Tere, kallid raadiokuulajad, käes on kooljakuu viimased tunnid ning aeg jutustada meie elu ja maailma põnevustest. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Algatuseks soovin teile head Andrese päeva. Nimelt algab tänasest advendiaeg, mis tõusis oluliseks just eelmise sajandi teisel poolel. Skandinaaviamaadest on meilegi jõudnud komme jõule oodates süüdata õhtuti akendele advendiküünlad. Varasemas rahvakalendris aga oli Andrese päev. Külma ja talve saabumise päev, mis lõpetab kadrisula. Tavaks oli kogu öö põletada tuld. Andrese päev oli oluline, kui esimese armsama ennustamise tähtpäev pikas talviste ja kevadiste ennustust päevade reas loitsitakse, süüakse soolast ja asetatakse veenõu voodi alla. Siis toob tulevane unes juua. Mehed käisid kandrese santi jooksmas, et andeid korjata. Minu tänaseks saatekülaliseks aga on Eesti vabamüürlaste seltsi kõneisik Paul Himma. Vabamüürlus on teatavasti teema, mis tekitab üsna vastakaid tihti ka äärmuslikult vastanduvaid arvamusi. Nii et on suurepärane, et meil on täna võimalus kuulda, mida räägib organisatsiooni esindaja sellest liikumisest. Tartust pärit Paul Himma on tuntud baptistipastori Paul Himma poeg. Õppis Tartu muusikakoolis ja Tallinna muusikakoolis, lõpetas Tallinna konservatooriumi vioola erialal. Orkestrisolisti ja pedagoogina töötas algul ERSO-s, seejärel pikalt Eesti raadios estraadiorkestri direktori, muusikasaadete peatoimetaja, peadirektori asetäitja ja muusikajuhina. Aastatel 1994 kuni 2009 oli Paul Himma Rahvusooper Estonia peadirektor. Peale seda oli ta vene teatri juhatuse liige, siis OÜ Station, Kraft Management juhatuse liige ning alates möödunud aasta algusest on ta Kuusalu kunstide kooli direktor. Paul Himma on ka Eesti vabamüürlaste seltsi asutajaliige ja kõneisik ning ka Tallinna Rotary klubi ja Kaberneeme Klubi liige. Himatan tunnustatud valgetähe kolmanda klassi teenetemärgiga ja piiskop Platoni kolmanda järgu ordeniga. Vabamüürlased räägitud palju ja samas vähe, sest Eestis nad end väga ei eksponeeri ning hea meelega oma tegemistest ei jutusta. Vabamüürluse alguseks peetakse aastat 1717, mil Londonis loodi esimene suurloos rändlootš. Vabamüürlane Albert paik kirjutas 1871. aastal pika ja põhjaliku raamatu massondlusest nimega vabamüürluse IC tunnustatud šoti riituse moraal ja dogma, mis sa muide täies mahus ilmunud ka eesti keeles. Eestis algas vabamüürlik liikumine 1771. aastal Isise nimelise loosiga. Aastal 1926 loodi Kalevipoeg. Vahepeal oli teema loomulikult vaka all ning liikumine taasloodi 1992. aastal fööniksi loosiga. 1999. aastal asutati Eesti Vabade ja tunnustatud vabamüürlaste suur loos, mis on eesti looside keskorganisatsioon. Nende kohta võite lähemalt lugeda eesti Surloosi kodulehelt www. Eesti ess. Ellpunkt. Saates hallo Kosmos on vabamüürluse eest aastake tagasi rääkinud endine suurmeister Raido Rüütel ning seda teemat on hoopis teise vaatenurga alt käsitlenud ka vandenõude uurijad Jüri Lina ja David Aik ning Itaalia suurmeister Leosagami saateid. Nendega saate järelkuulata arhiivist, mis asub aadressil ergaks. Ee kaldkriips hallo kosmos. Seal ongi nupp nimega arhiiv, sealt leiate kõik samad eetris olnud saated täies pikkuses. Need lingid leiate loomulikult ka kosmonautide klubi seinalt Facebookist ning nagu ikka, on lihtsaim viis küberkosmosesse jõudmiseks aadressi hallo kosmos punkt e kaudu. Enne aga, kui asume uurima vabamüürluse olemust, eks ja tore teadaanne. Nimelt toimub selle aasta viimane alkeemia akadeemia ja saate hallo Kosmos avalik salvestus juba üsna pea järgmisel teisipäeval, üheksandal detsembril kell seitse õhtul Tallinna Rahvusraamatukogu suures saalis, kus teemaks on seekord ida ja lääne tervisetarkused mida jagavad kuulajatega arstid, Adik Levin ja Renee Bürkland. Selle sündmuse kohta lugege lähemalt portaalist alkeemia. Nüüd aga enne jutustamist üks väike mõnus muusikaline amps, mille meile valmis küpsetanud muusik ja helilooja Janek Murd. Teate teda ehk sooloartistina. Kunagi tegutses Rubik 3000 ühe nime all või bändidest pooraks ja kolm pead või siis teisipäeva õhtuti kell üheksa raadio kahe eetris olevast saatest Eesti pops või mõne filmi imeliste helide kaudu. Nüüd aga on Janek Murd valmis saanud väga kauni õnnelikke ilusaid helisid täispaladega, plaadi, mis pühendatud mereteemale ning kannab nimed kriiviv kuulamegi sealt pealt lugu kutsuv tuluke. Minu tänaseks saatekülaliseks on Kuusalu kunstide kooli direktor ja Eesti vabamüürlaste seltsi kõneisik Paul Himma. Tere Paul. Tänan kutsumast. Suur tänu, et saatesse külla tulite nendel aladel tee avalikkust huvitavatel teemadel jutustama et tänases saates võtame vaatluse alla vabamüürluse, selle olemuse nii Eestis kui maailmas, räägime sellest pikemalt, aga enne, kui asume seda teemat uurima siis tahaks teada ka teie lugu, kuidas on kulgenud teie elutee läbi muusika läbi teatri? Kuidas jõudsite vabamüürluse, nii, millised on olnud sellised olulisemad käänukohad, õppetunnid, võib-olla tähtsamad õpetajad sel teel? Kui hästi hästi lühidalt püüda seda teha, siis ma olen endine muusik, kes on, kes on jõudnud administreerimistööle ja, ja viimased viimased aastakümned erinevatel ametikohtadel muusikaelu ja kultuurielu korraldanud, aga ma arvan, et noh, mis on, mis on mind mõjutanud? Kõigepealt kindlasti. Ma olen Tartu poiss, Karlova agulis sündinud ja kasvanud siis kodukindlast. Ja ma arvan, et mingite eetiliste väärtuste põhja ma olen, ma olen saanud oma Kodnud kindlasti ja, ja eelkõige oma isalt. Noh siis järgmisena võiks nimetada, kui kiiresti Tartu teine keskkool, praegune härma kool. Sest tollel ajal tehti ülelinnaline konkurss, 1960 tehti inglise keelekooliks ja mul õnnestus, kuigi elasin teises linna servas. Mul õnnestus konkurss läbida ja ma sain sinna õppima. Ehk ma sain sealt inglise keele põhja, kuigi me läksime kaheksandat klassi muusikakooli õppeaga, meil oli juba siis osa õppeaineid inglise keeles juba kaheksandas klass. Sest nõukogude ajal polnud seal keelega midagi teha. Polnudki vahet, kellega sa üldse räägid ja välismaalasega ei tohtinud ja see, see, see uinus, kõik see asi. Ja siis tuli muusikakool ja siis tuli Tallinna tulek ja, ja, ja siis Tallinnas tuli ka, asusin Estonia teatrisse tööle. Workestrandina õppisin konservatooriumis ja elasin ka loru elu ja lasin ennast konservatooriumist välja visata ja, ja, ja siis läksin uuesti tagasi õppima ja läksin ERSO-s tööl ja ühesõnaga ma olen pillimehena töötanud kõikides kõikides orkestrites ja vahepeal ka vene sõjaväes käinud, kuigi minu elu oli kerge, mängisin Rahumäel pasunat kaks aastat. Kui ma tulin sõjaväest tagasi, siis siis Paul Mägi, kellega me olime ammused tuttavad, dirigent Paul Mägi oli idee teha kammerorkestrit raadio juures raadio kammer, kes tuli ja ta kutsus mind sinna mängima. Ja kuna me olime tollel hetkel nagu vanimad, see vanim, tähendas 25 aastased, teised olid siis nagu kahekümnesed ja 18. 19. et siis ta ütles, et noh, et ega siin ei varianti, et noh, et me peame selle asja ära korraldama ja nii ma sattusin sinna muusikakorralduse teele. Ja ühel hetkel siis kadunud maestro Peter Saul siis ma läksin ka, siis ma tulin Erkhast Eraguna kammerorkestriga. Me tegime proovi, lindistasime õhtuti ja Estraatigi pärast lõunat proovi, siis oli mul see parem. Sobis kui hommikul ERSO-s tööl käia ja, ja, ja siis, kui ma olin mingit aega, seetõttu ma ei mäletagi, siis ühel hetkel tuli Peeter Saul minu juurde ja ütles, et kuulge, nüüd on niisugune lugu, et kas te saate järgmise nädala tööplaani ära teha. Ja mina taladki, kuna kammerorkestrile seda teinud, et mida on vaja toimetustega kooskõlastada, mida tehnikaosakonnaga ja nii edasi, noh et kuidas see asi käib, aed kinni panna, mida, mida tellitakse, mida on vaja teha. Toiutustelt ja mõtlesin, et mis seal siis estraadil ei ole teistmoodi, ma ju tean ja tegin selle ära ja siis, kui ma olin selle ära teinud tööplaani, siis järgmine päev selgus, et oli konflikt olnud tolleaegse direktori kaija direktorile lahti lastud ja ja siis tehti mulle ettepanek asuda asuda siis Peeter Sauli orkestri direktor korraldaja ametikohal. Tol ajal ma olin 28 aastat vana ja muidugi seal oli tõsine väljakutse, sest ma polnud mingit juhtimist õppinud ega midagi, lihtsalt inimlik kogemus, aga vot niimoodi siis noh, ja see on, see on selles mõttes oluline, et niimoodi ma siis nagu samm-sammult vajusin administraatori töö poole ja ühel hetkel ma sain aru, et seda on võimatu ühendada nagu muusikuga ja siis loobusin nagu aktiivse muusikukarjäärist ja siis tuli juba, mis oli üks väga huvitav periood, sest algas see niinimetatud Gorbatšovi sula. Siis ma olin Eesti raadio muusikasaadete peatoimetaja ja siis oli see esimene, kus need piirid lahti läksid. See oli minu tegelikult juhtimise kool ja ühelt poolt ma sain nagu aru, et, et noh, et, et ma ei ole. Ma ei ole, ma ei ole kunagi parem saatetegija või parem raadiotoimetaja kui need tippprofid, kes, kes mul toimetuses olid, aga ma sain nagu sellest aru, et minu asi on korraldada nii, et nemad saaksid rahulikult tööd teha. Et see kõik jama, mis tihti tüliga jama üleval poolt, et maa peal ühelt poolt olema nagu see vihmavari, mis selle kinni võtab ja teiselt poolt võimaldama, et nad seda tööd saaksid teha ja niimoodi niimoodi niimoodi ma töötasin ka kaheksa aastat ja, ja samal ajal kui need piiri tavaliselt, siis ma sain meid, haarati kaasa, need on esimesed, siis olid ka rahvusvahelised kontaktid raadios, kus meil Põhjamaade raadiote sest esimene valdkond tulin ju muusika, mis koostööd hakata tegema, sest see oli sport ja siis oli teised muud saated tulid nagu järgi siis me lülitasime nagu sellise Põhjamaade noodik, noodik, kontsert seerias, mis miskist käibest praeguseni. Ja, ja see periood lõppes sellega, et mina jõudsin küll enne ära minna, aga nii ideed ja mõtted käisid klassikaraadios. Ja see oli väga huvitav pool, sest ma sain käia siis teistes Põhjamaade raadiotes, Nad võtsid minu nagu siis noh nagu nõukogude ajal öeldi, polgu poeg või et noh, et, et kes, kui palju midagi tead, kuidas Läänes, milline on töökultuur, mis mismoodi asju, asju aetaks, mismoodi? Üks, nii-öelda avalik-õiguslik raadio, see oli selles mõttes väga huvitav kogemus ja, ja kuna neid oli vaja aidata, sest nad tihti küsisid, kuulge, püüame saada Vilniuse raadioga ühendust, et miks nad nädal aega ei vastu. Aga siis kuna mina oskasin vene keelt, siis mina helistasin Vilniusse, küsisin, et mis on ja see omakorda andis kontaktid Läti, Leedu ja kuni Ukrainani välja. Ja see oli, see oli minul, eks selles mõttes üks nagu suur suur suur koolitus, see oli üks nagu oluline oluline oluline etapp. Kas need kontrastid siis toona nõukogude aegse Eesti Raadio toimetamiste ja siis vaba maailmaraadiote töö vahel olid, sisuliselt olid suured või tegelikult ei olnudki surnud? Me oleme ju kogu selles nägudega tele-raadiosüsteemis, et me olime pisut erandlik raadiost, meil oli siin ikkagi minu arvates neid rediseid nagu rohkem, et noh ühesõnaga anti jumalale, mis jumala kohus, keisrile, mis keisri kohus, et tihti need asjad ära, aga, aga, aga tihti tehniliselt me olime ikkagi, neid peeti ikkagi noh, Nõukogude Liidu selles süsteemis oleks kõige kõige parem maks raadioks. Ja, ja selles mõttes oli see vahe muidugi väiksem, aga jah, kuidas mingeid asju aetakse, midagi planeerida, tehakse ja me ei olnud harjunud nii pikalt planeerima, see oli ja ma mäletan ka, kui esimene esimene ülekanne tuli. Mis läks siis tollel ajal, me ei olnud ju meie Martin meiega tollel ajal Eesti raadio ei olnud? Ei olnud ju ED, uurige vaid tollel ajal oli selline organisatsioon nagu Jertee mis siis ühendas nagu sotsialismimaade raadiod ja siis me olime esimest korda oli otseülekanne ja ma leppisin kokku rammiga selleks kahtekümne viide maasse Oiftee esindajana e tõus siis üle tuppa. Ja, ja kui ma siis läksin kaks ja kolmveerand aastat enne kontserdi toimumist tolleaegse filharmoonia direktori Sapposhini juurde, ütles, et mul on vaja seda esmaspäeva õhtut poole 10-st oli siis 29. jaanuar kinni panna, siis ta vaatas mulle otsa, ütles, et mis ta lolliks läinud sinna kolm aastat aega. Et kolme kuu pärast valedele kinniseks harjunud sellise planeerimissaama, noh see on lihtsalt nagu üks selline näide, millega ta, aga, aga, aga see oli väga-väga väga hea kool ja selle perioodi lõppu langeb ka ütleme sees Eesti Eesti iseseisvumine ja kõik need kõik need kogemused muusikal ei olnud või muusikatoimetusele ei olnud, sest sellel nendel kõige põnevam varematel aegadel oli muidugi uudistetoimetus oli uudistetoimetus oli väga oluline, kui tehti, aga, aga, aga noh, mul on siiamaani silme ees, kui ma seisin teise korruse lifti lifti ees, vaatasin tänavale, kus nii-öelda lõkked põlesid ja ja suppi jagati ja kaitsti raadiomaja ja pigistasin ennast, mõtlesin Paul, kas seal on kõik tõsi, mida ma näen? Ma elasin siis siin tina tänavas ja läksin isegi vahepeal koju, sest mul nagu otsest funktsiooni ei olnud, aga ma ei suutnud seal olla, ma tulin tagasi. Ja noh, see selleks, et need on need asjad, mis on nagu mind mõjutanud, siis 90 jah, üks detsember, kus raadiodirektoriks valiti, siis me käisime mõlemad riigikogus, mina olin ka nagu kandidaat ja valiti siis Erkki Haldre ja tema tegi mulle ettepaneku, et jah, et ole muusikajuht edasi, aga aga aga tuletasid nagu peadirektori asetäitjaks ja siis me läksime. Kuna minul olid nagu üles radika kontakte rohkem, siis ta läks esimest korda nagu ametlikule visiidile ja me olime siis juba iseseisvad. Ja Soome ja, ja alati oli ja enne kui me olime Basil hotellis, siis mulle helistas see tuttav, kelle kaudu ma siis seda nende üle sa oled ju peadirektori kohtumist korraldasid eestlased, kuule vaata härrasiso pajasse tulede teraselt, tule tule peauksest, mõtlesin ta peauks on teisel pool, et tule, tule ja seal on ikka kehv ilm oli ja ja läksime kuidagi kraadi üles tõstetud peale läksime sinna peauste juurde ja järsku ma vaatan, et huvitav, et miks, mis siin niuksed tuled maas, põlevad kit. Ja, ja, ja siis nad siis tõstsin pilgu üles ja ma nägin, et kõik lipuvardad on täis vaheldumisi Soome ja eesti lipp, sinimustvalged seal esimest, vaat ma pean ütlema, et vot see oli kuskil mingi november vist või mis, ma ei mäleta, noh igal juhul sealt on ikka tükk aega juba mööda läinud. Et ja siis mul nagu esimest korda jõudis pärale. Ja välismaal, et esimest korda siin, et see on pandud meie auks, et Eesti Raadio peadirektor tuleb ametlikule visiidile. Ja ma pean ütlema, et mul läks silm märjaks. Teledki vaat momendid on, momendid on muidugi mõjutanud, aga noh, eks iga periood saab katse. Samal perioodil siis oli ka minu nii nagu iseseisvusiseseisvas Eestis taastus, nii otsisid ka üles mõned Soome, Soome muusikud ja muusikasõbrad mind ja ja hakkasid mulle, rääkimata muudes asjades, et kuule, et Soome, nüüd on iseseisev, vabamast midagi ja ma ei halba head teada. Aga siis siis, siis nad tõid mulle mingit kirjandust ja ja mis on muidugi oluline, mis oli see, et ja mis on ka vabadus, oluliselt on usaldus ja usalduse. Ja kuna ma ei teadnud midagi, aga ma teadsin-tundsin neid inimesi hästi ja ma teadsin, et ma saan neid usaldada ja see jõudis siis nagu siis selleni, et tõesti siis noh, nüüd jõulude ajal saab siis 20 pärast jõule saab 23 aastat tagasi kui, siis mind võeti vastu soomilos number üks liikmeks. Ja, ja, ja siis ma sain ka nagu aru seda, et nagu üks põhimõte vabamüürlus on see, et sinu harrastused kasvades vabaneb harrastus ei tohi segada sinu tööd ega sinu eraelu. Ja, ja tuli sellest nagu juttu nendega ja, ja, ja nad seda ka ütlesid, et sa pead selle nagu ise ära korraldama ja mina mõtlesin, et ja minul oli algselt selgelt mu tagasi tulin, läksin, peadirektor ütles, kuradil on niuke lugu, maleva, vabanda. Mõtlesin ah, ole kes tahad, et teeme nüüd selle ära ja sellest hetkest alates siis läks natuke aega edasi, ilmus mingi Expressis mingi pilt, kus me olime peal ja siis ilmus mingi j ma vaatan, tuli persoonilugu vist kroonikas kuskil, kes küll kus oli terve pikk artikkel. Me rääkisime teatrist isiklikust elust, millestki vabanemisest ei sõna. Aga noh, ilmselt toimetaja oli siis pannud artikli pealkirjaks, et vabamüürlased teatritekst ainukene sõna, kus vabameelsest räägiti sellest hetkest, miks ma seda räägin, ongi see, et ma, ma olingi nagu avalik vabamüürlane. Ja ma üldiselt olen, ma pean seda nagu õigeks, kas need, midagi sellest muutunud või kas mul on midagi sellepärast halvasti läinud, ma ei tea. Kui ka on, siis on see minu saatus, aga vähemalt ma olen olnud aus endaga ja, ja, ja nende põhimõtetega, et ega, ja ja niiviisi nii see alguse sai ja siis lõppes minu tööga raadios ja tolleaegne kultuurimissal Paul-Eerik Rummo kutsus mind kutsus mind Estoniasse ja siis teise pooliga poolmegiga. Alustasime oma tööd Estonias 94. aasta kevadel. Vaata, Eesti vabamüürluse algus on selles mõttes nagu erandlik või ebatüüpiline, kuigi samas noh, mitte ebatüüpiline, ütleme Ida-Euroopale, kus, kus need nagu taastusid, kui me esimest korda kogunesime, sest noh, ütleme eesti vabanute seltsi asutati märtsis. Ma nüüd ei eksi märtsi alguses, teine märts või noh, see ei ole ka lõpuks nii oluline. Teine märts 92 ma arvan, et meid oli kuskil mingi 16 17 18 sellele siis siis ega me kõik 11 ei tundnud. Sest meil olid kõigil kellelegi Soome sõbrad ja, ja, ja ka Soome erilisus loosides olid meid vastu võetud, siis me saime kakute. Ahah. Tere. Tere. Mis on täiesti erandlik, sest noh ütleme tavalises, ütleme normaalses vanuses sind kutsutakse ühinema näiteks inimesed, keda teatakse, kes omal ajal on läbi arutatud, et kas talle need põhimõtted võiksid sobida, et ta ei pettuks pärast. Sest me saime aru, et kui me tahame koos käia enne seda, me käisime Soomes, kui me tahame Eestis koos käia ja kui me tahame olla ja oleme kohustatud, me oleme lubanud olla lojaalsed, seaduslikku riigivõimelist, me peame kuidagi oma kooskäimisi korraldama. Ja sellest tuli ka sellele, et okei, Medel moodustama seltsi registreerima põhikirja, registeerima selle maid tollel ajal vist ma ei mäleta, kas see registreeriti, mis mingi ministeeriumi juures oli vist kultuuri ja registreerima seltsi ja nii nagu sisseelu edasi hakkas minema, kui sa kuskil oled koguneb, siis mõtlen tuba peab olema koristatud, eks ta peab olema soe, tekivad mingid kulud, tekivad mingit liiki maksud, tekib mingi aruandlus, kõigi muude, siis hakkas paratamatus tekkima vajadus selle struktuuri järgi. Nii ta algas. Muidugi selle 23 aasta jooksul. Noh, kuidagi ring on minu jaoks nagu saanud ka niimoodi nagu noh, mitte täis, aga ta on selles mõttes, et ega ma viimased paar aastat paar aastat olen ka pisut eemal sellest kõigest oled lihtsalt ka sellepärast et kuna ma nüüd ma elan maal ja käin tööl, Kuusalus, ma mul on, mul on õhtupoolikul väga raske linnas Duda, sest sest ma ei saa koolis öelda, et kuulge, ma lähen nüüd vabamüürlaste istungil, et tehke teie siin tööd, mina tööajast käin seal, sest huvikool töötabki õhtupoolikul ja mul oli väga hea meel, et mulle see ettepanek tehti. Ma väga naudin seda tööd seal, aga see tähendab seda, et ma ma oma harrastusi ja mitte ainult vabamüürlaste rotaklubis käimist vaid ka teatris ja kontserdil käimist pidi hakkama oluliselt piirama. Sest sest see, see, see harrastused ei saa, ei tööd, ei perekonnaelu segada, see on ka üks vabaduse põhimõte, millele, mida ma olen lubanud järgida sellega liitudes. Aga selle testi nende aastate jooksul, noh, on, on võimalik olnud tõesti teda ja, ja püüda õppust võtta kõigist kõigist nendest kihtidest, mis siis ütleme see vaba müürust pakub, mida me tunneme nii-öelda inglise, Inglise vabamüürluse all, mis, mille noh, ütleme, mille ajalugu on siis viimase 300 aasta jooksul täpselt nagu dokumenteeritud ja vot, vot nii see on, nüüd see nüüd on, ütleme, kõige kõige lühilühemalt läbi läbi läbi ratsutatud minu tööelu ja muidu elu. Ja olen abielus ja on kaks täiskasvanud last ja kolm lapselast ja ja mida edasi, seda rohkem saan aru, et noored, ärge pange 100 protsenti karjääri jätke lähedaste jaoks aega. Mul praegu, kui ma vaatan oma lapselaps ja tegeleb nende, kas mul on igast tunnist kahju mis ma pühendasin, mitte oma perele 25 aastat tagasi? Jah, see on kindlasti tõsi ja hea soovitus kõikidele inimestele, et tegelikult see on ju selline suurem soovitus üldse vaadata üle, mis on need elu prioriteedid, et kui sa nii-öelda viimsepäeva kohtu ees vaatad tagasi oma elule, et kuhu sa siis panid oma aja ja eluenergia. Aga kui vaba möllusest rääkida, kohe lähme sügavuti ka teema juurde, aga enne tahtsin küsida, et Tatari klubis, aga mis loosis Eesti Vabamüürlus? Fraternitas number 10 mis siis tähendab, nagu öeldakse, eesti keeles vendlus sest lendlus, vennaarmastus, ligimesearmastus, tõearmastus olla aus, olla usaldusväärne ja vot need on need põhimõtted, mille ümber nagu võib öelda, tiirlevad kõik need rituaalide tekstid, mida siis mida siis loosides esitatakse või läbi mängitakse ja, ja seesama viimsepäeva kohus, mida, mida te just mainisite enne minu jaoks, tähendab vastutust. Inimene peab vastutama oma ühel hetkel kõigest, mis ta teinud, ja kui inimesed sellel tihedamalt mõtleks siis siis jääb nii mõnigi mõnigi lollus ehk tegemata. Ja kui te küsite minu jaoks, mida minu jaoks vabamüürlus on, siis minu kõige kõige üldisemalt öeldes on minu jaoks vabamüürlus kunst olla inimene inimeste hulgas austada teist inimest ja püüda hakkama saada kõige selle looduga ja loojaga. Ehk ehk püüd harmoonia poole. Kuidas mul õnnestunud, ma ei tea, aga ma vähemalt püüan. Eks teised otsused Võtamegi ette meie tänase peateema, milleks on vabamüürlus, olge head, palun selgitage meile siis algatuseks seda, et mis on vabamüürluse olemus, et vaataks natuke tagasi ka ajaloos, et kuidas ta alguse sai, mis on need põhimõtted, millest kogu see liikumine on jõudu saanud, mida on kandnud siis aastasadu ja kuidas ta siis arenes ülemaailmse ulatusega organisatsiooniks? Nagu me ajaloost räägime, siis nii palju kui mina olen, on mahti olnud lugeda, uurida, siis see on, see on uskumatult kirju, mingit kirjutajad usuvad, et see hakkas saalomoni kuningas saalomoni templiehitusest, siis leitakse juba mingeid seoseid seal vana Egiptusega, noh peaaegu et Aadama nii välja. Ehk mis see, mis see ajalugu on, et kus siis siin need legendid on, kus on väljamõeldis kus on see, mis tegelikult on juhtunud? Ei tea, aga kummaline on see, et seda on kuidagi õnnestunud nagu sobitada peaaegu igasse ajajärku. Noh, ütleme kuni kuni siis kui ma, kui me käsitleme nagu seda, seda, seda ütleme seal selle nii-öelda selle moodsa või tänapäevase vabamüürluse algust, mis siis sai Londonis 1717 või neli loosi kogunesid ja moodustasid siis Jonaatid käändlašovingradi. Jah, ma olen mõelnud, et mis võis siis olla, et ühelt poolt on see nii segane ja internetiavarustes võib leida igasuguseid uskumatuid asju ja, ja, ja ja küsimus on nüüd selles, et mida siis lugeja usaldab, millist allikat siis nagu aluseks võtta, mina ei ole endale nagu paremat seletust leidnud, et kui on, kui on mahti nagu selle selle moraaliõpetusega või noh, ta on eetilis-filosoofiline moraalikoodeks mida Stahli tekstid õpetavad, kuidas, kuidas neid järgida läbise sümbolit, jaa, jaa, rüütatud allegooriatesse ja legendi jutustamisse ühendab tegelikult seesama üks asi, et, et need on need ajatud inimlikud printsiibid, mida võiks kokku võtta nagu selleni, et kuidas üks inimene suhtub teise inimesse. Ja see on tõesti, ilmselt ilmselt on see olnud ütleme siis aatomajal küsimus Saalomoni ajal, küsimus Vanas-Egiptuses küsimus, sest, sest noh, areneb küll tehnoloogia, eks ole tohutud ja muutub. Aga inimene oma põhiolemuselt on ikkagi seesama. Küsimus on nüüd see, et kas ma tulen teile kallale või tule kallale, kas ma tulen kivikirvega tallale vajutanud. Või korraldan mingi teie hävitamiseks mingi PR-kampaania lehes või noh, ütleme suvaliselt ma ütlen, NEED ONGI ikka küsimused ja ilmselt ühes või teises vormis on, need on need huvitanud inimesi, mis nüüd juhtus enne 1700 seitseteistkümnendat aastat, on raske öelda. On, on Inglismaal on dateeritud, minnakse trateerimisega tagasi seal, et on käidud koos 16. sajandil kindlasti Šotimaal ulatuvad kõige vanemad jäljed seal kuskil 1300 lõpuna 14 sajandi lõpp. Mida seal täpselt tehti? Ei, ei, ei oska öelda, aga ilmselt need teemad olid, olid mingis vormis käsitluses tõenäoliselt käidi ka varem koos, sest tegelikult see kirjalik traditsioon kogu see mõte oli, neid, neid rituaale esitati peast ja, ja see oli nagu rahvalooming või rahvaluule, mis kandus suust suhu, keegi pannud kirja mitte ainult ka sellepärast, et et ei olnud nagu öeldakse, võimalik kodus arvutist välja printida, vaid, vaid ka sellepärast, et paljusid neid lugeda, kirjuta oskajaid. Tollel ajal olid kõik kõik, kes seal osalised ei pruukinud seda osatagi, et aga, aga ilmselt on minu arvates küll see, see, see niisugune üldinimlik alge on viinud kui ja, ja mis siis ütleme, kui püüda veel nagu midagi ekstrafeerida, siit siis ikkagi ikkagi mingis vormis usk kõige kõige kõrgemasse oled. Et see maailm ja eksistentsi ei saa olla ateistlik, sest muidu ta oleks väga igav, elame. Kui nii, võib-olla see on see, mida ma olen nagu iseendale ise endale mõelnud. Sest noh, on arvatud, et olid mingid ehitate gildid ja olid need gildid ka, aga 15-l sajandil enamik gooti katedraali dist ehitatud nende gildidel ei olnud nagu suurt midagi enam teha. Et noh, siin on, ühelt poolt on nagu mida tahad uskuda, aga on mingeid vasturääkivusi, et on need püütud seostada templirüütlit, et aga no ma usun, et ka templirüütlitele oli seesama teid, eetika, moraaliküsimused olulised. Aga kas nad sellepärast olid vabamüürlaste eelkäijad, ma ei oska öelda, Nad ei pruukinud üldse olla. Aga see, mida nad muidugi Euroopas tegid nii-öelda, see oli suhteliselt revolutsioonis, olgu siis panganduses, rahanduses või või muudes asjades mingites uskudes ilmselt ilmselt mingi sünergia tekkis, kui ütleme, see Lääne mõtteviisi kandja templi jõudis. Ta puutus kokku seal islamimaailma tarkustega ja juudi juudi õpetlastega ja seal ilmselt mingi nii-öelda keevituslambi särin toimus. Sest mingi uus kvaliteet tekkis pärast seda, kui me vaatame, mis juhtus ehitustega ja mis see oli, ei tea. Ja see oleks äärmine ülbus väita, et see kõik on vabamüürlik, sümboolika kõik, aga ilmselt ta langes kokku paljud asjad nendega, mis vaba müürusele oluline. Ehk need on mingid niuksed, üldinimlikud asjad ja mis siis ütleme tõesti see usk jumalasse, loojasse või nagu vabamüürlus öeldakse universumi kõrgemasse arhitekti. Aga, aga ta on kindlasti. Ta on maailma vanim sekulaarne, ilmalik organisatsioon, mis on järjest toiminud. Ja, ja see, et ta on niimoodi toiminud, see näitab, et ikkagi aastasadade ja elujõuline, et see, et see vorm ja see sisu omavahel vastavuses. Ja kui me mõtleme ka nüüd, kui me läheme selle selle selle koosoleku läbimise vormi juurde, siis noh, arvesse võttes, et seda vormi on kasutatud meie andmetel vähemalt 300 aastat, võib-olla ka rohkem. Noh, me kohtame sedasama vormiga kasvõi korteriühistu koosolekul. Või äriühingu koosolekul. Eks ole, kui me täna teiega loosis käisime, kuidas loosiistmest pilti vaadata, siis Inglise parlament tuleb tuttav ette, eks ole. Mitte mitte sellepärast, et inglise parlament oleks vaba müürit, mõtlesin, et aga on teatud mingid universaalsed asjad, mis aegade jooksul sätivad optimaalseks millises vormis, mida pidi pidada ja mida. Ja nüüd kui vabamüürlus, nagu ma ütlen, filosoofilis eetiline õpetus, mis allegooriat Nende juttude jutustamise kaudu sümbolitest tuletab meile meelde seda moraalikoodeksit, mis põhimõtteliselt pani, pani Anderson paika siis 18. sajandi alguses ja hiljem Benjamin Franklin viisil Ameerikas, Ameerikas, kus muide on vabandus massiorganisatsioon, erinevalt Euroopast pöördes nagu selgelt teismi poole ja see välistas nagu atisti diagnostikat ja sealt sai see alguse, mida siis tänapäeva Euroopas selle viimase 300 jooksul nimetatakse kristlikuks vaba pööraseks. Et tal on olulised ühelt poolt et kristliku eetika põhimõtted, et ära tee ligimesele seda, mis sa endale ei taha, mis on kõige tähtsam ja need, mis ma ütlesin, vennaarmastus tõi armastus, sinna on lisatud ka nendes rituaali õpetustes ka mitte ainult siis usu pool, mida ma nimetasin õieti, vaid ka on püütud lisada ka teadmiste pool, eks see, see, mis oli, mis, mis oli keskajaõpetuse alus ja mis tulenes siis stati Kreekast olid need teadmised ja teadlased selle seitsme kauni kunsti ja teaduste kaudu, eks ole, mis siis, mis siis olid, no nii, ma olen, ma ei, ma ei tea, kas ma üritan loetud, eks ole, neetika, retoorika, dialektika, grammatika, astronoom ja muusika. Kahmitu sai kuus, midagi on puudu. Okei, hetkel ei tule meelde, ei olegi nii tähtis, aga ütleme, et see oli see baas ja, ja selle õpetuse kaudu siis meenutatakse selleks, et sa saaksid olla, et sa saaksid elada loojale meelepärast elu ja, ja olla inimesena, inimeste keskel. Selleks on, mitte ainult ei pea, eetika probleem, vaid sa peadki ennast harima. Osad rituaali tekstid käivad selle läbi, kuidas sa pead saama targaks, et olukorraga kohaneda, et olukorrast jagu saada, eks ole, sest nii nagu on ka sümbolite kaudu asutatud meister sümboliseerib tarkust. Aga kui sul on tarkus ja kui sul ei ole jõudu, siis sa ei saa oma asju ellu viia. Ja temast järgmine ametimees sümboliseerib jõud. Aga see peakski sobiv välja nägema ja sellepärast järgmine ametimees noorem kaitse sümboliseerib ilu. Ja nii on kõik need ametid ja kõik need asjad on, on seotud. Noh, eks need allegooriat seletamise võib-olla ka seotud, see on minu arvamus, ma ei, ma mõtlen, mina olen selles mõttes räägin sellest kui lihtne raadiokuulajast, mina ei ole teadlane, ei, mina ei dialoog. Ja, ja ma olen siin, ma räägin oma kogemusest selles, et, et võib-olla oli ka nendele koorite kaudu neid, neid põhimõtteid kunagi omal ajal lihtsam meelde jätta. Sest nagu ma ütlen, see ei olnud ju kirjalik, eks ole. Nüüd me peame kõike paberit, lugemist, isegi oma telefoninumbrit ei tea tihti, eks ole enam kuna kõik on kuskil arvuti, arvuti sopiliseks. Aga palju neid ameteid on need meister kaitsja, nooremkaid? Ja, või need on palju, ütleme, sinises müüruses, mis on nagu põhi on, ütleme ütleme siis kuskil üks nime tosinkond, ta võib natuke varieeruda ka tosinkond ja teistes astmetes näiteks seal isegi olla kuni 18 ja mis need ametikohad mõte on nagu rituaal eri astmetes viiakse läbi erinevat teksti. Ja vanimad nendest tekstidest on juba 300 aasta tagust, noh, neid on küll pisut kaasajastatud, aga mitte põhimõtteid keeleliselt. Et oleks arusaadav ja neid on, neid on 300 aastat niimoodi esitatud, see on lihtsalt jälgitav. Ja, ja iga iga astme rituaal Maal keskendub mingile aspektile sellest nendest põhimõtetest. Millest ma, mida ma Steni rääkis, ta käib need asjad läbi mingi mingi stoori kaudu, midagi jutustades, kusjuures igal ametikandjal on mingi roll selles ja mitte ainult verbaalne roll, mida ta siis esitleb, vaid vaid seal on ka koreograafia selles mõttes, et mõtestatud liikumine loosiruumist käib sinna juurde. Üks asi on selle kordamise kaudu, ta õpib nagu seda ise. Aga teine asi on see, et, et kui nüüd on, kui nüüd on keegi soovinud liituda, seltsi liikmed on arvandilos liikmed on arvanud, et ta võiks sobida, tema, tema põhimõtteliselt võiksid sobida, talle võiks sobida ja kui ta on siis jõudnud jõudnud loosi oma esimest astet saama siis ja mitte ainult siis tegelikult ühelt poolt pürgijale on, see on see esmakordne. Kuigi viiakse läbi nagu vastuvõtutseremooniat, on see tegelikult mitte vähem oluline roll on sellele, kes seda teksti, sest tema õpib kogu iga korraga. Iga kord, kui ma olen rääkinud siin mõnede mõnedega, kes on, kes on neli, 50 aastat vabalasemaleke küsinud, kuuled seal 50 aastat tundnud, kas sul on midagi uut, veel nüanssi või selles mõttes, et see on nii mitmediiline asi, et alati tuleb midagi välja, mis sa mõtled, et et ma ei ole selle peale tulnud, et see on nii ja see kõik ütleme siis keerleb nende nende kategooriate ümber. Teisipidi võib öelda ka, et see vabamüürlus, see on teekond. Ja tee on see, et noh, et kus esimest sammu ei astu, siis teist astuda ei saa, et sa jõuad täpselt nii kaugele, kui sa ise ise tahad minna ja ise jõuad minna, kui palju sul on aega ja võimalust ja ja, ja, ja noh, kui tihti on seda võrreldatud ka mingi võimuvertikaali ka siis, siis noh see on selles mõttes nagu vale, vaid mina nimetaksin seda, et see on pigem nagu sibulat noh või või algkoolist ülikooli jõudmine saab välimist kihti läbi, näri sisse, sinna tuumani ei jõua ja, ja, ja igakordse saad mingid mingid mingid nüansse juurde läbi läbi selle ajalooõpetuse ja selle ja see võib kõlada optiliselt ja naiivselt, aga et mehed tahavad saada paremateks meesteks, nii see on. Iseasi, kuidas see kõik õnnestub, ega mina ei tea, kas ma olen paremaks saanud? Jah, seda peavad, teised ütlevad, aga kui ma ütlen niimoodi, et näiteks kui me räägime nendest Needsamad mõisted, mis ma siin ütlesin, tõearmastus, usaldusväärsus vennalik suhtumine teisesse, teise arvestamine ära deli, siis ma mäletan, et mul läks ikka päris kaua aega ja kuigi ma olen ju kristlikust kodust pärit ja kõik kuskil kuskil allkihis oli see nagu olemas, selles mõttes nad olid nagu mingi noh, väga abstraktsed, aga tegelikult ei ole, see ei ole need mõistet üldse mingi mingi kauge hõige kuhugi kosmosesse. Eks ole, vaid tegelikult ühel hetkel ma taipasin, et sellele on igapäevane sisu. Et need mõisted väljenduvad selle kaudu, kuidas ma käitun, ma lähen poodi, kuidas ma käitun liikluses. Kuidas ma suhtun oma lähedastesse, kuidas ma kohtun oma kolleeg, kas ma olen aus ja õiglane, peab olema õiglane. Eks. See on eetiline mõiste, üks asi on õigus, tänapäeval käib joki kaudu kõik asi, eks ole, aga nagu me näeme ka, et maailm on läänemaailm on praegu ummikus oma Jokiga, midagi on puudu. Eks ole, ja ilmselt ilmselt see ei puuduta mitte ei majanduskasv SKP, vaid see on midagi, midagi eetiliselt on kadunud käest. Ilmselt ma arvan, see on minu arvuks niimodi. Aga mis siis vabamüürluse selline pealisülesanne või lõppeesmärk on? Et milleks vennad on kokku tulnud, mida selle kõige, mida te praegu kirjeldasite, mida me võtame ka veel üksipulgi lahti sümbolid ja rituaalid ja need asjad, et mis on see selline pealisülesanne Sisemine vaimne areng ja täiustamine täiustamine paremaks, eetiliselt paremaks inimeseks, selles õpetuses ei ole midagi ainulaadset ja, ja vabamüürlased ei ole mingit monopoli, sellel, see, see, et väga paljud inimesed väga erinevate moodi tahavad ennast muuta ja muuta paremaks ja see on väga tellitud, aga mis teeb ta eriliseks, on see õpetusmeetod, eks rituaali vot see on ebaharilik. Tänapäeval muidugi ei saa öelda, et on saladus tänapäeval saladus on see, et saladusi ei ole, seda internetis kuigi on palju, palju kõrvalist infot, on ka kõik, kõik need ja, ja Londonis on ka poed, kus sa saad kõiki neid rituaale, kõik kõiki detailideni kõike osta ja omandada, kui sa tahad. Aga see saladuse mõttelise, miks rituaali detailidest ei räägita, ega mina neist ei räägi, on on see, et ta oleks üllatus sellele uuele tulijale. Üllatusmoment ka peale, see on puhtalt pedagoogiline võt. Aga kuidas uued tulijad tulevad, et vanasti öeldi, et vabamüürlased ei astutava vaba müürlaseks kutsutakse vennad, vaatavad, et meil oleks vääriline väga paljusid mees, keda võiks kutsuda, aga tänapäeval ma saan aru, et sa võid ka minna ise öelda. Tere, Ma tahan saada vaba müürlaseks. Vennad, katsuge, mindi, võtke, Asi lõpeb ikkagi või mitte, ei lõpe, vaid asi on ikka Eesti on väike ja kõik ja, ja ma tean, et ka kuna mina olen olnud nagu avalikkusele teada inimene, siis noh Mul on väga palju tulnud inimesed, kes on võib-olla alguses algselt tulnud, et kuule, et, et kuulge, et kas ma tahaks nagu midagi ma juba tean, kui ta juba niimoodi poole lausega võtta kokkuvõttes alustab, siis ma tean, et ta tahab midagi küsida vabamüürlased. Ja ma olen rääkinud, mis ma olen teadnud ja mida, mida on olnud vaja ja tihti on tihti on olnud niimoodi, et siis kui näiteks keegi tuleb küsima, siis me siis me küsime oma oma teistele osaliselt kuule. Et Jüri Jüri võttis, et kas keegi tunneb, alati leidub keegi, kes tunneb ja kes ütleb. Oi, ma tean küll. Et väga tubli ja tubli ja tubli mees Aga kas on vahest ka keegi, kelle kohta vennad teavad informatsiooni, mis näitab, et ta tegelikult nii tubli ei olegi? Lihtsalt ei võetud vastu ja öeldakse, et sa ei sobi. Noh jah, nii ja naa, selle selle, seda saab teha viisakas juures mitut moodi sest reeglina on siiski niimoodi, nagu ma ütlesin, ka hääletatakse, vastuvõtt, eks ole, siis siis asi klaaritakse reeglina enne hääletust ärast hääletamiseni asi ei lähe reeglina mõningatel kordadel on olnud ka niimoodi, et inimene, naine on kuidagi valesti aru saanud, millega ta liitub või kust ta tuleb, kuigi seda, seda nagu uuritaksime ja on ka pettunud selles ja tõmbunud eemalt ka seda, et ka seda on juhtunud. Sest igal juhul austame kõigi kõigi inimeste vaba tahet liituda ja liituda ja lahkuda ja, aga noh, kui sa need põhimõtted oled omaks võtnud ükskord, siis sa võid neid ka järgida ju vapoluliseks, mitte olla. Inimeseks võiks ju ka siis jääda, kui sa. Nii et selles mõttes vot see ongi see universaalsus Mistega istaga ühelt poolt seob teda kõigi muude seda sedalaadi eetiliste õpetustega ja unikaalsus, selles on selles õppevormis. Ja saladus on selles pedagoogilises võtmes. Räägime natuke vaba müürlikust, hierarhiast, et hästi tuntud on sellised püramiidilaadsed, joonistused või, või tabelid või kirjeldused, kus siis on erinevad astmed? Seal on erinevad ametinimetused, erinevad, et ka ütleme info valdamise astmed, šoti riituse, see on 33 aastat, mida ronida Yorki omas 11 et milline on see hierarhiline süsteem üldse ja milline on ta Eestis ning kuidas neid astmeid läbitakse, et mida siis peab vend tegema, et ronida, ronida, ronida ja siis või kaevuda ja jõuda siis näiteks suurmeistrina meistrina. No kui me võtame kõigepealt ütleme siis nagu sellel loositasandil, siis kui sul on huvi selle vastu, siis sa oled endale neid asju uurinud ja selgeks teinud, siis, siis seda ei ole võimalik nagu vaka all hoida, see paistab silma. Ja see tähendab seda, et kui valitakse iga aasta, toimub ametikandjate roteerumine, tulevad uued ametikandjad, seda märgatakse ja sellele vastavalt tehakse ettepanekuid, kes võiks, mis ametit kanda. Mis amet siis tähendab, see tähendab erinevaid kohustusi loosis rituaali ajal, millist tekstis esitatud, mida, mismoodi sa liigud. Kas sa viitsid sellesse süveneda, kas sa sellega hakkama saad? See on esinemine, son, esinemiskindlus ja kuni sa siis jõuad, ütleme kõik need ametikandjat, ametikandjaid, et nii-öelda ameteid läbides võid tõesti jõuda selleni, et ühel ühel aastal loosivennad ütlevad, et kuule, et me tahaks sind valida meistriks. Ja, ja, ja selles mõttes on öeldud, on ka vabamüürluse kohta on öeldud, et ta on vanim demokraatlikult valitav autoritaarne organisatsioon. Sest kuni selle hetkeni, kui meistrile meistriks valitud on kõigil õigus oma oma parima äranägemise järgi. Aga sel hetkel, kui haamer on kolksu löönud ja meister on paigas, siis kõik on kokku leppinud, et vot nüüd sellel aastal me kuulame selle meistri sõna selle sest meistrile kindlaks määratud ametiülesanded ta tegutseb seltsi põhikirja alusel. Ega, ega selles mõttes kloosi istungile ei saa mingeid Novgorodi WCd või haid paaki korraldada ja keegi korraldaks sest see, see kindlate reeglite järgi ja, ja tegelikult on selle ametite tegemine, sa õpid ise. Aga sa teenid sellega vennaskond, sest olgu öeldud, et kõik need ametid kuni suurmeistrile välja ka, nii, et keegi kellelegi palka ei maksta. Seevastupidi sa maksad selle peale, kui sa oled sellest huvitatud, kas sa tahad kuhugi sõita või midagi teha või, või, või kirjandust, ega siis see on, see on kulu, see on ajakulu ja rahakulu, kui sul on huvi tegelikult nagu ma ütlesin, vabamüürlus ei ole ju. Ühelt poolt tal ei ole patenti, igaüks võib ennast vabameelseks nimetada oma sõpruskond, aga see on eraldi teema, mille mille juurde võib ka tulla. Aga teisipidi, teisipidi on ka see, et vabamüürlased ei ole erinevalt paljudest teistest, kui me võrdleme siin Lions ite rotariga või mõne teise ka veel ei ole mingit ülemaailmset keskorganisatsiooni kes tuleks ühelt poolt ja jälgiks midagi ja teiselt poolt nõuaks mingit aruandlust, paljudel liikmed on ja mis te tegite ja kas te kõik olete tublid? Aga on kokku lepitud, on kokku lepitud niimoodi, et kui me räägime sellest 300 aastat tagasi juhtunust, et see, mida kutsutakse kristlikuks vaba määruseks et see aktsepteerib neid rituaale ja neid põhimõtteid, no et seal on need, mis on selles, samas me mainisime siin Andersoni ja neid, et mis on seal kirja pandud ja sellest tulenevalt on, on, on siis tulnud niimoodi, et inglise suur Lawson aktsepteerinud Soome suurloos ja, ja nii kui sai Eesti vabaks, nii soomlastel tekkis see mõte, et aga ma tunnen ka ühte teist meest, kes võiks sellises Enda arendamisest sellisel moel huvi tunda siis siis selles mõttes oli nagu soomlastel volitus, kuna nemad olid aktsepteeritud inglaste poolt tegelema Eesti vabamüürlased, nii et me oleme selles mõttes nagu inglise inglise-lapselaps. Kui nii võib öelda, siis see kristlik vabandus siin suhtlevadki need omavahel, kellel on see inglise suudlusi tunnustus ja vot see on see ainukene side suur loosi on vaja eelkõige ühelt poolt, et teda on vaja oma looside töö koordineerimiseks, aga teiselt poolt on teda vaja välissuhteliseks. Ega, ega kuskil ei ole nii, et astud, lähed kuskile teise linna aastalt suvaliselt uksest sisse on see siis korporatsioon või klubi või, või mingi firma. Ahah, sa tahad sinna minna, siis järelikult on keegi, kes võtab kellegagi ühendust ja lepib selle kokku ja ja, ja vot selles masinavärgi hoidmiseks on tegelikult need suuluvus ka suurmeistri suur roll on, see on ühelt poolt esindada Eesti Vabatöödest esindada, aga samas võivad ka kõik maailma suurmeistrit koos olla, aga neil ei ole mingit õigust vastu võtta mingeid ühiseid otsuseid, mis puudutaks Eesti vabariigis. Neil ei ole seda õigust ja nad ei olegi seda kunagi teinud. Mis on praegu nüüd viimastel aastatel nagu juhtunud nende nende noorte vabamüürlaste Ida-Euroopas tihti aetaks nagu vabanen kristlikud põhimõtted sassi? Üks põhimõte on ka olnud see, et kunagi ja meka meie seltsis ei teha seda, ei ole tehtud kunagi, ei võeta vastu otsuseid ei poliitilistes küsimustes ega religioossete küsimustes. Ja sellest on kinni peetud. Ma olen ka sama meelt, et minu arvates poliitikat saab läbi erakondade ajada palju paremini. Ja religiooni ja usuasju saab ajada kirikuorganisatsioonidega selleks ei ole, selleks ei ole vaba pealast Vabanendust vaja. Nüüd on küll nendes uutes, uutes nii-öelda uutest noortest rohelistes Ida-Euroopas on mõnel pool tekkinud selliseid mõtteid. Nonii, nüüd lähme poliitikasse, ühineme, hakkame kuidagi. Elu läheb käest ära, peaks midagi tegema ja, ja, ja selle ja sellest on näiteks staff Inglise suur distantseerunud tekeseda poliitikat poliitikuna see ei ole see, mida, vabandust, sest see enesearendamine on sisse, pole pööratud, see idee on sissepoole pööratud. Ütleme neid organisatsioone, kus, kus, kus teenitakse ühiskonda või vennaskonda, olgu see siis raudtee või, või, või, või Rotary veel ajas neid on küll. Seal on samamoodi võimalik ennast arendada. Aga, aga see on, see on, see on üks väheseid organisatsioone, mis, mis, mis, mis, mis niimoodi selle, selle rituaali kaudu on pööratud sissepoole. Et need asjad lähevad omavahel konflikti ja nüüd siis ja nüüd siis kui teatav arv. Meid oli neli loosi, oli siis juba Eestis olemas. Ja sel hetkel siis me taotlesime. Sest Soomes Käia läks kehvalt tülikaks, eks ole, ja taotlesime Soome suurlooliselt eesti Suurlos jalutamist. See oli siis 90, eks. Ehk siis, kui ma ütlen, et küsimus oli nagu hierarhiat ja sellest ütleme, et kui, kui see sind huvitab ja sul on aega ja mahti sellega tegeleda siis kuskil kuue-seitsme-kaheksa aastaga sa jõuad neid ametit nii palju läbida, et kui, kui loosid valib, et sa jõuad meister. Ja nüüd, kui me omakorda, kui, kui nüüd oli suur loosi loomine siis suurmeistri valivad meistrit. Ja kui on suurim loos teatud arvust, siis saab ta ühe lisahääle veel juurde. See on demokraat jälle samamoodi, see on demokraatlik protsess, kõik seltsi siseselt võimalik kõik kõik jutud, arutelud, programmid, mõtted, aga kui haamer on kukkunud, hääletustulemused on ette loetud, siis on nii ja nii läheb. Kaua suurmeister valitseb, kas temal on ka aasta või ta jääbki niikauaks, kuni uus. Esiteks, kui palju ta ise saab ja tahab, sest tihti on ka nii, et tööülesanded muutuvad vaid töö, ütleme, see, see, see, see nõuab üsna palju liikumist, sul peab aega olema lihtsalt selleks või siis, või siis sa oled nii palju aja oma aja peremees oma oma rahaliste vahendite, venelased, seal on seda võimalik teha üheks aastaks ei ole mõtet, sest ühe aastaga, kui sarjad nagu ka rahvusvahelisi suhteid hoidma, siis see on see ring, kus sa, kus sa saad olla lähimate naabritega siin tuttavaks alles. Et need on väga mitmesuguseid praktikaid läänes ja, ja, ja noh, Inglismaal näiteks on nii-öelda Brooke aastaid Professional see tähendab seda, et kuigi suurmeister on keegi kuningliku perekonna liige monarhiat ja tavaliselt kui mitte Rootsi Rootsi loobus sellest variandist siis tegelikult noh, selle see, see prograndma aste on see, kes siis suhtleb ja noh, tema on muidugi 20 24, seitse ja 12 kuud aastal ratastele, et see on täistööpäevaga töö. Sest kuna noh, inglise suur loosung ka nagu kelle poole pöördutakse ja kes ka koordineerib ja kes, kes ka hoiab neid, hoiab neid suhteid ja neid põhimõtteid noh, võib ka nii-öelda puhtale erinevad pikkused võivad olla, aga noh, reeglina alla kolme-nelja aasta ei ole. Kes praegu Eesti suurmeister on? Aarne Kaasik. Arne oli ka väga kaua, aga praegu on Anti Oidsalu Aga palju, ütleme, vaba müürliku, sellise hierarhia siis nooremad vennad või ütleme, madalamate kraadidega vennad teavad seda, mis toimub ülemistes kraadides, et kui me räägime 33. astmevabamüürlased, tema on ju valdab rohkem infot kui sellised. No see info, mida ta valdab rohkemaid, ta teab kõiki eelmiste astmete rituaal. Et kui sa oled, ütleme, sinise müüruse kolmandas astmes, siis sa ei tea nende rituaalide tekste, kui sa, kui sa ei viitsinud internetti surfata, need endale välja otsida. Aga põhimõtteliselt ta peaks olema sulle sulle nagu saladus, et Alex sulle üllatus, et sul oleks esimene õppimismoment. Oleks, oleks ja see on ka kõik, sest ega samamoodi ka teistes astmetes ei arutata, ei, ei, ei ega võeta otsuseid vastu. Ei religioossete, see ei, ei, ei poliitilistes küsimustes. Nii et seal mingit noh, mingi mingit kohviklubi on kuskil, kus arutatakse mingeid mingeid ebamääraseid asju, noh seda infot ei ole, sellest aga ilma jää. Aga kellele raporteerivad kõige kõrgema astme Vabar müürlased, et 33 kraadi on käes, oled suurmeister, kas neil on omakorda veel keegi? Suurloosid on suveräänsed oma riigis, tema raporteerib vaid oma nii-öelda oma valijatele. Räägime natukene vaba müürlikest sümbolitest, et seda on võimalik loomulikult minna, uurida on ilmunud ilusate piltidega raamatuid, entsüklopeediaid internet on täis igasugust juttu, mida Need sümbolid tähendavad. Et ma mõtlen, kuidas oleks kõige lihtsam kuulajale seletada seda, et mida, mis on mingi sümboli tähenduslikkus, et kas me siis põimime selle kuidagi selle rituaaliga kokku või alustad? Tähendab just kuna me räägime vabadest, vabadest müürlased, frii meisson, ta seostub nagu siis, ütleme, ehitusega ja nüüd vabamüürlased rituaalid kasutavad sedasama ehitusterminoloogiat, neid tööriistu ja andes neile andes neile selle tähenduse, et, et me ei ehita mingit maja, vaid mehitama oma vaimset templit. Noh, näiteks nii kolhoosis on väljastega, nägite, panite tähele, et ühel pool seda pinki, kus istub meister, on neljakandiline tahumata kivipank ja teisel pool on sile ehitaski. Sellest hooli näiteks on see, et me olemegi nagu ühed tahumatud ehituskivid, nüüd on küsimus selleks, et ennast muuta ja paremaks saada, rikkamaks saad. Tihti öeldakse, et selleks, et rikkamaks, peab midagi juurde saama, aga siin on vastupidi, sa pead üleliigsest vabanema. Seal on igal tööriistal oma funktsioon ja on samamoodi ka, mis, mida tehakse kivivasaraga, mida tehakse sellega, nende iga juurde käib oma loos, millega, nagu meenutatakse sulle, et mis sa võiksid oma surematu hingega teha ja, ja seesama asi, et olla inimesena parem inimene teiste hulgas ja sama, nagu ma enne ütlesin. Mis on tarkus, jõude, ilu, Need meist, või siis, või siis vinkel ja sirkel vinkel vinkel, kus sümboliseerib meie seda füüsilist poolt ja seda, et meie meie teod peavad mahtuma vinklisse. Ei tohiks olla kiire ära. Eks ole. Ja sirkel peaks olema nagu selle meie meie meie vaimse poole ja meie ja meie kirgede ja kõige selle nagu mõõdupuu, et noh, et see mahuks nagu mahus nagu selle sisse ära ja nii edasi ja nii edasi ja need on need põimitud nendesse rituaali tekstidesse, kui ütleme, kui ehituse lugu ainult ülekantuna vaimsesse vaimsesse maailma ja, ja sellesse, et inimene on see looja tempel, milleks ta peab saama, milleks tal on võimalus. Kõik ei saa ja ma ei, mina ka ei saa ilmselt, aga aga ma vähemalt püüan seda. Sest ja miks tihti asjad lähevadki viltu, mina saan sellest aru niimoodi, et looja ju lõi inimese oma näo järgi järelikult leida loojaks koos valikuvõimalusega mida inimene on teinud, ta ei ole alati kõige targemaid valikuid, ta ei ole seda valikuvõimalust hästi kasutanud. Ja sellest on kahju. Eks ole, selle niukesed, pedagoogilist mõjukust lisavad rekvisiidid ja, ja vastav riietus ja mis tõesti võib, noh siin Eestis võib tunduda Võib tunduda naeruväärne. Käivad ringi põlled ees. Põll on tegelikult, mis seal põllefunktsioon ajaloos olnud, selleks, et hoida ennast puhtana, eks ole, on see siis köögis, kokal või, või, või, või vanas Egiptuses, eks ole, kus me läheme kapallasid ees. Aga noh, ta, tegelikult vabameelsus on ta nagu siis selle puhtuse või süütuse vaimses mõttes eetilises mõttes selle sümbol. Mitte ainult noh, ütleme igasugu igasugu muid ametitunnused, mis on erinevad ja kuna see kõik on viimane 300 aastat, ma ütlen, on see alguse Inglismaalt, siis pikkade satsiooni ma ei, ei, ei tundu kellelegi imelikuna või noh, paremal juhul keegi muigab ja ütleb, et ah, mina kogun marke, sinavale vabamüürlane, eks ole. Sest sest kui, kui, kui vaadata konkreetselt Inglismaad, siis noh, ma ütlen, et seal võib ka külavanemal olla uhkem ametiriietus ja kee kaelas kui meil meil meil presidendil, eks ole. Sest noh, lihtsalt see on selline traditsioonidega maa. Ja, ja selles kontekstis võib tõesti tunduda mingi selline asi, võib tunduda, et on üle, aga las ta siis tundub, kellele tundub, kellele kellele ei tundu, sest need Need atribuudid, rekvisiidid Möölasele jääb. Kui tal on aeg minna ükskord nii-öelda teekonnal igavesse itta, siis tema läheb ainult see kõige esimene põll talle nahkne põll. See on tema oma ja mis siis, mis pannakse talle, kas siis teele kaasa? Kas need põlled disainid muutuvad, et alguses saad sellise lihtsa põlle, siis muutub see keerukamaks ornamentika mingisuguseid igal kine? Meil on oma oma rekvisiidid ja oma oma riietust, detailid ja põll, kui põll on, selle, selle, selle, selle astus, on, on ka, on ka rituaale, kus meil ei ole. Kui mõelda selle vabamüürlaste kõige tuntuma sümboli peale, kus on seesama vinkel ja sirkel ja seal keskel on selline kee täht, mida sa kee sümboliseerima Kee kee sümboliseerib tegelikult kõige üldisemalt öeldes universumi kõrgemat ehitusmeistrit ja nii nagu ma ka siin enne viitasin, et rituaali õpetustes õpetatakse meid lugu pidama. Seitsmest kaunist seitsmest kaunist kunstist, teadusest vabamüürlus ka toetab, toetab süsteemsust ja selgust nii oma oma mõtetes, oma tegudest ja selles mõttes on selles mõttes on ta ka sümboliseerib nagu ka geomeetriat. Kui ühte ühte olulist asju, mingit kui sa ei tunne geomeetriat, siis ehitus ei püsi nagu püsti on siis ülekantud tähenduses kavaidneid. Üks sümbol, mida kindlasti paljud teavad ja millest ka on väga palju erinevaid versioone siis kirjutada, mida see kõik tähendada võiks, on püramiid seal sees siis kõikenägev silm, et mida see tähendab või sümboliseerib? Noh, eks sellele on jah, ajalooliselt leitud väga mitmesuguseid seletusi ja, aga mina enda jaoks olen selle seletanud niimoodi endale, et see meenutab mulle, et peab olema vastutustundlik. Me oleme inimesed ja oma inimlike pahede ja inimlike nõrkuste ka. Ja, ja, ja kui me teame, et noh, et ütleme, ema isa silmad kui laps pärast käitub ikka natuke teistmoodi, nii et selles mõttes oleks, oleks hea, kui me tajuksime, kui me alustaksime seda Mis jälgib meid kogu aeg aga miks see silm jälgib meid näiteks ühedollarilise pealt või vanasti 50 kroonise pealt, kuidas ta sinna siis jälgima? Vot vot seda ma tõesti ei tea, ma eesti variant ei tea, kuidas ta sinna sattus, aga, aga oma ameerika vaeti tean küll selles mõttes, et seal olid väga olulisel nagu ma ütlesin, Benjamin Franklin viis, viis need ideed Ameerikasse ja seal ta võis tõesti olla tõesti olla ka seotud sellega vaatame neid Arhneid sümboleid arhitektuurist, siis ma ei mäleta. Kas ma nüüd järsku eksin, nimega kass oli EP Tohvrivistunud, kas oli akadeemias või kuskilt teinud terve uurimuse vabamüürlik sümboolikast Eesti mõisaarhitektuuris? Ma tean, et on ka kirjutatud sellest, kui palju on arhitektuuris Tartu Ülikooli taasavamine ja Parrot ja arhitekt, et noh, et, et kuna nad Nad olid vabamüürlased, siis nad lähtusid ka Nad lähtusid ka nendest vabariiklased printsiipidest ka selle ehituse planeerimise sama geomeetria ja kõik need asjad. Et noh, seal, kes on asjatundja, on see, see seal, seal on võimalik neid leida. Ütleme, nad on universaalsed põhimõtted, mida toetab ka vabamüürlus, mitte vastupidi, et nad on nüüd sellepärast seal, et nad on mingid erilised, vabandama printsiip. Selliseid noh, see sümbol on põimitud väga paljudesse ka hoonetesse, kus sa võid tõesti, kus sa leiad, et miks te nii on, et isegi Venemaal näiteks ei saa üldse aru, et mis, mis, mis põhjusel sinna pandud on. Kuna vabamüürlus ei ole patenteeritud, eks ole, siis see tähendab seda, et puudub ka mingi keskorganisatsioon, kes, kes nagu ütleme, siis ütleksid. Kuulge, heid ei saa ennast vabameelseks nimetada. Et te teete hoopis mingit jama, eks ole, siis siis praktiliselt see annab ka võimaluse teha vabanemise nimel. Mida tahes, seda võtab ka nagu kogu liikumiselt tegelikult vastutuse oma rakku, kes tegevuse eest. Et Inglismaal ja Eestis ajame sellist õilsat asja, tegeleme vaimse arenguga samas kuskil, noh, ma ei tea Ida-Euroopas kus iganes, mingid vaba müürlikud, vennaskonnad, noh, meie aja võib-olla kõige puhtamat asja. See võib nii olla, see võimalus on olemas, aga mis on üks asi, tähendab, mis nagu selekteerib ära, kes kui keegi tahab nagu täpsemalt uurida, et on siis nüüd tegemist vabamüürlaste ka või lihtsalt ennast vabavahelisteks nimetama mingi seltskonna või mõtetega, siis seda on väga lihtne teha. Jälgi tuleb uurida Londonist, kas neil on inglise suurusid, unustus? Et see annab sellise kvaliteedimärgi Kui tunnustust ei ole, siis on see mingi isehakanud värk ja võivad tegeleda tont teab maasikakorjamisest milleni tahes. Räägime veel natuke sümbolitest, et püramiid on väga levinud vabamüürlaste seas, aga püramiid on ju väga levinud paljudes kultuurides, teda peetakse selliseks mingiks erilise energia kandjaks, et mida vabamüürlased arvavad, et mis see püramiidi väe saladus siis on? Seal on mitu tasandit, seda võib võtta kui geomeetriliselt unikaalset objekti, eks ole ju, noh, vot nendest energiaväljadest ma ei oska, mul puudub isiklik kogemus, ma, ma ei ole kunagi püramiidi all ega sees maganud ja ma ei tea, kas, aga kui usud, siis ilmselt mõjuv, ma arvan küll, sest ega usk liigutab mägesid ega naljapärast, sest nii-öelda ja tal on väga mitmeid tähendusi, aga teda konkreetselt üheski üheski nagu rituaalis ei seleta Ta küll mingiks mingi mingit story'd sellega, nagu kaasas ei ole. Aga ruuduline põrand, kuidas see inimest mõjutab, on selle ümber palju Rudima. Mul tuli, see mõte on nagu see, et, et nii nagu elus on hea ja halva vaheldumine Sa pead meenutama, et noh, et see nagu yin ja yang, mitu, et on elus elus nagu mitu poolust ja me kohtame oma teel võime kohata mõlemat neist, me peame oskama neid äratund. Aga räägime natukene siis sellest rituaalist, et kord kuus saate kokku sealsamas tempos Bliss, kus mul täna hommikul oli võimalus käia ka väikesel ekskursioonil, aitäh tõesti kuulajatele teadmiseks, et selline tempel Tallinnas Tatari tänaval on olemas, sinna muidugi tänavalt sisse astudes ei pääse, väga ilus on kõik väga selline Väljapeetud rituaalne, ma tunnetan, et on taadeldud sellist aristokraatlik lähenemist, sellist stiili kõik on viimase peal välja. Kui mulle mängitud. Kraatlus ei ole njuuton, mõtleksid, vääriks. Jah, see on seesama, millest me enne rääkisime, et Eestis sellist ütleme, reliikviad atribuutika, rüüd, rüütel, liku, sellise varustuse traditsiooni nimega ei ole. See ei ole meile nagu omane olnud, ega see ei ole mingi puuega elada, saab nagu mitut moodi, aga noh, tolerantse inimesena võiks ju ka teisi arvamusi, tolereeritakse. Aga räägime ikkagi sellest rituaalist, et kui on nüüd toimub kord kuus sealsamas templis vabamüürlik rituaal, et vennad kogunevad kokku õhtul hiljem on ju minnakse siis näiteks sinisesse templisaali võetakse oma kohad sisse vastavalt nendele positsioonidele, kus keegi parasjagu oma ametikandmisel on. Mis edasi toimuma hakkab, et seal põranda keskel ma nägin, olid kõik see atribuutika on needsamad kellud ja vinkel, sir, kel olid ka labidas, kirka ja kang, köis ja ja veel igasuguseid selliseid müürlaslike sümboleid, aga mis siis hakkab toimuma, kuidas riitus siis välja näeb? Sellel kogunemisel võib-olla nagu mitu osa üks osa on siis konkreetse astme rituaali läbiviimine kogunemise või koosolekuvorm on see, nagu ma ütlesin, et mida me võime tunda ka ära korteriühistu koosolekul on, on seesama eelmise istungi protokolli kinnitamine päevakorra kinnitamine reeglina nüüd tänapäeval käivad nüüd nagu elektroonselt eelkõige selles mõttes ta võtab koha peal palju vähem aega ja siis siis viiakse seda läbi, mis, mis noh, kord aastas näiteks tuleb viia aruandlus valimiskoosolek läbi, sest maksuametile tuleb esitada aruanne, eks ole. Ja, ja, ja, ja valida uued ametikandjad, see on, see on teistmoodi ja, ja mõnikord võib-olla ka selle rituaali asemel on mingi ettekanne. Reeglina On ta kuidagi vabamüürluse, ajalooga või või kristlusega seotud seotud ettekanne võib see olla ja, ja siis ta lähebki konkreetse, selle öeldakse päeva, mis päevakorrapunktides on kinnitatud ta siis selle järgi käivitubki. Ja mis puudutab rituaali sisse, rituaali tekst on nii-öelda raamatusse raiutud ja seal ei ole vaja välja mõelda seal, seal, seal, seal sa pead lihtsalt teadma, teadma oma rolli oma kohta. Nendel detailidel nendel nendel on noh, kui mitte iga tööriistakoht ei ole, ei ole tervet storyt või tervet lugu, aga teda kuidagi mainitud, miks ta on oluline siis antud juhul nagu ütleme, vaimse templi ehitamisel või mingite mingite tarkuste otsimisel või omandamisel või kuidas, kuidas oma vaimset maailma ja sisemust mõjutada nii, et olla, olla, olla väärikam inimene, inimeste hulgas? Aga mis siis osalejatega selle rituaali käigus toimub, et kas toimub selline mingi filosoofiline avanemine mingi tunnetuslik, mis tekstid need on, mida seal ette loetakse mis, mis on, ütleme, selle rituaali siis. Nagu ma ütlesin, et see on eri eri ametikandjate vahel ära jaotatud tekst või mingi, ütleme lihtsalt ütleme, stoori, mis on suhteliselt arhailisest vormis ja arhailise keelega ja muud ei toimunud, mingit arutelu ei toimu, mida nüüd keegi sellest õppis, tihti need asjad sätivad, sätivad nagu kaua, võib-olla tol tol hetkel ei saagi aru, millest sa räägid. Ja, ja see ja see võib võtta aega. Selle, selle rituaali üks osa on ühine õhtusöök eKreina sein. Ja, ja seal see ei ole ka niisama, et istume, et kes räägib anekdoote ja seal see rituaal jätkub, tal on oma kindel vorm, millega ta algab. Algab toostiga presidendi institutsioonile ja suurmeistri institutsioonil jätkub kuni siis kuni, siis selle hetkeni, kui öeldakse, et sõna on vaba vot siis on see koht, kus arut, mida keegi arvas või mida keegi tundis või siis on see võimalus, tekib vabamüürluse teid on tegelikult nii palju, kui on inimesi, ütleme, vabamüürluse kõige suurem. Noh, kuidas öelda, mitte saladus, aga kõige suurem, kõige olulisem asi ongi see isiklik kogemus, mis sa saad ja seda on väga keeruline jagada. Sest sest kogemused on erinevad, mis hetkel mis hetkel ütleme, see mingi liivakell tiksub sul täis ja sa saad järsku aru või noh, nagu mina ütlesin, et, et mingil hetkel ma sain aru, et, et kõik need, kõik need terminid, millest me räägime, ausus ja tõearmastus ja tõenäoliselt see ei ole mingi noh, nagu ma ütlesin õige kosmosesse, kuna meil on kosmosesaade vaid sellel on mingi konkreetne igatahes veel ei tähenda, et ma saan seda igapäevaelus rakendada. Ja kuidas, kuidas igaühel toimima ja kui ta hakkab toimima, noh, see on igaühe oma asi. Iga omateada tihti on ka nii isiklikult seda jagatki rituaal on läbitud. Mis on ühine õhtusööma? Sa vaenlasega leiba ei murra, jaga see tähendab, et see on see kinnitav osa. Mis see mõte, ühise söömise mõte, eks ole, ja minnaksegi laiali ja kohtutakse, kes ei saa järgmine kord tulla, teatab ette, et ta ei tule ja kui tal on mingi amet, siis, siis ta otsib endale asendaja, kes seda oskab ja saab teha ja ja nii see käibki, erinevate, mitte ainult iga kuu. Noh, ütleme, suvekuud ei käi, sest noh nagu te nägite ka sellest tööplaanist seal, et ega see kõik õhtud on praktiliselt kinni ja, ja, ja see tähendab seda, et erinevad loosid teevad erinevaid töid seal õhtuti ja erinevaid rituaali töid selles mõttes alati ei pruugi saada, sest meil on ka lõviosa lendudest, on aktiivses töö eas, nad ei ole rantjee või pensionärid, et nad saaksid saaksid niimoodi olla, see tähendab, et sa kui sa ikka tööl tööülesanded või mingid perekondlikud asjad sind segavad, need on kindlasti, mida vaba mees ütleb, et peavad olema eespool harrastust. Aga mõnel mõnel mõnel seltsi liikmel võib-olla veel neid asju, mis on tema jaoks olulisemad ja siis on need ka ees selles mõttes mingit, noh, ütleme, et sa pead kohal käima nüüd tai ata-ata. Noh ega see ei ole lasteaed. Kas need rituaalid on alati sama ülesehitusega, et sellist seal mingit improviseerimis arutama mingit maailma asju selles osas seda ei ole. Kui seal midagi toimub, siis arutelu siis vennaseine lõpuks ja. Või see võib ka olla, et noh, mingi mingi ettekande järel on välja kuulutatud, meister ütleb, et no nii, nüüd on sõna vaba, siis toimub mingi armuste vahetus, kui poliitilisel teemal ettekandeid ei pea ja, ja ja, ja usutunnistuste koha pealt ei peeta ettekandeid ja siis ei võeta ka vastu vastu mingeid otsuseid sellel teel. Kas vabamüürlik rituaalide osalemiseks on mingi kindel väline vorm ka, et ollakse kuidagi mingis peenemas riietuses? Ma nägin, olid sellised kaelused, ametimärk ripub seal küljes, on põlled, ees on kogu selline rituaalne atribuutika on selleks puhuks välja toodud ja selga ja külge pandud. Jah, need on, kui loosid on nagu statsionaarselt tegutsevad, selles ruumis need ei ole, iga kord peab nagu ärme, sest meil on see esimene kodume siiamaani käisime nagu kass poegadega mööda linna ja siis tuligi iga kord saalist oma asjad kõik ära koristada ja pärast tagasi panna mis oli üsna tüütu. Aga, aga nüüd on, nüüd on nad osa neist testimisest atribuutika, stan väljas ja need ei ole mitte isiksusekeskset, vaid need on ametikesksed. Kui seal ongi tõesti mingid tema ametitunnus, on mingi kaelus, mis on tal kaelas, mille otsas ripub mingi sümbol, näiteks valvuril mõõk, eks ole. Ja, ja ripub kaelas ja, ja tal on ka mõõktooliga kõrval ukse taga välisistub, mitte sellepärast, et seal mõõgaga vehkima hakata kunagi kliiniline tähtsus olnud aastasadu tagasi, aga praegusel hetkel ütleme, kui me seda sümboolselt jälle ütleme, et siis tema asi on hoida sellest loosist vendade kogunemisest eemale. Kadedus, kõrkus, ahnus. Ja teeb ta seda siis sümboolselt istudes rituaali ajal ukse taga. Seda seda, et sellest peab hoidma. Ja valvur reeglina on eelmise aasta teeninud meister. Tema läheb ukse taha vaatama, et kõigil sees oleks hästi. Ja sealse rotatsioon. Üks huvitav asi, mida ma lugesin ühest teie intervjuust Eesti Päevalehele, oli selline väike lõik sellest, et kui uus vend võetakse vastu vaba müürlaseks ta tõotab sellisel viisil lõigata küll läbimu kõri, kista kumu, keel juureni ja maeta kui mereliiva madalam v märgi kohal, kus vesi tõuseb ja laskub kaks korda 24. tunnis. Kui ma iial teades või tahtlikult rikun seda pidulikku vannet, kohustusi, õpilaseks võetud vaba müürlasena. Aidaku mind jumal ja hoidku mind vankumatuna selle täitmisel, kuidas seda nüüd siis tavakeelde tõlkida. Päevalehele rääkinud, aga, aga seal oli see välja toodud. Jälle ei olnud mitte minut süte teie sõnad, jah, aga ütleme. Aga ma kommenteerin seda, nagu ma ütlen, tegemist on arhailist ja tekstidega kui, kui see ajakirjanik taimselt ilmselt ta kuskil netiavarustes seda luges ja kui ta oleks viitsinud ka edasi lugeda, või vähemalt ma arvan, ta isegi võib-olla luges seda, aga ta ei avaldanud seda siis seal on, seal on edasi märg. Täna päeval tuleb seda karistust võtta sümboolselt, mitte tähte. See jäi nagu välja. Kas need kunagi midagi, seda ka nii sellist tehti, ma ei oska öelda, võib-olla tõesti tehti. Aga see igal juhul on märge nagu sellest, et, et tegemist on tõsiste asjade Kui uus vend vaba mürlaseks vastu võetakse, siis kas ta saab endale ka mingit atribuutikat ja ta saab selle talle nahast põlle alustada saab seda tal ennast, aga mis siis talle järgmisena, kas õhtu lõpuks, kui sa oled suurmeister, on sul kodus olemas kõik sirkel vinkel kellu? Reide ei ole, neid ei ole vaja, need, mis ütleme, isikuga kaasas käivad, on ikkagi põlled ja kui ametiga on teil ka kaelus teatud ametitel. Aga kui sa selle ameti maha paned ja, ja, või, või lähed järgmisse ametisse, siis annad selle oma järeltulijale edasi. Nii et sellest põlle kogu kodus kapis Aga, aga noh, samas sul võib mitu põlve kodus olla küll, sest nagu ma ütlen, noh meil siin Eestis on hetkel praegu sinistest loosisest Lähme natuke peale 20 loosi ja vendi natuke, et natuke üle 500 venna, siis me räägime nendest teistest astmetest ja rituaalidest, siis jääb 33, siis jääb niisugune mulje, et noh, neid inimesi on miljoneid. Tegelikult ei ole nii, et kui ma ütlen, et see on nagu järgmine kiht või pärast põhikoolis, siis aga seesama inimene, kes on neid kihtides jõudnud ka 33. astmeni, ta osaleb selles samas kolmandast, muide ka tal üldse õigus kõigis osaleda selle peale pilt, pilt on tal mitmekesisem ja nüüd on tõesti, et kuna kuna, kuna neid variante on rohkem kui üks, siis sul peab olema nagu selge, et kui sa täna õhtul välja lähed, et mis, mis põlema kaasa võtad millise, noh, nii ütleme natuke lihtsutati lapsikult öeldes Sul mitu kodu sulle korraga küll, kus on mitu-mitu erinevat ametit ametit pidada. Kogu see sümboolika alates siis põlledes sirklitest, inglitest, kolmnurkadest, eriti sinna kõikenägeva silma poole minnes, minnes ka kõikvõimalike numeroloogilist selliste tähendusteni jõuda edasi siis võib-olla vabamüürluse sellise vanema kultuuri juurde, kus olid ikkagi olid Al keemikud, oli alistel, Krauli oli kabala müstid, sisse hermetism, kõike, kõike sellist müstilist ka. Et kui mõelda selle peale, siis millised on vabamüürluse okultismisidemed? Ma pean tunnistama, et kui ma seda loetelu nüüd kuulasin, siis kui need geomeetrilised kujundid otsa lõppesid, siis edasi valesti aru ei saanud ja ma ma ei oska isegi midagi kommenteerida, sest see vabamüürlus, mille, mida mina harrastan ja meie selts neil ei ole mingeid selliseid siidi. Kas kuskil on veel midagi muud? Ma ei oleks, ausalt, ma ütleks, et võib-olla on midagi muud, aga mida on ja kus on, seda ma ei tea. Sest noh, ega uskuda ja arvata võib ju kõik ja inimene on mitmekesine, leidlik, ta võib tegeleda millega tahes, uskuda võib isegi seda, et selle maakera siis on suurem maakera kui välimine, eks ole, aga nende asjadega meie seltsi tegeleda ja ma ei oska, ma ei oska neid teste. Ja isiklikult ma tõesti ma ei, ma ei oska sest numeroloogia suurt midagi pidada ja ma ei tea tast midagi ja, või okultismi. Ja seal oli paar nime, keda ma olen nagu üldse ei ole kuul. Võib-olla see on minu rumalus, ma peaks teadma, aga ütleme selle vaprusega, millega, millega meie selts on seotud, nende asjadega ei tegele kindlasti. Noh, see on vabamüürluse ajaloo selline hämaram pool, et mille kohta on tegelikult päris palju ka kirjutatud, et mitte ainult ütleme vandenõu uurijate poolt, aga ka ajaloolaste poolt Samas, ütleme, võtame see seitsmendate skandaal Itaalia peegaks kus järsku selgus, et mingi grupp Grupp tüüp on kogunenud, nimetavad ennast vabamöks ja üritavad mingeid asju ja noh, selge see nii, nii nagu see teatavaks sai, nii inglise suuras võitis tagasi tunnustusega. Andes sellega siis nii vabamüürlik üle maailma muude teadet, et see ei ole igast. Aga pahalisent. Kas inglise suurloos on siis mõnes mõttes ikkagi pealik, et ühtepidi katusorganisatsiooni ei ole et sellist ühtset ülemaailmset valveorganisatsioon ei ole, aga ikkagi korduvalt käib läbi jutustati inglise suurlooži. Tunnustus on see kvaliteedimärk, mis annab siis justkui. Jah, sest ta ära, sest ta on vanim, ta on vanim ja, ja vabatahtlikult on aktsepteeritud, et oleks mingi süsteem. Siis arutatakse neid asju inglise suur loosiga. See ei tähenda, et nagu ma ütlen ka, et see universaalne kristlik vabamüürlus, mis sai alguse Inglismaalt, siis selle 300 aasta tagasi ega Prantsusmaal näiteks läksid asjad natuke teistmoodi, seal tuli, seal tuli ka selline universaalne vabamüürlus, kus ei olnud oluline uskloojasse ja universumi kõrgemasse ehitus meistesse, mis, mis läks seda selliste universaalsete teed ja Prantsusmaalt tulid esile. Ma palun sedakaudu need vabadus, võrdlus, vendlus, ideed ja milliseid ideid ära läks, läks, läks sealt edasi revolutsioonini ja millega see revolutsioon lõppes, noh, me kõik teame, millega revolutsioonid lõpevad. Kahjuks. Ja, ja muidugi sellele oli oma see nüanss, kui selle seos Eestiga aga oli nagu see, et. Noh, tegelikult esimesed kontaktid, ütleme selle Vene tsaaririigiga, mille osaline tulid ikkagi juba Katariina ajal, eks ole ju esimesed loosid Eestis loodi ka nüüd ma 1773 või 1007 70, sest 71 oli siis vist ja see oli esimene. Ja seal kuskil bändivahetuseks tegutses Eestis neli loosi, neli Tallinnas ja üks Tartus. Muidugi, lõviosa neist olid sakslased tasutatiga Peterburi Apollo laasi nagu juhtimisel heakskiitmisega nad töötasid Saksa suur loosi all. Aga nüüd, kui juhtus juhtusid need asjad siis, siis teatavasti nagu mõtlesin, et see kristlik võimalus peab olema lojaalne seaduslikule riigivõimule. Ja, ja Venemaal, Venemaal läksid need asjad nii, et saan lõpuks keelas vabamüürluse ära. Sest sest ta hakkas kartma. Treening, see on muidugi, see asi on palju keerulisem kõike, aga lihtsalt, et kui kahe lausega öelda, et see on üks põhjus, miks siis sisuliselt seal aastaks 1820 olid loosid, loosid tollel ajal vist oli see kuberner Paulutši, kes kes siis Eesti kubermangus need doosid ära keelas. Ja omaniku tippaegadel oli tollel ajal eesti loosides 18.-te lõpus kuskil 400 400 inimest, ka sellel hetkel, kui seal keelati, siis oli jäänud kuskil sadakond. Siiski mõned mõned eestlased seal olid olla tuntumad nendest. Meie õ-tähe autor, botalise Maasik muusik, Karell, teatriinimesed, katsepojad olid ka seotud. Lihtsalt on üks, üks perekond või seltskond, kes tegutseb ühiste põhimõtete järgi ja on, on, on seltskondi, kes tegutsevad erinevatel erinevatel eesmärkidel, tõenäoliselt erinevaid teid ja erinevaid, võib-olla ka ettekäändeid kasutades. Mis siis, nagu mõtlesin, mitte kellelgi ei ole patenti sellel ideel. Räägimegi natukene ka usust vabamüürluse üks selliseid põhi Teie ees on ka see, et see, kes vennaskonda astub, peab uskuma kõige kõrgemasse olendisse universumi kõige kõrgemasse arhitekti, nii-öelda, nagu te ütlesite, enne kes olend täpselt on, kas see on kuidagi välja praalitud ka, et mis, mis on see olend, et kes on see kõige kõrgem arhitekt? No nagu ma ütlesin, kuna me ei ole kirikliku organisatsiooniga vaimulik organisatsioon, kus on täpselt määratletud mis seal, eks ole siis vabrikus organisatsioonis on, muidugi on, on, see on see kõrgem looja on igaühele individuaalne. Aga nagu ma ütlesin, et see, see tee, mis 300 aastat tagasi algas, pöördus selgelt eemale atestidest Jaagnastikutest ateiste ei saa võtta, et tal ei ole lihtsalt midagi teha seda selleks, nii nagu tema räägiks läti keelt, aga mina räägin leedugelt lisa üksteisest aru lihtsalt noh, sellel ei ole mõtet. Ja muidugi seltsi liikmete vabanes tulles võib-olla neid, kelle käsitlus jumalast langeb ka täiesti kokku mingi konkreetse usutunnistusega, on see siis õigeusk või katoliiklus või luteri või mingi vabakogudus või see on ka võimalik. Kas välistasid, kas riituse platsil võib siis näiteks piibli asemel olla ka koraan? Küll olla ja ma, ma tean, ma ei ole küll ise sealpool käinud, aga ma tean, et ütleme, seal Türgis ja Türgist, edasine lähistab poole, seal on festival loosides olnud, mis, et kui loosis on erinevaid, siis on juutide jaoks on vana testament, kristlaste jaoks on uus testament. Ja, ja muhameedlaste jaoks on koraan ja need võivad olla üheaegselt. Sest see näitab nagu seda, et mis on nende inimeste väärtustamine oluliseks, mille alusel nad tegutsevad nii nagu bannet antakse piibli peal noh ega siis noh, see on nagu mingi selgitus, milline tugi, milline aga samas need kõik need kolm on tolereerivad 11 ja kuna ja kuna ei võeta otsuseid religiooniküsimustes, ei ole võimalik kaklema minna, kui tahaks, eks ole. Nii et on religioosne liberalism Liberalism ei tähenda sellisel juhul mitte põhimõttelagedust vaid lihtsalt austatakse teisi inimesi. Et vahet pole, mis selle jumala nimi olla pesed, usud kõrgemasse Hollandisse. Aga kuidas siis ütleme, vabamüürlik, kust vaatenurgast vaadeldes tulla toimepraeguse 21. sajandi ususõjaga võimust võtavad just nimelt radikaalsemad religiooni vormid, et miks, kas siis tavaline peavool ei toida või mis te selle kohta koosolekutel arutate? Me ei aruta koosolekust üksi küsimus. Aga noh, inimesena ma ei ole teadlane ja ma ei ole bioloog ja ja nii-öelda sisse raadiokuulaja, ma võin seda öelda noh, ütleme, ma ei taha siin paralleele tuua nüüd Fafüürusega, sest see, sest see oleks võib-olla kohatu, aga nad kasutavad sedasama ära oma oma eesmärkide ja, ja, ja oma kirgede ahnuse ja võimujanu rahuldamiseks. Ja, ja see on üks väga hea asi, millega saab sest ega manipuleerida kui ajaloos vaadates, mina olen aru saanud niimoodi, et tänu tänu ütleme, araabia maailmale ja, ja, ja, ja islamikultuurile säilis, ütleme läbi selle esimese aastatuhande lõpu kus Euroopas oli suhteliselt suhteliselt noh, nagu öeldakse, pime aeg, säilisid väga paljud asjad, mis jõudsid renessansiajani Mein ainult tänu sellele, et et need araabia maailmas olid olemas, rääkimata antiiktekstidest ja kõikidest muudest kõikidest kõikidest muudest sellest pärandist, kreeka pärandist ja ja, ja, ja, ja tollel ajal, kui me vaatame seal, ütleme, Lähis-Idas, seal nendel aladel araabia maailmas ju samal ajal oli kui sa, kui sa riigile nagu maksid maksud ära, siis, siis sa võisid olla kristlane olid kristlikud kogudused olid, oli kreekakatoliku usk, oli seda ju kõike tolereeritud tegelikult oli ta oli palju tolerantsem ühiskond ja keskkond, kui oli seda roomakatoliku kirik, kes oli, ikka oli teatud hetkedel oli ikka päris tõsine nii-öelda võimu atribuut ja mitte ainult vaimse. Ja, ja, ja, ja nüüd on juhtunud kuidagi kummaliselt niimoodi, et need mõtted on kaaperdatud mingite seltskondade poolt, kes, kes siis väga edukalt peavad nii-öelda seda asümmeetrilist sõda, mille vastu nagu ei ole, ei, ei ussi, ei püssiroht. Mina ei ole mingi maailmaparandaja mulle retsepti, mul on enda parandamisega raskusi, mis siis veel veel maailma või see on ka ainuke võimalus on maailma mõjutada nii nagu liblika tiivalöök, eks ole. Et aga mingis mõttes on see lääne lääne pool nagu mingis kriisis küll, sest me vajame nagu mingit uut narratiivi midagi noh nagu SKP ja, ja majanduskasvuprotsendi. Ta ei toimi enam selgelt, noh. Mis see peaks olema, ma ei tea inimlikult. Ma olen liiga rumal, et seda öelda, aga ma näen, et see ei toimi. Ja mulle tundub, et siin peab mingi mingi tekkima mingi narratiiv, mis on seotud eetiliste moraalsete väärtustega. Ja, ja, ja vastutustundega Jah. Siiamaani veidi ülekantud tähenduses, et inimene peaks kartma, et ei tohi sigadusi teha. Jokist ei piisa. Aga kelle silm see on, kes on see suur, kes meid jälgib? Ma ei tea, ma ei tea, kes see on, aga aga kui sa usud, et ma ei tohi pätti teha sellepärast, et ma pean kunagi sellest vastutust andma, siis, siis sa teed päti vähem. Ja see on lootus suurem korra veel rääkides kõige kõrgemast olendist, et just tuli jutuks see, et, et ei ole tähtis, mis on selle olendi nimi, on oluline usk sellesse erinevalt ja see erinevus ütleme kirglikkust. Ja, ja me räägime siin konkreetne usutunnistus, et vabamüürlus on selles suhtes palju vabam, et oluline on see üldisem ütlemine jah, mitte täpselt see nimi. Aga mis siis, kui näiteks tuleb välja, et mõni vend, kes on, on vennaskonnas ja tema jumal on hoopis pimeduse vürst, et tema jumal on, kannab nimel Lutsifer? Et, et kui mida sellisel juhul tehakse ja ma ei küsi seda niisama, vaid sellepärast, et müürlus just seda hämaramat poolt on seostatud, nagu enne rääkisime okultismi ka ja on kurikuulsad sellised Bohemian Grove riitustest lekkinud salajased salvestused kus siis kuulsad valitsused, mingid müürlikud, kostüümid seljas, kummardavad hiiglaslikku leegitsevad öökulli ja toimub igasugu veidraid riitused inimestel nende hirmul nah, aga nendest sellistest teemadest tekivadki küsimused, et et mis siis, kui vend kummardab jumalat, kes on pimeduse vürst, mitte valgusekandja. Siis ta siis ta peab olema väga osav valetaja, sest reeglina ütleme nendel eelnevatel vestlustele aruteludel nagu ta üldse jõuab liikmeskonda, tuleb see välja, et siis tal ei ole ka seal huvitav olla. Inimene otsib ikka omasuguseid. Et kui ta, kui ta tõesti peaks selline olema, siis ta peab siis ta peab otsima nagu mingi sellise keskkonna, mis talle sobib. Aga, aga, aga noh, see tuleb enne välja nüüd ja samas kui inimese põhimõtted aja jooksul muutuvad, inimene ju areneb 20 aasta pärast võib-olla mingi teine põhimõte. Ega teoreetiliselt ei saa välistada, et, et, et see seltsi liige võib ka jõuda mingi aja kuludes mingitele põhimõtetele, mis ei, mis ei sobi seltsiga, tehakse, heidetakse välja. No ma arvan, et siis tuleb tõsiselt rääkida ja kui talle meeldivad teised asjad, siis miks sa käid kohas, mis on sulle vastumeelne? See annab sulle võimaluse erinevateks sotsiaalseteks sidemetega. Aga kes, kes, kes takistab neid sidemeid väljaspoolseltsid pidada? See ei toimi niimoodi. Räägimegi lähemalt Eesti vabamüürluse astet mainisite enne, et meil on 20 loosi ja võib-olla enamgi veel, palju neid siis täpselt on? Arvan, et 21, kaks ja vabamüürlasi kuskil poole 1000 kanti. Pool 1000 kõlab uhkemalt, kui 500. Jah, aga kuidas selle vabamüürluse ka Eestis olukord on, et kas vabamüürlasi on piisavalt? On teil read hõrenema hakanud, kuulsin kuskilt küla pealt kuulujutte, et raske on leida väga head tõeliselt professionaalselt häid tegijaid, vabamüürlaste vennaskonda või teistpidi jälle olen kuulnud ka vastakaid selliseid sosinaid, et vabamüürlus on nii popiks saanud, et lausa järjekorrad ukse taga, kõik tahaksid saada müürlasteks, olla vennaskonnast kuhugi kuuluda tunda ennast siis kuidagi erilisemana. Et kuidas see trend läbi vaadata läbi nende viimase paarikümne aastamisse vabamüürlus on taas siin kuidagi elusamalt tegutsenud. Kuidas see on, kas see on kasvav trend või on ta suht stabiilne? Et ma arvan, et Eestis võiks teda pigem nimetada tõesti kasvavaks, sest sest kuna ta on nii organisatsioonina, meie selts on ju noor, niga seltsiliik Nende keskmine vanus on suhteliselt noorem, kui ütleme võib-olla mõnes mõnes mõnes vanas kultuurimajas, kus kui me räägime liikmeskonnast, siis on ta ka, ütleme, kui siin Euroopa maid vaadata kuskil, ütleme 0,1 protsenti elanikkonnast. Keegi ei ole neid muidugi kokku lugenud, sest Ameerikat ei saarlastest Ameerikas tõesti, massiorganisatsioon, kus on, ma ei tea, paar miljonit võib-olla, või rohkem või, või ma ei tea täpselt, isegi keegi ei loe neid kokku, ei ole keskorganisatsiooni, kes peaks exceli tabelit paljuneda. Aga, aga Eestis on ta pigem jah, kasvav organisatsioon ei ole täheldanud, et oleks mingit erilist tungi. Noh, inimesed otsivad mingiteks mingiteks nii-öelda oma oma vaimse mina arendamiseks, mingeid erinevaid võimalusi küll ja sellest tingitult on, on, on ka, on ka kontakte võib-olla tõesti praegu rohkem. Ja, ja kindlasti on nende kontaktide hulgas ka selliseid, kes on sellega natuke lähemalt tegelenud, leiavad ei, see variant ei sobi, et mulle sobib mingi teine variant. Ja mis on, mis on, ütleme Eesti Eesti eripära veel ütleme, võrreldes vanade Euroopa maadega olnud on olnud see, et vaadake, kuidas seda öelda, meie tulenevalt meie nõukogude taustast on meil ütleme, see religioosne ja vaimulik nii-öelda kirjaoskus, väga napp meiele reeglina pühapäevakoolis käinud ega leeris käinud. Ehk tegelikult see tähendab seda, et meie arusaamine maailmakunstist ja kultuurist ja kirjandusest, mis räägib Kaiu sümbolite kaudu vaata võimalikkust. Kui sa piiblit ei tunne, siis väga suur osa kunstist jääb sulle arusaamatuks või kui sa antiikmütoloogiat ei tunne, siis jääb, saavutaks et see on üks keel, mida sa pead nagu teadma selleks, et mõista seda keskkonda, milles sa elad. Ja nüüd, mis on siis Eestis juhtunud, on see, et Meil on, ütleme, inimesed, kes on tahtnud tundnud huvi selle vastu on jonnakalt oma soovi juurde jäänud ja neid asju uurinud ja on liitunud, seltsiga ja saanud. Ja nüüd nad on avastanud endale järsku selle universumi kõrgema ehitusmeistri, kaudselt ka konkreetsem kas konkreetselt mingi konfessiooni või, või on see siis õigeusk või, või on see siis luteri kirik või katoliku kirik või mingi muu ütleme konkreetse konfessiooni siis, siis meil on juhtunud 11. niimoodi, et ütleme, et meil on, noh ma arvan, tosinkond seltsi liiget on läinud või neid on isegi rohkem. Ma ei tea täpselt ka, kes on läinud kas teoloogiat õppima või, või kuskilt leidnud, et midagi on nagu puudu, nendest on ka mõned ennast noh, jõudnud nii kaugele, et nad on ennast koolitanud ka pastoriks, hingega aias, eks, eks ole. Siis võib tõesti tekkida ka see olukord, et ta saab ju põhimõtteliselt ennast vaimselt arendada ka selle selle tasandi kaudu. Tema jaoks vabamüürlus ei ole, ei pruugi olla enam nii oluline, et kui, kui mujal maailmas on nagu vastupidi tulnud, et need inimesed, kellel on, kellel, kellel on see vaimulik kirjaoskus olnud, kas siis need on leidnud, et see vabamüürluse annab, annab talle nagu lisaväärtust veel juurde. Siis, siis Eestis on see asi juhtunud, aga vastupidi, väga-väga paljud on avastanud ühe, ühe, ühe Ühe maailma, mida nad enne pole teadnud. Kui mõelda selle vaba müürliku tegevuse peale Eestis kogu liikumise peale, kõik need erinevad loosid, mida siis 20 21. Kas see on selline ühtne harmooniline vennaskond, kes siis suure sellise kaitsva nii-öelda vabamüürluse vihmavarju all toimetab või on need ikkagi eraldi toimivad grupeeringud, et omavahel sellist, ütleme ühisüritusi looside vahel ei toimu? No ainuke ühisüritus on aastaistung ja see on üks kord aastas mis toimub ikka, kus, kus võetakse aasta kokku, see toimub igal pool, ütleme ka, kus toimub, see toimub tavaliselt mai alguses, jah, on ta on ta niimoodi olnud ja kuhu, kuhu ära mahume veel viimased aastad olnud Mustpeade majas. Noh, on ka, on ka võimalike niukse suve suveseminare ja kus on mingid teemad välja kuulutatud ja ettekanded ja kes tahab. Aga see osalemine on vabatahtlik. Et ikkagi iga loos on suhteliselt suverään, aga ta peab olema aktsepteerinud need üldkõige üldisemalt põhimõtted ja need mängureeglid. Ja muidugi on selles eskov tekkinud oma vennaskond. Ei, ma tean, mitmeid seltskondi, kes käivad, reisivad seal või käivad iga aasta Jeruusalemmas korralid nende pühapaikades ja sõltuvad, kui millised huvid on, on olemas ka niinimetatud uurimisloos. See tähendab seda, mis tegeleb ainult ettekannetega ja, ja aga sa pead silmas pidama neid üld, üldpõhimõtteid. Miks on Eesti vabamüürlus nii salajane, et näiteks Inglismaal, Ameerikas, Brasiilias ka siinsamas Rootsi kandis näiteks on nimekirjad avalikud, on ajakirjad, avalikud, võid minna templisse, noh, Inglismaal lähed kränd, loosis seal osta endale kõikvõimalikku nänni, vaba müürliku sümboolikaga. Mul just tuli, sõber tõi väikse kommipaki, kus peal on sirkel vinkel ja ja kogu muu selline vabamüürlik sümboolika, mis on, lihtsalt lähed sisse. Ostad endale asju, lähed, jalutad loosist tutvud kõikvõimalike dokumentidega, mis siis kirjeldavad tegevuste nimekirjad. Teema on avalik lausa, isegi. Noh, ma ei tea, kas nad populariseerivaid, seda aga ütleme, serveeritakse seda sümpaatse tegemisena samal ajal meil on endiselt mingid sellised kahtlased nimekirjad, oi, kui keegi tahab otsida välja, et kes need Eesti Vabamüürlased ongi ta siis on pool 1000 tükki, siis leiavad internetist mingisuguseid nimekiri, mille pädevuses keegi ei saa kindel olla. Asja ümber on selline veidi hämar saladuseloor, et miks sellised erinevused. Ma arvan, et iga maa vabamüürlus on oma, oma maa nägu ma arvan, et vabamüürlus ise peab küpsema. Ja see ühiskond, kus ta elab, peab küps. Ma arvan, et kumbki pool ei ole päris valmis selleks. Ja, ja, ja siin on teine nüanss, on veel see, et iga liige peab siis sellise oma isikliku nõusoleku oma andmete avaldamiseks seal juba andmekaitse küsimus, eks ole. Ja, aga ma usun, et uskuma peab selles mõttes, et areng siin meie maal ja lähinaabruses läheb läheb normaalselt. Et siis siis mõne aja pärast see aeg tuleb ütleme niimoodi, et kellel vaja jõustruktuuri, selles need nimekirjad olemas selles mõttes, kui keegi viitsib natuke vaeva näha, siis ta saab selle kätte. Aga mitte keegi ei ole tulnud seda ise Afysseerima. Ja me oleme, me oleme ka seda otsustanud. Et me ei näe selleks põhjust. Nii nagu sa ütleme alates ma toon seal korter, nii nagu sa ei saa korteriühistu koosolekule minna, kui sul ei ole sinna asja, kui me võtame korporatsioonid või, või mingid muutseid, noh jah, need nimekirjad on, et tegelikult see on, aga need ei vedele tänaval kõigile maas. Ja selles mõttes ega vabadus ei ole mingit erilist saladust. Lihtsalt huvi on selle vastu suurem ja sellepärast tundub, et ta nagu mingi salajane, nagu ma ütlesin, et ainuke saladus on see, et, et noh, ei räägiks rituaali detailid jäärad pedagoogilises mõttes, et sellel inimesel oleks mingi üllatus. Päeval on nad kõikjale olemas, noh ja, ja ega see inglise suur los, see kasv ja areng on toimunud aastasadadega. Ega nimekirjad ei peagi ju tänaval vedelema, ega keegi, ma tean, ma tean, aga ega keegi ei eeldagi, et et vabamüürlased peavad oma riitust ja siis publik vaatab, maksab pileti, rahu, vaatab, plaksutab, kes siis oma rolli hästi täidab või üldse saab nii-öelda siseasjadesse tulla ometigi nimekirjad selles mõttes võiks avalikud olla, et kui inimene läheb vaba müürlaseks, millel on nii suured üllad, õilsad ideed, vaated, kuidas õiglus, vennaarmastus, kõik see eetiline kood peaks siis arenema ja võidutsema, siis mis seal siis häbeneda on, et miks, miks inimene peaks häbenema, et on vabamüürlane, kui see on nii, ütleme ilus, õilis enesearenguorganisatsioon. No siin on mitu nüanssi minu, minu arusaamise järgi ühelt poolt on nagu see, et noh, vaata tänapäeval, kus aga inimesed nagu tööle võtta, et sul ei ole õigus isegi küsida, kas ta mängib malet või tankat, eks ole. Sest siis sa lähete isikliku elu kallale ja nüüd küsida veel mingit harrastust. Tähendab, seda seda nõuda ei saa. Nüüd on tõesti, see on inimese vaba valik. Kas ma ütlen, et jah, ma mängin tankad, ma mängin malet, ma käin seenel ja malevabamüürlane või ei ütle, eks ole, seal ütleme nagu see lihtsustatud variant sellel asjal. Kuna selle ümber on selle termini ümber on nii palju muda tekitavadki ära siis on otsustatud praegu, et et me ei ole küpsed veel selleks. Ei organisatsioonina ei ühiskond seda vastu võtta ja see päästaks mitte midagi. Alati jääb midagi ikka keegi, no ma tean küll nad nimekirja avaldused, aga tegelikult ma tean, naabri mari on k ik, aga nad ei pannud seda nimekirja. See ei välista seda võimalust, ei saagi olla. Ma ütlesin, naine maailma maailmas on naisvabamüürlus. Aga ikkagi vähe, kui mina tahan, mõtlen, et tahan ka minna sellise eetilis saatelisse organisatsiooni enda väärtuse arendama. Ma ei saa ühtegi vennaskonda. Kas meil on õeskondi? Mina minul on selle kohta jälle isikliku, ei saa, et see ei ole seltsi kuskil, seal on minu isiklik arvamus, on see, et kui naised viitsiksid selle kätte võtta, mina usun, naised on väga võimekad. Ja, ja mul on ka elu jooksul õnne olnud väga paljude toimekate naistega koostööd teha kolleegidega. Kui naised Viistitsiksile kätte võtta. Nojah, naised on kodus põlled ees, samal ajal kui mehed on Et naised on kodus, põlled ees nad on seal ka ja neil on võib olla mitu tööd, tihti aga väga palju tegusaid naisi. Aga ikkagi, millal siis võiks Eesti Vabamüürlus avatuks muutuda, et kui jälgida seda, siis ühiskondlikku arengut, jälgida vennaskonna arengut. Kas avalikuks tulemise aeg pole siis tõesti veel käes, kas ütleme suurema avalikustatus ja selline läbipaistvus just aitaks nagu kummutada äkki seda sellist hämarat udu, mis räägib, eks see vabamüürluse nähtamatust poolest sellisest müstilisest varjatud poolest Seda on analüüsitud ja arutatud ja mitte ainult meil, vaid ka mujal maailmas ja on leitud, et ega ega tõde ei püüa kunagi lendu läinud valet kinni. Ja ma usun, et see on tõesti nii, öeldakse, et me, et eestlane on väga-väga uskmatu rahvas, me oleme väga usklik rahvas, aga ebausklik. Me usume mida tahes ja nii kergesti. Ja see ei võta kuidagi ära seda, seda, seda tigedust. Mida, mida noh, ma ei räägi, ma ei räägi anonüümses kommentaariumis kurjust, seda rahulolematust, seda, seda on tohutult palju. No, ja kas see tuleb kõik sellest, et inimesed ei tea, mis ei usu nagunii üllad eesmärgid ja ega ta ei usu seda nagunii? Ei, see on see, et sul on mingi tegelikult avalik saladus, sest kui oleks tegemist tõelise salaorganisatsiooniga, siis me isegi ei teaks, et see organisatsioon eksisteerib, ei teaks selle nime, mis seal salata, aga see on, ütleme, salaorganisatsioon, juurdlus, inimene näeb ainult mingisuguseid detaile, ta ei saa seda sisu teada, siis loomulikult tekivad teooriad, aga me oleme, et kui näiteks vabamüürlased tuleks ja meie ei räägi, me oleme seda poolteist tundi rääkinud sellest sisust. Ja, ja eks me näe, kuidas inimesed siis vabamüürlus esse suhtuvad. Sest tõesti noh, äkki võiks teha ka näiteks dokumentaalfilmi Eesti vaba müürusest tuua kõik ilusti nähtavale, selgitada ära ja rääkida sellest, et mis siis on selle asja olemus tasakaaluks siis sellele, mida kõike internet täis on. Olete seda näiteks arutanud oma? Sest noh, vaba päev, see vajab reklaami ja vabadus ei ole vahet, kas me räägime voorusest 10 aastat varem või hiljem. Sest need põhimõtted on olnud läbi aastasadade muutumatut. Ühiskond on teinud ümber uperpall tihti, eks ole. Aga need põhimõtted, mis koolitustee on valinud, valinud need inimesed, kes seal seltsiga liikunud, need on olnud samasugused. Ja nagu me siin ka rääkisin, et no mis siis, mis siis see saladus on, pole ju saladus, saladus ongi see saladus pole, aga inimesed ei usu, et ei ole saanud. Siis ta tahab uskuda, usku ei saa veenda argumentidega. Usku saab võita ainult teise usuga, mis on kangem kui eelmine usk. Teadmisi saab kummutada uute teadmistega. Väga usku ei saa. Täna hommikul, kui käisime Eesti Vabamüürlased templis, millest paar sõna ka enne mainisin, mis nägi väga kena välja oma rituaalse Saatri putikasse ja sellises dekooris ja kõikides asjades, et miks on vabamüürlaste kohtumispaiga nimi just nimelt tempel. See tuleb jälle nendest nagu me alguses maksuajaloost sellest legendist, et selle loosi lootsi esialgse loosikuju ja selle aluseks oleks nagu Saalomoni tempel, kuningas Saalomoni tempel. Ta olevat olnud selline ja ja mingid jooniseid on siin sellest ja tont seda teab, kuidas see tegelikult oli. Aga noh, nii on kokku lepitud, seda aktsepteeritakse, nii on ja, ja me esitame ju endale vaimset templit. Tempel on see, mis, mis peaks toimumas meie muutumisprotsessis, tempel on see koht. Ja loos iseenesest tähendab majakest või see oli see, see oli see koht, kus muistset gildid gildi ehitajad elasid, kui nad ehitustööd tegid soli loost. Ja seal olid muidugi neil olid omad saladused ja valvasid oma oskusi ja, ja ja mida tahes seal muidugi läks vant, minu teada läks siis seitse aastat, enne kui sa õpipoisid, said meistriks? Mitte mitte, mitte mitte võib-olla seitse kuud, nagu siin tänapäeva maailmas liigub, aga noh, see oli, see oli, ütleme siis nagu see tegelik möll, mitte sümboolne, spekulatiivne. Aga miks on see tempel ilma akendeta, et mis selle tähendus on? Sellepärast, et välised mõjud ei segaks. Ma, ma tean ka templeid, kus on akna tagaaknad, on lihtsalt kinni kaetud. Tempel on reeglina orienteeritud ida ida-lääne suunal. Meister istub idas. Kas seal on kasutatud ka mingeid püha geomeetria printsiipe? Noh, ei, selles mõttes ei ole aga teisiti ka arhitektuur paneb lõpuks paika, kes tänapäeval ei ole enam keegi nii rikas, et ehitusspetsiaalselt kõigi võimalike ajaloolistele nõuetele vastava need ajad on möödas igal pool maailmas. Sest sest ega, ega ega elu on läinud kallimaks isegi suured ja vanad, kauaaegsete traditsioonidega seltsid ja, ja, ja suurloosid ei, on järjest raskem kinnistuid, majandid, uhked ruumid välja ehitatud. Aga kuidas teie ära majandate, et lugesin kuskilt, et tempel maksis 700000 eurot 100 eurose liikmemaksuga aastas seda valmis ju ei ehita. Noh, meil on olemas ka fond tuleviku kindlustamiseks Ott ja sinna saavad teha vennad Vabatahtlike maksid toetada ja meil on ka tegelikult pangale tuleb maksta ära teenindada, nii et ega, ega ei ole siin nalja midagi. Nende elu on tõsine igalühel oma laenult maksta. Millised Eesti vennaskondadest on patriootiliselt orienteeritud nagu Soomes näiteks patria. Et kas Eestis on mõned loosid, mis ka. Ja siis on ka patria, jah, see on isamaa on väga oluline. Isamaa ja kodumaa on väga-väga-väga oluline. Mis mulle väga-väga on meeldinud soomlaste juures, no nagu ma ütlesin, et venna selline on, on üks osa ja tihti tihti seal tervitatakse toostiga sümboolselt kedagi või mingit või mingeid sündmuse puhul midagi või siis mitte kunagi ei unustata ära. Ja neid on veel elus. Mõningaid. Seda, mis juhtus talvesõjas ja jätkusõja ajal. Ja tervitatakse alati neid, tänu kellele me siin laua taga istuda saab. Meil ei ole kedagi tervitada selles mõttes, et nii me ei hakanud, vast meil olid teised valikud ja sattusime sellisesse olukord nagu veel Soomest rääkida siis siis tänu vabameelsusele ma õppisin tundma täiesti teistsuguseid soomlasi, keda ma enne ei tundnud ja keda ma ei oleks isegi tähele pannud, kuna mulle tänaval vastu oleks tulnud. Sest mingis mõttes ma olin kuskil, ma ei tea, miks ma olin kuskil seal kaheksandate lõpus üsna kriitiline soomlaste suhtes ma ei saanud aru ja siis ma ei oska, avastasin mingid inimesed, kes on täiesti täiesti ühtepidi silma torkamata ka teistpidi, kui sa satud nendega rääkima, sellega tihti on kõnet, kui sa selle õhtusöögil satud, oled kuskil küla, siis ega mitte keegi ei räägi oma tööst siis saab pärast juhuslikult saad teada, et ohoo et tema, natuke põllumees või kuskil hiljem, kui sa oled nagu juba mitu korda kohtunud ja tuleb nagu kogemata välja, sest tööasju ei räägita ja neid muresid. Ja, ja ma õppisin väga palju tundma selliseid inimesi, ma olen mõnedega nendega kontaktis siiamaani. 20 aasta, kes, kes on kellelt on olnud väga palju õppida just sellist, kuidas käituda ühiskonnas ja keskkonnas sellise väärika ja tasakaalukale. Et ei tohi iga tuulepuhanguga kaasa minna, olgu ta siis poolt sulle või vastu või tuleb elada pikemate perspektiivide, kui see, et olla, olla täna võidumees või, või, või näida, et olete ära võidumees, et need pikema perspektiivi väärtused nagu tasuvad ära. Aga mida nendel venna Seinetel siis arutatakse, et ütlesite, et algatuseks on komme teha tooste, et mille või kelle terviseks, kas neid tooste tehakse ja kui selline vabam vestlus juba tekib, et mis, millest ta siis räägib ta tavaliselt. On siis ka, et kes on siis nagu, ütleme selle õhtusöögi nagu vanem siis meister või mõningatel teistel juhtudel ka keegi teine siis räägib midagi päevakohast ja tervitab või siis ta lõpetab ka selle toostiga noh, tegelikult ega nihukest noh, mingit nagu diskussiooni reeglina ei tekkis. Et on mingeid sõnavõtte, tervitamisi noh, sellist ütleme klubilist klubilist jutu võib tekkida küll kas pärast siis või jagaloshikuna ikkagi vennaseni rituaali osa siis ega seal ka haid pakiks ei lähe. Aga mida arvata sellest, et vabamüürlasi on rohkelt Eesti kaitsejõududes, et siin on ajakirjandusest läbi käinud, et Eesti kaitsejõude juhivad templirüütlid? No esiteks, ma ei oska selle kohta nagu midagi öelda, ma, ma tean ainult seda templirüütleid Malta rüütlid on maailmas päris palju ja nad ei kuulu kõik ühtse organisatsiooni, see on seesama asi, jälle midagi ei ole patenteeritud ja ja nii palju küll, vastab tõele, et, et ka ka meie seltsi tofriitustesse kuulub, kuulub ka templi inglite kraad, nii-öelda või aste. Aga ma ei, ma ei oska selle kohta öelda muidugi, mida, mida ma, mida, ma võin küll öelda, et maailma praktikast on see, et tegelikult, et kui see nii oleks, siis selles ei oleks ka midagi midagi imelikku, sest kui me räägime näiteks sellest samast inglise või, või Ameerikast, siis, siis, siis seal on tõesti, ma tean, ma tean ka näiteks, et ameeriklastel, kui nad käivad nendel missioonidel, neil on isegi väliloosid mis käivad nagu kaasas ja, ja kuna tegemist on patriootliku organisatsiooniga selles mõttes, et nad on, nad on lojaalsed oma riigile, siis noh, ma ei näe selles midagi imelikku. Vaevalt, et sellest riigi kaitsevõime väheneks. Kui see nii oleks. Aga millised ohud võivad tulla vennaskondadest, kes pole küll poliitilised, et hästi rõhutatakse, et poliitikaga ei tegeleta, aga pole ka patriootilised. See võib olla küll mingi oht, tõesti, kui see, nii kui see nii nii võiks juhtuda, aga aga see eeldaks jälle, et kuidas ta indiviidina, tal on ju õigus uskuda mida tahes, teha mida tahes või olla, olla millised poliitilised tõekspidamised. Kui loosung tugev ja see loos toimib oma põhimõtete järgi, siis tal ei ole mehhanismi oma mõtete, ideede propageerimiseks loosis, ta peab neid tegema paratamatult kuskil mujal. Noh, eks praktiliselt siis, kui me rääkisime, päevakorras on kirjas, need asjad tuleb need läbi, sina propagandat teha ei saa. Noh, see on nüüd nagu on, ütleme väga taga nii-öelda prostalt lihtsustatult öelda. Ja selleks on ka ilmselt aktiivne, on ka ilmselt efektiivsemad ja kohad, kus seda teha. Eelmise aasta veebruaris kirjutas Hans H Luik Eesti Ekspressis pika loo pealkirjaga, kas vabamüürlased on uus EÜS ehk kuidas jagatakse Eestis tippameteid tuues välja väga palju erinevaid selliseid valitsevaid positsioone? Kõikvõimalikes institutsioonide suurfirmades ja nii edasi, kus siis on vabamüürlased, on võimupositsioonidel, et kuidas seda kommenteerite? Kasvõi kellel on õigus arvata mida tahes. Vaadake, kui ma, kui ma nüüd ütlen tööandja seisukohast, et mul on, mul on olnud ka minu minu üks üks ametikohus on olnud ka viimastel viimastel aastakümnetel olla ka tööandja esindaja tööandja rollis. Ma usun, et igaüks, kes, kes, kes on olnud ka samalaadses rollis, võib, võib seda kinni sõnu kinnitada, et et kui sa annad ameti või võtad tõelama mõne sõbra või semu, kellel tegelikult sellele selleks ametiks kompetents puudub siis sa oled ise väga suures jamas varsti sakas pead ise selle töö ära tegema või selle teistele Telegeerima või, ja lõpuks lähed selle sõbraga veel tülli. No ütleme, mitte küll vabamüürlased, aga ütleme äris ma tean, et selline kultuur on, ütleme, vahemeremaadesse enne tuleb anda perekonnaliikmele tööd, isegi kui ta natuke kehvem, kui see teine, eks ole. Ma tean seda ärimaailmas, aga, aga ma ei kujuta ette, et seda võiks kasutada avalikes ametis, sest see tuleb kohe välja kui inimesele kohta. Kuid teisipidi ma ütleks ka niimoodi, et, et ma ei oska ka selles näha mingit ohtu. Sest eelduseks on see, et ma usun nendesse põhimõttesse, millest me siin täna oleme rääkinud ja ma usun, et see vabanduste seltsi liige räägib ja püüab nende järgi elada, siis ma ei näe ka mingit ohtu, kui mõnel kohal selline inimene oleks. Sest kui tal oleks see kompetents, eks ole, ja on see kompetents siis, siis see on nagu lisaväärtus sellele juurde, eks ole, sa tead, millised on tema väärtusi ning millised on tema eetilised printsiip. Aga mida siis öelda nendele inimestele või ka nendele meedias ilmunud artiklitele, mis kas viitavad sellele või lausa väidavad, et Eestit valitsevad vabamüürlased? Las nad väidavad, nendel on leht müüa, noh. Reitingud on tähtsad, aga ega see ei ole uudis, kui koer hammustab inimest. Uudis on see, kui inimene hammustab koer kes tuleb aru saada. Aga ikkagi, kui vennaskond pole poliitiline, aga kui vennale tehakse ettepanek lüüa kaasa suures poliitilises mängus, et kuidas selline olukord siis lahendada. Kas vend loobub näiteks ministriametist või loobub ta vennaskonnast? Nagu ma ütlesin, et töö ja perekonnaasju ei saanud, arvestades segad. Muidugi kui me räägime poliitikust mitte isegi Eesti kontekstis, vaid üldse, siis poliitikutel on üldse väga raske vennaskonnast vennaskonna sol oleks sesse, tegutsemismehhanismid on nagu teised ja, ja, ja, ja noh sind puuakse lihtsalt üles. Noh, piltlikult öeldes see võib äärmisel juhul kuskil kõne alla tulla, kus on, kus on harjutud, et selline organisatsioon on olemas vana traditsiooniga maades. Aga ütleme, uue traditsiooniga maades on see, on see väga keeruline oleks kui see nii oleks. See, et see on seesama asi, me ei ole küpset, seda, seda uudist, vastuvõtt. Kogu aeg on, meil on ju hirm ja Me teame, kogu aeg on keegi meest otsustanud ära, eks ole, ajaloos kui me vaatame, seitse meie väike Eesti riik, on see nüüdseks mingi ime ja jumal tänatud, et siin selline on olemas. Aga kogu aeg on keegi meest otsustanud ja me ei, me ei suuda nagu leppida siiamaani selle olukorraga, et me siin kohapeal midagi otseselt. Me ise olemegi need otsused, me otsustame, kas jalgadega minnes hääletuskasti juurde või, või mitte minnes või jah, ega demokraatia ei ole täiuslik, aga, aga, aga, aga nagu üks suur mees vist kunagi ütlesite paremat korda pole välja mõeldud demokraatia, eks ole, see kõik, see kõik vajab aeg. Ja kui, kui kui elu annab veel aega, siis siis võtlemiga küps. Aga kui palju ütlevad vabamüürlased sõna sekka suurtes majandusasjades, et möödunud aasta alguses, kui toimusid suured arutelud, võeti vastu otsuseid Estonian Airi teemadel siis väidetavalt eelnes alati hommikul pressis ilmunud uudistele Tatari tänava vabamüürlaste saalis suur koosolek. Päris hea nali, ma räägin seda kreisiraadio selgelt edasi. Eesti Eesti selts ei ole ei majanduses poliitilisest ühtegi otsust vastu ja, ja ma olen täiesti kindel, et atridele hulgas ei ole ühtegi sellist koosoleku toib kui seal üldse midagi toimus. Sellepärast siis aga ma täiesti kindel, et Estonian Airi asju seal ei arutatud, otsustatud. Tore on võib-olla nii arvata ja uskuda, aga maailma ei juhita mittetulundusühingute kaudu. Maailm on pisut keerulisem. Maailma juhib raha. Ikka vabamüürlased väga vaesed pole. Noh, nii ja naa ja noh, see on, ma ütlen niimoodi, et ega meie Meie seltsi liikmeskond on ka läbilõige ühiskonnast kus on neid neid liikmeid, kelle, kelle võimalused on suuremad, kui nende vajadused täiesti. Ja need on ka reeglina rohkem panustada. Ja, ja on ka neid vendi, kes, kes, kellel, kellel on eluetappe, kus on keeruline hakkama saada. Ma lisaks veel sellele seda, et et teine mantra, mis tegelikult kogu aeg, kui ma läksin SKP ja majanduskasvuga on, on see, et on, et tuleb, tuleb tõsta efektiivsust ja kasumlikkust, maakeeles on see ahnus. Ja kui me räägime vaba müürikest põhimõtetest, siis, siis need olid ahnus, kõrkus, kadedus mille vastu Need, riituse jutud ja staarid meenutavad meile tuleks võidelda. Kas ja kui palju on vendade seas venelasi, kuidas on üldse Eesti-Vene suhetega vabamüürluse rindel, et kas vene loosid on ka Eestis esindatud või on see puhtalt rahvusepõhine või kuidas sellega? See ei ole rahvuspõhine, Need loosid on reeglina nagu keelepõhised, et mis keeles ta tööd teeb ühesõnaga mis keeles rituaali esitatakse. Ja ma võtvat seda, meil ei ole sellist statistikat vist isegi tehtud, aga ma tean, et meil on nii venelasi kui lätlasi, soomlasi, inglasi. Meil tehakse praegu tööd eesti ja inglise keeles. Rahvust nagu ei küsita, rahvus ei ole ka mingi eeldus. Aga venelasi ja kui, kui nüüd kogemus kohalikest venelastest nisu vähe. Aga vene loosega palju on Eestis venekeelseid? Isegi minu teada ma ei tea, vähemalt et oleks. Aga ma tean küll, et siinseid vene keelt kõnelevaid inimesi, kes on Venemaal looste liikmeid Aga kui rääkida veel natukene Eesti ühiskonnast, et üks teema, mis on juba ka ka aega ja tegelikult alati aktuaalne on eesti ja vene rahvaste siis läbisaamine, et lõimumine, millest me lõputult räägime mida me muudkui loodame, kuidagi püüame sinnapoole minna, kas tegelikult püüame, see on iseküsimus, et mida vennaskond selle kohta arvab, kuidas seda siis võiks teha nii et seal mingitki tulemust oleks, et me siis ikkagi lõimuks õestuks vennastuks. Sellistes asjades otsuseid ei võta kõlabki natuke naljakalt, aga tõesti ta nii on, ei võta, aga, aga muidugi inimestena kui me. Kui me järgime vendluse põhimõtet ja, ja teise inimese austuse põhimõtteliselt ära tee ligimesele seda, mis sa tahad, et sulle tehakse siis, siis ei tohiksin rahvuse põhjal eristamisel olla mingit põhja. Ega ka mitte rassi? Ja nii ongi ja ei olegi nüüd inimesena lihtsalt ja nagu mõtlen siin lihtsa raadiokuulaja mulle tundub, et me oleme kuidagi nagu omadega plindris, ma mõtlen Eestis. Me oleme ajaloost ja kuidagi niimoodi olnud, et noh, ma, ma ei oska öelda, võib-olla mingi teadlane oskas öelda, et see on loll jutt ja, või kuidagi paremini seda seletada, aga me oleme ajaloo jooksul ju olnud alati niimoodi teist keelt rääkija on alati olnud meie jaoks. Kas ülemus, valitseja noh, ütleme seal Prantsusmaal oled Prantsusmaa kodanik, siis sa oled, ole ja mis keelt sa kodus räägid, kui sul on prantsuse kodakondsus seal prantsuse kodanik ja prantslane, eks ole. Aga Eestis oled sa eestlane siis kui sa räägid perfektselt eesti keelt. Meil on see keele tunnus on esimene ja sellest me ei saa üle ümber. Ja ma võin öelda, et huvitav, huvitav, aga ma olen ju töötanud ka Vene teatris, eks ole, poolteist aastat direktorina ja ja mul on ka praegu Kuusalus suurepäraseid vene õpetajaid, noori, kes teevad väga head tööd ja perfektse eesti keelega kõik. Jah, ja vene keel on olnud ka läbi aastate üks minu töökeeltest. Ja, ja ma olen kuidagi viimastel aastatel hakanud nagu selguma, et, et noh, me näeme ka teeninduses ja igal pool on ju väga palju noori eestlasi, venelasi, kes räägivad eesti keeles. Ja, ja, ja mul on niisugune tunne teiste, kuigi ta räägib ja kõik, aga seal on nüansse, millest sa ikkagi, mis jäävad nagu eestlasele on väga raske seda väga raske seda nagu mõista või heaks kiita, vaid noh, sellepärast ta läheb ka tihti üle kohe sellel teisele keelele nadu, mis sa siiski rääkida ei oska ja ma räägin nüüd mõtlemisest asja teisipidi. No eestlaste inglise keele oskust hinnatakse küll väga heaks, ma ei tea, mingi reitingu järgi seal kuskil esikümnes, no on kuidas on, aga me ikkagi lõviosa meist räägib mingit pistmist, eks ole. Nii, ja mõelge nüüd, inglased on aastasadu talunud Niukest inglise keelt. Nad ei ole püstolit taskust välja võtta, et kuidas see võimalik. Aga nad on suritadalunud Impiir, eks ole, see on mingi oskus, mis meil nagu ühelt poolt ma ütlen, et nagu see, et tõesti meie, meie me teist keelt rääkiv inimene on meile nagu ja me ei suuda nagu võtta teist keelt emakeelena kasutada, olgu siis vene või mingi muu endaga nagu võrdsena või, või noh paremal juhul arukate inimeste vahel, noh, see suhtlus toimib, aga on teatud teemasid, mida jätta või noh, mõlemad pooled saavad aru, et me sellest ei räägi nagu ninna saab hakkama küll, kui olete intelligentne inimene ja otse ei taha teisele kallamine mõlemad mõlemad keeled saavad hakkama. Aga, aga, aga, aga noh, et mingit kedagi nüüd kuhugi assimileerida võid seal, seal teise võitlesime kassimileerikse vastu, eks ole. Väga raske asi on niimoodi, et kuidas olla tolerantne säilitades põhimõtet. Ja ega me ikka hästi talu küll ükskõik, kuhu poole sa vaatad Jah, seda on ju eestlastele ette heidetud ennegi, et oleme küll väga avatud ja väga arenenud kübermaailma mõttes, aga teistpidi olema endiselt väga suletud oma maailmavaatelt rassistlikud homofoob see natsionalistlikud kinni, seed oma sellises väiklases. Et seda just palju heidetakse ette, noh, teistpidi see võib seda vaatenurka võtta kui kultuuri säilitamise ettekäändeid, eks ju. Aga noh, elades globaliseeruvas maailmas, kuskil, tuleb see tasakaalujoon leida. Ja siin on nüüd okei, nüüd püütakse seda venekeelset kanalit. Kanal iseenesest ei tee mitte midagi, inimesed, kes kanalis töötavad, teevad kust järsku vutt saab välja siis see hulk inimesi, need inimesed on ju praegu olemas. Tuleb rääkida nende inimestega nendel teemadel, mis neid huvitab. Ja sinna juurde ka nendest, mis meile on olulised. Aga mitte ei tohi, nagu öeldakse, miljoneid inimesi mingisse teise usku pööramine. Jah, nii piltlikult öeldes. Kas vennaskonnast kasutatud ka Paavst Franciscuse viimase aja väljaütlemisi? Paavst on viimasel ajal rääkinud mitmetest asjadest, et oktoobri algul ta rääkis sellest, et et homoseksuaalide on andeid ja omadusi, millest kristlastel oleks nii mõndagi õppida. Siis oktoobri lõpus, puus Vatikani Teaduste Akadeemiasse, ütles ta seda, et suur pauk evolutsiooniteooria on õiged ning pole vastuolus religiooni ja kirikuga, vaid on oluliseks aluseks jumala mõistmisel ning nüüd sel nädalal, 25. novembril ka pidas pika kõne, kui rääkis lootusest julgustusest inimväärikus, kusest ja, ja tõi esile seda, et Euroopal on vastutus, demokraatia elushoidmisel on, on vaja tegeleda erinevate probleemidega, kaasa arvatud ka keskkonnakaitse ja väljarändega. Ja üldse kuidagi kutsus seda Euroopa liitu natukene nagu kuidagi tõhusamalt toimetama nendel rinnetel siis et kas selliseid teemasid võetakse jutuks täiesti nulli rulli. Et rääkigu paavst nii-öelda püha tooli esindaja mida tahes Tähendab, ütleme siis niimoodi, et ühegi koosoleku lossis nagu päevakorras ei ole paavsti kõnede arutelu, võiks ta kõikjale arutelu Eesti presidendi kõne või, või jõuab Ahma kõne, Putini kõne, niukseid asju päevakorda ei jõua, neid ei arutata. Aga ma arvan inimesena jälle, nagu ma ütlen lihtsa raadiokuulajale. Ma arvan, et aastates õigeid sõnu ja maailma on ju palju tippteadlasi, kes peavad ennast sügavalt usklikuks ja kristliku kristlike põhimõtete järgi elavaks käitub, kes on, kes on jõudnud selle tulemuseni palju varem uurides kogu seda asja kui me räägime seda kokku ja kõik, et neid, neid, neid, et nad ei näe nagu vastuolu. Aga küsimus on ikkagi selles, et need raamatud, mis on, mis on nende asjatalud, need on inimeste poolt kirjutatud selles kontekstis, kus nad elasid ja selle teadmiste ja tunnetustega, mis nad sellel hetkel omasid. Koosolekul ta ilmselt seda ei aruta, aga kas endadega omavahel niisama vesteldes tuleb jutuks ka see, et mida kirjutavad just nimelt vabamüürluse hämaramate tsoonide paljaste aedia uurijad, et näiteks mida arvate legendaarse vandenõu uurija Jüri Lina paljastusest, tema kirjutab palju mosoonide kuritegude sõja ajal ja väidab, et paljud maailma valitsejad on psühhopaadid, on aastakümneid tegelenud sellega, et paljastada vabamüürluse sellist pimedat hämarat tumedat poolt. Et kui te vendadega seal räägite, tuleb jutuks Jüri lina, et mis siis? Et meil enam ei tule jutuks, mida ta siis või keda ta siis paljastanud on, no ma saan aru, et inimene on valinud endale, tal on õigus valida mingi tegevusliini ja, ja kuidagi peab elatist teenima, eks ole. Mulle mulle tundub, et see stiil, mida, mida see härra viljeleb, noh see ei ole. See ei ole küll meie seltsi liikmetes üldse üldse sellisel sellisel viisil ei ole üldse arutlust arutleda üldse võimalik asjadega. Et mitte lihtsalt inimlikult öelda lihtsa raadiokuulajale, et see on paras jama. Ma ütleksin, mina, mina nagu mina sellist loomiust ei tunne testi. Ehk nagu ma ütlesin, et võib-olla on selle maakera see suurem maakera, mis väli Aga kas te olete kursis sellise juba suurema kaliibri vandenõude uurijaga, teda peetakse lausa selliseks vandenõu maailma superstaariks nagu David Aik, et hiljuti tal ilmus ka raamat meelepete, tema tegeleb sellega, et siis globaalset mitmetasandilisi vandenõud paljastada. Aga kuidas siis vabamüürlased avalikkust rahustavad, et kõik need uurijad, kes muudkui käivad ja uurivad ja paljastavad ja kirjutavad raamatuid ja ja jagavad infot selle kohta, mis siis toimub tagatubades ja kõik need hämaramat, kahtlased rituaalid ja mida iganes nad parasjagu kirjutad, et kuidas siis vabamüürlased Omalt poolt reageerivad sellele või kas üldse rahustada Göralikust? Las kirjutab. Vaja rahustadele need kirjutajad tulevad ja lähevad, vabamüürlus on vabanduseks ka 100 aasta pärast sest need põhimõtted on ajatud ja printsiip. Mina loen ka huviga mõnda noh enda nii öelda esoteerikat, kus vaatan, kus, kus vahvalt ka ühte suppi pandud, mingi kirjandus, eriti ameeriklased, armastavad kirjutada, kus seal aeg-ajalt vilksatab iga 50. lehekülje järgi kuskil sõna vabamüürlus sisse või mingi seal sai ilmselt hüüda. Päris päris naljakas on lugeda, aga mina võtan seda kui noh, selles mõttes ka ilukirjandust. Sest, et kõikvõimalikke saladusi, mida otsitakse neid aardeid, templirüütleid ja ma ei tea, mida kõike veel. Tore, kui inimestele tegevust uuri, aga sa ei tohi nagu teist inimest kahjustada. Minu vabadus ja õigus arvata ei tohi teie vabadust ja teie õigusi kahjust, seal on see piir. Ja selles mõttes inimesi lihtsalt nagu mudaga loopida seda, et seal seal nii-öelda allapoole vööd teema seal ei ole arutlemist väärt. Milline seos on vabamüürlaste hel illuminaatidel, katoliku kirikul ja uppus teil aga, kes on illuminaadid? Ei tea Traudid ja ma olen nendega natuke lugenud, aga mingitki organisatsioonilist ja mingit muud seost, ma ei, ma ei näe vabandust nende. Aga milline seos on vabamüürlaste Lions ite Rotary klubi Raunteibliga? No ametlikul tasandil ei ole jälle mingeid suhteid, aga samas samas on, muidugi on muidugi nagu ma ütlesin, et vaba päev seal sissepoole aga samas ei ole ka mingit tüli. Et, et nad on selles mõttes nagu erinevad, nii laialdaselt kui notarile on ülemaailmne keskuse organisatsioon ja omad täpne reeglistik ja, ja olen ise ka praktilist ja 20 aastat ratareanalt. Aga ta on, ta on ühiskonna teenimine nagu väljapoole. Aga see ei tähenda, et rotariaani tahaks ka arendada ennast, aga tal on tänane teised teised vahendid selleks ja kui talle on sobinud olla sobinud vabameelsuse tee, siis paljud Roteriaalide Lionsid on ka leidnud, olid need vabamüürlased või vastupidine. Et, et ta on pidanud, ütleme seda enesearengut sisse, pooleliga väheseks, ta tahtnud olla avatum ja mingites aspektides lisada endale selle aspekti oma tegevusse veel juurde ja ta on liitunud Lions ja Rotary, mis on ka muide organisatsioonid, kuhu kutsutakse mitega tänavalt, ei saa sisse astuda, eks ole, siin küll pahandatakse meeseltsiga, aga kui me vaatame siin korporatsioone või mistahes ühingut, sinna reeglina ikka kutsutakse ja kutsutakse see, kes sinu vaateid jagab, sest ei ole mõtet kutsuda opositsionääri selleks, et temaga siis lõputut sõda pidada. See ei ole varuks. Kui vend tahab tulla vennaskonda või juba on seal tahab astuda mõnda teise organisatsiooni veel, et osade vahel sellist konkurentsi või konflikt ei ole, et võid olla rotariaan, võid olla vabamüürlane. Aga kas on mingi organisatsioon, kuhu ei peaks kuuluma, et on kohe tingimused, kui sa kuulud sinna-tänna kolmandasse? Ainuke tingimus on see, et nädalas on seitse päeva, kui sa jõuad neil kõigil osaleda, siis anna tuld. Ei ole sellist mehhanismi Sist volitused, kedagi keel. Kes teeb, mida tahab, kes korjab maasikaid, kes mängib malet, eks ole. Temast. Ikkagi mind huvitab see, et millist rolli on vabamüürlus maailma ajaloos mänginud just nimelt selle kujundamisel, et milliseid muudatusi on üritatud, üritatakse ka tänapäeva ühiskonnas läbi viia, et kui võtta lahti näiteks Vikipeedia, lugeda sealt sellist lõiku, tsiteerin. Vabamüürluse juht Albert paik unistas oriendusliku riigi rajamisest konföderatsiooni nime all ja päästis selle nimel valla kodusõja. Masssoonid üritasid korduvalt ka mitte vabamüürlaste Ameerika presidenti Abraham Lincolni, kes nende plaane takistada püüdis. Prantsuse vabamüürlased organiseerisid võrdsuse idee ettekäändel Venemaal 1900 seitsmeteistkümnendal aastal rea riigipöördeid, mida nimetasid revolutsioonideks ja nii edasi ja nii edasi. Kõige selle põhjal võiks arvata, et, et, et see on nii-öelda sellesse organisatsiooni struktuuri või koodi sisse kirjutatud, et vabamüürlased ikkagi sepitsevad mingit maailma valitsemise plaani, et nende väärtushinnangutega ei ole päris kõik korras. Kui vaadata näiteks neid näiteid No kindlasti ei ole korras. Aga siin on jälle Nad, ei sepitsi mitte sellepärast, et vabanduse olemas oleks selline, vaid vaid kas kirjutaja või nad kasutavad ära jälle seda silti millekski. Nii palju, kui mina olen aru saanud ja uurinud, siis noh, et vabamüürluse sildi paik küll jah, aga, aga samas on ütleme sellest inglise inglisesüsteemist või mitte, millest meie, millest meie räägime, millest on väga palju tõekspidamised, erinevus ja, aga noh, see on liiga pikale, läheb sellest sellest rääkida. Kõik ei ole päris päris see, mida, mida, mida nagu meie aktsepteerib. Enamasti pannakse ka, näiteks Ameerikas pannakse ühte katlasse umbes, et kõik kõik olemasolevad ja tulevad presidendid on see, see ei ole tegelikult nii palju kui mina tean ja ma olen seda asja uurinud ja küsinud, aga pannakse neile silt kõigile peale, on olnud küll jah, mõneti on ka. Ja ka praegused eelmine ja praegune sellest kirjutas. Aga neid tegelikult on ja, ja Ameerikas on seal tegemist massiorganisatsiooniga, tõesti. Seal on see asi selles mõttes palju demokraatlikum, seal tuled oma jooksuringid, lähed tossude Shortsidega loosi ja võtad ajutise põlle, panete per põlve, istuda jooksevad edasi, eks ole, seal on, ütleme see nagu see euroopalik traditsioon ja väärikus on, on, on nagu jäetud kõrvale ja mindud nagu teistele. Mis puudutab veel seitsmeteistkümnenda aastani ma, ma ma sattusin kuulma Ehomas kõõdet, teinekord päris huvitavaid saateid ja neil on ka vabamüürluse ajaloost Venemaal ja seal kell ei mäleta täpselt seda mõttekäiku, aga see mees, kes mingi professor, mis ta nimi oli hetkel ma ei mäleta, peris täpselt, põhjendas ära või noh, töid tegin teatud, mis, et, et need oletused nagu Lenin ja kõik see punti, need oleks olnud vabandused, et sellel ei ole nagu sellel ei ole nagu võimalik leida mingit faktilist alust. Igal juhul see, mis ta rääkis, tundus küll üsna veenev ostadest. Kuidas aga kommenteerite nüüd viimast sellist väikest furoori tekitanud uudist 15. novembril kus siis endine vend Raido Rüütel teatas oma lahkumisest vennaskonnast, kuna parlament võttis vastu kooseluseaduse, et ma tsiteerin, ta kirjutab nii, vennad, üllad? Oh, ärge ehmuge, et kirjutan siin avalikult seal oma kindel põhjus, ma nimelt lähen vennaskonna turvalises trüpest et selgelt kuulutada, kui tühisteks pean neid õnnetumaid, kes Toompeal lossi suures saalis reetsid kolmveerand eesti rahvast, Nad tulistasid meile selga. Kirjutas Raido Rüütel, et mida sellest arvata? Noh siin on jälle nagu minu jaoks isiklikult nagu mitmekihiline asi. Et ühelt poolt inimesena on muidugi Raido lõigus teha, milliseid otsuseid ja kuidas ta oma elu tulevikus korraldab. Ta on, ta on olnud viimased aastad suhteliselt diislist müürastikust elust kõrvale tõmmanud ja tal on tal on ilmselt ilmselt tekkinud ka tekkinud muid väärtusi ja mis on olnud nagu olulisemad. Ja ma tean ka, et tema lahkumist on kõik aktsepteeritud ja tänusõnadega ja nii-öelda lilledega ära saadetud. Mis selle kirja puhul ma olen seda lugenud? Ennem ka on minu jaoks nagu hämmastav on see, et mis seal, mis on kooseluseadusel pistmisele, vennaskonna vennaskond ei hääletanud ja seda seadust ma ei saa sellest aru. Siin on jälle mingi maakera, mis on suurem kui välimine maakera või vot, vot see, see, see nagu seab mind nagu noh nagu mõistatused, et sa võid ju kooseluseaduse vastu olla, aga sa võid olla seda nii vennaskonnast sees kui vennaskonnast väljas, et mis, mis seos nagu sellele. Ja ma ju tean, et riigikogu ei ole vennaskonna filiaal või vastupidi noh, eks ole, ja sest see on ju täielik mõttetus. Sest enamus enamus neid poliitikuid, keda loetakse nendes nimekirjades vennaskonna, see ei ole vennaskonnast ja selles mõttes on selle kirja see lõik täielik täielik mõistatus minu jaoks. Aga samas mõtlen ma isiklikult, ma austan tema otsust. Kas vennaskonnale on üldse mingi vaatenurk kooseluseaduses? Ei, seaduste suhtes ei ole. Ja, ja mis puudutab, noh, ma, ma saan aru, et te küsite sihiku suaalsele ja homofoob ele. Sellist küsimust liitumisele ei esitata. Aga kaudselt võib, võib selleks pidada seda, et kui küsitakse, et kui küsitakse, kui räägitakse pereväärtustest ja kõigest sellest, siis siis reeglina võib ju see välja tulla ka mingit seksuaalne orientatsioon. Aga ma ei tea, ma ei, ma ei ole kuulnud, et selliseid juhtumeid oleks meil olnud. Siis, siis mina ütleks küll niimoodi, et jah, pigem pigem vabamüürlus toetab traditsioonilisi pereväärtusi. Nii et, aga otsuseid ning vastu nagu ei ole võetud ja, ja, ja see ei ole ka liitumise tingimuseks olnud. Faktiliselt sellist küsimust ei ehitata kellelegi. Noh, ei saa kehtida ka, eks ole Aga kui tekib niisugune juhus, mõni väärt vend, kelle seksuaalne orientatsioon on ebatraditsiooniline tahab tulla vennaskonda. Ma ei oska öelda, kui selline või sellest mingi probleem üles kerkib, et siis tuleb seda case by case lahendada vendadega arutada, mis siis, mis siis arvatakse, aga, aga noh, siin mingit noh me meil puudub selline, seda, sellele kogemust või vajadus sellise selliste selliste mõtetega tekitada. Vabamüürlus on väga pikaajaliste traditsioonidega liikumine ja meie maailmaga muutub väga kiiresti, eriti just viimase sajandi jooksul tohutult kiiresti ja eriti just tehnoloogilises plaanis, et praegused noored ja lapsed nii-öelda elavad juba pooleldi arvutis aktuaalseks teemaks on inimese ühildumine, tehnoloogiaga transhumanism tegeletakse tehisintellekti väljatöötamisega ja nii edasi ja nii edasi, et kuidas vabamüürlus kõigesse sellesse suhtub ja milline, kui üldse on vabamüürluse roll selles arengus, selle suunamise suid takistamises või, või mida vabamüürlus näeb tulevikus, et kas tekivad näiteks aipadi põll, nutisirkel, müürlase äpp, kõik see, kuhu ma tegelikult noh, paratamatult mingis mõttes teel olema sellises kübermaailma. Päris huvitav teid kuulata? Ma ei, ma ei oska öelda, mis kasvõi ma tean küll, et vennaskonna enamus liikmetel on Aipäädid, kui, kui poodid ja mida tahes ja nad kõik kõik sellega tegeleda, aga, aga, aga noh sellega seoses ei ole vaba ega Eesti meie meiega vabanduste selts mingeid eesmärke ega ülesanded endale sea ja ka ei kavatse ka ilmselt seal. Ma olen täiesti kindel, meie roll on selles ainult see on, et kuidas selles möllus jääda inimeseks inimeste hulgas. Ja käituda väärikalt, austades ligimest. Ja, ja tõesti, see tehnoloogiline areng teed teise inimese nullimise järjest kergemaks. Ehk järelikult eetilised standardid peaksid olema nagu järjest kõrgemad. Aga kas nad on, sinna on minu arvates meie tulevik maetud, mitte sellesse, mitu mega või gigabitti mull sekundis alla jookseb. Seda informatsiooni hulk on nii tohutud, sellega ei mõista niikuinii enam midagi peale hakata. See on vahet siis olla eesmärk. Aga kuidas näeb vabamüürlus enda tulevikku ühelt poolt just räägitud globaliseeruvas teiselt poolt üha enam ja enam killustavas ühiskonnas. No ma usun, et vabamajanduse põhimõtted ja see, mida need rituaalid sisaldavad, õpetavad inimestele, need jäävad muutumatuks. Iseasi, võib-olla mingil perioodil on neid, kes selle kaudu soovivad ennast ära ta vähem või rohkem. Aga ma, ma, ma ei usu küll, et neid kunagi mingi eetilisi printsiipe on vaja korrigeerida. See tundub mulle väga ebatõenäoline, sest inimene oma loomult on läbi aastatuhandete. Sama küsimus on ainult see, et, et kuidas ma teile kallale lähed, kas kivikirvega või nupule vajutades? Noh, nii lihtsustatult öeldes sellega tuleb tegeleda, kui me tahame paremat maailmas. Mis on meie õnnetus? Ma olen? Ma ütlesin, ma ei ole mingi ilmatark ja, aga, aga mis on meie õnnetus, on see, et me laiskadena me lähme ju lihtsama vastupanu teed. Ja palju lihtsam on püüda naabrit muuta, täpselt teadis, mida see naaber kõik valesti teeb, aga katsun seente juures midagi muuta, siis on kõik, mina olen ilus ja tark ja mul on pikad blondid juuksed ja sinised silmad. Minul, eks ole, kes ma olen praktiliselt kiilaspeaga, eks ole. Ma usun, et minul ei ole vaja midagi muuta. Jah, me ei märka palki enda silmas just. Aga millisena näevad vennad eesti tulevikuarenguid, millises suunas peaks, võiks maarjamaa liikuda? Just maarjamaa, jah, see on hea nimi. Kindlasti ma usun, et seltsi liikmed, kes on kes on nagu ka tõotanud olla lojaalsed oma maale ja, ja oma seaduslikele institutsioonidele. Ja mul ei tulnud ka suurt osa suurt osa neist ka isiklikult teades ja tundes annavad kindlasti maksimumi selle nimel Eesti riikluse nimel ja, ja Eesti igaüks oma omamoodi ja oma, oma oskuste ja kompetentsidega selles, ma olen küll kindel. Kas Eesti vabariigi praegune president on vabamüürlane. Küsige tema käest? Jah, kui pääseks. Aga ma lohutan, teid ei ole. Ta ei ole meie seltsi liige. Tangib vanalinna Rotary klubi liikmed. Rotalia. Kust saaks lugeda vabamüürlaste ajakirja? Näiteks siis, kui te liitute vennaskonnaga seal seltsi ajakiri seltsi liikmetele mõeldud ja siis saategi Nojah, siis jääb mulle ainult see, mis täna hommikul korra sirvida ja vaadata neid kaanepilte ja sellega minu vend. Siis on see haakub nende mõnede eelmiste küsimustega ka, et eks ta, eks aeg annab siin arutust, ma usun, et see tuleb varsti. Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus ma kõikidelt saatekülalistelt küsin. Needsamad lähevad viis küsimus, 182 sentimeetrit, 103 kilo. No tore oleks, kui see nii lihtne oleks, aga esimene küsimus on palju suurem, samas võib-olla kõige lihtsam. Võib-olla kõige keerulisem see on, mis on elu mõte. Jah, ma olen viimastel aastatel ka sellele järjest rohkem nagu mõelnud, et mis on, mis on nagu minu elu mõte. Ja ma olen nagu jõudnud selle tõdemuseni, et et elu eesmärk ei saa olla saada, vaid elu eesmärk on anda ja kui sinu meelelaad on selleks valmis, et sa annad endast kõik oma oskused, oma teadmised ka teist ja siis ma olen seda ka ise kogenud, siis sa saad sellega tagasi, tegelikult. Et noh, pöörates nagu mingis mõttes teisipidi. Mul on kuidagi nagu selginenud, ütleme viimaste viimaste aastate jooksul. Ma ei tunne, et kui ma midagi teen noh, ütleme kas niinimetatud kas või ühiskondlikus korras või midagi üle selle, mis ma peaksin tegema, ma ei tunne, et ma sellest vaesemaks jäänud, järsku tunnen, et ma saan sellest nagu rikkamaks vaimses mõttes. Teine küsimus, mida ootate homselt, kuhu ja kuidas edasi? Ilusat ilma. Noh, mida ma ootan homset nad jälle üks asi, mis, ma arvan siin vabameelsus mind sind mõjutanud viimastel aastatel, aga kui ma oleks võib-olla kuidagi teisiti ilmselt selleni jõudnud, on mulle meenub üks dalai-laama ütlus. Ma ei mäleta nüüd täpselt teda tsiteerida ka selle mõte oli nagu see tema käest küsiti, et mis on nagu hämmastanud kõige rohkem omasele pikaajaline eluaastate viimase aja jooksul ja siis ta vastab, et inimene on kõige rohkem hämmastanud. Ta elab ja rühma ma mõtlen, see ei ole tsitaat, vaid seal, ma püüan mõtet meenutada, et ta elab ja rühmab nagu oma karjääri ehitamise ja tuleviku nimel, oskamata midagi nautida seda oleviku ja tänu sellele ei elada, ei tulevikus, ei olevikus, aga käitub nagu elaks igavesti. Ja sureb tihti nii nagu poleks üldse elanud. Ja kui te küsite, mismoodi ja ma olen, ma olen mitte küll noh, mitte küll otseselt selle pärast, aga ma olen ka järjest rohkem viimastel aastatel nagu hakanud mõtlema seda, et õpi olema õnnelik nende väikeste positiivsete asjade juures, mis sul täna too ja ma olen kindel ja ma olen seda kogenud, siis olen homme neid rohkem kui täna. Ravingu. See sobib ilusti kolmanda küsimusega, milleks on, mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik. Mis on õnne valem? Ei tea, austab teid ja õnne, ei ole mingi asi, mida tuleb nagu oodata. Et noh, et homme ta tuleb, võivad siis, kui ma selle asja ära teed, siis ma olen õnnelik. Õnn on täna ja praegu, meie õnn sind vestelda nendest igavikuliste asjadest siin praegu küll surelike suured. Kui teile antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida te neile ütleksite? Miks te siia tulite? Noh, ja muidugi meil on jah, meil on kosmosesaada ja see on ikka väga spekulatiivne maailm, mis, kus võib kõik. Aga siin on üks asi, mis mind on nagu häirinud, meile tundub nagu me oleme nagu mingi maailma naba, et kõik nagu tahavad meid uurida ja me oleme hirmus tähtsad, tead ma, ma arvan, et me oleme ikkagi. Ah, tolmukübe on universumis ka meiega meie kõrval, päike. Mida soovitate inimesel veel lisaks uurida? Mida ma soovitan lugeda mingi inglise suur loosi koduleheküljel ja seal on seal on ka uurimisloosi uurimisloosimaterjal mida on võimalik lugeda. Ja, ja see see on, see on, ütleme see kõige autentsem Alliks kui on, kui on papa möödusest vabanemise vastu huvi. Aga, aga, aga mida uurida, uurige iseennast. Mitte selles mõttes, et ärge imetlege oma naba kui ilus ja tore, vaid, vaid oma vaimset mina, miks ma just nii teen, nagu ma teen? Ärge kartke kahelda. Selles mõttes kahtlemine ei ole midagi seotud, ebakindlus. Sa oled oma kahtlemised kahelnud ja jõudnud otsusele, et see on õige, siis tuleb sirge seljaga seda teha, mis, mida sa õigeks pead? Eesti suurlooži tegemiste kohta saab ka natukene infot, et WWW DS LE on see koduleht, kus on siis selline väike ülevaade loosi põhimõtetest ja tegemistest. Suur tänu teile, Paul Himma, et meid natukene sellest teemast, mis nii palju emotsioone ja kirgi kütab valgustasite ja muidugi tänu teile, kallid raadio, kahe kuulajad, nagu ikka, saate nii tänast kui ka kõiki eelnevaid sise- ja väliskosmilisi audiorännakuid alati teile sobival ajal ja kohas järelkuulata aadressil ergaks. Ee kaldkriips asub kõikide saadete arhiivi, kus on üleval siis saated ka täies pikkuses, mõned saated on lihtsalt pikemad, kui kahe tunni sisse mahub. Ning sealsamas on ka teie tagasisidet ootav foorum ning saate küberväljendid on ka Facebookis kosmonautide klubise portaalis alkeemia. Sinna jõuate kõige lihtsamini aadressi hallo kosmose kaudu. Kohtumiseni taas nädala pärast samal ajal samal sagedusel kell kaks raadio kaks. Seniks aga olge teadlikud. Jõululapsena igatsesin ääretut. Ma vihkasin ta tukkuvat pinda kui magava hiiglase raudriides rin ja kuulata laineid. Ja siis jälle kiiresti kaovad. Kui vägimis taganeb vaenlase eest või põdrakarile põlema paneku sees. Ma tahtsin näha mässava maru algust sähva välgu, rohelist valgust ja selle paistel tuiskavat lainet. Ma tahtsin mässava merele sõita ta tuultega raskesti võidelda. Võita ja nutta ning naerda, siis võitlus ei ole. Kõike seda. Siis luures hinges lõid leekima kõrged aated. Ja lai ja väljavaade. Ning nägin vabal rahvast tõusma.