Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tähendab suvalise organisatsiooni maimatavaks moodustamise ajendiks võib olla asjaolu, et üksiku indiviidi rammust ei piisa vajaliku eesmärgi saavutamiseks kui taolise huviga. Indiviid on palju moodustubki organisatsioon, nagu näiteks ühiskondlik liikumine kuni poliitilise valitsuse moodustamiseni. Teine tee olla algatatud ühe indiviidi poolt tema rammust esialgu piisab oma huvide saavutamiseks, aga saavutatud edu liigub paratamatult piirini, kui isiklikust suutlikkusest enam ei piisa. Ja edu jätkusuutlikkuse huvides peata Sis palkama abilisi. Nii võiks kasvada näiteks edukas firmaorganisatsioonidega kasvu arenguloogikaid leiab kindlasti juurde, kuid seekord huvitab meid hoopiski järgmine faas. Ehk kas inimeste loodud süsteem pärast suureks kasvamist muutuka kuidagi. Võtkem näitena kompaktse ja tõhusa omavalitsuse. Kui see on edukas, liigub mõni toredam poliitik sealt edasi jõudes lõpuks Riigikokku, valitsusse või isegi europarlamenti. Ja samal ajal võib märgata, kuidas iga järgmise sammuga muutub võimu organisatsioon klasemaks bürokraatlikumaks kompordsemaks Jaka hambutumaks. Mõnikord kasutataksegi Europarlamendi iseloomustamiseks võrdlust hambutu tiigriga. Paralleelse arengu näitena sobib aga 1998. aastal kahe üliõpilase peas elanud ideest sündinud ettevõte nimega Google. Huvi kontrollida internetist tormakalt kasvavat inforuumi teenis paljude vajadusi, võiks isegi teenis kasvavate masside kasvavaid vajadusi. Seetõttu hakkas Stanfordi ülikooli arvutipargi ja kahe noore resurss arengut pidurdama. Taoliste kitsikuste võit stimuleerib aga kasvu kuni uue kitsaskohani. Ja võrreldes paljude konkurentidega on Google'il õnnestunud teele sattunud pudelikaldest läbi murda jätkuvalt suuremaks kasvada. Google'i probleem suureks kasvamisel on aga konflikt selle enda juhthatega, mille järgi on firma lubanud hoiduda kurjusest. Võib-olla muutub koos suurimaks saamisega perspektiiv ja mõned asjad ei paista enam olulistena. Teisalt aga võib-olla muutub mõni tavalisem asi hambutuks, muutudes häirivalt kõvaks. Ja nagu igas muinasjutus jõuavad siis need alguses kirjeldatud kahe arengurajakõndijad ühel hetkel ristmikule. Meie loos satuvad piltlikult öeldes hambutu tiiger kokku hambulise ärihaiga. Euroopas on pikemat aega väljendatud ebamugavust Google'i suure haarde ja võimu pärast. Roopas pöördub otsingu abipalvega Google'i poole 90 kuni 96 protsenti 476-st miljonist internetikasutajast. Ja mõningaid eurooplasi häirib kindlasti see, tegemist on USA firmaga kusjuures USA otsinguteenuste turul on Google'il palju tagasihoidlikuma, umbes 68 protsendilise osalusega. Otsinguteenuste pakkuja võimuses on aga üllatavalt palju, kuna selle valida on ju oluline osa sellest, mida kaasaegne inimene teab. Lisaks teab Google ka inimeste enda kohta vägagi palju, kuna korraldab ja olulise osa nende kirjavahetusest ja Google hoiab inimeste faile näitab, kus miski asub, kuidas sinna jõutakse, kus keegi haigeks jääb, mis inimesi huvitab ja nii edasi. Firma lisab ka oma teenuste sekka järjest uusi funktsioone ilma milleta ei saa kaasaegsed elanikud arsti enam hakkama. Ja peaaegu et oleks unustanud. Google lühendab kaubad ostjatega ja saab seal väga rikkaks. Ja see on päris kindlasti probleem, eriti neile, kes tahavad samuti kaks saada. Euroopa parlament püüab juba pikemat aega Google'iga tüli üles võtta ja teemadeks on olnud kulude optimeerimine, andmekaitse otsingutulemuste sisenemine viimati eesõigus olla unustatud. Kõige värskem kepiga vehkimine juhtusega eelmisel nädalal, kui Euroopa parlament hääletas 384 poolthäälega 174 vastu resolutsiooni poolt, mis soovitab Google'i tükeldada eraldi firmadeks. Piltlikult öeldes siis esines tiiger ähvardusega, mida ta teeks, kui ta suudaks. Probleem on selles, et resolutsioon räägib ümber nurga ega manni kordagi Google'it ja selle asemel mainitakse hoopiski otsinguturul domineerivat firmat. Pealegi ei ole resolutsioon siduv ja räägib pigem hoiaku väljendusest. Ehk sisuliselt provotseerib parlament kaklusesse hoopiski Euroopa Komisjoni. Ja samuti väärib tähelepanu, et parlamendis on 751 liiget, see tähendab, et hääletuselt puudus koguni neist paar. Seda juhul, kui tiiger on hambutu, tekib õigustatult küsimus, et kus siis tuleb taoline uljus ja põhjus on ilmne. Parlamendinimed töötavad, need, kellel on hambad. Seekord on tiigrid kaklusesse tõukamas Saksamaa suured kirjastused. Vaatame, mis edasi juhtub, sest mängus on seekord ka üks maarjamaa malevlane.