Sul on selline tore nimi. Ülev aaloe, kas sa tead ka, kust selline perekonnanimi on tulnud? No see olnud eestindatud nimi sellepärast et kunagi ta oli Loe ja noh, täpselt see kaktus. Ja nii palju, kui mina oma esivanematest tean, siis tähendab mõisnik vahetas minu esivanema koera vastu. Hea tõukoeral ja ja et panna mingit nime talle, siis vaatas oma potilillest esimesed. Et sind Kirjanike liitu vastu võeti, on sinu jaoks mingi tähtsus. Nagu mind vastu võeti, siis mulle meeldis suruda kätt Mulle väga paljude sümpaatset inimestega alates Hando Runnel eest ja lõpetades Vladimir Beekmanni või vastupidi. Aga mulle kõige rohkem Meelde jäi endale Malleseni soe käepigistus. Tere tulemast meie halli organisatsiooni. Ma olen ajakirjanikke leiduma, lähen teatriliidu liige. Siis ma ei tea, mis asjad olid, võiks veel olla, aga aga see, et nad mind siis Kirjanike Liitu ikkagi vastu võtsite, mingi tsunfti tunne tekib ja ma ei saa öelda, et ma saan sellele vilistada. Ei minu jaoks tähtis akt. Kui sa oleksid kirjanik veel lihtsam, kui sa oleksid vabakutseline kirjanik siis oleks kergem esitada küsimusi sulle kui uuele kirjanike liidu liikmele. Aga sa oled nii mitmekülgne. Milline on kõige olulisem tegevus? Seda on väga raske niimoodi vastata. Kõige tähtsam vist on olla Vabakutseline, olla inimene, aga kui nüüd hakkab mingite füüsiliste tundide pealt asju võtma, siis ma arvan, et noh, et mina olen kõige rohkem tõlkija. Ja kui seda tööd ei oleks olnud, ma ei tea, mis ma oleksin vaba ajaga peale hakanud. Minu ametikohad on nii või teisiti seotud tõlkimisega. Praktiliselt kaks ametikohta olnud, üks on Eesti Raadio ja teine on olnud teater. Kui ma lõpetasin, oli, siis ma tulin raadiosse tööle, töötasin seal 12 aastat. Raadiost ära läksin, siis läksin koleda nimetusega asutusse nagu kultuuriministeerium teatrite valitsusse ja sealt edasi ühe konkreetsema töö peale, nagu Pärnu teatri kirjandusala juhatajaks. Kultuuriministeeriumis tegelesin kõikide teiste teatritega, siis Pärnu teatris ainult Pärnu teatri endaga. Praegu olen ka Kirjanike Liidu. Endise kirjanduse propagandabüroos, oo direktor, mida me nüüd muutsime ühiselt kirjandust, Brooks siis ma isegi Kirjanike liitu minu jaoks, kas teater, nii et kui ma vastasin sulle n, et mul on kaks töökohta olnud Eesti Raadio ja teater, siis kirjanik oli, käib sinnasamasse all. Miks sa läksid Pärnu teatrisse, kas see oli sellel ajal ainus võimalus või tahtsidki sa niimodi? Ja ma oleksin võinud minna nii ühte kui teise teatrisse. Aga nemad mind tahtsid. Ja ma olen mere ääres sündinud Tallinnas. Minu jaoks ei ole mereta linn, linn, ma ei saa minna Rakveresse kirjandusele, ajad. Sa oled seal 82.-st aastast, siis kui sa läksid, oli ilmselt repertuaari valik keerulisem kui praegu. Ma ei läinud sinna repertuaari kvaliteete tõstma, sest kui ma 77.-st aastast läksin teatrite valitsusse tööle, siis ma jälgisin. Pärnu oskas oma report tsaari kujundada juba siis väga hästi. Seal töötasid Vello Rummo, Ingo Normet ja see tandem kannab edasi. Aga kui suur on praegu sinu osa seal teatris repertuaarivaliku juures? Kui nüüd võtta teatrafiši? Siis seal on päris mitme. Teose juures all niisugune märge, et tõlkinud ülekaalu ja Oma nimega mitte liiale minna, siis näiteks kui meil tõlkisime Anu Lambiga kahasse ühe ühe tüki. Liblikad on vabad. Seisma olen palunud, et seal oleks ainult Anu lambi nimi. Oma suurepärasele tagasihoidlikkusele vaatamata ma pean ütlema, et minu osa Pärnu teatri repertuaaris on sel hetkel ikkagi veel päris suur. Kas sul on ülevaade nende tükkide lavastamise käigust, mis sa oled nüüd ise valinud ja ise tõlkinud. Kas sa jälgid, kuidas see tükk saab lavaküpseks? Kui ma teatrisse tööle läksin, siis ma püüdsin olla nii palju juures kui võimalik. Ja arvasin ise, et noh, et, et minu osa on ikka väga suur, et kumu pärast iga proovi räägin režissööriga, arutame midagi mida rohkem on aeg edasi läinud, seda vähem. Vaatan või noh, seda vähem, ma saan aru, et noh, et minu soovitused midagi maksavad. Sul endal ei ole olnud sellist soovi, et võiks mõne tüki ise lavastada. Teatris töötades ei saa sellest küsimusest mööda minna, aga. Aga ma olen seda küsinud iseenda käest ja olen leidnud, et ma piisavalt hull hakata lavastama. Selleks on vaja olla natuke hull. Ja ma olen teistmoodi hull. Sa oled kõige paremini kursis ilmselt Skandinaaviamaade kirjandusega. Aga teatri kirjandusala juhatajana peab ju silmas pidama kogu maailmas ilmuvat näitekirjandust. Kes sinu abilised on? Väga palju tõlkijaid ja tõlkijate tsunft on, mis on omaette. Kihvt kihvt maailm. Üks meeldib oma ilusa näolapi, teine oma piibu pärast, aga omaette suletud ring, aga me hoiame niivõrd ühte ja. Samas on väga-väga head informatsiooni. Kõikidelt oma kolleegidelt. Ja kuivõrd no sa ütlesid, et ma olen kõige rohkem kursis Skandinaaviaga, siis noh, jumal on. Aga. Skandinaavia ei ole mingi üksikpõhja mainega graafiline punkt, vaid näiteks. Stockholmi Kuninglik Draamateater annab iga aasta välja paljundatud materjalid. Kogu maailma teatripress on kirjutanud uutest näidenditest ja kui, kui sul on juba need ühikud olemas siis on sul praktiliselt kogu maailm käes. See, mis tehakse uut. Ja noh, see Skandinaavia aken on minu jaoks olnud kogu aeg väga tähtis, kallis sama kallis kui minu isa, räägitud anekdoot. Mõisa pärast seda, kui ta ei tohtinud enam vastutavatel ametitel poliitilistel põhjustel ütelda, siis töötas ekskursioonijuhina ja ta oli vist Tallinna paremaid. Rääkis mulle ühe loo sellest, et kuidas Vene turist küsib Peeter, esimene raius akna Euroopasse ja see olevat olnud Tallinnas, kas te oskate mulle seda akent näidata? Minu aken on see skandinaavia, aga ei olnud, noh, nagu ma sulle ütlesin, et et see, mida võib kirjasõnast lugeda, noh lõppkokkuvõttes seal on ju kõik kätte saada, mis kogu ilmas tehakse, aga kui on endal mingi praegu on mingi võimalus. Ma olin aastal 70, ma olin aasta aega Rootsis. Ja ma leidsin, et kõige parem võimalus üldse viia ennast kõige kiirem võimalus viia ennast mingisuguse kultuurikonteksti sisse. On vaadata kino, noh, tol aastal ma vaatasin Stockholmis üle 100 filmi. Eelmine aasta lugesin kokku, ma vaatasin 180 filmi. Kujuta ette näiteks kas või seesama raamatute kuhjasin kui hakata neid nüüd täna lugema. Sind toodi siia sisse, sa pead täna neid kõiki lugema hakkama, siis on absoluutselt võimatu. Aga selle, mis on, ütleme kümnendi jooksul toimunud kinokunstis, see on absoluutselt võimalik omandada ühe aastaga. Teine teine mure olnud praegune meie suurepärane Iseseisvumine Iseseisvus ka autoriõiguste agentuur. Ja sa iseseisvumine tähendab seda, et enam ei osteta üldse mitte midagi, keelatakse kõige tegemine. Nii et praktiliselt minu praegune lugemus, see, et ma tean, et aastal 1991 tuli selline suurepärane näidanud, väljas ei maksa mitte midagi. Maksab see, et ma tean, et aastal 1971 kirjutatud selline hea näitemäng. Ja et see ei käi Genfi konventsiooni alla ja seda saab veel praegu lavastada. Tähendab, noh, ma olen kukkunud ajas 20 aastat tagasi. On mingeid niisuguseid tagasilööke olnud ka, et sa oled hakanud midagi tõlkima ja siis oled olnud sunnitud selle pooleli jätma. Et nagunii ei saa seda siin Eestis lavastada. On tähendab, viimane kogemus oli Ugalaga. Kaarin Raid arvas, et ta hakkab lavastama Ingmar Bergmani sügissonaati. Ja tähendab Ugala poolset oli kõik korrektne ja ma ei saa, mida midagi ette heita. Ajasid oma asju just läbi Eesti autoriõiguste agentuuri kus meile kinnitati, et see Bergmanni teos on Nõukogude liidu poolt ära ostetud ja selle jaoks on kõik õigused. Soovituse peale sealne kirjandusala juhataja siiski helistas Moskvasse ja siis helistas mulle tagasi see ja teatas, et on selline stopp. Et Ingmar Bergman on keelanud igasuguse oma teoste lavastamise Nõukogude liidus. Kunagi juhtus selline skandaal Rakvere teatriga, kui noh, nägite iseenesest abielust, mille tõlkeõigus oli olemas. Aga no see tähendab seda, et mängimise õigust pandi kinni stseenid ühest abielu sellepärast et ei olnud seda, seda näit näitlemisõigust. Vahepeal lavastasid leedukad, kellel ei ole üldse vajab teine kultuur ja ei ole Pärnumaalt üldse midagi küsida, lavastasid tema maasikavälu sõprusteater Šiauliaist tuli näiteks Pärnusse mängima seda. Ja ma tegin siis demonstratsiooni tõlke. Ja selleks, et seda tõlget teha vene keeles oli küll maasikaga olemas, aga no ma ikkagi palusin, et ma saaksin, selleks on Rootsist kätte. Selle kättesaamine oli väga raske ja seal peal siis minule väga väärtuslik. Ingmar Bergmani pühendus, et seda teksti on võimalik kasutada ainult subtiitrite tõlkimiseks, mitte avaldamiseks, aga mitte mängimiseks. Ja ehk ei tea, et leedu teatavuste mängija Rääkisid, et Bergmann on sinu jaoks üks suuremaid aga strindberg, munad kahekesi. 88. aastal määrati sulle Strandbergi nimeline preemia tõlketegevuse eest. Tähendab, ma sain ühe kuu mugavad olemist strinbergi viimases elukohas kõrval Seninbergi muuseum ja seal seismas Steinbergi uurijate korter. Ja kui sul on noh, kõik need teosed seinal seal lihtsalt antakse kuu siis sa võtad, võtad ja sealt ei ole mitte mingeid kohustusi, ega ma rääkisin praegu noh, need selle ütleme ütleme eesti tere õiguste agentuur ja muid muresid, aga siis on õnneks alati olemas Trinberg, kui ma leian, et ei ole mitte midagi teha. Mul on täpselt järjekorras, mis järjekorras tõlgendama järgmised näidendid. Ja mida ma tõlgin. Nii et kui mul midagi teha ei ole, siis ma kohe hakanud Alustasime oma vestlust sellega, et sa ei ole kirjanik. Aga kas sa ise kirjutada tahaksid midagi? Ei tahaks noh, kõik on nagu ära öeldud. Ja Ma vaatan, et mu elu on läinud küllaltki seda rada pidi, mida ma olen tõlkinud. Nii et sisuliselt iga minu tõlge on minu jaoks selle selle võrra tähtis, oleks see nagu noh, ma oleksin ise kirjutanud. No on olemas niisugune noh, väga hea vene tõlkekogemus, see on see, kui inimene loeb raamatut läbi, kes jutustab ümber. Ja siis nagu teostab iseennast oma kõik tema kirjanduslikud ambitsioonid siis vallanduvad tõlkides. Mina tunnen, et ma saavutan sama kaifi, kui ma otsin võimalikult vaatset ja täpset väljendust. Ja niisugust asja, mis mind ei huvita, ma ei hakkagi tõlkima. Oskad sa nimetada mõned endale kõige armsamad raamatut, mis tõlkinud? Ma olen juba varsti aastane inimene ja see raamat, mille ma tõlkisin 20 aastat tagasi, ei saa mulle noh, tänasel hetkel olla aktuaalne ja armas. Aga mai loobudest iial, ta seisab seal kapi taga. Kaks, kes jäävad, minu jaoks on Steinberg, Bergmann. Sa keerled oma jutus kogu aeg Bergmanni strindbergi ümber, aga oled ju ka muud tõlkinud. Söötma keelan Bergmani Steinbergi ümber, seal on rohkem ikkagi sellepärast, et noh, et see on nüüd minu valdkond. Ja ma noh, üsna üsna kiivalt sinna inimesi ligi ei lase. Absoluutselt aru sellest, et nad ei ole üldse mingit tipud, kui ma leian noh, mingi niisugune raamat nagu Robertson Devici viies osaline või falsi leitnandi tüdruk tähendab vaimustun nendest niivõrd siiralt et see on võrreldav minu tõlkimise rõõmuga. Ja teine ametikoht, kus sa töötad, see kirjandusbüroo, mis see endast üldse kujutab? See on minu jaoks lapsepõlve mälestustega seotud asi, see Kirjanike Liidu musta laega saal. Seal toimuvad luuleõhtud, seal toimuvad mitmesugused muudki õhtut. See oleks kesklinnas koht kuhu inimene, kes kirjandusest lugu peab, võib sisse astuda. Ja järjepidevus on minu jaoks väga tähtis. Kunagi ma kasutasin oma isa tutvusi, et vaata siin nendele õhtutele näha Gustav Suitsu avanoorte vihaste meeste ettekandes näha Panso pingviinide elu. Praegu hõljub selle Kirjanike Maja musta rajal Juhan Saarehing, kes ise on küll otsustanud pensionile minna, aga noh sisuliselt on seal kogu aeg edasi ja ja need tema pandud piirjooned Ei ole minu paari aasta jooksul avardunud. Nüüd on mul noor kolleeg Talva Bobot. Ja tulla tagasi selle juurde, et noh, et et kirjanik peab ka teater olema, siis läbi tema teatrikoolidiplomi tekib mul tunne, et me hakkame seal ka teatrit tegema. Uuesti. Just niisugust teatrit, kus mitte keegi rikkaks ei saa. Sa ütlesid, et seoses Eesti iseseisvumisega on tõlkijal läinud raskemaks. Aga mis siis nüüd edasi saab, ega see rikkus ei tule ju nii kiiresti. Seoses Eesti iseseisvumisega mitte ainult tõlkijal raskemaks läinud. Ma olen siiski selle õnneliku keeleala peal. Kuigi ma olen tõlkinud ka soome ja inglise ja. Vene ja eesti keelest. Aga aga see Araabia on kuidagi niisugusena ärganud südametunnistusega maa nendega me saame isegi ilma selle Eesti vabariigi autoriõiguste organisatsioonita hakkama. Ma vist ütlen seda lauset juba teist korda ja ma ei taha solvata need EVO väljad kolleege. Aga Me oleme kerjuse situatsioonis ja me näiteks inglastel-ameeriklastel lihtsalt kui veidigi tunneme, siis me palume, et olge head inimesed. Nüüd mängime näidendit, võime, tõlgime raamatu ja me maksame dile veneraas. Rootsi on eraldanud praegu Nad on seda kogu aeg teinud, aga varem käis ainult Lääne-Euroopa ja suurte keelte kohta. Praegu nad on eraldanud niimoodi teatud summad, et Eestis kolm, neli uut Rootsi romaani või raamatut saab ilmuda. Mul on käes järjekordne Bergmanni raamat, pildid, mis on jätk tema laterna maagikale. Siis ma võin südamerahuga alustada selle tõlkimist, teades, et Rootsi riik maksab Bergmanile. Minu tõlge võib ilmumata ja sellepärast ma ei tea, paberit kunagi tuleb. Teiste raamatus seisab nii mõnigi asi praegu ja lepinguid veel puruks rebida, aga nii mitugi tõlget on üle andnud. Kas Eesti algupärane näitekirjandus on sinu arvates väärt lavastamist Pärnu teatris? Möödunud aastal on kirjutatud ainult üks eesti näidend. Teater ei ole absoluutselt mõeldav ilma algupärandit. Ta võib olla nii kui tahes, aga me peame teda tegema. Ja kui näiteks praegu pakuti Pärnu teatrile ühte näidend, mis ei ole kõigega, katsed on näidanud tekkima solvanautorit, Jaan Kruusvalli, aga on, ta on näidanud. Ja noh, minu jaoks ei teki absoluutselt küsimust, et kas seda peab tegema või mitte, tähendab, peab tegema. Ja õnneks ei ole ka päris nii, et Need on, teid üldse ei kirjutata, on olemas müstilisi inimesi, on olemas keegi Madis Kõiv, kelle näidendit hakkavad nüüd tulema niimoodi järjest küll Draamateatris, küll Vanemuises ja Ülo Voog nõnda aega Pärnusse. See asi on olemas, tähendab, me ei ole mingis nullis. Rääkides Madis Kõivuust ei saa unustada sellist kirjanikku. Mati Unt, sest kui ma vaatan ja tunnen rõõmu tema Tammsaare lavastuse üle, siis sõltun kirjanik hunt nii kõvasti üle käinud, et noh, see on ikkagi hundidramaturgia hunditeater. Samon, Marioni ja Feliks, ega see on hundidramaturgia hunditeater, see ei ole Tuglas enam. Samoli vedela vorstiga, nii et läbi läbi kolme, nelja inimese, eesti dramaturgia label. Teatritega käinud ka palju välismaal kaasas. Kas sa päris välismaale ise elama ja töötama ei tahaks minna mõneks ajaks? Mõneks ajaks võib-olla küll. Aga noh, mis on mõni aeg, mõni aeg on kaks aastat või kuu? Kaks aastat, ma ei peaks vastu see veri, mis on veest paksem, see on nii paks. See oma elustiil ja omad, kallid sõbrad, nii armsad, et noh, ma ei saa neid iialgi vahetada, kuigi mul on seal hunnik hunnik sõpru. Skandinaavias ma ei usu, et ma suudaksin äratlasel parastada. Aga kui sa oled meeriaatritega kaasas käinud, kas nende tööstiil välismaal erinev? Ta erineb ainult täpsuse poolest rääkimata tehnilistest võimalustest. Ja ta erineb intensiivsuse poolest, tähendab võib-olla on, ma ei ole õige inimene otsustama sellest, ma ei ole näinud ju kõik Eesti teatritöös, aga vahetevahel kas või koduteatriproove vaadates, noh, ma leian, et issand jumal mida nad teevad, mida nad uimerdavat läänes on teised hädad, nagu ütleb Eri Klas, eks ole. Kell 12 algab orkestrile kohvivaheaeg 12 15 algab kohvivaheaeg. Järgmisele seltskonnale 12 30 balletitrupile ja ja nii edasi ja ametiühingud võitlevad nende õiguste eest, noh, nii võimsalt, et ei olegi võimalik kokku saada inimesi. Sest Eesti teatris on see ikkagi nii, et see ei ole ainult seal mingi režissööri diktatuur vaid kui on vaja, nagu me oleme vist kõik, umbes sellised inimesed, vajame töötanud 12 tundi, järjestame ametiühingult, enam ei looda ise, kes ta külmutuskappi Sa ei ole lugenud, palun, teatrowošüüri, mis äsja ilmus, mille ma koostasin ja noh, seal pidin ka iseenda kohta kirjutama. Ja seal ma kirjutasin täpselt selles lause. Olemas. Kuid nagu ma ei oleks