Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Mäletan ühe uuringud tulemusi, milles Berliini pargis küsitleti täiesti juhuslikult inimestelt, kuidas nad paigutaksid paremusjärjekorda peagi algaval Wimbledoni tenniseturniiril mängivaid tennisistide. Nagu öeldud, viibisid siis pargis juhuslikud inimesed, mitte tenniseajakirjanikud või sellest spordialast liigselt huvitunud indiviidid. Uuringu läbiviijad olid sama küsimuse esitanud rahvusvahelise tenniseliidu ekspertidele, kelle ülesandeks ongi paigutada mängijad alagruppidesse, nii et kaks parimat kohe teineteise vastu ja satuks neile lisaks päriti ka tennisest, kirjutab Altajakirjanikelt ja tennist mängijatelt amatööride seltsile aastat turniiri võimalikku lõppseisu. Ja üllatuseks õnnestus pargis küsitletud keskmiselt tennisekaugetel inimestel asetada võitjad ja kaotajad paremusjärjestusse tõele kõige lähedasemalt. Uuringu järeldus oli seotud otsustamisprotsessi ning informatsiooni hulgaga. Eksperdid, ajakirjanikud ja amatöörmängijad said halvema tulemuse, kuna teadsid sõna otseses mõttes. Palju tänu millele osa informatsiooni oli konfliktne ja muutis tennise Tearlikes kodanikes võib-olla tõeseid oletusi ebakindlamaks ja mõjutas siis eksitava oletuse tõesemaks. Arvatakse, et tavakodanikud aidast lähedale avalikus ruumis levinud tennisemängijate kohta käivast informatsioonist alateadlikult registreeritud palakesed, millest põhilist rolli omas tõenäolised nimede. Esinemissagedus, kes oli piisav, et kõike muud, alates tenniste paelte pikkusest, viimase kuue mängu keskmises koori, kannakõõluse vigastuse või uue sponsori lepingu kohta käivat infot ignoreerides sportlased reaalsusele vastavasse paremusjärjestusse panna. Nähtuste uuriv teadlane keelt kiigerencer kasutab tihti näitena kaheksate küsimuste ehk kummas linnas elab rohkem elanikke, kas Milhokis või Wisconsinis. Võib päris kindel. Kindel olla, et ega sa vastust ei tea ja ma ei hakka seda ka ette ütlema. Aga pakku kumbas arvavad omavat suuremat populatsiooni ja kontrolli siis internetist järele. Suure tõenäosusega oled valinud endalegi üllatuseks õige linna. Tegelikult oleme teemast kõrvale kaldunud. Sissejuhatuse eesmärk oli vaid osutada, kuidas avalikus ruumis levib info, leiab tee meie ajus asuva super Arudi alateadliku analüüsi, et valmistada vajadusel ette eluteele satuvad otsuseid. On ju parem, kui õigeid esineks juhusest sagedamini. Võib-olla just seda ellujäämiseks vajaliku tõenäosust peabki aju alateadvus meile kindlustama. Mis toob meid tehnoloogilised põneva teema juurde. Näiteks kui küsida nõndanimetatud pargis viibivalt inimestelt, millal saab valmis tehisintellekt siis tõenäoliselt pakutakse mõni lähedasem võik, kaugem. Tähtaeg, ja siit siis küsimus, mis sa ise arvad, kas jutumärkides teadja tänavalt pakub pigem lähedal asuvaid? Ütleme siis paarikümne aasta horisondiga oletusi või asub nutikate masinate aeg nende arvates oluliselt kaugemal? Meil ei tasu küsida ekspertidelt, sest nad ju teavad liiga palju detaile ja hakkavad nende mõjule vaidlema ning tõenäoliselt annavad vähem tõepärasema prognoosi. Jah, tugevatest eelmõtetest puhas kollegiaalne aju võikski olla taolises küsimuses parem oraakel. Tegin ise teaduslikkusele, mitte apelleeriva kiirküsitluse mõne inimese seas ja paistab, et AI on pigem lähedal kui kaugel. Püüdsin ajas tagasi vaadata ja tõesti tundubki, et viimastel aastatel on tehisintellektist hakatud rohkem rääkima, mis siis omakorda võib tehnonäitsilikes ajudest tasahilju. Intuitsiooni konsolideerida. Ning just hundist rääkides ilmus just äsja kübermeediasse järjekordne signaal ja selles räägitakse viimase aja. Tehisintellektiga seotud ennustustest ja üksikprojektidest, kuigi põhiväide puudutab regulzzueli ennustust, et aastaks 2000. 45 näeme inimese nutikusega võrdset masinat ja seejärel juba inimesest nutikamad ei, peame laskma kurtspiriga mitmel pool ja mitmel põhjusel peetavasse vaidlusesse. Küll aga tasub ikkagi küsida, kas artikli kirjutajat motiveeris teemat käsitlema. Tehisintellekti lähedust tajub alateadlik ärevus või polnud ta lihtsalt midagi muud teha, kui kurts faili tsiteerida? Soovimata nüüd liigselt laskuda rahvalikku psühhoanalüüsi või mõtelda, et kui millestki palju räägitakse, siis see ka juhtub, nagu näiteks hundiga siis küll, aga väärib ju iseenda ja miks mitte mõne lähedase või tuttava käest uurida kas nemad tajuvad, kui kaugele võib olla inimeseks olemise olulist verstaposti tähistav sündmus. Sest eksperte ei tasu selles küsimuses uskuda.