Tere, kallid lapsed, tänases nähtamatus näos, räägib kunstiajaloolane Johannes Saar Tiibeti budismist. Meenutades eelmisi saateid, võib sissejuhatuseks öelda, et kui varem rääkisime jumalatest, siis nüüd kõneleme inimestest inimestest, kellel on jumalikud omadused. Ja õigupoolest kas ongi alati teada, kuhu see kriips üldse tõmmata kus lõpeb jumal ja algab inimene ning vastupidi. Täna räägime budismist ja selle religiooni puhul on mul hea võimalus muuta natukene meie senist saate vormi. Sellepärast et kui me senistes saadetes oleme rääkinud alates, siis nüüd budismi puhul on mul rõõm teile teatada, et selles religioonis ei olegi jumalaid. Õigemini öeldes, neid pole seal tavapärases mõistes, nii nagu me neid seni oleme käsitlenud. Küll aga on seal hulk inimesi, kes on omandanud jumalikud võimed ja nendest kõige kuulsamaks. Kõige tähtsamaks on loomulikul, et mees nimega assid harta Gautama ehk üldtuntud nimega puuda. Ühestki usulistest õpetajast ei ole jutustatud nii palju legende kui Gautamast kuid neil legendidele on siiski ajalooline tõepõhi. Ühe eluloolise legendi järgi koostati Gautamale vastavalt hindu istlikule kombele sünnihoroskoop mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi nähes mungaks. Et ennustus ei täituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastat isa luksusliku palee kaitsvate müüride vahel. Kord väljaspool aeda jalutades nägid Rauka haiget surijat ja askeeti. Nii sai kaota oma teada, et elu on kannab. Pärast selle mõistmist tundus endine hiilgav elu tühine. Ta otsustas askeedi eeskujul otsida kannatuste põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele. Kaotama, oli 29 aastane, kui ta hülgas oma pere ja läks viie viha suretajaskeedi juurde. Kuigi kautama paastus end säästmata kuus aastat ei jõudnud ta leida teed otsitava tõeni, siis ta taipas, et kumbki neist äärmuslikes teedest ei nauding ega kaaskees vii õigele teadmisele. Kui ta lõpetas paastumise, pöördusid teisedaskeedid temast ära. Oma otsinguid jätkas ta nüüd täielikus üksinduses. Kord puu all istudes otsustas ta mediteerida niikaua, kuni talle antakse valgustus ja tunnetus kannatuse ja kaduvuse mõistatuse kohta. Siis nägi Gautama nägemuse, milles deemon Maara sõjavägi ründas teda tormituule ja leegitsevate relvadega. Seejärel pakkus vanakuri ise talle kogu maailma rikkusi. Kuidavaid loobub oma eesmärgist saada valgustatud. Kautama jäi kõigutama lõpuks, mispeale Maara koos väehulgaga põgenes ja Gaute hammas sai pikaajalise meditatsiooni järel buda seal valgustatud. Ta saavutas Nirvana seisundi, milles kustub elujanu ja ta vabanes uuestisündide ringist. Buda kirjeldab kogetut järgmiselt. Siis ma teadsin, minu meelte vabanemine oli lõplik. Nüüdsest pole minul enam mingeid uuestisünde. Ta oli leidnud kesktee teadmise, millega oli saavutatud võit elujanu ja uuestisündide lõputu ringkäigu üle. Esialgu otsustas buda oma leitud õpetust mitte kuulutada kuid pikapeale jäi peale kaastunne teadmatuses vaevleva inimkonna vastu ning buda hakkas oma õpetust kuulutama. Oma esimeses jutluses tegi buda teatavaks oma keskse õpetuse. Ta rääkis keskteest neljast õilsas tõest ja õilsast kaheksaosalisest teest. Buda neli õilsat tõde on järgmised. Esimene elu on kannatus. Teine kannatuse põhjus on elujanu. See on igatsus meelelisuse ja naudingute järele, mis seob olemasolu külge ja viib uuesti sündimistele. See ilmneb iha, viha ja teadmatusena. Kolmas kannatus lakkab ja uuesti sündimist. Ringkäik lõpeb, kui elujanu on täielikult kustunud. Neljas elujanu kustutamisele ja valgustatuse saavutamisele viib kaheksaosaline tee. See koosneb praktilist. Sest elujuhistest, mille abil on võimalik kulgeda skeesi ja meelelisuse vahelist keskteed Nagu kuulsime, oli buda eneseleidmise tee väga pikk ja raske ja kui vaatame nüüd india ja tiibeti kunsti eelkõige skulptuuri maali, siis näeme, et seda teed on väga mitmel viisil ja üpriski üksikasjaliselt kujutatud. Kui me alustame nüüd kõige algusest buda sünnist siis näeme, et selle üliku perekonnas, kus buda sündis, valitses suur rõõm ja imestus. Rõõm selle üle. Et ülikul oli poeg, sündinud. Aga imestust selle üle, et vastsündinu kehal leidusid mingisugused imelikud märgid, mida üks juures olev tark nimetas lunastaja märkideks. Ja nagu Me kuulsimegi buda eluloost saigi Budast hiljem lunastaja. Aga alustame algusest, siis üliku poeg lahkus oma isa paleest, on Budaat kujutatud täiesti tavalise tugeva noormehena. Kellel noh, võib öelda, et puudub igasugune üliinimlik sära. Aga nagu mäletame eelpool jutustatud eluloost kohtus buda peagi askeetidega ja ühines nendega nende ülikarmis askeesis. Mis ülikarm askees on? Sellel kõnealusel juhul tähendas see seda et need viis meest, kellega buda kõigepealt kokku sai oma rännakutel olid liha suretajad, kes hoidusid söögist, joogist, keelelistest, naudingutest ja olid pühendunud rangele, mõtiski elule ja enesesse süüvimisel. Kui nii karmi askeesi pidada, siis ilmselt viib sega välimuse muutumisele. Need mehed pidid vist küll väga kõhnaks jääma. Ja ja sealhulgas ka buda. Meie ees ongi praegu pilt buda sellest eluperioodist. See on üks skulptuur, üks india skulptuur. Teisest kolmandast aastus ajast. Näeme siit buda istumas rätsepa-istes peopesad sülle kokku pandud ja süvenenuna väga rangesse meditatsiooni. Ja kogu tema keha ei erine kuigi oluliselt luukere omast. Tõesti peaaegu nagu rätsepistes istuv luukere. Aga kui vaadata tähelepanelikum Alt seda nägu, mis siis, et auku vajunud siit ja sealt siis mingi rahulolu ja õnnetunne on seal buda ilmes. Mina loen siit välja ülimat meelekindlust aga ei enamat. Ja tegelikult me näeme, et selle eluetapil Budal endalgi ei ole aimu sellest õpetusest, mida ta hiljem hakkab maailmale kuulutama. Seda näeme sellest, et see pühapaiste, mis tema pead seal skulptuuri ümbritseb on puha sile. Ilma igasuguste kirjadeta ja graveeringuteta. Jah, see on nagu üks ümmargune ketas buda selja taga kukla küljes nii-öelda kinni, sellel skulptuuri näeme. Ja järgmine skulptuur, järgmine pilt, mis on välja valitud, siin on juba see geto, see on igasugust mustrit täis. Kas see nüüd juba tähendab, et järgmises eluetapis, buda on jõudnud lähemale oma valgustatusele? Ja nagu mäletate, buda loobus üpris peagi karmilt liha suretamisest. Ja siirdus. Ta ei otsingutele, jõudiski niimoodi valgustatuse nii kätte. Ja nüüd järgmine skulptuur, mida me siin vaatleme, kujutabki vappudaat, valgustatu seisundis. See on siis seisundis, kus buda on võimeline lahkuma maa pealt nirvaanasse tähendab seisundisse, kus on lõppenud kõik kannatused kus inimesel pole enam mingeid soove ega ihasid. Ja kogu tema olemist. Ehk võikski öelda olematust, valitseb tasakaal ja kaine leplikkus. Ja me näeme, et buda, kes selle meelelise tasakaalu on saavutanud, istub sellelgi skulptuuri rätsepa-istes ehk nõndanimetatud lootose asendis ning pühapaiste tema ja ümber on läinud palju suuremaks ja tõesti täis imelisi graveeringuid. Ning traditsioon räägib, et just see pühapaiste tema pea ümber ongi maradas. Ehk siis õpetuse ratas, mille buda veerema pani. Ja loomulikult nüüd, mil buda on saavutanud meeleselguse, ei näe ta enam välja nagu mingi kohutav luukere. Vaid tema keha vormid on omandanud jumaliku lihtsuse ja selguse ja ümaruse. Vaadates neid skulptuure, skulptuure, Budast ja maale, millel on buda kujutatud torkab silma see, et buda hoiab oma käsi kord nii, kord naa ja paneb oma sõrmed vahetevahel väga keeruliselt kokku. Ilmselt kätehoid tähendab midagi. Istumas lootosasendis, nagu te mäletate selles tagurpidi rätsepa-istes ja tema parem käsi tõstetud ülesse rinna kõrgusele ja niimoodi peopesa on vaataja poole. Vaatajat rahustav ja hirmu eemalda teine väga tähtis kätehoid on järgmine. Buda istub jälle selles samas lootose asendis ja mõlemad käed on tal süles teineteise peal ja peopesad on ülespoole pööratud ja käed on surutud vastu kõhtu. See on mediteeriv. Buda. See kätehoid tähendab süvenemist, enesevaatlusesse on väga tähtis käte hoidun, järgmine buda istub jälle selles samas lootose asendis aga mõlemad tema käed toetuvad randmetega tema põlve otstele ja ripuvad lõdvalt maa poole, nii et sõrmeotsad puudutavad maad. Selle käehoiakuga soosib buda maa viljakust. Ja neljas ja erakordselt tähtis kätehoid on väga keeruline ja ma ei teagi, kas mul õnnestub teilisena selgeks õpetada. See on kätehoid, mille abil buda õpetab oma õpetust. Ja selle kättehoiu nimi. Buda istub jälle oma tavalises lootose asendis, jaan tõstnud oma parema käe rinna kohale ja ühendanud nimetissõrme ja pöidlaringiks. Seejärel on ta võtnud oma vasaku käe pöidla ja kõige pikema sõrmega kinni teise käe sõrmede ühenduskohast. Nii et ta rinna ette on moodustunud. Nagu prillid või kaks nulli. Proovige järgi, siis te näete. Ja ühendanud selliselt oma käed, vaatab buda üksisilmi iseenda ette või on ta silmad hoopis suletud? Tihtipeale hoiavad budistid oma käsi nii nagu Kristlasedki on pannud käed kokku, palvesse, peopesad vastamisi. Kas selline kätehoid on omane siis mitmetele usunditele? Selline peopesad vastakuti, kätehoid on endiselt üheselt arusaadav ja mõistetav kõikidele usunditele maailmas. Budismis tähendab see samuti palvet või austusavaldust, ükskõik kellele siis. Kuidas budismis nende jumalatega siis on? Kas me võime öelda, et budismis polegi jumalaid et tõesti on ainult buda, kellel on jumalikud omadused? Jah, kuidas võtta üldiselt, kui me võtame puhtalt budistliku õpetuse, siis tõepoolest seal ei ole jumala mõistet on ainult ülimalt õilistunud inimesed. Aga kui me võtame reaalses elus, siis me näeme, et budism on erinevates maades kokku sulanud kohalike religioossete kuuldustega ja moodustanud nende kohalike kulutustega jälle niisugused suuremad jumalate pered, nii on see Indiast, nii on see Tiibetis. Nii on see Hiinase, Jaapanis. Buda elas 80 aastaseks. Ja oma pika elu jooksul jõudis ta oma õpetust jagada tuhandetele ja tuhandetele õpilastele. Oma 80. eluaastal, vahetult enne oma surma heitis ta voodile pikali ja ütles oma õpilastele. Maailm on määratud hävinemisele pühenduga ainult enese päästmisele. Pärast seda tõusis ta nirvaanasse. Loomulikult ei olnud see surm tavapärases mõistes. Buda katkestas teadlikult omamaiste ümbersündide ahela kus kõrgemasse olemisvormi budistlik skulptuur on seda hetke kujutanud üsna mitut moodi. Kuid enamasti lama buda sel hetkel voodis enesesse süvenenud nägu pööratud laataja poole. Mõnikord on ta sel hetkel kujutatud käsi põsakil lamamas, mõnikord lihtsalt mõlemad käed peal just nagu laps enne uinumist. Mõnikord on tal silmad lahti, mõnikord silmad suletud buda näoilmest ja olemisest. Seal voodi peal on selgelt näha, et see lahkumine on tema jaoks midagi täiesti loomulikku. Arusaadavalt see ei valmista talle mingit piina ega kahetsust. Buda. Nagu eelpool jutust välja tuli tähendab valgustatu. Aga kas Budasid algustatuid on ainult üks või mitu? Ja Budasid on kohutavalt palju. Neid on olnud palju enne seda ajaloolist buda, kellest meil siin juttu on olnud ja neid on käinud maa peal ka pärast teda. Aga eriti palju on Budasid budistlikus paradiisis nimega Žugavati mis asub kuskil kaugel Läänes mitmete ja mitmete maailmade taga, aga maa peal maa peal käivad tavaliselt Budade maapealsed kehastused. Kui keegi inimene on saavutanud suure õilsuse astma nii, et ta võiks lahkuda nirvaanasse aga ta ometi ei tee seda kaastundest teiste vastu, siis ta valibki endale maapealsete ümbersündide ahela, et ärgitada teisi inimesi oma õilsa eeskujuga paremale ja puhtamale elujärjele. Ja selliseid Budasid, kes teadlikult on valinud teiste inimese aitamise tee nimetatakse podisattvateks ja budistlikus traditsioonis on kõige popule haardamaks Hodi sattvaks Avalokitas vaara. See on järgmine buda pärast seda ajaloolist buda, kellest meil siin nüüd juttu oli ja bodhisattva Avalokites vaara on elanud täpselt 64 elu, alates Ajaloolise buda surmast kuni tänase päevani välja. 50 esimeste elu on ta elanud Indias ja sündinud seal mitmete ülikute ja sõjameeste poegadele ja valitsejatena. Alates 51.-st elust on bodhisattva Avalokides Fara sündinud Tiibetis Tiibeti dalai-laamaga 51.-st elust kuni 64. eluni on bodhisattva Avalokites vaara sündinud ümber 14. dalai-laamaga. Ja meilgi teiega, armsad sõbrad, oli ju hiljuti võimalusena Bodhisattva Avalokites vaara 14 kümnendat kehastust 14 kümnendat dalai-laama, kes hiljuti meil Eestis külas käis ja kindlasti avaldas teilegi kallid sõbrad, muljet rahulik ja kindel käitumine. Ja õilis kaastunne meie kõikide kannatuse vastu. Ja aga dalai-laama on Avalokitus paramaapealne kehastus. Kuid Avalogites vaaral on peale sellega mitmeid teisi kõrgemaid olemisvorme. Ja Tiibeti kunstis. Eriti just skulptuuris on neid olemisvorme väga sagedasti kujundatud. Sagedasti näeme siin Avalokitas vaarat 11 päisena. Sellega tahetakse meelde tuletada, et maa lunastaja olevat inimestele päratud koletuslikest kannatustest vapustatuna nii haledalt nutnud. Hetab pea lõhkes 11-ks tükiks. Siis aga võttis kõige võimsam buda Amyt haaba kes on ka üksiti Budade paradiisi valitseja. Võttis kätte ja korjas kõik killud kokku ja tegi avalukites Farale uued pead, lisades nende juurde ka oma pea. Ja niimoodi Avalokides vaara tänapäeval kujutataksegi otsa laotud peade kuhil läheb ülevalt poolt kitsamaks nagu mitmekorruseline terava tipuga pagood. Nende korruste otsas omakorda veel üks kohutava ilmeline nägu. Ning kõige selle kohal kõrgub Amyt haaba, pea teravad Saline juuksed, pealael. Iga jumala pale. Värv on kindlad, määratud. Avalokitas vaara kõige tähtsam pea on valge parempoolne on roheline, vasak on punane, järgmise kahe korruse juures kasutatud samu värv ainult teistsugustes kombinatsioonides. Aga kõige ülemine see hirmu ära atav pea on värvitud mustaks ning selle pealael asuv amit haava pea on punaseks värvitud. Kõiki päid kroonivad kalliskividega kirjatud kuldset teadeemid. Tavaliselt on sellisel 11 palgelisel Avalokites vaaral kaheksakett aga mõnikord on tal ka neli liiget või, või ainult kaks Kätu ja ega ta ei pruugi alati 11 peaga olla. Teinekord võib ta tõesti väga inimese moodi välja näha. Aga Avalokites, vaara peopesades ja jalataldade all on. Silmad pühad raamatud räägivad, et nende silmade abil, mis asuvad tema peopesades ja jalad Alladel vaatab kaastundlik Avalokites vara alla inimeste ja kõikide olendite peale, kes oma kannatustes vaevlevad. Traditsioon räägib, et Avalokites vaara ei lõpeta omamaiste ümbersündide ahelat enne kui viimane inimene on astunud kõrgema tunnetuse Teele teele, mis viib ta nirvaanasse. Senikaua aga jätkab Avalokites, vala omamaiste ümber kehastumiste ahelat Tiibetis dalai Laamades. See on inimestes, kes oma õilsa elulaadi ja eeskujuliku käitumisega kutsuvad kõiki teisigi puhtamale elujärjele. Niisugused olid siis lood Budast ja budismist. Täname kõiki, kes eelmisele nähtamatule näole joonistasid ja ootame seegi kord teie pilte. Mis teile tänasest saatest meelde jäi? Meie aadress on Tallinn 201 100, Gonsiori 21, Eesti raadio, nähtamatu nägu. Kui markidega on raskusi, siis Tallinna lapsed saavad raadiomaja valvelauda, oma joonistused ise tuua. Ja pealegi võite ju niisama enda lõbuks kodus ka joonistada. Nähtamatu näoni on jõudnud jutud, et mõnes koolis on kunstiõpetuse tunnis jumalaid kujutatud. Nii või teisiti, meie ootame teie joonistusi ka ja soovime teile lahket südant, avarat silmaringi ja lahtist kätt. Kohtumiseni kuu aja pärast.