Täna tähistab üks ütlemata armas asutus oma sünnipäeva 60 kolmandat päris väärikas iga. Ja meil on sel puhul stuudios ka külaline. Külaline on Mati Kaal, tere hommikust. Tere hommikust. Nagu juba öelda nimi Mati Kaal, siis vist ei ole ka raske ära arvata, kelle sünnipäeva täna tähistatakse või mille sünnipäev Tallinna loomaaed. Ja loomulikult on meil põhjust ütelda, palju õnne kõikidele loomaaia elanikele ja kõikidele töötajatele. Kuidas loomaaia elanikud sünnipäevapeost osa saavad? No tähendab, kuna loomaaia loomad arvavad, külastajad tuuakse neile vaadata mitte vastupidi, siis nad saavad sünnipäeva puhul palju rohkem külastajaid vaadanud, sellepärast et nende arv eeldatavasti on, on oluliselt suurem kui tavalisel pühapäeval ja noh, kasvõi juba sellepärast, et et meil saavad kõik inimesed viie krooniga sisse ja koolieelikud kogunisti veel päris ilma rahata ja peale selle on siis loomadele lisaks seal ühte teist rohkem vaadata. Nii et ma usun, et, et neid külastajaid, keda loomad saavad vaadata, tuleb täna oluliselt rohkem kui, kui tavalisel päeval. Enne veel, kui asume tänase sünnipäeva tähistamise kava juurde, mis on ka põnev ja, ja päris pikk tahan ma pärida, missugune on see loomaaia sünnilugu. Ja no loomaaed sündis üsna pikkamööda, sest no ühesõnaga, asi on tegelikult nii, et et ühiskonna arengus maailmas on, on nii, et teatud etapil see linnastumise protsess muutub nii suureks, et hädavajadus looma järele tekib nagu ja, ja selle järgi võibki vaadata, kui, kuidas kusagil riigis ühiskond on arenenud, et millal seal seal niisuguse asja peale mõtlema hakati, näiteks siin nädal-poolteist tagasi sai maailma kõige vanem loomaaed Viini looma, et 150 aastaseks, et vaadata siis, kui palju ütleme, meie ühiskond on, on nagu linnastumise suunas arengus noorem. Ja, ja tähendab päris Eesti vabariigi algusest saadik käisid vaidlused, et kas loomaaeda on Eestis vaja või ei ole ja, ja siis üldiselt arvati ikka, et on vaja, aga et koletu kallis ja ja uuriti siis Helsingist ja Riiast, kus juba loomaaiad olid. Et kui kallis ikka on ja, ja missugused ohud ja, ja kasulikud küll, et sellel ettevõtmisel on ja see vaidlus oleks võib-olla kestnud veel jumal teab kui kaua, kui ei oleks eesti laskevõistkond väga edukalt esinenud Helsingis maailmameistrivõistlustel kus nad siis Argentiina karikale lisaks said Soome kolleegidelt kingituseks elusa ilvesepoja. Ja ja tulid nemad siis selle elusa ilme saab vaja 37. aastal Tallinnasse ja sel ajal oli Ilves Eestimaal nii haruldane elukas, et neid vis terve Eestimaa kohta looduslikult võib-olla ainult paarkümmend looma olla. Ja ja tehti talle siis Kadrioru puukooli üks puur õhuda pandi ja rahvas hakkas voorima teda vaatamas käima, tähendab, tahtis ikka niukseid Emmeerukat näha ja ja, ja see hakkas juba päris koormavaks muutuma sellele aiandi seltskonnale ja, ja muidugi see nihutas siis seda vaidlust üsna üsna tõhusalt ja ja kui siis veel paari aasta pärast, et tuli üks rändloomaaed Eestisse, kes tahtis luba ja siis suvel olla olla siis Tallinnas oma eksponaatidega siis antigi talle võimalus olla just sedasama ilvese läheduses ja, ja juhtus nii, et suve lõpus tekkis konflikt linna ja, ja selle selle rändloomaaia seltskonna vahel ja, ja need lasksid Tallinnast jalga ja jätsid isegi osa oma loomi veel maha ja, ja siis, kuna tal oli üsna hästi läinud, sest see konflikt tekkiski nagu selle raha poole jaotamise üle, siis oligi kohendati natuke seal neid ajutisi aedikuid ja kahekesi ja, ja pidulike kõnedega 25. augustil 39. aastal, siis avatigi sealsamas Kadriorus, nii nagu ta tol ajal nimetati, väike loomaaed ja kõnedest võib lugeda, et otsus oli koguda loomi ja kogemusi ja otsida ühte paikkamist, siis vääriks korralikul loomaaia ehitust. Ja arhiivist on nüüd selgunud, et üks viiest vaatluse all olnud paikadest ongi see, kus me praegu oleme, kuigi selle koha valiku ajal minu eelkäija Karoli Stern ei teadnud, et see juba ka tol ajal oli Räiks, nagu vaatluse all olnud territooriumiks. Nii et kui me mõtleme seda tollast plaani, on Tallinna loomaaial isegi hästi läinud. Mõnes mõttes küll ja, ja noh, teisest küljest on muidugi see, et alati võib ju spekuleerida, et kuna üks niisugune kõige innukamaid asutajaid oli tollase presidendi pätsu vend Peeter, et siis kui poleks olnud sõda ja nii edasi, siis võib-olla oleks nagu vennad omavahel ka finantseerimise suhtes paremini kokku leppinud ja võib-olla meid oleks juba juba hoogsamalt välja ehitatud, sest nüüd me sellele tegelikule suurele tooriumile saime ju alles 20 aastat tagasi. Mäletan minagi seda, aga kui loomaaed oli seal Lasnamäe veerul Ja siis sellesama veeru juures puukool oligi ja ja, ja see ilves sai ka kahjuks küll märtsipommitamise ajal surma. Aga temast on saanud meie vapiloom ja tema mälestuseks on tehtud kuju meie praeguse põhjavärava ees ja ja selles mõttes ongi see ilves, keda keda kutsuti illuks on siis nagu meie esimene elukas ja, ja meie sümbol. Ma loodan, et pea kõik eestlased on kas käinud loomaaias või kindlasti jõuavad sinna. Mina loodan, et nad käivad korduvalt, sest et looma, et tegelikult on niisugune koht, kuhu tuleb Käia üsna väikeste vaheaegade tagant ja kord hommikul, kord lõunal, kord õhtul, sest igal kellaajal ja ja igal aastaajal käituvad loomad hoopis erinevalt ja, ja selles mõttes noh, nagu Eesti loomaaia külastaja niisugune, eks see näitab ka meie selle linnaliku kultuuri noorust. Et kui meile tullakse, siis kiputakse noh, iga hinna eest kõik loomad korraga ära vaatame, siis tormatakse nende purde eest läbi aga loomad elavad ja oma igapäevaelu ja, ja nii võibki juhtuda, et kui, kui olete ühe puuri juurest, siis see loom on parajasti läinud endale põske pistma midagi, teine loom võib-olla on jooma läinud, kolmas võib-olla tegemas lõunauinakut ja siis jääb mulje, nagu oleksid kõik puurid tühjad. Vahetatakse igav koht, loomi piinatakse, nad on puuris. Ja no tähendab, see küsimus on ka niisugune rohkem inimese psühholoogia küsimus, sest looma seisukohalt on see piire, mis teda ümbritseb, on tegelikult see, mis kaitseb teda põhivaenlase inimese eest ja ja tema on päris õnnelik, et seda, et teda kaitses, et nad on ise omalt poolt selle piirdemärgistanud lõhnamärkidega ära ja ja käituvad tegelikult nende järgi. Paljudel juhtudel on ju loomaaed ka võib-olla ainukeseks pelgupaigaks, kus, kus mõni loom üldse elada veel saab. Paraku küll ja tähendab, loomaaia abiga on lootust, et mõni elukesel uuesti ka looduses jalad alla saab, sest et neid näiteid on ju on ju kuhjaga. Perse vahelski hobuseid ei olnud, et peaaegu pool sajandit looduses ja nüüd on loomaaedade abiga kabi kiltmaal jälle uuesti looduslik asurkond ja ja Euroopas ei olnud aastakümneid enam habe kotkast ja, ja tänu loomaaedadele on, on nüüd alpides ame kotkaasurkond uuesti taastunud ja Pürg ehk Euroopa piison lasti looduses viimane ma kusagil esimese maailmasõja lõpupoole ja jällegi oli maailma loomaaedades siis 30, kus pürga, kellest kõik need Euroopa piisonid, kes praegu on kas loomaaias või loodusesse lastud, need on kõik nende järglased. Milliste loomade elule tagasitoomise üle Tallinna loomaaed eriti rõõmustada võib? Eriti võime rõõmustada meie oma metsaeluka euroopa naaritsa üle, kelle, kelle niisukest päästmist me koos sihtasutuse Lutroola rahvaga praegu terves maailmas koordineerime ja, ja kelle loodus taasasustamise programm on meil käimas Hiiumaal ja, ja rõõmustav on see, et, et sellel suvel on vähemalt kolm pesakonda mis on sündinud juba Hiiumaal nendelt loomadelt, kes on sündinud Tallinna loomaaias ja ja tegemist on niisuguse elukaga, kes 10 15 aastat tagasi oli veel veel Lahemaa ja mõnede teiste Eesti piirkondade metsa jõgedes üsna tavaline ja kes tõenäoliselt praeguseks on, on Mandri-Eestist juba täielikult välja saanud. Ilmselt on loomaaiale ka rõõmupäevad need, kui mõnel loomal sünnivad järeltulijad. Ja see on üks meie tegevuse põhinäitaja ja, ja mitte ainult siis, kui nad sünnivad, vaid, kui meil korda läheb nad korralikult üles kasvatada, sest et näiteks niisugused elukad nagu amuuri korral ja hiid-merikotkas ja, ja veel mitmed teised on niisugused, keda väga vähesed maailma loomaaiad on suutnud paljundada või kui nad ongi suutnud paljundada, siis ei ole suutnud üles kasvatada. Aga, aga meil on juba viimast aastat seal mitu aastat järjest õnnestunud nad üles kasvatada ja ja see teeb tõesti rinna rõõmsaks. Kui võrrelda Tallinna loomaaeda teiste meie läheduses olevate naabermaade loomaaedadega. Kas me kannatame võrdlust välja? Ja ei häbenema ei pea ja kõigepealt võib ütelda, et meie kollektsioon on mitte ainult siin ümbruskonnas, vaid, vaid üldse ka terves maailmas märkimisväärne oma koosseisu poolest. Meil on näiteks kaljukitsede ja mägilammaste kollektsioon on tõenäoliselt maailmas teine San Diego loomaaia järel. Kusjuures San Diego loomaaia eelarve on Helsingi linnaeelarvega võrdne. Nii et selles mõttes on neil mõnevõrra kergem tegutseda. Ja me võime ilma häbenemata ütelda, et meil on põhjale põnevaim kollektsioon. Mis puudutab siis ta sigimist, siis siis ka see on meil nii, et häbenema ei pea midagi. Ja võib-olla on see osalt ka selle tulemused, et meie pole veel harjunud kella vaatama, et mis kell tööpäev algab ja mis kell tööpäev lõpeb, sest meie inimesed kuigi palgad on üsna napid, tegutsevad nagu üks mu tšehhi kolleeg ütles, et loomaaias töötanud ainult see, kes töötab võrdselt käega südamega ja peaga. Ja ma pean ütlema küll, et et valdav osa meie inimestest töötab mitte palga, vaid vaid kutsumuse pärast. See on neile teine kodu, ilmselt. Ja nii ongi, tähendab, see ongi sedasi, et loomaaias ei saa töötada loomaaiaga. Kui elada, kuidas, on teil õnnestunud saavutada nii-öelda Põhjamaade põnevaim kollektsioon? No tähendab, see on ka meie tegevuse tulemus olnud, minu eelkäija Karoli Stern hakkas kõigepealt nagu seda seda kollektsiooni väga hoolega nagu kombineerima. Ja nüüd see, et meil on kitsede ja mägilammaste poolest maailmas teine kollektsioon, see tulenes sellest, et see Lasnamäe veerg, mille peal me suuresti oli ütleme, kahe koma seitsmest hektarist, et mis meil oli, oli tõenäoliselt seesama 0,7 hektarit oli üsna järk paekivikalju ja seal mingeid lausmaa loome ei olnud võimalik üldse pidada ja siis me hakkasime otsima elukaid, kellele meeldiks, kunagine Nõukogude liit oli tagama siis selle territooriumi peale on juba väga palju väga põnevaid elukaid ja katsusime nad siis kõik kätte saada enda kollektsiooni ja panna sinna elama. Nüüd nad, vaesekesed, on küll 20 aastat pidanud seal uues kohas elama sileda maa peal ja piirduma ainult väikeste kivihunniku kestega. Aga rõõmus on see, et mõned nädalad tagasi läks delfinaarium ehitus. Ja kui nüüd ikka kõik asjad lähevad nii, nagu me loodame, siis peaks see alpinaarium, mis on peaaegu seitse hektarit, see tähendab kaks korda nii suur kui kogu vana looma. Siis peaks ehituslikult jaanipäeva paiku valmis saama ja siis kulub vähemalt pool aastat. Kunime nagu ümber kolime, sest algul ei saa üldse kolida, sest selle aja paiku on väga palju just väikesi tallesid ja, ja häälestama ja seadis tamme ja, ja tõenäoliselt siis keset talve pole asjal asjal mõtet, aga siis ülejärgmine kevadine on siis nagu selle alpinaariumi pidulik avamine ka külastajatele ja siis laulavad küll meie kollektsiooni pärlid. Rõõmu pärast. No need inimesed, kes ei ole nüüd mõni aastat loomaaias käinud, saavad juba praegugi suure üllatuse osaliseks, kui palju on looma, et laienenud ja kui ilus mina märkasin, viimane kord käies ka, kui suurt tähelepanu pannakse haljastusele ja eri taimeliikide istutamisele. Ja no me nüüd ei saa öelda, et oleme laienenud, sest territoorium on nii suur, nagu ta kogu aeg on, aga me oleme seda territooriumit nagu hoogsamalt hõlvama hakanud ja ja sel kevadel avasime pidulikult Sise-Aasia ekspositsiooni ja enne seda aasta varem said valmis piisonid teie pürgade puuristik ja Fazanaarium. Ja 10 aastat oleme me tegelikult sponsorite abiga ehitanud seda veelindude ekspositsiooni, mis ka sel aastal lõpuks siis valmis valmis sai. Ja noh, niiviisi järk-järgult üritame ikkagi seda territooriumit hõlvata, territoorium ise on olnud 87 hektarit juba 20 aastat. Missuguste loomade või lindude juurde teie, Mati Kaal kõige sagedamini satut? Tähendab, mina olen looduses tegelenud, et ka natukene elukatega ja ja põhiliselt suurkiskjate ka, nii et üldiselt on mulle südamelähedasemad need, kes teisi söövad, mitte sellepärast, et ma olen naudiks seda vaadata, kuidas nad neid teisi tapavad, aga aga probleem selles, et, et nende psüühika on pisut keerulisem, sest et nad peavad ülega avaldama oma saaklooma selleks, et et teda kätte saada ja ja, ja see on mulle huvitav, nii, nii imetajate kui lindude hulgas on just need kiskjad ja röövlinnud jaga kakud, need, need, mis meil on nagu eriti südamelähedased ja kui nüüd võtta päris, ütleme, eesti elukatest, see on seesama ilves, mul üks lemmikuid kui kuigi ka teised suurkiskjad on, on väga vahvad omal ajal diplomitöö ma tegin hoopis eesti karust ja kui võtta nüüd mujalt pärit elukaid, siis siis on üks niisugune tõeliselt südamelähedane elukas amuuri leopard kelle esimest korda Nõukogude liidus suutsime paljunema panna teist tingimustes ja, ja keda praegusel hetkel looduses ei ole enam rohkem kui napp 50 isendit. Missuguste loomaaia elanikega on kõige rohkem muret, kõige rohkem probleeme kes söövad kõige rohkem või kes on kõige rohkem haiged? Ega ei ole probleem, aga, aga eks nendega ole ole muret selles mõttes, et nad ei söö ju ju ei maisihelbeid ega, ega vorsti, vaid nendele tuleb, tuleb saada kõike, kõike seda, mis, mis nemad tahavad ja mõni elukas sööb ainult mingeid kindlaid putukaid või kindla liigi liigi taimi, neid tuleb kõiki meile endale ette kasvatada. Ja nii kummaline, kui see võib tunduda. Me oleme sunnitud välismaalt ostma igal aastal paar suurt rekkakoormat külmutatud hiiri ja rotte, et sellepärast et tuleb välja, et nii kummaline, kui see ei ole selle hinnaga, mis me praegu saame osta välismaalt ei ole valmis Eestis keegi neid kasvatama, sellel on muidugi oma oma loogika, sellepärast et Eesti turg ka selles osas on ainult kaks rekatäit. Aga need, kes neid välismaal kasvatavad, need varustavad väga paljusid loomaaedu ja laboreid ja ja näed, kasvatavad noh, nii et nad võivad sadureka täisi anda ja siis läheb oma odavus. Kas kõige rohkem seda element tähendab koguseliselt küll jah, ja tõenäoliselt ka ka rahalises mõttes, sest et üks element, et see aasta jooksul nii palju, et laenu üksnes selle toidu maksumus on umbes 100000 Eesti krooni. No mõned loomad on loomaaias ka sellised, kelle puuri juurest juba võib lugeda, et neid toetab keegi. Ja tähendab, see on üks niisugune mäng, et see toetusraha rehkendatakse välja nagu selle eluka toidu maksumuse järgi, aga ma tahan öelda seda, et kõik niisugune sponsorite toetus, mida me saame, see kõik on läinud ainult loomaaia edendamiseks, ehitamiseks arendamiseks, seal siltide tegemiseks ja nii edasi, ühesõnaga et v kõige kitsam koht ongi see, see edasi ehitamine. Raha on ikkagi valus teema. Tähendab raha on valus teema ja, ja tähendab, me ei ole nii naiivsed, et me arvaksime, et me võime selles rahalises mõttes võistelda nüüd lääne kolleegidega, sest selles samas Viini loomaaias sai nüüd juubeliks valmis näiteks nende troopikamaja, mille eelarve oli 14 miljonit eurot. Me räägime praegust alpinaariumi puhul 37-st miljonist Eesti kroonist, mida me arutame, et kas peab jagama kahe või kolme aasta peale seda. Kuidas teile tundub, kas eestlased hindavad oma loomaaeda, ei räägi neist, kes otsustavad, kas raha anda või mitte, tähendab. Mulle tundub, et hindavad aga noh, eks seda peab rahvas ise ütlema, mina ei, ei ole see, kes seda seda kindla peale julgeb ütelda, sellepärast et ma olen ise nii asja sees, et noh, mulle võib tunduda, et nad hindavad võib-olla rohkem, kui nad Kui nad tegelikkuses seda teevad, täna on kõigil võimalus välja näidata, kuivõrd oluline meie jaoks on Tallinna loomaaed sest sünnipäevaprogramm algab sisuliselt vist juba kella 10-st. Ja tähendab, sest iga kahe aasta tagant toimub meil jälle üks niisugune tore nähtus nagu nagu Hanimalistliku skulptuurifestival ja osalejaid on ümber Läänemere igast riigist peaaegu ja, ja animalistlik kunst üldse on loomaaias sündinud tegelikult ja, ja selle kunstivaldkonna nimetaminegi on tulnud Parii järgi, kes siis Sanderpeni ja Pariisi loomaaedades modelleerisid oma oma kujusid ja kes siis alguses nagu nagu hakati pool sõimamise ja ütleme, tasse animalist ja pärast ongi sellest kujunenud niisugune maailmas arvestatav kunsti valdkond, mida, mida paraku Eestis nii väga ei ei, viljeldaja ei tunta ja, ja see oligi põhjus, miks on mõned aastad tagasi, hakkasime seda festivalide seeriat nagu nagu korraldama ja ja tänavu ongi juba kolmas. Ja täna kella 10-st toimub siis selle festivali avamine ja osalejad asuvad tööle. Ja osalejad hakkavadki kohe samal päeval tööle, sest nad peavad suutma kolme päeva jooksul külastajate silma all sellesama ilusa pärnada leebel, mis meil põhjaväravast hakkab selle leebel siis modelleerivad mitmesuguseid loomi omal valikul kul kusjuures loomaks loeme, mis pole taim. On see mõni putukas, imetaja, lind või, või mis iganes, mida nad teevad, peaasi, et ta, et ta oleks mingi elukas. Ja kui nad siis on oma saviplastiliinist mudeliga valmis saanud, siis juba ars monumentali töötajad hakkavad neile abiks, võetakse vormid ja, ja hakatakse siis valava vahepeal vahavarianti ja vahevariandi järel siis ka juba pronksvarianti ja, ja festivali lõpuks, kaheksandal septembril on siis juba kõik 10 looma kuju lõplikus variandis pronksist, sellel samal alleel väljas ja siis asub hindama žürii ja on ka võimalus loomaaia külastajatel oma arvamus ütelda, sest iga festivali ajal pannakse välja külastajate lemmik. Nii et külastajad võiksid kalendrisse märgi teha, et nad vähemalt kaheksandal septembril tulevad asja üle vaatama. Mis nendest loomaskulptuuridest edasi saab, kas nad jäävad kaunistama Tallinna loomaaeda või rändavad? Tähendab, igast kujust tehakse üldse kolm varianti ja üks variant jääb loomaaia põhikollektsiooni ja sellega me korraldame aeg-ajalt näitusi, näiteks juba järgmine suvi tahab meie festivalitööde näitust välja panna Rostocki looma, et Saksamaal ja ja möödunud suvel oli osa neid kujusid väljas, Kuressaare lossi näitusel. Aga esimene töö, see, mis saab kaheksandaks valmis, selle saab iga kujur endaga kaasa ja see ongi tasuks nende vaeva eest, sest preemia oma töö eest võib saada üks kuni kolm kujurite, ülejäänutele jääbki ainult loomisrõõm? Ei, mitte ainult loomisrõõm, vaid seesama pronksi valatud kuju on küllalt suure väärtusega, mistõttu nad noh, 43 tahtjat oli ainult 10. Me saime siia kohale kutsuda. Missugused ettevõtmised tänase päevakavas veel on? Ja, ja peale selle on, on meil palju igasuguseid huvitavaid sünnipäeva külalisi. Jaa, jaa, jagavad oma rõõmu ja tegevust ka ülejäänud loomaaia külastajatega ja on meil siis niuksed, telgikesed laiali pandud loomaaeda, et on seal püha päevitajat ja näitavad ja teevad loome külastajatega koos seal, et oma saate. Siis on juba külastajatele hästi tuntuks saanud loomakliiniku saate rahvas, kes, kes siis laseb teil kohtuda seal nendesamade peategelastega, kes, kes antud valedest saadete seeriast, siis tulevad meile külla ka teised loomakliinikud on meil Tiina Toomet kliinik, kes õpetab siis koerte, kasside ja muude elukatega seotud probleeme külastajatele on ka meie enda niisuguste varjatud tegevuste kohta võimalik saada niisugust informatsiooni, mida, mida iga päev ei, ei saa ja tegelikult jätkub seal tegevust, et vähemalt kuni kella viieni. Et ununeb ära, Te olete kuskil kodust ära. Arvestage täna kohe terve päev loomaaia peale, ütleme nii, mida kingituseks tuua võib. Noh, hea tuju ja, ja lustlikku meeleolu selles mõttes, et kui tulete morni näoga ja, ja toriseb, teie joriseb ta, siis, siis on teil endal kehv ja kehv kõigil teistel ja pean ütlema üldse seda tegelikult loomade tulebki tulla terveks päevaks isegi siis, kui ei vaata kogu kollektsiooni ära, tuleb istuda mõne puuri juures tunnike ja selle aja jooksul te saate võib-olla mõne eluka suhtes targemaks, kui te olete terve elu jooksul õnnestunud nagu endale selgeks tehasest, et loomad elavad loomaaias oma igapäevast elu ja ja selle kõrvalt jälgimine on, on ääretult Vaadates teisi saab ju alati midagi rohkemat teada ka iseenese kohta. Igatahes, sest eks inimeseloom on ka loom. Aitäh teile, Mati Kaal, Tallinna loomaaia juht meile siia Vikerhommikusse külla tulemast ja soovime kõikidele loomaaia elanikele ja töötajatele ikka õnne ja jaksu loomaaia edasiarendamisel. Aitäh.