Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Huvitav, kas eduka e-riigi kuvandiga käest laskmas järgmist tähendab võitmise võimalust? Vähemalt pole meie rannas kuigi palju kuulda sularahast loobumisest. Rootslased on selles mängus jõudnud palju kaugemale. Neil on kasutada ka omapärane kogemusest, siis pensionid olid omal ajal Euroopa riikidest esimesed paberraha, kasutuselevõtjad. Rootsil liikus paari aasta eest münti teise kupöörides kõigest kolm protsenti rahast. Kui eurotsoonis on see näitaja kusagil üheksa protsendi juures. Võimalik etenduseks sularaharull rootslaste igapäevaelust veelgi langenud. Kui meil kohtab näiteks endiselt ettevõtteid kaardiga ei saa maksta ja taskust peab olema krõbisevat siis loodenaabrite juures kohtab pigem ettevõtjaid, kes keelduvad sularahaga arveldamast. Mõnes Rootsi linnas pole enam panka, millest saaks sularahaga arveldada ja isegi kirikus peab annetuste tegemiseks kirikusulane käima pingiridade vahel sametise korraldus kukru asemel kaardimakseterminaliga. Kui midagi maksmisviisidega teha, siis tasub mõtelda kohe sularaha. Igast kaugemale sest tasahilju on saavutamas kriitilist küpsust tehnoloogia, mis võimaldaks loobuda kogu rahakoti kontseptsioonist. Tengelpung on üha sagedamini osutuma tõeliseks töötuseks, peamiselt siis tänu füüsilisele suurusele ja kopsakale sisule millest leiab igapäevaselt tere õhtust, tõenäoliselt vaid maksekaart. Jah, võib-olla siis ka mõne kaupluse kliendikaart. Sularaha mõned pildid märkmetega pabereid, mille vajadusena mumeelest poest saadud tšekid ja harva külastatavamate poodide ning teenuseasutuste kliendikaardid sõidavad, siis taskus jänest. Vahel on teises taskus aga mobiiltelefon, milles on talletatud needsamad pildid, märkmeid ja palju muud, mida vaatad kordades sagedamini kui oma rahakoti sisu. Lisades telefonile maksevõimekuse, võib kogu rahakoti sisu kolida terisse telefoni sees. Ameeriklane deemon Darlin oli paar nädalat proovinud õunalogoga telefoni juurde kuuluvad mobiilsed makseviisi ja oli saadud kogemusele nii rõõmus, et kirjutas teemal põgusa artikli. Teemani arvates saab Mobiilse maksmisviisi edu põhjuseks olema mitte lihtne viis kassas näpuga telefoni ekraani silitades vaid just seetõttu, et inimestel pole enam vaja rahakoti kes on korra rahakotist loobunud. Neil on üpris ebamugav selle juurde tagasi pöörduda. Telefoni võiduvõimaluste kasuks räägivad ka varasemad edulood, millega kõneseade vallutas muusika kuulamiseks foto- ja videokaamerate, GPS-seadmete kalendrite, käekellade kalkulaatorit ja isegi taskulampide maailma. Sellise edu najalt jääb ju rahakotile ellujäämiseks. Küllaltki vähe võimalusi, võimalik, et oma osa hakkavad mängima ka uued krüptovaluutad, millega saab siis lahendada ka neid olukordi, kus täna püütakse tagada transaktsiooni, anonüümsust ja, või maksuametile nähtamatult tegutsemist sularaha abil. Samuti võib arvata, et kogu see protsess käivitub. Laste kaudu, sest laste ostud on väikesed, nad kasutavad selleks tavalised taskuraha, mida vanemad normeerivad just sularaha abil. Ja lapsed on rahasse suhtumisel avatumad ning telefoni osavad. Sularaha matkivad maksed telefonist, telefoni või koolipuhvetipidaja kassasse sujuksid neil sularaha taga nutmata. Sest nagu öeldud, pole lastel kunagi palju sulli. Ja seegi armastuse kogemus on lühiajaline. Vanemate inimeste peades oleks aga elus veel mitmeid sularahaga teostutavaid skeeme isegi. Pole enam ammu kasutanud kuid nagu psühholoogid oskavad seletada, muutuvad paljud asjad armsaks alles siis, kui neid hakatakse ära võtma. Analüüsifirmad ennustavadki mobiilsete maksete mahtude kasvu nad teevad seda peamiselt siis suurriikide statistika põhjal, mis kiirete kasvutrendide näitajate kiuste tähendab samas Ridade vahelt väikeseid reaalseid suhtarve ja aeglast edasiliikumist. Sest rahaga seotud tegevused kalduvad konservatiivsusesse ja suures riigis esineb seda oluliselt rohkem. Rahakoti asendamine mobiiliga oleks seega Eestile tehtav ja tugevdaks edu kuvandit. Sest rahakotile lüüakse hingekella nagunii.