Jumala maailma rahvaste mõtteis ja kunstis. Tere, ajaloo ja kunstihuvilised lapsed. Seekordses nähtamatus näos räägib kunstiajaloolane Johannes Saar teile hinduismi jumalatest ja neist kosmilistest seadustest, mis Indias jumalate ja inimeste maailma valitsevad. Tere, lapsed oleks täiesti loomulik, kui ma tänastki juttu alustaksin maailma loomisest. Aga kahjuks olen ma natuke kimbatuses seepärast, et hinduismi maailmavaate kohaselt on maailm eksisteerinud ikka jala teeilma, alguse ja lõputa, aga meid päästab see, et maailm on alati toiminud tsükliliselt. See tähendab seda, et enne meie maailma on olnud tohutu hulk teisi maailmu. Ja pärast meid tuleb samuti terve suur rida järgmise maailm ja kõikide nende sündimist ja hävimist taga on üks suur jumal keda võiks nimetada ülijumalaks. See ülijumal on nähtamatu ja kujutu ja nimetu. Aga kokkuleppeliselt nimetavad hindud teda Is varaks, mis sanskriti keeles tähendab isand. Ja kui see suur ja nähtamatu ülijumal suvatseb asuda järjekordse maailma loomisele siis ilmutada. Ja Shiva jumal, Brahma kellele ülijumal usaldab kõikide maailmade loomise ilmutab ennast nelja keha. Nelja pea ja kaheksa käelise olevusena. Ja need neli keha on nagu selga pidi üksteise vastas ja neli nägu vaatavad siis nelja erinevasse ilmakaarde. Kas see võiks tähendada, et jumala Brahma võib seda uut maailma luua ükskõik kuhu, ükskõik millisesse ilmakaarde nii-öelda kõikvõimas maailma looja. Just nimelt nii, et ta loob üheaegselt igas suunas igas ilmakaares vahepeal puhkeseisundis, siis, kui jumal Brahma magab ja ühtegi maailma olemas ei ole, puhkab kollase lootose õienupus. Aga kui ta parajasti loob mõnda universumit, siis võib teda tihti näha purjetamas valge luige seljas läbi maailmaavaruste. Aga lähme edasi. Jumal, Višnu kellele ülijumal usaldab kõikide universumite kaitsmise, hooldamise ja säilitamise. Tema on selline jumal, kes tavaliselt puhkab ürgveelainetel hiigelsuure ja helesiniselt kiirgava noormehena. Aga kes meile surelikele ilmutab ennast neljakäelise olendina, kes on samuti Noormehe kujuline aga nüüd juba neljakäeline. Ja on teada, et kui ta inimestele ennast ilmutab, siis ta kiirgab siniselt. Tema nahk on sinine. Ja aja ja mispärast just sinine raamatut seletavad seda nii et nii nagu äikesepilv on täis vihma on jumal Višnu täis armastust kõikide inimeste vastu ja me näeme piltidelt, et jumal, Višnu on igas käest üks relv või mõni muu ese. Nendeks on lootoseõis merikarp. Kõige suuremaid küsimusi tekitab muidugi tšakra ketas, et mis asi see on? Anga tšakra getos on jumala kõige suurem ja kõige võimsam relv mille ta võib panna kiirlama vihisedas läbi kõikide maailmaruumide ja millega ta võib hävitada ja purustada kõikvõimalikud vastased. Aga tavaliselt hoiab jumal Višnu sõda sõrme otsas keerutades oma käes. Ja piltidel me näemegi, et tšakra ketas näeb väljahambuline tavaline ketas. Nojaa, mõnikord küll, aga see on kuidas kunagi, näiteks väga tihti on ta lihtsalt kujutatud niukse helendava ringina ümber jumal Višnu käe ja kolmas jumal. Jumal, Shiva on hävingu juma. Tema ülesandeks on hävitada kõik Brahma loodud maailmad, kui nende aeg on lõpule jõudnud. Tema alatisteks atribuutide üks on hiigelsuur vibu ja terve hulk nooli mis on tegelikult elavad maod ja jumal. Shiva eriliseks tunnuseks on see, et tegelikult on tal kolm silmaraamat, räägib, et ükskord puht nalja pärast kattis jumal Šiva abikaasa tema kaks silmapeopesadega kinni. Ja sellest muutus kogu universum resumi järsku pimedaks. Siis päästa universumite enneaegsest hävingust avaneski jumal, Šiva laubal, kolmas silm. Aga üldiselt on jumal Siiva üsna kohutava välimusega. Nii mitmeski kohas on öeldud, et tema käe võrudeksa krooniks on elanud maod, kes siis kihisedes roomavad tema ümber. Nii mitmegi pildi peal on kujutatud jumal Shiva läheduses ka tuleleeke. Ja see kolmas silm, sellel ongi suur omadus ja väga püha omadus hävitada kõike, mille peale tema pilk langeb ja just niimoodi leiabki iga maailma oma lõpu tuhastatuna Shiva kolmanda silmavaatest. Aga miks ülijumal see kõige võimsam, siis niisuguse hävingu jumala lõi? See on lihtsalt sellest tingitud, et igal asjal peab olema algus ja ots. Ja ärme unustame seda, et iga lõpp on millegi uue algus, nii nagu igal sügisel loodus sureb ja laskub talve on, et siis järgmisel kevadel uuesti tärgata. Ja muide, see ongi ajendanud muistseid hindusid pidama, šiivad ka põlluviljakuse jumalaks. Aga lähme edasi. Kui ülijumala iš vara on otsustanud luua mõne maailma, siis laseb ta ürgveest sündida kuldmuna, mis läheb ühel hetkel katki. Muna ja muna katkiminek ja munast sündimine oli iseloomulik ka Egiptusele. Mäletate, seal juhtus nii, et muna läks katki ja sealt hüppas välja päike. Just just siin on väga palju sarnast, aga hinduismi puhul käib lugu nii, et jumal, Brahma loob muna ülemisest koorest, loob taeva ja halumisest, loob maa. Ja nende vahele seab jumal Brahma õhuavarused ning seejärel vaatab jumal draamaringi näeb, et ta on üksi ning siis vääriliselt kõikide maailmade sünnitajale. Otto ainuüksi oma mõttejõul terve rea imelisi olevusi tema silmadest, tema kõrvadest, tema nina, sõõrmetest, tema suust ja südamest sünnib tohutu hulk olevusi, kellede kirjeldamine siin läheks pikale, aga kes ometi panevad aluse deemonite soole ja jumalate soole. Deemonid sündisid maailma esimesena. Ja jumalad on nende nooremad ja nõrgemad vennad. Vähemalt alguses deemonid, kasutades oma vanema venna õigusi, vallutasidki peagi. Kogu äsja loodud maailma induistlikus mütoloogias nimetatakse deemoneid asulateks ja osadeks ning nendesamade raks aasade vallata oli suurepärane salajane maagia. Võluvägi ja võim maa ja see tähendab võimet manada teiste silmade ette mitmesuguseid petlikke kujutelmi, masid ja ahvatleda nende abil neid õigelt teelt kõrvale ja kasutades oma maagilisi võimeid, vallutasid deemoneid peagi taeva ja maa ja maa alusegi ja ehitasid sinna kolm linna taevasse, kuldse linnamaagiale, hõbedase ja maa alla raudse linna. Ja ühendasid need üheks suureks kindluseks. Mäega triipora jumalatele ei jäänudki peaaegu enam kohta, kus elada. Ning viimases hädas pöördusid nad kõikide maailmade säilitaja kaitsja jumal Višnu poole, et see aitaks neid nende hädas. Ja jumal, Višnu oli ammu juba oodanud võimalust deemonite võimu piirata, sellepärast et oma võimus ja vägevuses olid deemonid läinud väga uhkeks ja unustanud oma kohustused. Jumal Brahma jumal Višnu vastu. Jumala Višnu otsustaski deemonitele kätte maksta. Ta ilmus deemonite valitseja juurde imetillukese kääbuse kuju. Ja palus temalt almust pisikese maatükikese näol, mida temasugune kääbus suudaks hõlmata kolme sammuga mõningase mõtlemise järel. Deemonite valitseja nõustus sellega. Mis edasi siis ikka ära ei ole, aga jumala Višnu ehk sisse kääbus haaras sõnasabast kinni, muutis ennast hiigelsuureks kosmiliseks jumalaks, kes ta tegelikult oli. Esimese sammuga astus ta üle kogu taevakaare teise sammuga hõlmata kogu maa. Ja kolmas samm, millega ta pidi läbima maa-aluse sfääri. Sellega jättis lihtsalt astumata. Ja seda juba ainuüksi halastusest deemonite vastu. Pärast seda kujuneski nii taevane sfäär ja maapealne sfäär. Anti jumalatega toda ja maa-alune sfäär. Sinna pagendati deemonid. Äsja loodud universumi jumalate etteotsa sai jumal nimega Indra. Taevane valitseja ja hiilgav sõjamees kes oma kuldses sõjavankris, mille ette on rakendatud neli tulipunast hobust, kihutab sagedasti metafoorina üle taevakaare selle vapra sõjamehe vasakus käes on üks imeline sõjarelv nimetusega Shara mis tähendab tõlkes teemant välk. Nii et kui taevalaotuses on näha välgusähvatusi, siis võite kindel olla, et jumala Indra on oma imelise relvaga jälle mõnda oma vaenlast rabanud. Lisaks Hindrale mainime siis veel ookeanide, jõgede ja järvede valitsejat jumal varuna, et siis jõukuse ja üldse igasuguse rikkuse, jumalat kubera ja neljandaks ja väga tähtsaks jumalaks. On surmajumal jaama kelle valitseda on maailm mida võiksime meie nimetada põrguks, see tähendab maailma, kuhu lähevad kõik inimesed kes ei ole elanud jumalatele meelepärast elu. Aga kõikvõimsad deemonid ei olnud loomulikult rahul sellega, et Nende valitseda jäi ainult maa-alune maailm. Ja nii algasid lõppematuid lahingud, milles hukkus palju vapraid sõdalasi vähemalt poolelt ja see, et nad pidid surema, häiris nii jumalaid kui deemoneid ning jumalad pöördusidki oma suure soosija jumal Višnu poole. Et see aitaks neil surematust hankida. Ja jumal, Višnu soovitas neil kõigepealt deemonitega rahu sõlmida ja seejärel ütles ta, et selleks, et surematust saavutada tuleb neil ühiselt vahule kloppida kogu maailmameri. Et siis sellest maailma merevahust ongi võimalik kätte saada surematuse nektar aga selleks, et kõike seda teha soovitas jumal Višnu neil sest lahti kangutada hiigelsuur mägi nimega mandora ning ümber näe, keerutada hiigelmadu nimega Vazuki ja seejärel kordamööda, tõmmates mao peast ja maosabast panna see mägi hiigelsuure vurri na keerlema. Nii et suur maailmameri hakkaks vahutama. Jumalad talitasidki selle nõuande järgi. Koos deemonitega ronisid nad maailma merepõhja, toetasid oma jalad tugevasti vastu seda ja hakkasid kordamööda tõmbama. Kusjuures jumal, Višnu soovituse järgi haarasid deemonit mao peast. Jumalad hiigelmaosabas ja hakkaski maailma merevahtu kloppimine. Iga kord, kui deemonid tõmbasid maopeast tuli selle suust välja hiiglaslik tulekeel tohutu suitsupilv, mis neid lämmatas. Aga iga kord, kui jumalad tõmbasid sabast siis 100. nende pool värskendavat vihma, mis tegi nende töö märksa kergemaks. Värv müra ja kisa mis selle juures sündis kohutav hiigelmäe tiibadelt lendasid laias kaares kõik puud-põõsad, taimestik ja kogu laia kaarega maailmamerre taimede mahlast moodustas tohutu hulk piima mis suure kloppimise tulemusena tõusiski vahule ning sedamööda, kuidas deemonid ja jumalad järjest mina hiigelmäge vurritasid. Seal maailmamere keskel hakkas maailmamerest välja tulema imelisi olevusi. Kõigepealt ilmus piimvalgest vahust lumivalge hobune mille sai endale päikesejumala Surja. Et tal oleks võimalik iga päev üle taevakaare ratsutada. Teiseks ilmus viimiatest lainetest imeline Diaadee mille tänutäheks sai endale jumal. Višnu järel ilmus lainetest hiigelsuur lumivalge elevant Aira vaata kes sai kõikide elevantide esisaaks ja ka nende nelja elevandi esisaks, kes oma selgade said edaspidi hoidma kogu maailma. Siis kui maailmameri hakkas suure kloppimise tulemusi muutuma juba võiks, ilmuski temast nähtavale karikas surematuse hektariga. Aga õnnetuseks haarasid selle kohe enda kätte kõigepealt deemonid. Ning sinnagi jumal Višnu viimast võimalust vahele astuda. Ta muutis ennast imekauniks naiseks ja ilmus sellisena deemonit keskele. Need unustasid kohe surematuse karika ja neil jätkus silmi ainult selle imekauni naise jaoks. Jumalad kasutasid seda hetke ja haarasid deemonitele karika ja kihutasid kaugele. Siis, kui deemonid ärkasid oli juba hilja. Jumalad olid oma surematuse karikaga kaugel olid igaüks sellest juba joonud ja muutunud surematuks. Vihastanud, kihutasid deemonid neile järele. Maailmamere kaldal puhkes äge ja võimas lahing milles langes ohtralt deemoneid, kuid mitte ühtegi jumalat, nemad olid saanud juba surematuks. Pettunud deemonid aga ei tahtnud kuidagi leppida oma kaotusega ja otsisid pidevalt uusi ja uusi võimalusi, kuidas jumalaid nende troonilt tõugata. Ja üks ilmekam nendest ongi juhtum deemoniga nimega taraaka. Taraka sündimisel ennustasid kõik märgid Halba šaakalid, ulusid, eeslid, karjusid taevas tumenes ja võikad, hääled täitsid õhku. Suureks kasvades oli taraaka tuhandeaastases askeesis et omandada tugevust ja võitmatust. Ta tegi läbi erakordse liha suretamise. 100 aastat seisis ta ühel varbal ja palvetas ülestõstetud kätega. 100 aasta jooksul elas ta ainult veest. 100 aastat seisis ta tasakaalu, hoides paljal kaljul ja palvetas. Tema peast tuli kummaline kiirgus, mis ähvardas universumi tuhaks muuta. Kõik teevad ja nende ülem Indra olid hirmul. Nad arvasid, et läheneb nende lõpp. Nad palusid pragmad katkestada, see hirmutav tegevus. Brahma astus vahele, kuid taraga keeldus paigalt liikumast või oma katseid lõpetamast. Brahma keevitas teda sellega, et lubas oma eestkostet taraga, võttis pakkumise vastu nõustudes oma askeesi lõpetama, kui talle lubatakse võitmatust igas olukorras. Kui prahva pahandas, et niisugune eestkoste toob kaasa hulga ebameeldivusi ja seal peavad mingid piirid olema, ütles seepeale taraga. Hea küll, olen nõus niisuguse piiramisega, mitte keegi, mitte üheski maailmas ei pea suutma mind tappa, välja arvatud see, kes on iš vaarast sündinud. Brahma viivitas veidi otsustamisega. Talle meenus, et Indra ning tema kaaslased ootasid hirmunult, mis uudistega ta tagasi tuleb. Sellepärast ütles ta. Ma luban seda. Olles kindel oma tugevuse ja väebiale, loovus taraga karmist erakuelust ja hakkas valitsejaks. Ta vägivallatsesid kõikides maailmades päikesejumal, jäi ilma oma kaariku hobusest ning oli nii hirmul taraga ebasoosingu ees et nõrgendas päikese soojust ja valgust. Tuulejumal oli ise nii ärevile, et andis ainult harva oma olemasolust märki ja sedagi ainult õrna hõngusega. Višnu, kellelt teised jumalad abi palusid ja kes alati oli päästjana tegutsenud saatis oma kuulsa ketta läbi taevaruumide lendama. Tavaliselt pühkisse kõik oma teelt, aga nüüd potsatas see ohutult vastu taraaka rinda ning toobistis ta ilustuseks oma kuue külge. Kolmikust jäi üle ainult Šiva Tauli Ižuwara kehastus ning võiks abiks olla, kui saaks poja, kes ainsana suudaks hävitada taraga. Shiva aga ei võinud saada poega enne, kui katkestab oma karmi askeesi. Nüüd tuleb loosse veel üks tegelane, parvaati Himaalaja valitseja himavani tütar. Kui ta neiuikka jõudis, hakkas ta saatma isa, kui see käis kaelaza mäel, kus šiiva mediteeris ja oli oma mõtetesse süvenenud. Neiu oli vaimustatud karmist mehest ja käis isale peale, et see lubaks teda kaelasal käimistel saata. Pärast seda, kui jumalad olid lootusetult otsinud kedagi, kes ta ärakast jagu saaks said nad aru, et parvaati võiks olla nende kõige parem liitlane, kui ainult Šiva avaldaks huvi tema kui naise vastu. Nad läksid man Martha juurde ja ütlesid u armastuse jumal, sina võiksid olla meie päästja, teritama relvad ja ründa seda pimedat tuima meest. Pane teda tüdruku vastu huvi tundma ja ülejäänu läheb lihtsalt. Marmaatha läkski kaelasele ning võttis kaasa kõik oma relvad, mis olid puhastatud ja teritatud. Ta nägishivad, kes istus liikumatult ja mediteeris ning peitis ennast põõsaste taha varju. Malva Atha painutas oma suhkruroost vibu ja saatis välja esimese loole täpselt sel hetkel, kui parvaati lillekandikuga tema juurde tuli. Üksteise järel tabasid nooled märki armu jumal sihtis parajasti oma viiendat noolt ja märkas ehmatudes, et see langes mõjutult maa. Sest ohver olin näinud selle tulemist. Kui H'ta jälle piilus, et otsustada, kas ta peaks uuesti otsast alustama, tegi Shiva lahti oma laubal asuva kolmanda silma. Selle silmapilk viis kõik asjad nende tegeliku algolekusse, nagu oleks neid tulega proovitud. Nüüd langes pilk Manhatta peale, kui tuleleek. Ta tõmbus kortsu ja muutus silmapilkselt peotäieks tuvaks. Šiva oli häirimise kõrvaldanud ja pöördus tagasi meditatsiooni. Pärast läks ta ise kaelas alt ära. Kapparvaati läks ära mägedesse ja võttis ette suure askeesi. Parvaati askees hakkas peagi mõju avaldama. Talle tuli mäetipu külaline, Šiva võtnud askeetliku üksiklase kuju, ilmus parvaatajate ja küsis. Mille pärast sa palvetad? Tahan saada šiiva kätt ja südant muus, mitte midagi. Maid, tagane oma eesmärgist juhtugu mis tahes. Nooruk, naeris ta üle ja ütles. Kui kohtlane SA OLED, milleks on sulle vaja šiivad seda jõhkrat tagumatud, vala mees, vastutustundetud sell, kes ei kõhelnud põletamast vaest armastuse, jumalat, põhjendamatu raevuga, ägedat meest, kes on oma keha tuhaga kokku määrinud ning kelle pelgupaigaks on surnuaed, kes on rüütanud ennast tiigrinahaga ja kelle krooniks ja käevõrud, eks elavad ussid. Temas pole midagi meeldivat. Unusta ära, see mees. Palun jäta. Hüüdis parvati. Patt on rääkida halba suurest hingest. Mine nüüd ära. Noormees läks minema. Siis ilmus, Šivab, arvati, et kogu oma hiilguses ja võttis ta endale abikaasaks. Šiva ja parvati abielust sündis Kuue paleline jumal. Subrahmania, kes sõidab ratsapaabulinnu seljas. Tema sündimine määras ette ära taraaka hukkumise. Juba väiksena viis oma sõjajõud taraga vastu ja hävitas ta vastavalt Araga enda tingimusele. Et tema tapab mitte keegi muu kui see, kes on sündinud Šivast. Oleme rääkinud pikalt, nüüd jumalatest ja deemonitest. Aga millised on inimeste ja jumalate vahelised suhted? Ikka ja alati on nii, et iga kord kui järjekordne universum luuakse elavad inimesed ja jumalad täielikus kooskõlas ja teineteise mõistmises. See onu universumi esimene ajastu, mida nimetatakse kuldajastuks. Aga edasi läheb asi järjest hullemaks. Sellepärast et sarnaselt deemonitega hakkavad inimesed üha enam ja enam unustama jumalate tähtsust. Nii järgneb kuldajastule hõbeajastu, siis vaseajastu ja kõige lõpuks ajastu, mida nimetatakse kali juugaks. Seal ajastu, mil valitseb segaduste jaa, petlikkuse jumalanna nimega kaali. Ja meie teiega, kallid sõbrad, elame just selles segaduste ja petlikkuse ajastus. Aga hinduismi järgi muidugi on need ajastut kõik ju väga kauakestvad, nii et seda ei maksa karta küll, et iga hetk meie maa siit ilmast pühitakse. Sellepärast, et praegune ajastu kaljuga kestab veel umbes 500 miljonit aastat ja kogu selle aja jooksul, mil inimesed on järjest kaugenenud jumalatest on jumalad ja eesotsas Visnuga üritanud inimesi tagasi pöörata jumalate austamise rüppe. Nii oli jumal Višnu üheksa korda nende nelja aasta jooksul laskunud maa peale ühes või teises kehastuses ja üheks jumala Višnu kõige tuntumaks kehastuseks. Maa peal on Krišna taas helesiniselt kiirgav noormees. Ometi oli Krišna maapealse tegevuse tulemus siiski väga napp. Ja vääramatult, nagu alati on liikunud iga universum vastu oma hukule. Siis avab hävingu jumal Shiva lumisele Aletipul oma kolmanda silma ja tuhastab sellega kogu universumi. Aga siis ju jumal Brahma hakkab uut maailma looma. Ja meil ei maksaks muidugi kurvastada, sellepärast aeg ja see universum, mis meile siin tundub lõpmatuna on jumal Brahma jaoks kõigest üksainus päev pärast seda, kui meie universum on hävinud heidab jumal Brahma lootoslille sisse magama ja magab rahulikult, terve. Ja järgmisel hommikul ärkab jumal praama uuesti. Kõik algab jälle otsast peale. Niisugused olid siis lood hinduismi jumalatest. Seegi kord kutsume teid meile joonistama, millised siis need nii mitmepalgelised jumalad teie arvates on? Meie aadress on Tallinn 201 100 Eesti raadio nähtamatu nägu. Ja kes viimast raadiolehte vaatas? See nägi, et eelmise saate peale tulnud joonistustest on üks leheski ära trükitud. See plaan on meil edaspidigi. Kuulmiseni kuu aja pärast.