja need kõik, kes kuulasid teda mingil moel, on ju ikkagi tema õpilased. Aga ilmselt võis olla üheks põhjuseks ka selleks, et ta pidi varsti oma loengupidamise seal lõpetama. Et Ta tähendus kasvas minu ja minu põlvkonnakaaslaste jaoks võib-olla kirikuvalitsuse meelest liiga suureks ja võib-olla ka nende organite jaoks, kes valvasid, et kirikus üldse liiga hääkse järgi võiks kujuneda. Ja siis jäi järgi neid mõned, kes me hakkasime tema juures kodus käima, kellele ta kirjutas. Kas ta oli niisugune lahtine suhtleja terjeri muidugi vanuse ja positsiooni vahe, aga siiski. Vist oli, sest siin ongi nõnda, et nüüd, kus 25. aprillil saab juba 10 aastat ta surmast ega ju neid, kes teda inimesena ka tol korral kohtasid, palju väljastpoolt Tartut, ei ole ju. Ja siis või Ta kirjutistest jääda ilmselt hoopis teine mulje, otsekui ta olnuks väga niisugune sapine ja isegi üleolev. Inimesena ta oli täpselt vastupidine. Ta ei saanud öelda midagi paha ka siis, kui pidanuks ütlema konkreetsele inimesele, tal enne tuli haletsust peale ja ta jättis selle ütlemata, nagu ma olen kuulnud, ta oli juba päris noore mehena ja kui ta alustas ülikoolis loenguid, ikkagi niisugune võluv isiksus, kelle ümber kogunes kogu aeg parv inimesi küsima, rääkima, kuulama, mida ta ütleb. Ja ka sellel vaikival ajastul, kolmapäev oli päev, mil tema juurde igaüks võis minna, kes tahtis, see oli teada fakt, võib-olla osalt oli see kartus, et niisuguse kahtlase tegelase juurde ei maksa minna, aga aga ma arvan, et osalt ikkagi ka lihtsalt respekt, et tunned võimalust tema palge ees ja sellepärast pigemini mindi hulganisti. Ja noh, suveti oli ta luua ja ära ka kolmapäevaks tuli ta ikkagi Tartusse ja võib-olla siitki võib järeldada, et ega talle vastu meelde ei olnud see teiste inimestega kokku puutuma. See imidž, mis temal oli, on öeldud, et ta lõi selle teadlikult ja selles suhtes tegutses sihipäraselt. Ta jättis endale niisuguse erakliku ja sisemigrandi. Niisuguse joone. Ta oleks võinud ka pärisemigrant olla, nad olid mere ääres ja paati oli, mis nad ära võinuks viia, aga siis saabus sinna üks pere väikeste lastega. Ja seegi on üks niisugune detail, mida ei tarvitseks kuskil ta biograafias kunagi tulla. Et aga oma abikaasa kandsid tallele perel eesõigusi ja neid lubati viia järgmine päev, aga seda järgmist päeva ei tulnud. Ja kui ta oleks olnud kuskil mujal, küllap ta siis oleks muude asjadega tegelenud tõenäoliselt Kumrani käsikirju editeerinud või midagi sellist. Aga nüüd Aeg talle andis, ilmselt kujundasid nii tema isiksus kui see kohalik olu, sest lihtsalt oma olemasoluga sellega, et ta niisuguses olukorras sahtlisse kirjutas tuhandeid lehekülgi teaduslikke töid. Oli märgiks, et võib-olla üleajast. Ja oludest ja saksa aeg on teada, et toimusid ülekuulamised, läbiotsimised Kaska pärastistel vene ajal, midagi niisugust oli. Mitte niisugusel määral, aga Saksamaal hävitati lisaks juutidele ka kõik juudi asjadega tegelejad vana testamendi professorid kõneleja õnnestunud pakku pääseda. Ikkagi hukati. Ja. Ta varjas ühte Kristitud juut tee leebinit, kes hiljem oli folkloristikas Leningradi ülikoolis professor. Ja aitas ta isegi vanglast välja, nii et tal on Iisraelis istutatud nimeline puu. Saksa ajal oli ta praktiliselt töötu nii palju, kui ta nüüd seal õpetatud Eesti seltsi mündi kabinetis mündileidude korrastajana tööd leidis. Ja sinna aega langeb ka tema nisugune aktiivse kopsutuberkuloosi põdemise aeg, nõnda et see kopsude nõrkus saatis teda kogu järgnev elu. Maapoiss nagu ta oli tundistavast maal hästi või olid tal lahtised käed või oli ta ikka raamatuinimene? Juba see, et ta maalis põhiliselt küll akvarelli ja voolis on märk sellest, et ta käed kuulasid, ta sõna ja täitsid, mida Tanel Bottas. Aga maa ei tähenda ju lõppude lõpuks mitte sõnnikuvedu ega viljalõikust aina seda, ta on teinud, kuni 40. aastani ta käis kodutalus abis ja nad põletasid seal lupja ja kõige niisuguse selles mõttes ta ei ole linnameheks päriselt saanudki. Ta oma väikene koduaed oli ju väikene botaanikaaed, kus olid kümned eesti haruldased metsa lilled ja Etnattal õitsesid iga-aastase, näitab ju, et inimene oskas neid ka seal nõnda hoolitseda, et nad, et kohe ära ei surnud. Aga oli kaks asja, mille suhtes ta ütles, et tema ei saa aru, kuidas inimesed võivad elada maailmas, tundmata huvi nende vastu, üks oli tähistaevas ja teine taimed. Sest loomade kohta võiks öelda, et need on vussi läinud katsed luua inimest noh, ei ole lihtsalt nii täielikult välja tulnud. Aga ta ütles, et temale ei mahu pähe, et taimed oleksid loodud või arenenud ainult selleks, et nad oleksid loomadele inimestele toiduks. Ja see tingis tema võiks öelda, inimestatud või isiksust tatud suhtumise taimedesse, eriti puudesse osaldan ta selle ilmselt isa käest juba pärinud ja, ja ei olnud Eestimaal taime, mida tema ei oleks ära tundnud kõik suheta, põhiliselt oli taevaskojast nooremana ka mujal pool ringi käies ja matkates. Nii et tema maailm, milles ta metsas käis, oli ilmselt hoopis teine kui ühe tavalise pühapäeva värske õhu hingaja oma, kes tunneb ära kümmekond taime. Ma kujutan ette, et üks oluline periood oli see, kui te tegelesite piibli tõlkimisega tegite seda koos, kuidas siis olite Jõesuhted, seed? Inimene ei ole pidanud Taagi austama kunagi kellelegi sõnu võtma nõnda et ka siis, kui ta lõpuni aru ei saada, ikkagi usub, et nad õiged on. See on omaette kogemus, aga see üheksa aastat, mil me uut testamenti koos tegime oli mulle tegeliku töö õppimine. Ilmselt on asju, mida ei saa poeetiliselt õpetada või õppida. Tuleb neid teise inimese juures näha selline konkreetse teksti tee tõlkimine respektiga teksti vastu. Kui me kaks ja pool korda ta otsast lõpuni olime koos läbi töötanud. Ta andis mulle kujutluse, mis on Akvibee, mis tähendab Püüda ühest kultuurimaailmast pärit mõisteid adekvaatselt väljendada hoopis teises. On teil tähelepanekuid ka tema näiteks tööstiilist või, või aja kasutamise võtetest, ta oli ju väga suure töövõime ja suure lugemusega ja räägitakse fantastilisi asju 1000-st leheküljest päevas ja nii edasi. Jah, ta hiljem silmade nõrkuse tõttu ütles, et ta ei suuda enam tervet lehekülge haarata. Aga see oli niisugune fotograafiline lugemine, tavaline inimene, seda ei vajavaid ta. Aga neid inimesi on teisigi, kes suudavad terve lause või lõigu korraga vastu võtta. Ja nii kummaline, kui see on see idee pealiskaudsemaks vaid tegelikult vastu võtta tootmise ja mälu muudab palju intensiivsemaks, nii nagu ei saa öelda, et veeriv laks kuna tal rohkem aega on, paremini, saaks teksti mõttest aru. Meie on siin ka, et mida kiiremini inimene loeb, kui ta ikka loeb seda paremini, jääb tal see meelde ja salvestatakse selle kõrval ometigi ta kirjutas väga palju välja. Need on igasugustel paberitükkidel ja see on ilmselt ka üks selline asi, mis võinuks teistmoodi olla, aga ta ise ütles seletuseks, et tema lapsepõlves oli paber nii kallis. Tähendab, ta oli valmis ajalehe servale kirjutama, lühemaid märg kusi, kõik lehtede teised pooled on ära kasutatud. Ja ta kirjutas kalligraafilises imepeenes kirjas oma tekstid. Nii et, et, et ühelt poolt äärmine mõttekiirus ja teiselt poolt selleks, et niisugust ilusat kirja maalida, ei saa inimene ju liiga kiirelt sulgeli teda. Ja võib-olla niisuguseid fantastilisemaid kirjutamisi on. Ta järelejäänud paberite hulgas on paks kaustik kus on ligi 300 lehekülge kiilkirja teksti, mis ta on maha joonistanud. Saksamaal õppides kirjutanud terve Gilganežeepase säilinud tükid aga kiilkirjas terved, tahvli tükikesed endale ära joonistanud või kirjutanud kirjutamiseks seda ei saa ju nimetadagi. Nõnda et noh, see on praeguse tri ja kopeerimise ajastul täiesti. Tema puhul olete te nimetanud ka teatud erilist niisugust intensiivsust, mõtlemise intensiivsust ja läbielamise ja töötamise intensiivsust. Ta ise on ka seda väga kõrgelt hinnanud. Pidanud oluliseks jooneks inimese juures. Jah, ta on seda mitmel korral mitmes sõnastuses öelnud, et inimene ei tohiks tegeleda üldse asjadega, mida ta teiste jaoks teeb, vaid ta peaks igast asjast, et midagi endale saama. Ja kui ta nii väga erinevate asjadega tegeles ja kui ta oli võimeline ka, kui nii võiks öelda, tellitud teemadel kõnelema. Näiteks mäletan ühte ettekannet, mis ta kelti kalendrist pidas ja mis ületas tolle konverentsi muude ettekandjate põhjalikkuse. See oli paleo astroloog noomiale on pühendatud siis lihtsalt tema jaoks kõik need asjad said terviku osadeks, see intensiivsus oli võib-olla sõna, millega ta tähistas seda, et inimesel on väga loetud päevad väga lühikene aeg siin elada. Ja veel lühem see, mida ta midagi teha jaksab. Ja selle surelikkuse ajutise teadmine ei ole mitte selleks, et inimest masendusse viia, vaid selleks, et tal oleks võimalik seda aega, mis ta käes on, täielikult ära kasutada. Tema kujunemisel muutumisel on oluline roll ka vist ühele sündmusele, mis toimus sel talvel 31. 32. aasta talvel. Te mõtlete ilmselt seda, mida Bernhard Kangro Narbujates mälestusteoses talle saadetud kirjas tsiteerinud ja mida ta ka Felix hõinale mingil kombel kirjeldab. Kuidas talle äkki avanes. Silmad läksid lahti nägemiseks sellisel viisil maailma tajumiseks, kui ta seni ei olnud mõistnud. Aga see on nüüd niisugune mehe enda kirjeldus see, mida ta ütles hooldus Haksli kohta kuuldu sakslasi on vähemalt kolm korda oma elus väitnud, et aga nüüd ma alles hakkan mõistma ja nüüdsest peale ma tean, mismoodi maailma tuleb vaadata ja näha ei ole väga palju sellest, mis on ees. Aga ilmselt see niisugune nägema hakkamine on umbes võrreldav nii nagu Saulusest Pauluse saamine. Et keegi, kes põhja on vajunud, nüüd hakkab korralikuks vaid see, kes on midagi taotlenud täie intensiivsusega, lihtsalt enda laadimisega. See, mismoodi ta siin Tallinna reaal roolis istus, kõik õhtud ja luges neelas tõenäoliselt mitu 1000 lehekülge, tol korral talle ühel hetkel. Võib-olla mu kirjeldus ei ole õige, aga ma ei saa ju rohkem kirjeldada oma arusaamist. Ühel hetkel läks lahti, mismoodi need asjad võivad hakata kokku kokku, kui lasta nad tulla enda sisse. Ta tarvitab seda pilti, et ta mätserdasseni savi väljapool, aga nüüd ta laseb sellel tulla endasse ja sealt kiirelt ta välja. Ja see ei puuduta ilmselt ainult luulet, vaid väga paljusid tema muidki teaduslikke väiteid, mis on intuitiivsed olnud ja mida mõned asjad, nii nagu näiteks väidet oli olemas kunagi ka Tooma evangeelium väitis ta kümmekond aastat enne sellenimelise tõeliselt olemasoleva koptikeelse käsikirja avastamist. Ja ta on kirjeldanud muidugi käsikirja jäänult, aga enne seda üsna hästi ka selle oletatavat laadi. Ma toon seal ainult üheks näiteks nendest asjadest, kuidas ta laskis ilmselt kõik seda, mida ta kuulis, mida ta luges, mida ta mõtles tulla endasse ja seal mingiks hoopis teistlaadi ühenduses uueks saada, nii et see andis ka tema käsitlusele Iisraeli rahva ajaloost või siis siin 14. sajandi Liivimaa kirikuloost. Mõned, mida hiljem peab siis nüüd niisugune kaine ja Teduktiivne ajalooteadus, kas siis tõestama või väitma, et tegemist on luuluga ühe alusega, mida ei saa teaduseks võtta. Kas siin kehtinud luterliku mõttelaadiga oli tal näiteks ka enne sõda mingisuguseid erimeelsusi? Teda ei häirinud üldsegi kokkulangemised muude usundite ka olgu esimesel sajandil, olnutega varasematega eriti sest kui kristlus on kõige olnu ja oleva kvintessents, siis see tähendab, et me võime loomulikult neid sarnasusi üksikjooni leida igalt poolt mujalt. Küsimus on just selles, et Kristuses on see rekapitulatsiooni toimuvad kokkuvõtmine mis ei tarvitse meie jaoks enam üldse endastmõistetav olla ja nendes konkreetsetes kiriku õpetustes ta seda täielikult ei ole. Mingil juhul, see tähendab ei ole mingit põhjust oma kiriku õpetust iga hinna eest kaitsta kõigis üksikasjus. Ma küsin seda sellepärast, et ikka on olnud niisugusi aretusi, et Eesti kiriku juhtkond ei olnud Uku Masinguga alati mitte rahul. No ei olnud küll, aga selleks oli mitmeid muidki põhjusi, sest see hirm, et usuteaduse ära kaotab usu, oli ju Saksamaal väga üldine, seal on ju väidetud nõnda, et neli aastat tuubiseda teona loogiat ja siis kulub vähemalt neli aastat, enne kui jaksad ja selle unustada, et siis suuta hingekarjase tegelikku kutsetööd läbi viia. Nii et see süüdistus või see kahtlustus on mingil kombel ju praegugi ikka veel elus ja ütleme, et äkki Tartu Ülikooli usuteaduskond ei ole piisavalt usklik selleks, et anda kirikule häid kirikuõpetajaid, aga et Masing kõige hakkan nüüd häirinuks, ilmselt näiteks, kas võtta eelkäija Eduard Einmann oli palju skandaalsem tegelane? Tegelikult Masingu suhtes oli see niisugune võiks öelda vaikse jorisemise tasemel, aga niisugusel viisil nagu tallmeistri või kuljus või tenn manniga, neid otse kokkupõrkel minevaid, kus teatud väidete pärast tüli tõusis olnudki. Ja küllap sellepärast siin kah pärast sõda, kui teda Leningradiga kutsuti, ta valis ju ise, et ta jääb Eestisse nii tagasihoidlik kui see usuteaduse kõrgem katsekomisjon ja seal õppijate hulkoholi. No praegu vist sobib ära nimetada ka fakti, et ta on kirjutanud kapitaalse usundiloo. Kogu teose esimene osa on küll valmis ja kui me mõtleme, et see on valdkond, millega peale tema keegi maailmas ei oleks hakkama saanud see tekitab väga erinevaid mõtteid. Esimene osa on niisugune, kus ta proovib analüüsida kõiki olemasolevaid, religiooni tekkimise ja ilmutuse teooriaid kriitiliselt ja esitab siis oma, millest veel rohkem kahju on see teine osa. Basse eessõnas käsitleda. Paleo arktilist, kultuuri ja religiooni, mis tema meelest umbes 30000 aastat tagasi valitses kogu Aasia põhjaosas ja ilmselt ka Põhja-Ameerikas ja mille jälgi võib teistpidi ka veesiaski leida. Ja mis on tunduvalt varasem kiht, kui kõik need oletatavat paani usundi vanimad kihistused, olgu nad siis veedade või olgu nad siis rääkimata siin germaanlaste omad või teiselt poolt ka seda soome-ugri likuks peetavat, sest see oleks olnud tunduvalt varasem faas. Ja teda huvitas see just selles mõttes, et ürgilmutus pidanuks olema normatiivne, niisugune, milles kõik antud on. Ja mis lihtsalt ainult inimeste vastuvõtuvõime tõttu on hiljem ütleb, et polüteism sellest Üürbunotismist edasi ei ole mingi taandareng, vaid paratamatu analüüsimiski, selle tulemus aga sellele pidanuks järgnema nüüd, nii nagu budismis ja kristluses on tehtud uue sünteesi katsed, kus sellest killustatud maailmapildist uuesti mingi tervik tuleb ja selle terviku taastamiseks tasuks mõelda, milline tervik oli muiste. Te olete kuskil kirjutanud, et ta elas nagu laste hulgas, kelle areng on seisma jäänud, see päris päris raske tunne olla. Ta seda ise ütelnud on ta ja eriti just luules. Ja mõte on selles, et kuni teatava piirini inimene areneb ka paljud asjad võivad jäädagi sinna niisugusse punkti. Lihtsam on seda ütelda niisugusel korral, et teatud mängude laad või teatud filmide tase millisele vanus, eale ta on sobiv ja kust ta siis võimetust sobiv tähendab, kust ta peale läheb ja kuidas ta sealt peale edasi kõigile vanematele kah toimib. George kõlar on seda võib-olla ilusasti seletanud oma mammut näidendis tagasi Metuusala juurde, mis oli üks Masingu lemmik raamatuid. Ja seal arvab, et vähemalt 300 aastat läheks vaja, aga see esimene 70 aastat, et on niisugune inimene suure õhinaga katsub realistada seda, mis tal lapsepõlves unistuseks jäi. Masinad ja mängud ja kõik see niisugune, millised on ühiskonna liikuma panevad mootorite ei vasta sellele, mis veel võiks olla inimeses ja mida väga harvad inimesed taotlevad. Ta on eristanud joon mõtlemist, pinnalist mõtlemist, ruumilist ja promoajalist mõtlemist. Kui nüüd väga lühidalt neid tutvustada. See on ka niisugune abstraktsioon, aga kui võtta siin just see meetria, siis jooneline on, et need inimesed on inimesed, kellel on siht ees, mille juures ei ole isegi oluline, mida taotletakse. Ja ta on midagi nii nagu monomaania ja teine samasugune võib vastu tulla ja siis ei olegi mingisugust pääsu kokkupõrkest sest saab ainult edasi ja tagasi kõrval ei ole mitte midagi. Kui sinna panna sellele pinnaline mõtlemine, siis see on tubli samm avaruse poole. Inimesel on terve ala, mida ta tahaks. Kui ta ühega ei karda, siis ta võib midagi teist ette võtta. Aga see on niisugune, mis annab teisest kah mööda pääsemise võimaluse, et inimene ei ole nii lootusetus olukorras, et kui ta seda sihti kätte ei saa, siis on kõik läbi. Ja selle kõrvale ta seab ruumilise, kus võiks inimene mõelda igavik kui palge ees või ajaloo palge ees või ükskõik kuidas see tähendab, et lisaks sellele, mida ta saavutada tahab või saavutada suudab ta mõtleb oma pisikest tegi tegemiste juures, aga milline on nende koht või nende tähendus või mõte kui ma olen ise siin üks niisugune ajutine ja kaduv olemus. Ja see, mida ta ütleb, et taotlema peaks, aga mida ta ei usu, et see tal endalgi oleks või kui, siis ainult üksikutel intuitsiooni valgustuse ketel on ruum ajaline, see tähendab nõnda, et nii ruum kui aed, mõlemad on reaalsed. Et inimene suudab mineviku ja tuleviku oma tegudest teiste tegudes ja selles maailmas kogeda, kui reaalselt olemasolevat me tegeleme ainult. Võtke lõigetega, mis meil on ja parimal juhul sellega, mis sealt edasi võiks minna. Aga kui see oleks niisugune, mis ületaks sellise ühe hetke ja ühe koha, siis inimese mõtlemine ja ilmselt ka käitumine oleks hoopis teistsugune. Need natukene teine valdkond, 26. aastal on kirjutanud, et ta on teinud endale avastused. Igas kihelkonnas on mõtlemisviis erinev. Need eri keeled on eri mõtlemisviisiga. See eeldab, et inimene suudab ennast mõtlema lülitada teise keelde. Indogermaani ja eesti keelte vahe ei ole enam piisavalt suur, selleks peab olema mõni niisugustest keeltest, nagu seda on piibli heebrea keelt tegelikult tänapäeva hübriidist kah jääb väheks. Divrid Ta on täiesti inglise keele mallide järgi. Ma mõtlen ajavormide suhtes ümber töötatud, nõnda et see, mis hoopis teiste aspektide väljendamiseks on need pandud aega tähendama. Iga keel on radade rägastik. Samas metsas võib mitut moodi käia ja võib erinevaid asju näha. Eski mul on 30 eri sõna lume kohta. Ja mõnes keeles puudub sõna lumi. Need ei ole samad maailmad ja ainult kui seda mõelda, et niisugune on noh, niisugune füüsilise objekti tähis olemise puhul probleem siis kui palju enam omadussõnad või, või abstraktsed mõisted, mis eri keeltes on väga erinevalt piiritletud. Ja mistõttu võib ütelda ka, et iga piiblitõlge teatud piires toodab uue usu jälle.