Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kaasaegne mälu on armutu, kuna registreerib, mida näeb ja jätab selle harjumatult kauaks meelde. Esialgu ei osanud keegi nähtuse pärast muret tunda, kuid viimased vastad toovad üha sagedamini esile mündi pahupoole tagurpidi väärtuseid. Lähiajaloosärgita sellele teemale rohkem tähelepanu pöörama Google'i juht Eric Schmidt. Ta pidas tõenäoliseks, et saabub aeg, kui inimesed võtavad endale teise identiteedi sest vana on täis pisikeste vigade Haabumis ei taha armistudega kaduda. Schmidt pidas silmas iga inimese pehmelt öeldes huvitavat noorust milles aset leidnud episoodide kohta vanem generatsioon oskab vaid ohata ja loota, et see läheb üle. Sest nende puhul läks nagu öeldakse, möödas ja unustatud. Aga tähendab, Päeval jälgib kasvuperioodi otsinguid tähelepanelik digikaamera ning jäädvustab kogetu sotsiaalmeedia lises mälus. Ja sellest hetkest käivitub kellamehhanismiga pomm. Seal masinlikku vaatlik ning vaoshoitum kuni hetkeni, kui saabub näiteks töövestlus valimised või esineb kellelgi mõni muu motiiv uurida isikute varasema elu kontrastsemaid hetki. Infopomm plahvatab seaduste. Parimate traditsioonide järgi. Seetõttu võib tehnilise progressiga kaasneva loomulikuks reaktsiooniks pidada Euroopas sätestatud õigust olla unustatud. Põhimõte annab inimesele õiguse vaikida möödaniku juhtumite osas, mis enam ei kordu. Kaasajal peab vaikima interneti otsingumootor, kuna see on ju meil peamine, mälumasin lõppeva aasta kevadest jõustuski kohtuotsusega juhtum, mis nõudis ühe konkreetse isiku kohta otsingutulemustest kaotada möödaniku aset leidnud, kuid hiljem ära klaaritud ajalehe artikli viited. Samal päeval ehk 30. mail, kui kohtumäärus muutus seadusandlikuks normiks nõudis Nende kohta andmetes tehnilise amneesia esilekutsumist 12000 inimest. Analoogse palve esitajaid on tänaseks kogunenud juba 183000, milledest Google on nõustunud rahuldama umbes 40 protsendi omad. Kõige rohkem ehk üle 36000 taolise soovi on esitanud prantslased. Eestist on esitatud 1266 avaldust ja neist on rahuldatud 40,4 protsenti. Kõige vähem on pidanud oma ajalugu häbenema Lichtenstein lased, sest sealt pärineb vaid 61 avaldust ja neist on rahuldatud 22. Loo moraal sõna otseses mõttes on seotud preventsiooniga oskusega rumalaid olukordi vältida. Et ei peaks siis kahetsema. Tegemist on paradoksaalse olukorraga, mis eeldab näiteks alkoholi tarbinud inimeselt enesekontrolli olemasolu. Hoolimatult just enesekontrolli alt vabanemist peetakse üheks alkoholi tarbimise motiiviks. Bioekstaasi olukorras ilmub kellelegi taskus siis telefon, mis teeb pildiklõpsu ja nii jõuame. Tiksuv ajamasina jutu juurde tagasi. Teatud kontekstis mõistetav süsteem võib paista siis tööandjale, lapsevanemale, abikaasale või kellele iganes nende vaatenurgast sobima. Kuna meie ajastut iseloomustab teinegi antinoomia sest kui uus ajastu sünnitab uue tehnoloogia abil uusi probleeme, leidub ka inimesi, kes püüavad uue tehnoloogiaga neid lahendama asuda. Facebook ongi viimistlema teenust, mis vaatab enne iga sinu pildi üle ja kui leiab, et mõnel pildil oled kas ise või Sõber mitte adekvaatne siis küsib enne luba, kui pildi avalikku meediaruumi üles riputab. Tehnilise poole pealt on tegemist. Vägeva saavutusega, arvestades, et iga kord ei saa inimenegi aru ju pildil olevate tegelaste joobeastmest. Hetkel suudab Facebook tuvastada pildil olevate isikute Identiteedi põhjustades sellegagi juba piisavalt privaatsuse riivamisega seotud pahandusi. Planeeritava arengu ollakse ka kvalitatiivselt midagi palju intensiivsemat, sest tungib pelga isikut konstanteeriva vaatluse asemel inimeste käitumismaailma. Põhimõtteliselt on see samm inimeste ülese kontrolli poole. Näiteks tasub läbi mängida stsenaarium, milles hetkel suhteliselt mitteadekvaatselt käituvat kodanikult küsitakse kas ta tahab tema enda poolt ühte asja. Selle käigus tehtud pildist loobuda. Tõenäolised tundub tobe pilt selles olukorras talle vägagi vajalikuna ja nii lähekski üles. Aga sama isik on kainer hetkel masinalt palunud isandat mitte kuulata, kui see paistab svipsisena ja nii siis siirdubki kontroll masinale. Kusjuures Facebook analüüsib infot oma küberkoopas ja võib-olla huvitatud just selliste piltide kogumisest, sest ka firma huvides on omada kontrolli oma kasutajate üle. Ära siis unusta. Kaamerasilm jälgib.