Siin vikerraadiosaatega Lastetuba jätkab Reet Made lastetuba. Täna head kuulajad on meie lapsepõlvesaates oma lapsepõlve aastaid meenutamas ja oma kooliajast rääkimas selline inimene, kes on öelnud, et karikatuurid on mõtlemise treening. Ta on öelnud, et teda motiveerib soov näha, kas idee hakkab elama ja kui ta paneb silmad kinni, siis ta näeb seda tema kohta. On öeldud, et ta on see, kes taipab asju ja taipab neid välkkiirelt. Priit Pärn, täna oleme siis koos teiega tulnud teie lapsepõlvemaile. Ja kõigepealt mind huvitab see, et kuna te olete seotud nii tihedalt joonisfilmiga ja minu meelest on see küll selline žanr, kus kõik väga välkkiirelt toimub väga tihti ja muutub siis kuidas teile tundub, kas meie filmivaataja eestlane nimelt niisugune aeglane ja, ja rahulik, nagu arvatakse, et ta on, kas ta üldse taipab kiiresti või kuidasmoodi tema taibuga lugu on? No kes seda oskab öelda, tähendab filmitegija asi on teha ja mägi ja asi on naha. Ma ei usu, et midagi nii kiiret oleks, üldse ei näe, kuigi asjad on are olnud mar. Mäletan, see oli vist minu teine film, kui nagu keegi stuudio töötajatest ütles, et see on nii kiire, et seda puht nagu füsioloogiliselt võimatu näha. Aga nüüd vaadates tundub see aeg venivi aeglane. Kui te nüüd mõtlete ennast tagasi poisikese ikka ja siis, kui ta päris laps veel olite, olite te selline sihukene kiire rahmeldama. Ega vist ei olda, pigem mõtlik ei tea, ma olin, ma olin naerust väike, olen pigem samas, kui mõelda nagu koolipõlve peale, siis noh, võib-olla spurt oli mul kõige olulisem asi, et ma mingi aknal mõtiskleja vaikselt nurgas istuja olnud. Need, kes oleks jalutanud looduses tundide viisi oma mõtteid mõlgutanud või kükitanud maha ja uurinud mõnd mutukad-putukad. Kat tähendab lapsepõlv oli selline, et me olime nagu looduses lausa päevade Ühisi, aga aga see ei olnud jalutamine, vaid me, me võtsime Micradki, alasin tapal niimoodi oli linna serval metsale lähedal, et me tegime niisuguse 20 kilti olid venelased käigud. Aga otsesest looduse uurimist mul küll ei olnud. Ka koos teistega ja niisugune väike, kes on kogu aeg käis. Kui te nüüd katsute mõelda tagasi hästi kaugele nüüd päris nii oma pisikesse pisikesse lapse ikka siis mis võiks olla see esimene mälestus, täiesti iseseisev mälestus iseendast? No ei oska, öeldakse esimene, tähendab, mul on mingi mingi piir, Me kolisime, elasime Tapa lähedal, kolisime tapale. Ma arvan, et, et ma olen siis kuskil nelja-viiene. Aga sealt Tapa lähedalt, mul on osa mälestusi naerust selgelt ja mis on kummaline, et et ma mäletan nagu teatavaid mõtteid, mis olid, mis nad peavad olema mõeldud seal. Kuigi mälu on selline asi, mis ma mäletan väga hästi, aga mõttekatked, mis ei ole nagu lapse mõtelda. Võib-olla see on tulnud kuskil hiljem nihuke lausaline aga mäletan konkreetselt näiteks maratoni mustasõstrapõõsast lähedalt ühte seent metsas lähedal siis niuksed, lähikaadrid, mis on meile ja, ja lõhnad on nagu lõhn, on mingi mingi putk mis lõhnas väga intensiivselt ja lõhnamälu, inimesel teadaolevalt on kõige nagu püsivam. Kui inimene kaotab lõhnataju kõige rohkem saab vanemaks need lapsepõlvest. Sellised mälestused. Milline see mõte võis olla see täiskasvanulik, väikese lapse mõte? Sealt tulid nad, kas olid, ma ei mäleta, kas Tallinnast oli mingi minust vanem poiss, tähendab ja ta ütles. See on see, et väga kummaline lause, lause, mitte lauseehitus ja üldse sõna, aga mõtlesin nagu lause just need lauseehitusele, et ta ütles niimoodi, mida, nagu nelja aastane ei peaks nagu kolmeaastane mõtlemine. Aga kas sellest esimesest elamisest seal mitte veel tapal, aga, aga just seal Tapa lähedal maal. Kas sellest mälestusi ei ole, et milline see oli maja või ümbrus või esimene? Oi, see oli vastu, seal oli laut, maja tähendab kui raudtee-alane, see oli täiesti raudtee kõrval kümned 15 meetrit, mingid marjapõõsad olid seal veidi eemal oli, oli Ojamets. Ja siis mingid naabritalud, kus käisime, nii et et kui nüüd hakata rääkima, siis tuleb meelde küll taandub väga konkreetseid asju. Nii et ikka põhiline mälestus ja meenutus lapsepõlvest, see algab ikkagi tapal alates seal viiendast kuuendast eluaastast. Eelnevad mälestused, tähendab, nad ei ole nagu, kui hakata mõtlema, rohkem meelde, aga nad ei paigutu nagu ruumis, kuivõrd ruumi ära tuldud ja aga need on nagu ruumist välja rebitud mälestused. Et see koht, kus inimene saab nagu täiskasvanumaks kuu võib tagasi minna, kus tähendab need ruum on nagu olemas, tähendab, seal on ka mälestused, võib-olla konkreetsemalt, aga see on nagu sealt enne tapaaega nad on nagu mingid sellised film, mis on monteeritud tükkidest kokku, aga, aga see ei ole üks pidev lugu. Lähema siis oma mõtetes sinna lapsepõlvemaale, mida saab juba käega katsuda ja ja mis on nagu üks terviklugu, see oma lapsepõlvekodu. Tapal no need olid kaks algne, kui me kolisime, see oli, kuivõrd isa oli raudteel, on siis, ma saan aru, et nagu rahu poolt saime sellele korteri, see oli tuba ja köök ja see oli äärmiselt tilluke. Ja kui ma nüüd mõtlen, ma võisin olla vist kuskil viiendas, kui kui, siis kolisime sealsamas paarsada meetrit eemale, ehitati uus maja, ehitati uus maja, kus oli kaheksa korterit, seal baraki moodi. Ja üldse see koht tähendab, kus, kuhu me kolisime linna serv. Laguneda poo taga, sõja ajal oli olnud vangilaager sõjavangide laager. Ma arvan, et see oli nii, et see oli sakslaste ehitatud, aga siis lõpuks suid sakslased isenesest, seal oli saksa sõdurite surnuaeda. Ja kui me tulime, siis kaks barakki olid veel alles, tähendab, ja seal inimeste sees nagu vangla barakid, jah, vangla vrakid ja need olid, olid sealt mul üpris hämarad mälestused, aga see oli koridor taha kostis, elasid. Ütleme siis kongid põhimõtteliselt ja seal oli vist veekraan, oli, kas seal keskel või oli väljas näiteks akna Fel raali, jazz, need olid, kõik olid ahustatud. Mäletan, kui Stalin suri 53, siis me olime selles. Ma arvan, et kuskil ehk aasta või kaks enne olime kolinud ja selleks ajaks oli, oli, tähendab see seltskond oli juba kohal, seal tähendab kõik. No 95 protsenti sellest piirkonnast kõik olid vene keelt kõnelevat kodanikud. Nad olid enamasti vagunidepoos tööle ja kõik minuealised poisid tähendab taol lahkujad tänavaks nimetada oli sihukene linna serv, need olid, rääkisid keelt, mida ma polnud kuulnud üldse ja aga selles eas, need umbes aastaga oli mul selge kes võeti hästi vastu. Jah, üllatavalt küll tähendab vahetanud. Et seal oli, ütleme, minuealised, aga siis olid päris teismelised olnud, aga ütleme noh, tunduvalt suuremad. Paar poissi, need nagu millegipärast näed, nagu eestlane oli. Eestlasele tahtnud liiga teha. Isegi nii hoidsid natukene jah, millegipärast oli, vaatan, tähendab ja, ja algselt seal ka tegevus, millega tegelesime siis kui ma jagan millestki midagi, tähendab põhimõtteliselt oli ikkagi, seal oli väga palju oli saada, tähendab sõjaväest jäänud kõikvõimalikku kärgatavad kraami, miine, mürske, andukad, võimalik ja nende lõhkamine, mida siis suurematagi, taanlane valetanud siis kuskil katasin nagu kummuli kraavis käis hirmus pauk kellelegiga juhtunud midagi tähendab saama. Tõeline ime. See jätkus ka, tähendab noh siis kui kui endal tulid juba oskused sark Jakus pikalt. Nii et metsad olid selline varalaegas poiste jaoks, et läksid ainult kraapisid natukene põõsal ja oligi jälle noos käes ja. See oli, tähendab, see mets oli linna teises servas, on, et sinna sai niukesi ekspositsioon etavad, võetud siis ja seal veel täiesti nooled, kui, kui see samblakiht ära lükata pealt sealt leidis, kõik. Seal oli, vist oli. Saksa sõjaväe ladu oli õhku lastud ja sellele Matsakule Kerge huumuse samblakiht peale, nii et polnud vaja kaevata, lihtsalt lükata. Nii et üks väike eesti poiss tuli sinna tänavale, kus olid kõik vene poisid, nad võtsid omaks selle pisikese Priidu ja siis natukene veel varjasid ja kaitsesid, kui kärakat. Tehti see päris nii ei olnud, nad olid nad ütleme suuremad, aga muidugi omaealiste hulgas oli. Ta oli nagu päris pikk protsess oli, tähendab, ma arvan, et siin ei ole igasuguses poistekambas on see, et peab ennast kuidagi maksma panema ja ja oma koha kindlustama, aga nagu olles üksi tähendab täiesti teisest rahvusest. Ja kuigi Eestimaal jah, kui Eestimaal, mis oli tegelikult noh, kui tagasi mõelda, tegelikult mul on hea meel, et tähendab nagu sellises kohas lapsepõlv oli, ma elasin nagu kahel maal, sest kool oli eesti kool, tähendab täiesti teine, teine miljöö, siis tuled koju äkitselt tomat oli ikka tõeline tõeline Venemaaga koos kõige sinna juurde kuuluvaga kogu majade interjööri, eksterjööri. Kas vanemad ka käisid läbi seal oma naabritega ja oli selline vene perekondadega? Ei, tähendab vanaema rääkis vene keelt, ta oli noorpõlves, tähendab mingil perioodil nad olid, olid vanaemaga, olid, olid paremal aga see Aegmale, kui ei uurinud seda, ma tean, et nad on, On olnud ja ta rääkis hästi vene keelt, nii et seal ütleme minu vene keel, see õppimise protsess tähendab, et aeg-ajalt noh, ole mingi sõna, mida ei saanud kuidagi kontekstis aru, siis klast küsist väest. Isa praktiliselt ei rääkinud Punning Dali Alutaguse metsadest pärit ja emaga suhelda, väga tähendab üks asi ta õmbles ja see oli selline asi, mida ei tohtinud vist teha näosale, mingi mäletan, kõige kohutavam asi oli maksuinspektor, keda kardeti, ei tohtinud kuskil rääkida, Nevade õmmeldakse ja kõik teadsid ja kõik käisid tema juures ja, ja pluss elektriraudteetald oli minimaalne valk, mis ta sai, käidi meie käest raha laenamas. Üldiselt noh, ikkagi suur osa sellest seltskonnast olid, olid täiesti niukene noh, lumpen ütleme, ei ole mingi liigategemine, tähendab, palk joodi maha kohe, mitte kõik, muidugi, aga suur osa nendest siis laenati, annab, ja esimene see tähendab kui palk saadud, siis maksti võlg tagasi ja siis jooma. Nii et nendel sõpradel kõigil või valdavalt väga paljudel oli siis meie tänapäeva mõistes raske kodune olukord. Jah küll suurel osal, küll ta seal noh, mõtlen mõned erandid, kellel oli selleaegsete standarditega võrreldes oli, ütleme noh, korralikud kodud ka, tähendab, aga noh, kogu see miljöö, see oli niukene Boltraat. Te olete kusagil öelnud, et teie lapsepõlv see möödunud vene kambas ja samas, et see seltskond oli väga inspireeriv ja loominguline. Tähendab, üllatav küll, tähendab, kui nüüd mõelda, millised, mis laadne huumor seal liikus, ta on, ma arvan, et kuskil mu juured on natukene, on, on ka selles miljöös või? Noh, ja võib-olla ka temperament, mis on, tähendab kahtlemata venelaste temperamenti, teine noh, ma ütlen, et kahetsen, et see seal ilus kaasale Kui nüüd natukene kirjeldada seda poiste päeva seal, siis kui oli oma aeg ja vaba aeg, kui ei olnud vaja kooli minna ja millest see siis koos seisnes? Üks põnev asi oli nüüd käik metsa sealt midagi tuua, mis pauku teeb ja siis tegeleda sellega. Ega need lõhkamisel nüüd kõiki päevi sisustanud ja muidugi kui tagasi mõelda, siis on kõik seotud sellega, kui vana sa just konkreetselt oli, siis mingil hetkel tegevus siirdus kooli, see tähendab, et noh, päeval koolis ja ja siis jõudsid kodus ära käia, siis oli, oli trenn kuskil peale kuuendat klassi seitsme algklasside lause kodus, mis õues toimus? Jah, kahtlemata siin peab mõtlema ka, mis aastaaeg oli, tähendab siis talvel oli suusatamine oli ikkagi suurt osa aega täitevtegevus, suvel käisime rongiga nelijärvel või Aegviidus ujumas, kalal ka, nii et õhtul läksime ja olime ühed seal kuskil varahommikul hakkasime püüdma ja siis nad metsas hulkumas ja mis oli nahk üldiselt kus oli nagu seenel käimine või mingi selline asi, aga kui jalg too aeg, siis naa, seal olid siis kui nüüd tulla, see on nagu ütlemata tapalt, nagu sinna mere suunas minna, seal olid, olid raketibaasid, tähendab, kust tuli ju väga ettevaatlikult liikuda, et oli teada, kuidas sai sealt ümber minna. Suur osa päevast ikkagi möödus rääkida nagu 12, kolmeteistaastane sa ikkagi möödus õues, kui see olnud lugemine loetud, sai see aeg meeletu tempoga. Ja siis hakkasid just ilmuma Anett seiklusjutte maalt ja merelt maailma mõnda. Ja mis praegu mõelda, praegult tuleb nii palju nimetusi, tähendab siis sai põhimõtteliselt loetud läbi kõik, mis ilmus. Sarjad ka jah, jah, sest ütleme seal taust, olen 89, olin kord Ameerikas kuu aega ja pilvedega elasel eri linnas, oli idarannikul, läänerannikul näitasid oma filme. Ja kas energiaks seal organiseeris ulas priitud shokned. Et ma tean Ameerikast, noh, põhimõtteliselt kõik täpselt nagu ette kujutasid ütleme, salaInglismaaga tähendab ütleme need raamatud, mis on tükike siit, tükike sealt sealt nagu tuleb see pilt, ma usun, et see on adekvaatsem kui filmide põhjal taarsest raamatus, mis on selle maainimese kirjutatud, seal on mentaliteet, mõttelaad on sees ja nendest killukestest, nagu kujuneb üks raamat, teine raamat, kujuneb täpsem pilt, kui filmide põhjal. Kas teil selles poiste seltskonnas, ma mõtlen nüüd seda tänava poiste seltskonnas kas seal niisugust raamatut arutelu ka oli, jaa, sest nemadki, ma kujutan ette, lugesid. Paljudel seal olid paar, kes lugesid, aga üldiselt olin päris pisikesest peale, ta on, mina olen ise ka jutupaanikas neile kõik nagu edasi jutustas, tähendab ütleme, indiaanlaste mängimised. Tähendab, see oli minu kaudu tuli missioonist, nemad seda lugenud ei olnud, aga noh, meelsetelegid kaasas. Kas sellest laste seltskonnas oli selline valdavalt siis niisugune helge ja üksteise mõistmine või oli seal ka selliseid olukordi, et oli tunda, et poistekamp on ka küllaltki pinget tekitav ja vahel isegi julm, sest kui mõelda kasvõi, ütleme, Pal-tänava poiste või, või mõne niisuguse loo peale et oli ka selles lapsepõlves vahelduseks Käst võitlast ja no ma arvan, et füüsiline vägivald, füüsiline tubliduse kahtlemata seal äärmiselt oluline rääkimata sellest, et olid isegi linnaosade vaheliselt kampade sõjad, olid see käib selle asja juurde. Kas selleks saigi mindud maadlemise trenni vä? Ei, mulle lihtsalt meeldis kohutavalt, ma pikka aega arvasin, et ikkagi minu karjäär on. Joonistasin koolis, tähendab kogu aeg kõik arvasid, et kunstnikuks tegelikult tahtsin kahtimaadlejaks saada. Lihtsalt mulle meeldis ja seitsmendast klassist peale ma käisin laskmistrennis. Arust esimene buss olevat olnud just nimelt Priidul. See tõstis küll väärtust, ma arvan. No see vast väärtust eriti tõstnud, kuigi tähendab nüüd fakt on pärit Astrid Kannel kirjutatud artiklist, tähendab me käisime, et lapsepõlvepaiku vaatamas võis olla aasta ehk 94, viis. Ja leidsime mõned sõbrad alles seal. Minu suureks üllatuseks. Sest ma arvasin, et ma ei tunta, mäletate niimoodi? Nagu on jälginud minu elukäiku, landub hoolega. Kuidas see kodune pereeludel oli õde ka neli aastat vanem? Jah, see kodune elu oli üpris kitsas, kui nüüd mõelda, sest meil oli tuba ja köök. Aga hea oli olla. Ma mäletan, tema ütlemine oli umbes nii et noh, et, et kui sa ise tead, mis teed selles mõttes usaldamine, et sa pead ise oma asjadega hakkama saama. Muidugi tähendab see, et et see elame niivõrd kitsas oli, nii et sealt oli ka koolilõpupoole, oli, oli täiesti selge, et peab, peab kuhugi minema, tähendab, tapalt põhimõtteliselt see oli nii tapalt ära mingi nukra selge silt oli. Kas isa või ema olid sellised lähedased inimesed selles mõttes ka, et vahel nendega niisugust hinge juttu sai räägitud ja. No ma arvan, et Eesti inimesed on üldiselt pere sees on küllalt kinnised rohkem võib-olla emaga. Õde ka siis ikka nii kampa võeti või õde pidi leidma tüdrukutega omadega. No ta oli neli aastat vanem ja selline vahe, ütleme koolis näiteks on väga uhke värku sa tunnet õe sõbrannat, kes siis on kavastavalt nii vanem kui tunned suuri tüdrukuid selles suhtes oli. Kuidas siis Tapa kool oli eesti kool täiesti teine maailm, teine Milie, teised sõbrad. Algul me olime ühes koolis, siis olime nagu see, mis seal see õige Tapa kool ja lõpuks viimane, 11. aasta oli, oli siis uues, uues koolimajas. Võrdlust ei ole mujal koolis käinud, ma arvan, et ah, kool nagu kool ikka kõikide oma teatud õpetajad olid hirmu tekitavad teatud seal olid sellised, kellele sai liiga tehtud ja ikkagi mingist hetkest nagu koolis oli. Sport tuli kõige olulisem ja kuskil kaheksandas klassis peale ikkagi oli nii, et kevade poole sügisel enamasti sai treeninglaagrites oldud. Räägime siis sellest joonistamisest, et kuidasmoodi see tuli ja, ja millal see selgeks sai, et ta ikkagi väga-väga oluline olnud. No ega ta ei saanudki vist selgeks, sest ma olin selline joonista nagu, nagu üldiselt on igas koolis. Kas siis mingit naljakat pilti joonistab, Eleik raamatuvihikuservad on midagi täis kritseldatud huvi karikatuuri vastu, see oli pigem siis sai kätte kuskil, ma arvan, ma olin üheksandas, kümnendas, kui kuule võimalik saada Poola, Tšehhi huumoriajakirja siis oli selline Moskvas ilmuv ajakirja nagu sõnani Escila. Kus olnud Soosteri illustratsioone, aga oli tema sõprade Halimovia sama sama seltskond, tähendab see oli mulle üks, üks selline, nagu avastus äkitselt nägime, nii võib ka joonistada. Lähed kaudselt Soosteri mõjult. Aga kunstnikuna päriselt tänast ette ei kujutanud. Kuigi ma läksin kunstis instituuti proovima betoonist gurusid nagu konsultatsioonidest kaks nädalat ma oleks tahtnud Aafrikasse astunud ja kohapeal sai mulle selgeks, et sina oma oskustega juhi mingil juhul siis ei saa. See oli nagu üks moment, aga ma ei oskagi öelda, mis oli, tähendab, midagi mulle seal sügavalt ei meeldinud. Ma tundsin, et see ei ole minu koht ja ma viisin Tartusse oma paberid sisse. Bioloogias mõtlesin metsades käimine oli ka oma jäljed. See oli ilmselt see, et kuivõrd nagu noh, seda oli teada, et kui loodusteaduskonnas õppinud, et see võib kaasa tuua nihukesi reisimisi lennuki ja rongiga niivõrd kui, kui kuhugi mägedesse ja Siberisse ja nii see läks tegelikult. Aga esimene karikatuur nägi siis trükivalgust ju ka juba koolipoisina. Jah, see oli, ma olin kümnendas klassis, oli spordilehes üsna näkna lahja nali seal 64. aastal. Aga keegi siis ikkagi nagu vändis tõuked, et joonistad ja saada ajalehele ka ja, ja äkki ilmub ja. Ei, see mõte mul tuli endale ja siis ma hakkasin, saatsin Pikrile ja pikalt saadeti kogu aeg tagasi. Kahjuks me ei saa teie töid, avalda, aga ootame uusi ja huvitavaid ideid ja see oli nagu rutiini vastusega. Sedavõrd nagu rumalat ennustasin, et kuna taandada ei saa, et miks ma siis jälle pean nagu saatma, aga siis ma üritasin uuesti jälle ja seal midagi isegi ilmus ka tegelikult seal juba ülikoolis 68. aastal, kui ilmselt sain natukene nagu mõistus tuli juurde, sain aru, et mida ma tahan teha, et mis, mis see on, mida ma, mida ma pean tegema ja nagu nüüd ütleme neid pilte vaadata, siis idee poolest tuleb kõik allakirjutanud enam lihtsalt joonistus oli, oli üsna niisugune. Kuidas öelda, mitte midagi erilist. Aga nagu te olete öelnud, et joonistama võib iga inimene õppida, aga idee vot see peab olema. No aga ideed välja mõtlema on võimalik õpetada, tähendab noh, mingil tasemel teatud tehnoloogiate metoodikat, kuidas mõelda, see on võimalik, kus see on ja siis on, Anne on ilmselt see, et sellel inimesel on teine, tema, see on, on tal kuidagi kogemata olemas juba leiab see lepinesi üles, pimesi ei leia, aga kui niimoodi natukene vaadata, uurida tegelikult ütleme, anda teatud anda leidmine. Ma arvan, et kui on, on küsimus sellises asjas nagu muusikaalsus, nii selle saab väga lihtsalt kindlaks teha. Kiiresti. Kui ikka pihta ei saa, tähendab. Näiteks ütleme, niukesed oma kogemus on nüüd nagu polüfunktsionaalset paljudest elementidest koosnevat oskused. Kas või seesama joonisfilmi režissöör, ütleme tähendab, kes peaks olema nii neist stsenarist, dramaturg, kirjanik, joonistaja, tal peab olema mingi kolmemõõtmelise ruumi tajumine, hea rütmitaju, liikuv fantaasia, noh see rida võib veel pikem olla, kui ütleme, on Sissepääsu eksaid kooli. Tähendab et selgitada välja, kes on nende 100 inimese hulgast tegelikult see, kes ütleme 10 aasta pärast lööb tõeliselt õide. Üpris raske. Sest võib, ütleme keegi tundub, et ta on päris hea, aga võib juhtuda, et see on tema lagi arenenud kuhugi ja sealt ei arene edasi. Teine ütleme just selle nagu arenguvõimalus ära tajumine, see on, see on keeruline lastetuba. Kui te nüüd ise tagasi mõtlete oma lapsepõlve ja kooliaastate peale, mis te arvate, mis on see kõige olulisem või kõige peamine, mis te sealt kaasa võtsite oma praegusesse täiskasvanu ellu? Ja see on keeruline küsimus, sest ma arvan, et kui näidatakse ühte asja, siis ilmselt lihtsustaks valetaks. Tähendab, see on üks väga niukene päris kummaline etapp, nagu noorus üldse on, ja üldiselt noorus ongi selleks, et kiiresti läbi saaks, sealt saaks täiskasvanu seal mingi, ma ei tea, võib-olla ka ei ole veel selles eas või on taime meelelaad, aga sellist ütleme nostalgiat, et noorus on ilus aeg, tähendab, ta on, aga noorus on nagu mingi laps üritab saada suuremaks kogu aeg ja nooruk üritab saada täiskasvanuks. Kui nüüd see osutus, nagu elu parimaks ajaks tähendab saaks natuke kummaline. Kui te nüüd silmas peate ise ennast praegu täiskasvanuna tegijana selles maailmas, nii nagu ta täiskasvanud inimesena täiskasvanumaailmas olete, siis kindlasti te tunnete, et midagi üsna niisugust oluliselt määravat olete sealt kusagilt kaasavat. Kahtlemata, sest ma arvan, et, et inimese üldine taust tuleb, tuleb lapsepõlvest, tähendab, sest kust mujalt saaks tulla? Endal on raske nagu öelda, millal muutumine lõpp, sest lapsepõlv on pidev muutumine, tähendab, muutume kuhugi suunas, tähendab, isiksus muutub, tähendab see, mis meeldis, täna ei meeldi Homba niimoodi ja ilmselt igaühel tuleb mingi punkt, kust ühtäkki ta tajub, et vot just see püksilõige on see õige või vot selline pintsak, see kannab eluaeg, seda ei lähe enam moega, liialdatud hääldus ei lähe kaasa. Tähendab, inimene jääb seisma oma arengus. Teine suudab olla muutuv muutuvas maailmas pikalt. Keskkond muutub. Aga lapsepõlv, see on, see on noh, ütleme selline nagu sisse programmeeritud muutmine. Isegi kui see keskkond ei muutu. Lapsepõlvest jutustas Priit Pärn. Temaga ajas juttu reetmade