Siin vikerraadiosaatega Lastetuba jätkab Reet Made. Täna on meie laste ta saatesse kutsutud see inimene, kes on öelnud, et ma tahan oma ajastut jäädvustada. Ta on öelnud ka Kas seda, et mind on mitu ja elu tuleb elada tagant ettepoole tema kohta on ka öeldud, et ta lahkab eelkõige väga isiklikult läbielatud teemasid ja Rooskab nähtusi, mis on küllap talle isiklikult tuttavad ja läbi põetud. Ta uurib, kuidas säilitada eneseväärikust, väärikust, mis koosneb kõigest ja mitte millestki. Mihkel Mutt on tänajutustamas oma lapsepõlvelugu. Ja mina tahaksin kohe kõigepealt küsida, et kuidasmoodi see tagant ettepoole elamine käib. Eks see ole niisugune kirjanduslik kujund või paradokslemine tagantpoolt ettepoole, seal ma mõtlesin konkreetselt, mida eakam vaks inimene saab, seda parem, ta peab välja nägema seda paremas vaimses ja füüsilises vormis. Ta peab olema. See on kõige kõige lihtsam, teistpidi see tagantpoolt ettepoole ei ole võimalik. Kui te nüüd praegu katsuksite meelde tuletada, võib-olla te olete seda ka meenutanud ja oskate kohe päris nii pauguga täpselt öelda. Aga millal võis olla esimene kirjatükk, ma mõtlen niisugune, mis ei olnud töötaja poolt antud mingi klassikirjand või kodukirjand aga mis oli kuidagi sisemisest sundusest tekkinud ja ja kirjuta ise tundis, et see on minu lugu. Ma arvan, et see oli kusagil üheksas 10. klass, aga minu puhul maal oli nii, nagu ilmselt paljude kirjutajate puhul. Kõigepealt tekkis tahtmine, pean midagi kirjutama, aga see, milles kirjutada see aine ise, mis peaks nagu esile purskama või tulema, seda ei, seda ei olnudki. Vorm oli enne, kui sisu sisu hakkas tekkima alles võib-olla kusagil ja 22 kolme nelja vastased siis kui minust sai inimene ise. Piinlik öelda tagantjärele, aga suur osa ka arvustusi, jutukesi kõik, mis ma tookord kirjutasin, olid eeskujude rajal tehtud täidetud mingisuguse üldise materjaliga. Endaks ma sain üsna üsna hiljaaegu, nii et mina ei ole kunagi olnud mingisugune varaküps. Imelaps nagu vahel keegi on minu kohta tahtnud öelda. Jah, kirjutasin muidugi kirjandeid, mil, noh, mis seal salata, ma ei auahne seda kindlasti see oli perekonda sisse programmeeritud. Räägi mingil alal peab midagi korda saatma, läbi lööma. Isegi minu kadunud isa, kes ei olnud eriti spordist vaimustuses noomite eriti ta ikka ütles niimoodi, et inimesel peavad olema head ajud, mitte mitte suured musklid. Ja kui ma poisina kuskil 13 14 seal võitsin mingisuguse diplomi mingitel tennise või kergejõustiku võistlustel lõikasele väiksed kirjutised ajalehest välja ja tõmbas punase pliiatsiga alla selle, kus minu nimi oli, et see auahnus oli, oli suur ja siis ju siis ma arvasin, et mispärast ma seda kirjutamist niimoodi pidasin silmas. Kuigi mu vanemad olid mõlemad filoloogid, aga ma ei saa öelda, et nad oleks olnud mingisugused suured kirjanduse hullud. Isa oli väga kunstilembene ja muusikalembene inimene. Eriti kunst ise lapsena oli joonistanud ja teinud nisukesi söövitusi, eskiisi ja noh, Sikerdas vahel ka niimoodi, kui tal aega lihtsalt vaatasin midagi, panin paberile niimoodi portreesid ja, aga kirjandus seda seda küll mitte, sest ma mäletan väga, kuidas ta noh, ta oli Jaan Krossiga ühes klassis. Ja Ta kunagi võttis kõhe Jaan Krossi raamatu, ma ei mäleta, mis romaalse oli, aga see episood on hästi meeles, võttis selle kätte ja luges seal. 10 lauset ütles, et jumal küll, kuidas need kirjanikud ikka saavad, nemad lisaks küll niimoodi mitte millestki kirjutada või mingisugust romaani kirjutada, seda ma küll ei saa, mingi artikkel ja see on selge, seal on konkreetne aine ja siis mõte libiseb seda ainet mööda ja siis koostab oma kavu ja vastandab midagi ja see loogiline lihtsalt midagi välja mõelda, seda tema ütles, et seda tema isa küll. No vaata ka, see on nüüd see, millega mina suuresti olen oma elu täitnud. Nii et see väljamõtlemine, see tundus olevat lihtne või see tundus olevat meeldiv. Mina ei osanud ka välja mõelda mitte midagi, see kõik tekkis kusagil 22 23 aastased pärast ülikooli kama oma esimesed jutukesed kirjutasin ja hoobilt nii-öelda sain tuntuks, eks. Enne seda ma kirjutasin ka neid koolikirjandeid ja, aga ma ei kirjutanud hästi, kirjutasin neetud halvasti, seda võivad minu klassikaaslased tunnistada selle praegu mingi eputamine. Enda meelest ma sain, noh, võib-olla ma sain mõne viie veel keskkooli jooksul õppisin veriklassis Kirjanduse ja üldse humanitaareriklassis Tartus ja ma sain kindlasti kaks viitma. Sain. Sain lõpukirjandi sain viie ja ülikooli, sisseastumisel sain viie ja mul on kuri kahtlus, et võib olla samas hea õpetaja natukene aitas seal kaasa, et ma need viiet saaksin seda väga tähtis on ülikooli pääseksin. Väga vaeses kindel, mul pole mingeid andmeid, mis seda kinnitaksid, aga randid olid, ma loen neid. Püüan neid lugedes mad alles, ma kogun igasugust vana rämpsu, Nofonov, lennukipileteid ja ma olen seda tüüpi, kirjutan peale, kus ma olin sisse. Need kirjandeid ja ma püüan sealt avastada kõige parema tahtmise korral, kas on seal näha, et sellest inimesest saab midagi, mis puudutab kirjutamist, mingigi väikeande välgatus ja pean ütlema ei. Kui see inimene tuleks minu juurde kuhugi toimetusse ja tooks need ja ütleb, et vaat, ma tahan, et kas te näete, et lugege palun härra Äramoit, et kas mul on mingisugust lootust saada maadelt. Võtke mingi teine elukutse. Kusagilt ma olen lugenud mingist artiklist, et te olete öelnud, et 16 aastaselt oli mul selge, et minust saab kirjanik. See oli mõte, see oli kõigepealt siis mul tekkis esimene niisugune astet mul teadvus üldse natukene avardus, ennem olin täiesti niisugune kõige kõige halvas mõttes läbilõike inimene, tegin sporti ja ega ma sportnike halba ei ole, aga siis ma ei osanud üldse mõelda. Aga siis mul tekkis see omadus, et ma, ma sain aru inimeste motiividest. Ma äkki hakkasin taipama, et ma näen inimesi läbi. Ma näen, mis nende peas toimub. Ja ma näen seda siiamaani, ma näen ka, mis teie ja stuudios toimub minu peas näiteks. Praegu ta ei usu, et nad oleks hea saada seda niikuinii, sest inimesed ei ole lõppeks nii erinevad. Aga lapsena ma hakkasin aru saama ja ma mõtlesin, et mida võiks sellega ette võtta selle omadusega ja mul ei tulnud pähe ühtegi elukutset, mille puhul sellest mingit kasu oleks. Ja ma olin natukene õnnetu, sest ma ei osanud, ei, ei joonistada seda annet ei olnud mulle kummaltki vanemalt edasi kandunud, ma ei osanud hästi laulda, ta midagi ei osanud, ainult see. Ja ma ei teadnud tükk aega ja alles kunagi tükk tükk aega hiljem. Ma sain aru, et see ongi see, sest Tahtmine kirjutada ja oli läbinägemise oskus inimestest, aga ma ei saanud aru, et need kaks asja tuleb kokku viia ja ka oma kirjatükkides arvustustes ma tegin ka mingitel teate, kirjandivõistlustel sai ka mingisugused auhinnad ja need kõik on tehtud mingite üldiste eeskujude järgi. Ma mõtlesin, et noh, nii kirjutatakse lõbustust, aga see ei olnud mina, kes niimoodi arvas. See oli mingil väga hästi järel tehtud mingisugune järel tegemine lihtsalt kunagist 20, jah, ma ütlesin, kas need kolm, neli siis ma sain järsku aru, et see ongi see ja siis toimus mingisugune järel ärkamine hirmus hilja muidugi, hirmus hilja. Aia Tiljagi. Kui väike te kolite, kui mingisugune sündmus või olukord oli sedavõrd tähtis, et te võite öelda, et ma mäletan Ja mäletan hästi, see oli see, kui ma arvan, oli kuskil kaks pool, kui ma läksin lõkkest midagi meie maja ehitati seal ja siis tuli lõke põles ja ma läksin sealt traati välja tirima. No kus ma teadsin, traat tuline on siis. Lähed seoti kinni, see meeles, siis ma olin mõnda aega pikali mingisuguses kastis, noh, ilmselt seal voodikast oli hälli aseaine. Aga see oli minu voodi ja, ja see asi ma mäletan ja siis ma olin, vaatasin taevaste käed olid kinni seotud. See, ma arvan, kaks ja pool ja aga edasi tulid Ma mäletan, hirmus palju. Kooliealisest ajast mäletan ma seoses loomadega, minu lapsepõlves olid loomad hirmus tähtsad, sest ma elasin kuigi linnas, aga see oli tollel ajal linnast väljas natukene linna piir läks 100 meetrit teisele poole. Raske uskuda praegu, kes Tartus on, see oli võru ja maardla nurga peal, aardla võrunurka, praegu hirmusegune tööstussõlm, seal on kole bensiiniving kogu aeg suur aed oli. Aed oli nii suur, et külgede peale nägime naabreid, aga pikkupidi oli teine samasugune, tohutu suur aed vastas, nii et ma võin öelda, et ma olen peaaegu nagu ma olen pooleldi maal kasvanud, sest ma kõiki, mis, mis puudutab Neid aiakultuure ja visa Emorit, mõlemad niuksed, suured aiandusfanaatikud, nemad olid õnnelikud, kui käsi mullas on isa ja isa isa oli ka aeg, mis kõiki asju ta sinna külvas, isegi rukist vist tahtis külvateks kord kartuleid ja kõik need aiakultuuride loomulik täiesti. Ja ma arvan, et eks muidugi aeg oli kitsas ja õpetajate palgad tollel ajal olid väga väikesed, ma mäletan väga hästi, kui emapalk oli vist vist 600 ja ei saa, palk oli 700 rubla ülikoolis ja see pidi olema siis veel enne rahareformi oli enne ära ja väga vilets elu oli. Noh, eks see oli muidugi vaja ka, aga ma tean, et see nauding, mis oli isal ja emal, selle selle seal tuhnimises, nende peenarde tegemises ja lilled, sest rääkimata ja see oli väga suurt, isegi maisi olevat kasvatanud, maisime, kasvatasime pidevalt, see, sest mujalt on saada ajal, ei olnud veel neid, nagu praegu on, praegu tuuakse kõik igalt poolt sisse, igasuguseid asju nimegi pole kuulnud, maitsnud siis veel see risk oli üleskutse, ei Erušovi maisi saanud inimene süüa, see ei olnud inimese mais loomasöödamaja, see oli sea selleks tehtud ja kuigi sellel ajal tulid müügile mingisugused konservid Ukrainast, kus oli see nagu praegugi need maisikonservid, et teatud aeg oli neid müüa ja vaata, kuidas ema mul alati enne kooliminekut seda tegi, soojakse ais mulle meeldib siiamaani hirmsasti, aga see, et jah, et miks ta kasvatas, mina tean. Ameerikas tulid need seemned toodud ja paar tõlvikut ja iga sügis isa pani ka kolm meilitõlvikut vahel ka rohkem kõrvale, siis kevadel ta hakkas neid. Ma ei tea, kas ajatama või kuidas seda nimetatakse, kuidagi välja võttis ja pani siukse ka märja lapi peale ja siis ta neid istutas, alati läksid kasvama ja olid suured ja need olid tohutud, pidupäevad, kui, kui maisi söödi. Arvan, et seda pole vist küll Eestis keegi teinud peale minu. Ükski laps ei oodanud seda, kui hakatakse maisi lõikama maisilõikus Eestis. See on vägagi täitsa absurdselt, tundub praegu. Noh, mina ei olnud jälle nende aianduse fanaatik, mulle see ei meeldinud, mulle tundus, et see nagu mingisugune sundisa rääkis küll, et seal oma perekonna jaoks ta püüdis minust tekitada niisugust kollektiivi tunnet, võid Kibbutzi tunne, Iisraeli võttes, et see ju kõik see nagu ühiseks hüvanguks ja pean tunnistama, et minul ei olnud seda ühise hüvangu arusaajat ja sellest ma järeldan, et see ei ole inimesse kaasa programmeeritud. Ja sellepärast ma ütlen ka, et väikseid lapsi ei tohi sundida tööd tegema, see ei too head, see ei too head. Praegu, kui ma olen ise. Ja kui isa siis oli juba, et nüüd on mul see tekkinud ja nüüd ma olen hirmus õnnelikuma Haapsalusse mingi puu kasvama panna ja mulle meeldib see pööraselt. Aga siis siis see tundus mulle niisugune tahte vägistamine ja sundus ja, ja ei, ei see ei olnud hea asi. Võib-olla see oli isa poolt, mitte niivõrd kutse need konkreetselt aiatööd tegema, kuivõrd väike kavalused üldse sellist kasvatust juurutada. Jah, töökasvatusega üldse ei meeldinud tööd teha, pean tunnistama, palli mängida oli palju toredam, paraku jah, kõik oli toredam, isa rääkis küll, et mis sa seal seal lapsed tegid seal sporti, et ega töötegemisest siis tuleb palju rohkem jõudu, aga ma, ma teadsin, et ei tule sellest töötegemisest seda jõudu spordi tegemise jaoks üldse. Nii et kui on ikka vaja võistlusele oli vaja minna, siis tuli ikka treenida, mitte mitte tööd teha. Aga kas õppimist nagu nõuti või sinna teid? Ja seda, seda nõuti küll ja see, kui ikka oli kaks, see oli vanamoodne perekond selles mõttes, et kui oli ka halb hinne, siis see oli ka põhjus, nii-öelda arutelu objekt, miks see nii on ja, ja see oli päris tõsine. Ma püüan küll mõista, kas siis olid hinded millegi objektiivsed näitajad või oli seda mingi formaalsus. Vaatan oma laste pealt, kui ma nüüd mäletan, oli kaks või mitte, ma ei tea. Ma arvan, et see oli ikkagi lähem sellele vanale ajale, kui õpetaja oli väga suur autoriteet. Keskkooli õpetaja ja ka hinded olid olulised, tähendab, võõrandumist oli ilmselt vähem. Aga noh, ma ei olnud mingisugune hea, väga tippõppija. Ma olin niisugune, pingutasin ja siis sai nagu heade hulka, nii et ei olnud, pea oli ka kehv ja midagi ei ole teha. See oli niisugune tavaline pea. Loomadest ma tahtsin rääkida, loomad on kõige tähtsamad, loomad on jätnud minule kõige helgemaid mälestusi siiamaani vahel loomahull või loomaarmastaja lihtsalt loomasõber, ütleme kõige õigem öelda ja ma võin kõiki loomi vaadata, kõik, mis liigub, see tekitab minus niisugust hellust ja, ja kaasaelamist ja ma võin lõpmatuseni loomi vahtida, et ei ole aega enam minna loomaaeda, aga ka iga vastutuleva koeraga, ma tahan paar sõna vahetada ja, ja kassi käest küsida, kus sa lähed ja kuidas on ja endale on vabad kass või koer. Koer nüüd on ja koera nelja aastane tundsingi vahepeal hirmsat moodustaks 15 või 20 aastat, kui ei olnud, sest kodus olime kogu aeg olid koerad, lõpuks enam midagi muud ei suutnud pidada, siis ainult koer oli. Aga päris lapsel oli, kits oli ja mina olen kitsepiima peal kasvanud tõenäoliselt palju see kitsepiim annab teada liiter-poolteist, aga päris kindlasti andis kaks talle olid ja minul oli oma talle vennal omad all ja ja kanad olid mul oma kana munes hirmus suuri pruune mune. Muidugi tagantjärgi püüan endale seletada, et ta selle pärast mures nii suuri mune, et ma teda armastasin. Aga ma tean, et see, see vist jõvenevad kassi ei olnud kas või naabritel seest ja ma sain üks kõikidesse, kas tegelikult on, tema on ju vabakäigu vang, tema käib igalt poolt. Koerad olid jah, niikaua kui ma mäletan, nii et ma olen näinud tegelikult nelja koera oma elus ja kolme korranud, elanud siis niimoodi nagu sünnist kuni kuni kuni lõpuni, et ma tean kõiki neid staadiume ja kuidas ta on ja nii et ma tean koera hingeelust päris palju. Ja soovitan muidugi kõikidele vanematele ja et me räägime tänapäeval sellest, sotsioloogid räägivad sellest nii-öelda teisest, et teine on see, kes on nagu noh, meist väeti, vaesem, väiksem, kes ei ole soosingus, aga kes on ka keegi ja kellest tuleb ka lugu pidada ja keda peab armastama. Ja vaata, mis me siin räägime nendest neegritest ja geidest ja ma ei tea kellest kõigist kõigepealt seda teise tunne, et peab vaatama looma peal, tema on just see kõige ehtsam teine ja muidugi mina ütlen, et eriti koer ei leia koerale inimesel väga suurt vahet peale selle, et et inimene varjab koeri, varje koerani õudsalt siiras ja ei oska rääkida, muidu ei ole vahet, kõik need põhilised emotsioonid, mis on armastus, vihkamine, armukadedus, rõõm, hirm, need on, need on täpselt samad, selleks peab muidugi koeraga mitte ainult pühapäeviti suhtlema, vaid temaga elama koos ja kui sa näed teda hommikust õhtuni, mis moosida päeva planeerib ja kuidas ta ootab ja mis nägusid ta teeb ja siis sa hakkad aru saama, et ei ole mingit mingit olulist vahet. Inimene rumalam room on lihtsameelse, aga see, mille nimel kõik elu toimub seal täpselt sama. Nii et ma soovitan seda küll, seda küll kõikidele inimestele, et see on enesekasvatus ja tundekasvatus, võib-olla laps kasvatab rohkem loomulikult inimest kui, kui loom. Aga risk, et, et lapsega, kui sa ei suuda temaga hakkama saada, et siis midagi halvasti läheb, see suurem õnnetus, kui lapsega midagi hakkama loom ei ole nii suur õnnetus ja loomad elavad lühemat aega ja ühesõnaga õnnetus, kui midagi viltu läheb ja sa ei saa hakkama selle võimeline teisega suhtlema. Nemad olid kõik seal Tartus siis kas see oli eramaja, see oli eramaja ja aedlinn, tüüpiline aedlinn, kui vanasti olid aiad hirmus suured, et ei läinud läbi, ise muidugi väike, sellepärast ka ei lähe juht kuhugi. Kas oli siis luba ka? Oma aiast ja oma hoovist välja minna ja mängida seal tänava teiste lastega või ei olnud sellist tungigi teistega seltsida. Ega eriti mitte koolis, niikuinii olid teised lapsed ja, ja pärast kooli ka võib-olla mõnikord kusagil palli mängida, aga otse oma täna teiste lastega ei olnud väga intensiivset suhtlemist. Niisugust lapsepõlve ei olnud head sõpra ei olnud. No kuidas öelda, kes on hea sõber, oli muidugi need, kellega tihedamat läbi käsitöö, kellel mõnikord külas käisid. Ma ei oska öelda, niipalju kui ma naeran, rääkinud inimestega algkooli isegi kuuenda, seitsmenda klassi need kõige paremad sõbrad. Neistika, erandjuhtumid on need, kui ka 50 aastaselt neist midagi veel teatakse. See on niisugune asi, mis, mis läheb see nagu see nagu noorusarmastus, ma ütleksin, et see ei ole päris see. Aga noorusarmastus lapsepõlvearmastus oli. Kindlasti oli tütarlapse vastu, kes kellega ma vist rahvatantsuringis pidin mingisuguseid näpupolkat tantsima ikka oli. Kiri oli ka või mingi kohta kirju kirjutada, eriti meie klassis hirmus palju, aga see tekkis hiljem, see oli kusagil kuuendast-seitsmendast kaheksandast, see oli see, ma ei tea, kas tänapäeval on, võib-olla tänapäeval on kõik saadavad sõnumeid oma mobiilide pealt, aga see oli see aeg, kui hirmus palju kirjad lendasid. Ma ei tea, kas õpetajad seda välja kannatasid. Kõik, ma ei tea, mida seal vaja teatada oli. Kuidas sul läheb, lähme, saame kokku. Kiri oli hirmus palju, koga anti käest kätte edasi. See omaette omaette kultuur, vaid ma ei tea, kas seda praegu on. Peaks järele uurima. Aga seda mäletan ma lapsepõlvest küll kindlasti, et see huvi vastassoo vastu, kuigi sellel pole mitte mingisugust pistmist seksuaalsusega erootika, aga, aga see huvi. Milliseid teist inimese vastu see oli aladel teadlikud ja see tekkis nii vara, et kui pedagoogid teaksid varase tekib, siis nad oleksid hirmunud. See tekib esimesest klassist peale. Minul muidugi õdesid ei olnud ja ka täditütar on, aga rohkem pole ka naissugulasi. Väikseid ei olnud, ise tegi väga vara. Midagi halba ei olnud, aga see on ikka see, mis sunnib ennast näitama isasesse programmeeritud vajadus ennast kätte võtta ja näidata ennast heast küljest tähendab esineda vastassoo ees algab küll ilmselt juba lasteaiast, mina lasteaias käinud sõim käinud, ma olen vanaema kasvatada olnud. Räägime natukene isast, emast, teil on hästi põnev sugupuu olnud ja isa lapsepõlv möödus hoopistükkis Ameerikas. Kas ta jutustas ka nendest lugudest, kuidas siis oli seal kaugel? Ei ei jutustanud, ta, jutustanud seda teadlikult ja nagu ma aru sain, aeg oli ärev ja põhjus, miks nad ei jutustanud peaaegu midagi, oli ikka see, et meie perekond, kas mingi õnne tõttu või nad olid hea numbri tõmmanud, nagu öeldakse, meid ei saadetud meie otsesed lähematest sugulastest ei ole keegi olnud Siberis pääsesid sellest ja alati niimoodi, et need, kes on ära olnud Siberis, neid on palju julgemad, nad teavad, et nad on kätte saanud, selle, neil on juba läbi, aga need, kes ei ole, need on, need kardavad, et ikka võib veel tulla. Ja kes siis teadis, Stalin suri 50 300 siis kui mina sündisin, meil on vahed väga väike vahe. Ja 61 62, kes siis võis kindlalt öelda, et enam ei tule midagi uut, et uued seadused ei kordu. Ja need, kes olid läbi teinud kogusele Kozmaari endised aastakümned, Need ei julgenud, osa inimesi ei julgenud ja minu isa ka pidas paremaks mitte üldsegi rääkida nendest asjadest. Loomulikult ma küsisin, kuskohas see vaip on pärit, seal näha, et poes ei müüda siukest vaipa või vaatasin, kus need vanad ajakirjad pärit on, mingid 30.-te aastate National Geographicut ja kus need raamatud pärit on. Ja siis ikkagi nagu aru, et Ameerikas ja aga pikemalt ei eriti veel, mis puudutas seda aega 30. aastal, kui nad elasid seal vabadussõjamõisas vanaisa, Vabadusristi kavaler ja siis neile anti neid mõisasüdameid jaotati mõisaid. Sellest räägiti muidugi veel vähem, aga noh, eks ikka, ma sain aru jutu sees, vahel endal ju lips on midagi, mida ei tohi rääkida ja eriti kui vanaema ja isa ja ema omavahel rääkisid. Nad ei rääkinud eriti palju sellest kunagi lani võib olla 14 15, siis räägiti juba avameelsemad. Nad rääkisid inglise keeles omavahel salakeel, neil isal oli see esimene keel ja, ja vanaema oli ka elanud nii pikka aega välismaal. Tema rääkis hea meelega, tema rääkis üldse ükskõik siis kas vene keelt või tuli Venemaalt koolis käinud. Ja ema oli saksa keele ja inglise keele õpetaja ja temal oli see praktika mõttes hea, nii et nad kogu aeg tekiksid võõrkeeles. Siis. Ega ma muidugi aru sain ja lapsi tõmmatud sinna keele rääkimisega linn, et täna näiteks inglise keele pääl ära räägi midagi eesti keeles. Ei, ma pidin küll, lapsena pidin ümber jutustama ja no eks ikka isa püüdis mind õpetada ka. Esimene raamat, mida ma pidin lugema, pühapäeviti pidin ümber jutustama kolm lehekülg. Esimene raamat oli baas, kirvelide koer, see mul nii hästi meele, serblase raamat, igal juhul see raamat mulle meeldib hirmsasti ja sellepärast siiamaani püüti küll jah, aga mitte nüüd nii eriti intensiivselt, et ma lausa rääkima oleksin pidanud, sest see oli ka jälle halb, et oleks võinud vaadata, et mis, mis kodus on sihukene, kas last nüüd pannakse inglise keelt rääkimisega? Kahtlane värk ja seda ka jälle päriselt ei juletud? Ei otseselt mind siis inglise keelt rääkima ei õpetatud, aga kuna ma nii palju seda keelt kuulsin. Ja see on see aeg, kui see lause struktuur ja, ja ütleme, meloodia, intonatsioonid ja just see igapäevakõne, niisugused väljendid, need jäävad ju nii kõige lihtsamini meelde, nii et et kui ma kunagi äkki ma hakkasin seda, siis ma hakkasin seda peaaegu iseenesest ei olnud vaja enam eriti palju midagi õppida, nii et ega ma õppinud ei ole inglise keelt mingis erikoolis või ülikoolis, see on kõik nii palju, kui ma seda oskan, see on põhimõtteliselt ikka sellest lapsepõlvest külge jäänud. Isa läks kaasa oma oma isaga minu vanaisaga, kes määrati diplomaatilise teenistuse Ühendriikides, kus ta oli peakonsul New Yorgis saadiku ülesannetes mõnda aega ja ühtlasi ka siis meie sõjaväe atašee. Ta oli Ernst Jaaksoni eelkäija ja kui ma kohtusin esimest korda järjest jaaksoni 80. aastal Ameerikas käies, siis tema oli 29. aastal minu vanaisaga koos töötanud ja siis mul oli küll selline tunne, et see nüüd küll mingisugune ajamasin töötab, et see, see vanahärra, tema mäletab, minu vanaisa ja mina pole loomulikult näinud oma vanaisa, vanaisa 41 küüditati ja 42 lasti maha Kirovis, kus väga paljud maha lasti. Aga isa oli kaasas, sest laps läks. Kas ta oli neli, hakkas neli vist saama, jah, neli aastat veida, kolm pool või neli. Ja loomulikult nii nagu igal pool kõikides riikides on olemas omad koolid, kus siis kohalikud diplomaatide ja üldse välismaalaste lapsed käivad temakese imelikus, koolisime videolt, skool, Daltonis, kool, ma ei tea sõimlikel vabakasvatusliku natuke, ta erines tunduvalt tavalisest koolist, see oli juba siis ja see on niisugune, projektiõpe oli lastele, mitte nii, et nad õpivad terve aasta ühte asja või nad õppisid mõnda paar kuud, õppisin nüüd ühte ainet, näiteks tegid referaadi väiksed lapsed juba selle kohta. Isa üks eripära oli see, et ta ei õppinud kunagi seostatud kirja. Neile õpetati meile küll, kes see hull õpetaja oli, isa kirjutas pisikeses trükitähtedega. Hirmus kiiresti. Panin viuh niimoodi read käisid, aga need olid trükitähed ja mitte seostatud ja mõistagi, kui ta tagasi tuli, ei sellega hirmus hirmus palju tüli, sest siis ta käis Westholmi koolis. Seal keegi ei teadnud, mis veidrus see on, aga ei saanud enam ei osanud enam õppida ümber. Ja loomulikult, see oli kõik inglise keel ja sellepärast isa esimene keel oligi inglise keel, ma sain sellest tagantjärgi saad aru, et see esimene keel on, kuid isa oli keelte andekas, ta rääkis väga-väga hästi, ma ei tea, kas hukkus kümmet või paariteist keelt. Aga see, mis keeles inimene näiteks arve loeb ja mis keeles ta niisugusi loodushäälitsusi järgi teeb. Sest ma sain aru, et kui ta isa luges, ma sain aru, et ta loeb ikka inglise keeles numbreid. Ja kui ütleme, vesi voolas mööda vihmaveetorusid ütlesid, et vesi. Ma ei tea, kus voolab kõrinal, ma sain kohe aru, et mis kuradi kõrinal ei öelda. Ja siis joonistas väga hästi ja tundis huvi poliitika vastu ajaloo vastu. Ja astus tagasi tulles astus ülikooli juurat õppima. Aga, aga siis oli ju selge, et kui, kui venelased tulid ja vene võim tuli siis säärase minevikuga inimene, tal ei ole mingisugust perspektiivi juristina üldse midagi teha, ta ei tohigi õppida seda nii, et et parem vähem tähendab Stepanov tõmmata. Siis ta läkski üle inglise filoloogiat, nii et üheaegselt ta õppis juba õpetas teistele. Et oli viimase kursuse üliõpilane, kui ta õpetas, juba ametlikud andis, sest noh ega sellel aja neid inimesi, kes, kes inglise keelt hästi oskasid neistki oli üksjagu oli likvideeritud. Ja siis ta hakkaski, sest peret oli vaja toita. Ja ma nägin tema puhul, kuidas see Tammsaare tsitaat loosungi, et tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus, see, see kehtib, et ka temal hakkas järjest rohkem meeldima, meeldima ja lõpuks ta oli juba, ta oli päris võlutud filoloogia tegelikult filoloogia ongi huvitav teadus. Muidugi mitte sellisel kujul, nagu seda koolis õpetatakse. Ada, jah, veel kaheksakümnendatel, kui me rääkisime ja mis ta ikke tuletas meelde, et kui keegi oleks talle öelnud 16 aastase poisina, sinust saab keele õpetaja koolipapa, mis oleks suure häälega naerda täku sellele inimesele. Et eluteed on äraarvamatud. Kui nüüd võtta oma kodused inimesed, isa-ema, vanaema, vanem vend ka juurde, kes nüüd nendest päris lähedastest inimestest enda jaoks kõige lähedasem tundus. Siis ilmselt tundus ikka ema ja vanaema sest tema käis tööl ja nii kõva vanaema kantseldas meid. Jah, lasteaias ma ei käinud vanaemal väga huvitav, tema oli ka tema minevik, oli veel suurepärasem demari õppinud Peterburis selles kuulsas instituudis, mis valmistas ette ainult naisgümnaasiumide direktrissi 12 kümnendas, ma ei tea. Mitmed aastal see nii pikk lugu jälle, mispärast, ja enne seda ei jõua siin rääkida, aga temal mugav, mugav inimene, tema luges kolmes keeles neljas keeles ajalehte ja ta oli kõik elulöögid vastu võtnud New Yorgist, kus nad sõitsid Šebroleega kuni selleni oma elu lõpul, kus ta pidi ise veevärk ei olnud edaspidi viima solgiämbrit välja, aga oleks ta kunagi virisenud millegi üle. Ei, ta oli kõigest üle. See võib olla üks asi, mis ma olen õppinud. Nii et vanaema ja, ja ema loomulikult kõige lähedasemaid, aga tagantjärgi vaatan, kust on pärit, võib olla mingi hoiak elu suhtes ja vaimsete väärtuste tähtsaks pidamine, väärikuse tunne ja ja huvid ka poliitikahuvi ajaloo huvi. Need on ilmselt isalt, kuigi ma ei saa öelda, et minu läbisaamine isaga oleks olnud väga hea, sest ma ei olnud mingisugune varaküps. Imelaps iga isa vaatab ju, ükskõik kui Emansibeeritutega ei oleks, ta tahab ikka, et tema lapsed oleksid ka midagi tähtsat olulist, et nad ütleme, labased nime edasi viiksid minust küll seda ei paistnud vähimalgi määral. Ma olin ikka täiesti tavaline rumal poisikene, aga 80.-te alguses siis siis meil toimus isaga. Kuigi ta tervis oli hirmus hirmus kehv, aga siis meil toimus nisugune, hingeline hingeline lähenemine, kuigi me saime seda väga-väga harva koos juttu ajada üldse, sest mul oli oma elu ja tormiline, tormiline eraelu. Agandlike Tartus käisin. Nii et üks asi on lähedus ja teine asi on see, kes on sind mõjutanud. Nii et isa on kahtlemata kõige rohkem. Selles viimases jutus tuligi ju üsna suurelt juba välja. Vastus küsimusele, mida tavaliselt selles saatesarjas ma kõikidelt oma lapsepõlveloo jutustajatelt olen küsinud. Kui on need veel midagi juurde lisada, siis see küsimus oleks nõnda, et mida te ise arvate, mis on olnud kõige olulisem, mida te oma lapsepõlvest olete kaasa võtnud täiskasvanu ellu? Ühelt poolt muidugi selle et ma sain väga väiksena aru, et see, kui mees istub laua taga aega midagi kirjutama, siis mõtleb, et see on väga-väga töö, et töö ei ole mitte ainult see, kui keegi keerab rooli, keevitab või tont teab, mida teeb, see on tööpeaga, töö on väga suur töö, see on üks asi, teine asi ilmselt, et tuleb olla korralik inimene, see on raskesti defineeritav nähtus, tuleb kinni pidada kellaaegadest väga tundlik selle suhtes. Kui keegi hilineb, siis male marru. Eriti kui ta seda korduvalt teeb. Korralik inimene, no mis on korralik, siia juurde käib viisakusi ja käivad üldised, kuigi minu kodu ei olnud kristlik selles mõttes, aga ta oli ilmselt nendelt kartust, et väga lähedane sellele, see oli vanaaja korralik kodu ja need väärtused. Ma pean neid oluliseks. Oma lapsepõlvest jutustas Mihkel Mutt. Temaga ajas juttu lehmadel.