Raadigaks usub uude muusikasse. Ja miski muu meid ei huvita. Lauri kui söis ja Mart Niineste Tere tere. Algas pump, politsei. Mina ei ole, George Williams on ja mina ja sina ei ole ka Ariel pink. Aga just nemad olid äsja kuuldud loo esitajad. Just nii sellepärast, et kui stuusis eelmine aasta tegi suurepärase vinüülketta. Redi tüday, siis oli kogu bändile niisugune hoog sees, tahtsid veel midagi teha, kõigi pop ütles, et tema ei viitsi praegu ja siis tegi George Williams on sellise plaadi nüüd see aasta, kus ta siis võttis erinevad Roopoweri aegsed palad ja tasinanud erinevatele inimestele sisse laulda ja seda palasid Richosofte Hollywood Hills esitaski Ariel pink ja see, et selle pala esimeseks valisime, oli meie tänase saate külalise soovitus. Või kes on saatekülaline, nägite ise hommikul Facebookist juba? Ja järgmine pala on seotud ühe üritusega, mis toimub sel laupäeval rock starsis. Täpsemalt üritusest saate lõpu poole. Aga esitajaks, järgmisel palal on soome bänd. Tohtri Koira. Ja loo pealkiri on tammel on pojad. Selline lugu oligi, millal nad tulevad. Päeval kaheksandal novembril klubis rock stars Tallinnas. Selge, ja leidsin, õigemini otsis kasutaja Rudolf kors kinnistes punkrites taga ühte Saksamaa bändi, mida ta oli kunagi noorena kuulnud ja millest mäletas ainult nime vist, kui ma õieti mäletan. Aga muidu oli täitsa võimatu leida igalt poolt, aga üles ta selle leidis. Ja kui juba leidis, siis kaske meiega. Ja selle bändi nimi on restoste poisa pala nimi on from bee toa ja tegemist on siis 80.-te teise poole ja lõppu vaja. Saksamaa postpungi ka ja see kõlab niimoodi. Ja peale seda pala jõuame saate maius balani. Külaliseni. Nii ja see ei olnud tundmatu väliseestlaste Detroki punt kusagil 70.-te lõpu 80.-te alguse Ameerika sügavustest, vaid see oli Ansambel loik läens pala minu majas kummitab. Ja tere tulemast, Valner Valme. Klenski esimene lauljast tere. Tere. Sellest salvestusest on nüüd möödas 21 aastat. Vau. Ja millal sina olid pööraiglandsiga viimast korda laval? Viimast korda ma olin 94 sügis, kui ma olen juba bändist lahkunud, aga siis ma suvaliselt kargasin mingile Harju mäel hajevil, veel ööviiulit röökima. Räägivad teised. Meenub mullegi, et mul oli õnn seda etteastet näha. Väga tore ja varsti on võimalik sind jälle laval näha. Sellest räägime kindlasti veel saate jooksul. Aga. Sa kõigepealt üldse sinna lavale läksid omal ajal peale Klansiga aga läinud vale vaid kuusiku keldris Viljandis jõime. Ja siis mingil hetkel hakkas igav niisama juua, mõtlesime, et teeks ikkagi juuessis bändiga. Aga noh, keegi ei olnud proovinud ka midagi mängida, enne kaasa arvatud mina laulda. Aga mul oli bändi nimi juba olemas, pöörloyd Läänd, see tuli mulle lihtsalt tänaval kõndides suvaliselt pähe. Et kui kunagi tegema hakkan, oma bändi, saab nimeks tal pöörloigland ja see oli umbes 88. Aasta hiljem oligi bänd olemas küll keldris. Esimene kontsert oli vist 90 Viljandi EPT-s. Algul sai ikka bändi nii tehtud, et keegi magas, pea bass, trummid ja teised jällegi lõhkusid pille ja noh, see oli ikkagi üpris selline metsik ja perspektiivitu üritus, mis. No sama nimega ansambel tegutseb kuuldavasti siiani, aga seal midagi muud. Ja see ansambel, mis kannab sama nime on praegu siis tegemas juubelituuri ja algust arvestatakse ikkagi siis sellest ajast, kui sina olid seal lauljaks. Ja teie stuudiosalvestus, sa jõudsid mainida, oli tehtud. Viljandi teatri Ugala laval. Jah, live salvestusena 93. aastal. Ja siis Kago kaguna tuntud Lauri Sommer mängis trummi. Pulk Kalev Pulk ja Kuuno kuusika olid kitarri. Ehivad kuusiku asemel oli siis juba ikkagi täpp, kes praegu mängib sänunis Janek harik ja sarv passimina, laulja. Kuidas punkrisse Viljandisse tuli? Sellest mäletan, teil oli mingi oma kamp ka, mis oli osa rühmituse nimega? Neil olid jah, ilusad moodsad idioodid, imi, see oli 80.-te teises pooles. Aga noh, siku Mait oli Viljandist ja seal ikkagi üht-teist liigutati. No ega meid seal palju polnud ja, ja ega seda imid ka ei saanud täiega pungiks pidada. Me olime selline vabarühm, kes tegi linna peal häppeninge ja filme ja, ja idiootsusi kahtlemata olles ise ilusad. Et siis mingis mõttes nagu sihuke Singer Vingeri ideoloogia jätk, nemadki tegid ju filmi samas jah, kui nüüd ma pole nii mõelnud kunagi võib-olla tõesti. Kas sina kirjutasid kõik laulutekstid, kandilise meie suurim nii-öelda hitt tollal vähemalt viiul on Debora Vaarandi sõnadele. Ja üldiselt enamus mina ja kas sa oled enda luuletusi ka trükis avaldanud? Mõned korrad jah, aga ma olen väga loid olnud selles suhtes kunagi andsime väikse seltskonnaga välja siukse kogu ilukirjandusliku kogumiku nagu Psaiko pilli seal on mõningaid tekste, siis nad ilmusid peamiselt, et omal ajal ikkagi sellistel alternatiivsetel kandjatel, no siis ei olnud isegi interneti, eks ole, aga näiteks Berk Vaher andis välja luulerulli, kus koguti Sandra ground luulet ilmuski rulli kujul käsitsi paljundatud levis ja veel selliseid käsitsi nii-öelda surnaale liikus, aga üldiselt kirjutati need salmikutesse ümber. No ma ei mõtle ainult enda omi, vaid üleüldse tollast luulet. Noh, kõik ei ole ka Mercad ja Villu Tammet, kes kelle nii-öelda loominguline ajalukku lähtuks paremini, et et kõik ei mahtunud trüki või ise ei viitsinud ka tegeleda. Kuidas see juhtus, et 97.-st Tuberkuloitedi plaadi peal on üks sinu tekstiga lugu? Ma ei mäleta. Selles mõttes telefon vaikinud, lahkuda, aga ma arvan, et Alar küsis. Me Alariga saime väga hästi läbi ja saaks siiamaani, kui tihemini näeks. Nagu laiem avalikkus teab sind kultuuriajakirjanikuna ja muuhulgas ka raadio kahe saates muusikanõukogu. Et sa kuulad palju välismaiste kodumaist muusikat, et kas sul mingi side on ka pungiga säilinud või tahaks küsida, et mis tänapäeva muusikas on sinu jaoks punk? Ikkagi see, mis kruvib hulluks asja, et minu jaoks peomuusika on punkt iseloomuga ka siis, kui ta on on elektro krooniline või, või nii-öelda klubimuusika, et seal peab ikkagi mingi punk sees olema. Ja noh, eks see on nii, et mina ise ei ole ju ennast tegelikult kunagi punkariks nimetanud, seda tegid Viljandis teised, seda tegid hiljem Tallinnas teised ja nii edasi. Samas, ega ma ei eita ja, ja kui see on sees, aga see verest välja ei lähe. Et kas see avaldub, noh, eks ta ikka vahel Olla kuulame siis täna siin saates ka mõnda näidet sellisest muusikast mis sinu arust on punk. Et meil on siin päris hea varuga kaasas, igatsesid plaate? Vaatame, mis seal. Kindlasti üpris punk iseloomuga lugu on artist, keda üldse pungiga ei seostata. Ja võib-olla polegi põhjust, see on debaag. Vunk. Ja siit pealt lugu, ängry ongi poe esimene pala. Miks nemad punkuna? Juba onumilt hädituudilt. Ikkagi Martin on lähtunud alati sellest Te ise ja tee metsikult põhimõttest ja ta on teinud erinevaid asju ka ütleme, raskerokist kuni Jamaica taabini siis uues, inglise võtmes. Aga noh, siin on kindlasti sütik sees ja ta on ise ikkagi suht siuke punk onu ka minu arust. Aga veendume. Just nii, aga kust sul hakkas muusikahuvi niimoodi natuke laiemaks minema, kui punk või, või on sul kogu aeg olnud natuke laiem muusikahuviga? Pigem oli enne laiem, mingil hetkel kuulas ja võib-olla tõesti õlle kõrvale ainult eks Bloitodid. Aga pigem seitsmekümnendatel lapsena isa vinüülikogu kõrvalt. Alates klassikast biitlid, Rolling Stones, kuni siis tollase sellise edetabeli popini ja hakkasin ka päris varakult, mingi seitsme kaheksa aastasena hakkasin kassetid brittidele, raadiost ja kust iganes teiste kassettide pealt musa lindistama, nii et süvenes, süvenes topp, punkari, võib-olla hakati mind kõrvalt nimetama, selles oli süüdi see koolivormi ja korrektse soengu nõue ja siis ma hakkasin koolis käima imelike riietega, värviliste jumal teab kust võetud isa pintsakutega või, või vanaemaga garaažist. Värvisin juuksed blondiks ja no vot siis olingi punkar valmis. Aga, aga jah, et selles mõttes ma enamus elu ikkagi ei ole ainult punki kuulanud. Kas sinul juhtus ka ehk niimoodi kui Silbuse pungi huvi jäi vähemaks, et näiteks avastasid, ütleme, Hous muusika ja siis eks Bloiteedi kassetile tuli peale mõni moodne pala. Eks neid on üle lindistatud küll ja küll ja samas. Noh, võib-olla oleks Bloitodid praegu ei, ei kuulaks, aga mingid asjad on mul ikkagi jäänud. Ka ütleme, klassikalisi punkbänd, teed, Kennedy see on, on siiamaani väga hea ta end. Ja, ja noh, samas ka pungi ajal ma kuulasin võib-olla rohkem isegi postpunki või, või siis ka punkimis tekkis pungi ajal, osalt ka enne punki, mis minu jaoks oli punk iseloomuga, aga mis ei ole klassikaline punk nagu siuksed, tantsis Pablike imidž limiiti, need bändid on mind saatnud terve elu. Samuti ka fool ja, ja Choidiviisin ka New Order. Et. Ühe eluaegse lemmikuna märgisid säraga bändi eetianda Foundation. Mida me hakkame kohe kuulama? Kus sa, nad leidsid enda jaoks. Ma leidsin nad umbes 95. aastal, kui nende esimene album ilmus sham rokiplaadipoest plaadi ümbrise järgi. Siis kuulati plaat plaadipoodides plaate, panin peale, leidsin seal minu asi. Ja siis hiljem paljud sõbrad-tuttavad võtsid seda vaimustust üle. Mäletan, et viisin Tartusse Edile, seda siis juba bet lindistas seda ja, ja siis käidi seal. Tollal olid ju need, eks ole, kaasaskantavad CD-mängijad. Või siis need kassetimängijat kassetimängijat ka, käidi linna peal ringi. Vahel teen seda mina siiani. Aga kuulame siis. On täna. Mõtlesime vahepeal, et kui siia panna, eks käriseva kitarr taha või isegi kaks oleks see nagu 96. aasta New York City. Selles mõttes hüdroksiidi ennetavad seisund afon teiseni, sest et see plaat on 98, kuigi esindab fon teiseni. Esimene plaat jah, oli siis juba muidugi väljas 95. aasta oma molega nende Livil käinud isegi kaks korda ja neil oli tollal niuke pisike poiss karglases mööda lava ja siis pisut vanemad mehed võngutasid siis igasuguste muude instrumentide taga päris sõjakalt. See pisike poiss meenutab minipätsi natuke ka hääle poolest. Kui sageli sa ise külastad mingisuguseid kontserte? Päeval on sul selleks aega üldse kõvasti harvem kui noorena. No üldiselt ikkagi võib-olla keskmisest oma vanusest eesti mehest tihemini aga jah, ega, ega ei jaksa nii väga palju enam ringi tõmmata. Mõnikord tundub, et võiks rohkem, aga mõnikord tundub, et noh, et kuhu mul ikka siis vaja väga ronida. Kas sa vahel tead ka ette, et mõni artist näiteks sulle tõenäoliselt ei meeldi, aga seoses tööga on tarvis minna, pole kuhugile pääsu. Ei mul niimoodi ei ole. Vajaduse pärast tööasjus, ma ei käi praktiliselt kunagi, et tellin selle kontserdiarvustuse ikka kelleltki teiselt säästad oma kõrvu ja, ja, ja ma kuulan ka päris palju elektroonilist muusikat ja ma mingil ajal käisin ka vaimustusega, tuli jälle mingi kõva nimi, läptopi või puldi taha jõllitama, aga ma viimasel ajal väldin selliseid üritusi, siis ma võin ära rikkuda oma hea kogemuse plaadil, kui lihtsalt keegi passimasinate taga õitseb või, või ei viitsi? Oi, rituaali pärast ma ei käi. Millele, kuidas, sest ajakirjanik sai või skulptuuri ajakirjanik. Aastal 88, pärast keskkooli üritasin astuda ajakirjandusse, see oli eksam, oli vahetult pärast minu kaheksateistkümnendat sünnipäeva, mis toimus metsikult ulge puhkelaagris kuhu me läksime, mis oli, noh, muidugi suletud tsoon ja seal oli valvur ja puha. Aga valvurile me ütlesime, me oleme mingi pioneerilaager või mingi asutuse pidu, ma ei mäleta enam ilge karjaga, ronisime sinna sisse ehitasime lava ära, ühesõnaga oli, oli metsik hullumeelne festival ja siis selle festivali pealt magamata äärepealt oleks öösel Võrtsjärve ära uppunud, tiriti välja. Siis läksin sinna siis Marju Lauristini valge, et ajakirjandus vestlusele ja vestlus mind alt vedas. Muidu mul muidu olid eksamid enam-vähem, okei. Aga siis jah, nagu läks jutt minu hoiakutele ja välimusele ja siis noore inimesena hakkasin paraku laiema. Aga ma ei kahetse seda, sest et noh, mis sellest ajakirjandusest ikka õppida. Et sain selleks niigi ja niimoodi algas. Et sõbrad kutsusid posti tööle. Ja noh, see oligi tookord selline seltskonnalehtede poolt võttes käidi nagu klubis ja post pandi mingil ajal kinni, aga siis juba kutsuti edasi ja noh, iseenesest sain ajakirjanikuks ikkagi vaatamata nooruse vigadele. Post oli ju tegelikult mingis mõttes lausa ühe pungi põlvkonna leht kui meenutada, kes seal töötasid. Et mingis mõttes nagu pungi häälekandja ja seetõttu ilmus ka lugusid seal pungiteemalisi päris sagedasti ja oli oli, et näiteks oli mõnikord uudis, kuidas mõni punkar ajas kuskil aia ümber või või reportaaž mõnest pungi kontserdist ja mis seal juhtus, või siis lood pealkirjadega. Mees kuulas trammirööpaid. Aga meie ei saa kahjuks trammirööpaid kuulata, praegugi saaks väga huvitav, mis. Aga kuulame, võiks laheneda. Kujundusega plaat aastast 97 ja välja, nagu see ongi 97 aastal kujundatud? Jah, see on Jamaica plaat ostetud Kopenhaagenist Christiani eest umbes samasuguse mehega, kes seal peal oli, on ansambel reed, rätt? Jah, see on üks üks tüüp tegelikult, kes teeb selliseid huligaanseid, taans, hooli või tegi vähemalt. Niimoodi laulis meile punane rott Valner, palju sama tööd nüüd võiks paarikümne aasta jooksul oled eesti pungiga kokku puutunud, et kui palju neid punkbände, mis on nagu sinu jaoks nagu muusikakriitikuks künnise ületanud. No psühhoterror loomulikult ma ei hakka mingist Vale häbistada, mitte nimetama. Noh, loomulikult klassikud JMKE Vennaskond Giuseppe Verdi, noh, mitte nüüd uutest, aga ikkagi võib-olla siis 21. sajandi põlvkonnast Velikije Luki juubeli laividelt saab ikka vahel läbi astutud ja iga viie aasta tagant. No üldiselt eks ma minu kätte satub päris palju albumeid mis Eestis välja antakse, enne, kui ma need annan kriitikule, ülema kuulan nad alati kõik läbi kaasa arvatud pungiplaadid. Jaa. Palju neid sõelale ja minu enda jaoks palju meelde jääb. Noh ütleme, mul on, võib-olla pungi osas on ikkagi mingid nimed jäänud ja vähe on juurde tulnud. Neuroksid dial mul üks lemmikuid olnud alati. No kunagisel klassikutel oli ka võib-olla selle võrra lihtsam kuuldavaks saada, et üldse muusikapakkumine oli väiksem ja alternatiivmuusika skeene ikka öeldakse, oli metal punk indi mis veel no praegu tunduvalt rohkem kasutada juba tuleb vähemalt kahe käe sõrmed appi võtta. Et moodsaid stiile üles lugeda. Nojah, ja kusjuures parimad bändid on tihti need, kes ei arvesta mingi stiiliga, enne oli siin jutt, mis laividel ma käin, viimase vist oligi viimane elamus, siiani oli sang Twitter sburgi Sandsid, Resburgi kontsert foones võttis lausa põlvi, nõtkutas vaikselt. Et noh, ikka on neid asju ka praeguses pungist või eesti postpungist, mis kõnetavad. Ideaalne oleks üldse ehk see, kui mingi uue bändi jaoks ei olekski veel lahtrit olemas vaid nad loovad selle näiteks ise. Millal sa viimati pöörle klaasi vaatamas käisid? Ma ei ole kunagi käinud. Ainult siis, kui ise esinesin ja ma lahkusin bändist 94 suvel sõbralikult, aga lihtsalt ei jaksanud geograafilistel põhjustel Viljandi vahet sõtkuda. Ja jätsin nime neile alles, sest kõik ülejäänud jäid tol hetkel alles, tegelikult lahkus kohe pärast mind ka pulk. Peaaegu kohe pärast seda ka trummar Sommer, et noh, te iseenesest täiesti. Ma ei ole kohtumõistja praeguse bändi muusikaliste valikute osas, aga see ei ole nüüd see bänd, millele mina nime panin. Kahtlemata mitte. Seda me võisime ka saate alguses kuulda, et see oli hoopis teine bänd, aga sul endal veidi ka neid uus bänd olema. Nüüd siis eks ole, tulime kokku vanade segada ja vuntsidega selleks juubeli laiviks. Et korra astub, kas siis vana koosseis peale Viljandi kontserdil. Ja siis me tegime proovi Tallinnas ja saime sihukese väikse särtsu kätte jälle, et mõtlesime, et teeme bändi mingil määral edasi, et vähemalt neid samu algul tuletame need vanad lood meelde, seegi on juba raske. Kas me kunagi uusika teeme, ei tea. Aga noh, kuna kunagist head sõpra Kalev pulkama polnud näinud 20 aastat täpselt, tundub imelik, aga nii see on. Ja praegu tundus, nagu oleks 20 aastat täiesti vahelt ära lõigatud. Nii et osalt vana koosseisuga samas uue trummariga ja uue passi mehega mõtlesime. Võtame mõnikord jälle mõlad kätte ja liigutame siis vaikselt ja mõtlesin ka nime. Rumba Angelma. Vist jääb aga nüüd, 15. novembril Viljandis klubis alibi pööroy klantsi juubelikontserdil, kas seal astute üles veel siis nii-öelda vana bioloiglansina? Jah, ikkagi kuule, Klandsina, kes me omal ajal olime nii-öelda vana koosseis ja kas seal esineb ka uus koosseis sellel samal üritusel olete mõlemad? Jaa, jaa. Aga kuulame siia siis veel ühe pala, teie. Seda pöörlev Klansi nimelise bändi varasest perioodist koos I love you. Ja niimoodi külas siis Ramoones aastal 89 mängituna Viljandis Belle miljona bändi esituses. Siis aitäh. Aga mainime ära, siis muud lähema kahe nädala jooksul toimuvad punküritused ja muud üritused. Punk anud plaact. Kohas nimega kapsad Koidu tänav 84 Tallinnas üles astuvat sanssidesberg, psühhoterror mõlemad Ampla versioonis ja mõned üllatusesinejad. Samal õhtul seitsmendal novembril, reedel klubis rock n roll Tartus. 25 aastat JMKE albumist külmale maale. Samal õhtul Tallinnas rock Cafes kosmikud 15. Laupäeval, kaheksandal novembril, Tallinnal arhistlik raamatulaat Telliskivi loomelinnakus kella 10-st viieni. Ja laupäeval, kaheksandal novembril. Samuti Tallinnas toimub üritus rock n Roll nait. Klubis rock stars astuvad üles saate alguse poole kõlanud Soome ansambel tohtri Koira ja teinegi Soome tanud IMF-i ja Eesti ansamblid tautoliiagnaccias faktor ja adu sitapea, viies kolonn. Ja samal õhtul laupäeval, kaheksandal novembril on kosmikud oma 15. sünnipäeva tähistamisega jõudnud Tartusse ja Genklubisse. Ja siis juba nädal hiljem juba mainitud pöörloy klantsi. Kontsert Viljandis klubis alibi Koidu tänaval. Täpne aadress praegu, numbreid jään praegu võlgu, kahjuks külalisel meenunud. Ja samal õhtul 11. novembril, laupäeval Kilingi-Nõmmel. Klubis astuvad üles. Neil juudi total Jagnoksius Seewald, sült, ainus seadus ja teised aga, ja kapeurovi klants on mul siin märgitud. Huvitav. Mis siis on juba jah, meie pööraliga Lääntsi Glendasimised Klansitud, et siis on ju ikkagi see uus, praegune? Ahah, ahah jaa, uudised on selleks korraks läbi tagasi elu juurde, Valner, seal oli veel üks lahe lugu valitud saablantuur moa ja vilkarreteeaa versioonis. No kas lobiseme natuke veel? Muidugi, mis sa arvad, aega on alati poliitilisest olukorrast. Nõme. Kes võidab tänavuse Eurovisiooni? Eesti. Selge, kuulame muusikat, parame, kes võidab nobelistid. Nobeli, Poola, Poola, aga millal Eesti võidab Nobeli? 2034 teleleedukaid, et oleks ikka kompleksi ka meil? Jah, just saates oli külas Valner Valme. Valme aitäh ütlemast kultuurile. Ajakirjanik ja ansambli pööraiglans esimene laulja on sama autor, nime autor. Ja vanast klaasist sai siis uus ansambel millega varsti näeme sind ka laval. Loodetavasti jah, jätke igaks juhuks nimi rumba õngelma meelde.