Jätkame rännakut läbi muusikaajaloo. Tänases saates tuleb juttu varakristliku kultuuri varaseimast kulminatsioonis, mis kujunes Bütsantsi impeeriumis. Kõne alla tuleb muu hulgas bütsantsi, kunst, muusika, religioosse konteksti tähtsus ja igapäevaelu. Oma riiki Kurlased veel laastavad sõjad ja sisetülid oli Ida-Rooma riigis kujunenud kõik alused kultuuriliseks haripunktiks. Bütsantsi riik tekkis neljandal sajandil, kui Rooma keiser konstant tiinus suur oma residentsi Konstantinoopolisse üle viis. Ida-Rooma riigi ajalugu lõpeb alles 15. sajandil. Türklaste vallutusega. Bütsantsi riigi kuldseks ajastuks jäi 600 veerand miljoni ühiskondliku korraldus, kui kunstid saavutasid ainulaadse sünteesi kreeka-rooma ja idaelementidest. Bütsantsi kõrgaeg on seotud keiser just Jaanus suure nimega. Just tema valitsuse ajal kinnistus Bütsantsi riigi ühiskondlik struktuur ja kunstide roll selles. Ka muusika võttis siis suurtes joontes vormi, mis on säilinud kreekakatoliku kirikus liturgias osaliselt tänapäevani. Bütsantsi riigi üheks oluliseks omapäraks oli tugev tsentraliseeritud keisrivaim mida kindlustas veel teadmine, et Bütsantsi riik oli roomav riigi viimane kants. Bütsantsi keisrivõimu vägevust tulenes osaliselt ka lähisid arusaamast kuninga jumalikkusest. Bütsantsi kultuur rajanes oluliselt tikultuurile kreeka ja ladinakeeled filosoofia, õigusteadus. Klassikaline kirjandus olid Konstantinoopoli ülikooli olulisemad ained. Vaatamata asjaolule, et Justin Jaanus sulges Ateena koolid mis olid säilinud klassikalise õpetuse viimaste tugipunktidena. Justin Jaanus ise tundis suurepäraselt ka Rooma õigusteaduse peenemaid nüansse. Constantinus Suure poolt jumala valvatud linnaks nimetatud Konstantinoopol lit ilmestas suur kultuuriline kirevus. Selles kosmopoliitse õhkkonnaga linnas elas üle poole miljoni inimese. Kodanikuks saamise ainukesed tingimused olid kreeka keeleoskus ja kuulumine ortodoksi kirikusse. Tolleaegsele elule andis tooni äärmine tseremoniaalses. Igas väiksemaski uhkeldavast detailis leidis kajastust impeeriumi vägevus. Ka mitmesugused kulukad kunstid lähtusid sellest üldisest põhimõttest. Keisrikultus oli üks olulisemaid kunsti temaatikaid. Jumala poolt valitud valitseja ülistamiseks kujunesid nii kindrali ikonograafia kui muusikaline repertuaar. Kui jumal oli ülim taevas, siis keiser oli ülim maa peal. Religioon läbis samuti mitmeid olulisi igapäevaelu aspekte. Sealjuures ei avaldanud mitte sunduslikud autismi kujul, vaid kosmopoliit selle linnale omase religioossete vaatekohtade rohkuses. Üks justin Jaanuse-aegne kirikuametnik kurtis, et on võimatu osta isegi leivatüki ilmad, poepidaja küsitaksin põhjalikult mõne dialoogilise nüansi asjus. Tavaelu ja religiooni tiheda seose tulemusena oli üsna loomulik, et Bütsantsi impeeriumis peakirik pidi tulema maailma vägevamaid. 537. aastal valminud Püha Sophia kirik sümboliseeris kiriku ja riigi taeva ja maa ühtsust. Ehitustehnika ja matemaatiline keerukus võtsid kokku Antiik-Rooma arhitektuurikogemused. Kiriku eksterjööri ilmestasid geomeetriline selgus ja lihtsus. Sisemuses rõõmustas meelise vastu suurejoonelisus ja värviküllus. Värvilised kivid toodi Püha Sophia kirikusse impeeriumi kaugematest paikadest. Kuplid särasid kullatud osa higist. Altar ja pühad nõud olid tehtud puhtast kullast. Öösel valgustasid kirikut tuhanded õlilambid. Legendi järgi oli Justin Jaanus pärast kirik kui sissepühitsemist hüüdnud Saalomon. Olen sind ületanud. Loomulikult mõjutas selline hiilgus kunstide arengut. Muusika muutus Bütsantsi impeeriumi hiilgeajast peale palju kaunistatumaks erinevates oluliselt algsest silbilisest ja lihtsast laulmisest. Püha Sophia kirikus peetav liturgia ning selle iseärasused kujunesid keskseks kogupizzansi muusika jaoks. See jumalik teenistus kujunes väga pikaks, sisaldades paljusõnalist ja muusikalist materjali. Äärmiselt oluline roll oli juutidelt üle võetud koguduse vastamise ideel. Tulemusena kujunes omalaadne dialoog preestri ja inimeste vahel. Bütsantsi liturgia oli oma ülesehituselt üsna dramaatiline. Seetõttu kujunes teenistuse oluliseks ja lahutamatuks osaks hümni repertuaar, mida Lääne-Rooma kirik pidas alguses liturgia väliseks. Bütsantsi kiriku hümnid mõjutasid oluliselt hilisemat ida ja Lääne kirikute muusikalist praktikat. Need olid ülimalt dramaatilised jäeks staatilised poeetiliselt väljendused. Vastavuses idakiriku müstilisele jumala käsitlusele mis ülistas lihaks saanud jumalat, kelle jõudoni Johannes Chrysostoomuse järgi tajumatu au haaramatu arm mõõtmatu, lahkus inimeste vastu väljendamatu. Ka Justin Jaanus Suur ise kirjutas ilmselt hümne. Tantsi traditsioonis on poeet ja helilooja ühes isikus. Selle ühenduse üheks olulisemaks kandjaks oli romaanlas, keda kreekakatoliku kirik austab hüpnograafia isana. Tema mälestuspäeva peetakse esimesel oktoobril. Jaanus tõi juudi mõjutustel ka Bütsantsi hümni. Riimi. Romaanusele iseloomulik müstiline poeesia on idakiriku liturgia. Üks suurejoonelisemat kunstilisi saavutusi. Lisaks liturkilisele muusikale saatis muusika ka mitmeid ilmalikke sündmusi. Kirikumuusikaga üsna sarnast ilmalikku muusikat esitasid muuhulgas juhtivad kirikukoorid instrumentide saatel. Loomulikult olid tähtsaimad sündmused, kus muusika kõlas seotud keisriga. Just justin, Jaanuse ajal kujunes välja ülistuslaulu traditsioon. Justin Jaanusel oli kaks koori, kes vaimulikel tseremooniatel talle ülistuslaule laulsid ning sellele lisaks ka keiserlik ansambel, mille koosseisu kuulusid muu hulgas trompetit, vilepillid ja taldrikud. Justin Jaanus aegne kultuuriline õitseng pärast justin Jaanust enam aga ei kordunud. Bütsantsi kultuuri kõrgajale järgnenud ajastut ilmestasid dialoogilise tülid, vaimulikke ja keisrivaheline rivaalitsemine ja kurnavat sõjad. Bütsantsi riik hävis lõplikult pärast Konstantinoopoli langemist türklaste kätte. Kaebelaul Konstantinoopoli langemise puhul. Järgmises saates jätkame veel varakristliku muusika käsitlemist ent läheme otsese mate lääne muusikatraditsiooni. Eelkäijate juurde. Kohtumiseni kahe nädala pärast.