Ja täna on kõne all Franz Kafka teos aruanne akadeemiale ja stuudiosse on tulnud Matti sirkel. Aastal 1962 ilmus August Sanga tõlkes Loomingu raamatukogus ajaloolise 40. numbrina Franz Kafka jutuvalimik pealkirjaga aruanne akadeemiale. See oli üldse Franz Kafka esimene tõlge nõukogude liidus 10 kopikat maksnud lõike, Brush üürike, millel oli aga ilmutuslik ja usun, et lausa šokeeriv mõju mis muutis ja rikastas oluliselt kogu eesti kirjandust. Olles nõnda ehk üks tähendusrikkamaid raamatuid kogu nõukogude okupatsiooni kestel. Seda köit, kes lugenud, oli teatud mõttes vaktsineeritud Nõukogude ideoloogia viiruse vastu, tema elutaju oli muutunud märksa komplekssemaks ja sügavamaks. Raamatukest võib tõlgendada ka suurepärase sabotaaži näitena ehk näitajana sellele, mida suudab kirjandus repressiivses ühiskonnas mis annab sõna väele erilise võimenduse ja lugejale eriliselt tundliku silma või kõrva. Kas ka oli ja on kindlasti nõukogude süsteemi parim mõeldav vastane, mida ei mõistnud õnneks Hruštšov oma sula rajal, küll aga hiljem Brežnev seda, et kas ka on igasugusele suu korvistamisele ja valele tõeliselt ohtlik autor. Võime ilmutas oma tavapärast rumalust, väärusku, et keeramisega saab sõnal suut siduda ja lisaks ilmutas ta veel ka täielikku kirjandus pimedust lastes tõepoolest hundi lambalauta. Kas ka on viitsütikuga pomm? Ta ei peida midagi, ridade vahel on otsene ja selge eitus sula ja pseudooptomis, optimismile ja kogu toonasele süsteemidele. Iga lugeja oskas asendada Austria-Ungari teise nimega, kui eessõnas mainiti riiki, mis oli läbinisti pehkinud ja ootas ainult esimest hoopi, et kokku variseda. Kui võrrelda Kavkad muude ideoloogiliselt mõjusate nõndanimetatud kultusega matutega, nagu usun näiteks Herman Hesse stepihunt siis Kavka süvitsimineku tõsiduse taustal on mu vaid pinnavirvendus. Kaka läheb oma küsimise tõsiduse kahtlusega lõpuni jõudes seisunditeni, mida ta ise kutsub merehaiguseks kindlale all. Ja ma ei välistaks, et tuberkuloos ja kurguvähk, millesse Kavka suri, olid sellest jäägitusest ehk tulenevad nagu kaka ise uskus. On kõige vähem poliitik aga nõukogude liidus muutus ta poliitikaks, mis teda muidugi lihtsustas, jaga vaesestas. See absurdi ja bürokraatia, mida kujutab Kafka, pole mitte ainult Nõukogude oma, vaid üldine nagu näeme, kas või tänapäeval brüsseli näitel. Piinatud inimkonna ahelad on kantselei paberist, on öelnud Kavka. Selle väikese tütrekese mõju oli tõesti ilmutuslik. Räägime näiteks Valtoni arbu Valtoni jutukogust kaheksa jaapanlannat. Räägime Mati Undi romaanist muidugi hotellis või Paul-Eerik Rummo näidendist Tuhkatriinumäng. Pärast seda raamatut soli kae silmilt langenud ja teatud ideoloogiline jaak seljast heidetud. Ja see mõjutas kindlasti tervet põlvkonda kõiki kirjutajaid inglist küsimata. See sai teoks nihke mõtlemises mis nii-öelda võttis ideoloogilise süütuse ka uskuvalt kom noorelt. Lood nagu metamorfoos oli kirves meis oleva jäätunud mere jaoks, nagu on nõudnud Kavka ühelt tõeliselt raamatult või rusikahoop pähe. Võrdlus, mida ta ise veel kasutab. Kavka küsib olemise mõte järele. Teda ahistav küsimus on seadusest suure tähega äralangemine ja see pole leidunud loogiline, vaid eksistentsiaalne küsimus. Seadus, see on elu, mõtestab kese tuum sihtmõte siis jääb vaid mehhaaniline liikumine, kulumine, lagunemine ja see oli kaska, kartis erakordne kontranskrovka kummastamise võime painega lõik, viirastuslik dimensioon, tihendav ülisugestiivse olulisele keskenduv, väsimatult hävimatut otsiv püüdlus ja hävimatu on Kavka mõttemaailmakeskne mõiste. Ehk Mul on ainulaadse mon siiski Kavka empaatia kannatusega tema haruldane hellus kannatava inimese suhtes psühholoogiline kaastundevõime, mis väljendub ehk kõige kõnekamalt tema erakirjades, mida ta jõudis kirjutada ja mis on ka säilinud väga palju. Väga täpselt, on öelnud kaka fenomeni kohta. Eliascaneti. Kafka astus algusest peale alandatute poolele. Seda on paljud teinud ja et midagi ka ära teha, on nad teistega liitunud. Jõutunne, mida nad sellest liitumisest said, võttis neilt peagi alanduse akuutse kogemuse, millel ei ole lõppu näha. See kestab päevast päeva tunnist tundi kõikjal edasi. Kas ta hoidis igat säärast kogemust teistest samasugustest lahus, kuid lahus ka teiste inimeste sarnastest kogemustest talletunud tuntud neist solidaarsuse ja väljaütlemise kaudu vabaks saada? Ta hoidis neid teatava jonnakusega, nagu oleksid tema kalleim vara seda jonnakust tahaks tema tõeliseks andeks nimetada. On täiesti mõeldav Kavka uus aktuaalsus meie tänapäeva ühiskonnas. Toona puhtas sagedusega silmitsi seistes ja ühtlasime võimetust tajudes oli aega mõtelda vastupanu vaimsustada. Kasumimõtlemine ja rikastumise ideoloogia ning paraku sõnale samuti omane manipuleeriv ja lärmitsev vägi jätab selleks tänapäeval küll paraku vähem aega. Ennekõike on muutunud kirjanduse ühiskondlik roll vabadus politiseeritusest ja nii võib ka kaska läkitus puhtamana esile tulla ja tõsisemalt mõtlema panna vabana nii poolt kui vastu ideoloogiast just sellena, mis ta on ainulaadselt puhta mõjusa ja lausa valuliselt ausa kirjandusliku tekstina. Tagasivaates. See oli kas ka esmatutvustus mitte ainult Eestis, vaid kogu nõukogude liidus. Aastal 1966 ilmus romaani protsess tõlge kuhu järelsõna oli tõlgitud ruse karvundilt tema piirideta realismi raamatust. 83. aastal ilmus jutuvalimik öösel kuid näoliselt pandud nende mõju enam nii silmiavavad, šokeeriv süvenda väga ehk küll. 87. aastal ilmusid kõik kolm romaani, Ameerika protsess ja loss mis pidid küll tõsi, ilmuma märksa varem. Ja mälestuslikud võin öelda, et selleks olid vajalikud teatavad enese tsensuur, Likud ohvrid. Nimelt Moskvale meeldimiseks või iga viimase kui komistuskivi kõrvaldamiseks tuli kõrvaldada maks pruudi järelsõnadest oma sõbra romaanidele. Mõiste jumal tuli asendada näiteks sõnadega trantsendentsust teispoolsus olemise käsitama tuum ja nii edasi. Ja lõpptulemuseks oli see, et sellest hoolimata keelas Moskva romaanide varasema ilmumise siiski ära. Ja paras talle. Nii rääkis Matti sirkel Franz Kafka teoste eesti keelde tõlkija.