Tere õhtust, mina olen Ene Lukka ja täna on saatekülaline Margus Põldsepp. Aga ta ei ka. Joo mahla. Ka väik onni. Nii no. Ma loodan, et me Oma. Maa peal. Maa pea la ujuma. Maa-ala ka väike armas ju viima Orda suudlust a k ja Noori tala koodi kuulajale. Vääru. Ja v noori? Voogu lähele. Ta. Ta haaras Sügisel sai rahvamuusikast lugu pidavate inimeste seas tuntud pillimeeslaulja Võrumaalt pärit mees Margus Põldsepp kolmekümneaastaseks. Otseselt rahvamuusikaga on Margus tegelenud kümmekond aastat ehk siis üks kolmandik oma senisest elust. Rahvamuusikauurijate arvas vaadates on Margus Põldsepp muusikalise oma muusikalise tegevuse kaudu tänapäeval heaks võimaluseks saada ettekujutus sellest, kuidas varasemal ajal rahvamuusika aktiivses käibes oleku ajal pillimehed silmitsesid oma parimas õitsengu eas. Tere Margus. Takkajärgi siis ma usun, et kõigi Eestimaa, sinu kuulajate ja heade poolehoidjate poolt, palju õnne. Parem hilja kui mitte kunagi. Just nimelt, aga nüüd siis see rahvamuusika teema, just rahvamuusik kui selline nähtus, mis sa ise arvad, oled sa siis rahvamuusik nüüd 21. sajandil siin Eestimaal? Kõiges sa oled? Nojah, et rahvamuusik 21. sajandil ma usun, et maastikke olen. Kuigi ma ütlen, et ei saa asja, võtan üheselt, et nüüd on trahv, muusikalõiked, mulle meeldib väga rokkmuusika või üldse igavesed erinevad muusikaliigid, aga just ma arvan, see ongi see 21. sajandi rahvamuusika eripära. Aga mille poolest üldse siis, kas üldse on võimalik eristada näiteid džässrokkrahvamuusikut, vanamuusika esitajat? Ei, kindlasti mitte sest et noh, loomulikult on kahju ainult paadunud fänne, kes tõesti ainult rahu ainult rahvamuusikaga või ainult ainult vanamuusikaga. Et mina ennast nagu ainult rahvamuusikuks ei pea päris aus olla. Aga noh, eks ma arvan teised oskan seda paremini öelda. Aga sa võid seda öelda, et need kontserdid ja esinemised ka niisugustel piduõhtutel, kus ei ole ainult kontsert ja, ja kuulamine, vaid rahvas tantsib põhiliselt ju ja laulab ka kaasa sinu ja sinu heade kaaslaste ansambliga untsakad. Et kas see on midagi muud kui näiteks džäss või rokk või vanamuusika kontsert ka seal on, mitte ta parem on, aga mille poolest see on see teistmoodi see esinemine ja see õhkkond? Noh, ma arvan, et meie kontserditel rohkem elatakse välja endast muidu näete, mitte just noh, ütleme tantsupidudel tantsuõhtutel. Aga kuulame siis moment on, ütleme nende teise stiili teise stiili, kontserditel ja esinemistel on, ma usun, on kuulamismomente nagu rohkem sees kui, kui meil, võib-olla ma kujutan ette seda, sest et mis on rahvamuusikas, ongi, mis tuleb ju rahva enda enda seest ja mille järgi siis alati tantsitud ja kaasa lauldud. Nüüd olekski võib-olla õige aeg teha üks väike visiit möödunud sajandisse. Hea on see, et sinu tegevust ju sa oled ikkagi kuidagi silma paistnud ajakirjanikele ja päris erinevatele ja, ja samuti sinu aastate kaaslaste tegevust tegelikult ansamblit untsakad, ajakirjandus siiski jälginud. Ja esimene artikkel, mida ma tahaksin tsiteerida, on pärit aastast 1994. Ajaleht kultuur oli kunagi artikkel pealkirjaga ontlikkust ontlikkust Untsakast ehk lugu sellest, kuidas Margus Põldsepp, Oskar Loorits, folklooripreemia sai. Väike tsitaat. Untsaklus on see elu või muusikastiil küsimärk. Millisena kujutab lugeja ette untsakaid? Targad raamatud nimetavad Untsakaks Key Karliku kerglast noormeest enamasti linnavurle, et kui asi nii on, siis tuleb kogu Lõuna-Eesti talurahvast Untsakluse pooldajaks pidada. Sest ansambli untsakad repertuaari raudvarasse kuuluvad lood õnnetutest, armastajatest raisku läinud tüdrukutest, enesetapjatest, mõrtsukate, vägistajate ja paljudest teistest elu hammasrataste vahele jäänud inimestest. Kogu materjal on aga pärit Lõuna-Eestist, esindab sellisena autentset folkloori, see tähendab neid lugusid on mängitud ajast aega ikka jälle. Autor. Tiit Toomalu. Mida meenutab sulle see artikkel ja see preemia ja Lõuna-Eesti folkloori kogumine? Kõlas nagu kriminaalkroonika, ausalt öeldes. Aga no see meenutab pigem alguspäevil, kui oli, olime noored ja vabad ja ja tõesti, rändasime seljakotid seljas, lõõtsapill seljakotis ja diktofon taskus mööda mööda Lõuna-Eesti metsi mägesid ringi ja käisime inimesi töötamas. Et just artikkel ongi, ma ei arva, et kindlasti ongi just tollest aastast pärit. Ja veel üks väike tsitaat järgmisest aastast 1995 ajaleht Liivimaa kuller, sedapuhku siis kollane kirjandus. Untsakate kloor jõudis plaadile. Niisugune huvitav termin ilmub et siit väike tsitaat. Untsakad kinnitavad kuuldusi neist kui tõemeelsetest Eesti põuxi liini ajajatest. Meil on siin külaga Bellindus, hirmuscheff olnud ikka näpuga noodis kinni ja igakülgse täpselt paigas, selgitab Margus. See on jama ju. Vanasti said külapillimehed kokku, kukkusid kütma, nagu parajasti torust tuli. Mis asi see punk Looron? Noh siis ta on. No ma ei oska praegu, ütleme nüüd tagantjärgi vaadates viie aasta tagusele tegevusele, eks ta ole ütleme, roki sugemetega rahvamuusika esitamine. Ma arvan, et see, millal on vist läbi aegade olnud ja tänapäevani välja see pisik ikka termiline Gazett pungadele. Samas miks ka mitte? Milline lugu meenub sulle sellest ajast kõige eredam? No ma arvan, et tsitaat on täpselt nii jah, et ütleme lugudes võib-olla siis tõesti disko pole oluline. Punk on põhiline osa oli siis nagu siiamaani väga tellitud lugu meie esinemistel, aga aga seda aega ise iseloomustab kõige rohkem, ma arvan laule nur Malle Ulman. Tänak pütne Lelle videol satamiinema. Emaid hooma koiga armuke näeb allveelaevaga päeval ja. Kui mul oleme säält vankri, nii kui preisi kuningat 1996 ajaleht Postimees, onsansakad ja teised pealkirja all tuleb kasutusele järjekordne uus termin folkar. Ja nimetatakse teid siis seal rõõmsasti folkaritaks. Seal on ka untsakate foto nagu alati, ja foto all on kiri. Hoop tümpsu konveierile. Nüüd küsimus, kas untsakad, sinu niisugune väga emotsionaalne tegevus suutis konkureerida sellel ajal veel eriti tipus oleva diskomuusikaga? No mis ma oskan öelda, eks teatud ringkondades, ma usun, kindlasti see oli, see aeg oli, kui olid, olid väga populaarsed, need tantsuklubid ei ole, pole just eriti Tartus oli tol ajal Viljandis nagu see on veel, aga nojah, ütleme Tallinnast oli nagu see, ütleme, see raskuskese Tartusse ja siis noored noored üliõpilased siis rõõmsasti käisid koos, tantsisid sa eelmise sajandi alguse seltskonnatantse. Ma ise ka päris tihti käisin seal neile pilli mängimas ja ja siis ma vaatasin tõesti, et noorte seas just üliõpilase seas on see see folkarlus oli ikkagi üpris üpris ikkagi päris päris populaarne kui selline. Ma arvan, et see oli kindlasti alter alternatiiviks tollel vahavale diskomuusikale. Andis võimalusi noortel ennast füüsiliselt väljendada ka teisel viisil. Seosidki oluline armatika. Milani aeg-ajalt kalaliigi ka koti kaarega seal lava peal olid imelikud vanusega miski. Ma mõtlen, siin kuulab minu vähem hämartimani ära. O'ga paariline Aloolile arvates Laurile Aluline arvake. 1997 ajaleht Sakala nii-öelda sinu kodu, praeguse kodu ajaleht kirjutab, et oma viienda aastapäeva tähistas ansambel untsakad kahe kontserdiga Viljandi kultuurimajas, millest üks oli sisuliselt tasuta. Tsitaadi lõpp. See oli mõeldud inimestele, kel pole suurt raha välja käia. Ole äsja kuulsin kolledžis, et ansambel untsakad on ka esimene ansambel, kes on valmis tegema kolledži arengufondi lõhe esimese tuluõhtu. Nii et sina, ansambel, untsakad ja heategev Nojah, esimene ansambel maailmas on kujunenud selle õhtul puhkudel veel kindlasti on, kõigil on hea meel mängida kolled selle, sest et me oleme kõik kunagi seal kokku saanud, ansambel ongi seal seal valmis vormitud. Aga ütleme tõesti, Me oleme noh, ütleme päris palju, Venud ja isegi praegu käin palju ka ilma rahata või, või hästi mõõduka kasvas mängimas, ütleme kas siis lastekodudele või, või ka vanadele sõjameestele, ütleme näiteks pataljon, Narva on meie ütleme pataljon Narva mehed on need, kellele me oleme käinud juba kolm aastat käinud järjest mängimas. Siis Elvas nende kokkutulekul, ütleme kani sisulises bensurahast. Kuidas teised untsakad sellega nõus on? No ilmselt ei olegi see väga tavaline siiski Eestis, et, et niimoodi valmis ollakse ka vaata midagi tegema, nii et suur tänu ja jõudu ka selleks edaspidi. Selleks et raha pole kõige olulisem. Ja viimane tsitaat, mida ma nüüd siis ajaloost kasutan 1998. Muusikaleht kirjutab sellest, kuidas kolledži diplomi said nüüd siis küsimus selline, mis puudutab tegelikult haridust, rahvamuusika, üldse muusikalist haridust. Jaa. Kas on see siis nüüd nii, et, et tegelikult tänases küllaltki Küllaltki keerulises situatsioonis väikeses Eestis on ju päris palju muusikuid. Et kuivõrd nüüd muusikaharidus üldse on oluline muusikute seas või on, et kui oskad pilli mängida, siis diplom polegi oluline. Nojah, oleneb sellest, kui kas sul see muusika tegemine on nii kõrvalhobi või on ta sul kohe professionaalne töö, millele sa teenid leidnud kuidas sinul? Ei see, ütleme muusikaharidus kui selline kindlasti mööda külgi maha ei jookse, sest et kas hoomata seda üld üld, üldkultuurilist tausta üldse, et hinnata need erinevad muusikaliige ja selleks ajaks on tõesti mingi kool läbi käia. Aga on ka muidugi inimesi, kes saavad hakkama ka ka vähese vähese muusikaharidusega või päris üldse ilma. Aga ikkagi noh, rõhuelamus on ikkagi loomulikult siis lõpetan mingisuguse sellealase kooli vastava ja ma arvan, et see õige Mis sa arvad, kui suur motiiv on tulla noortel õppima Viljandi kultuurikolledžisse näiteks rahvamuusikat kui sina nüüd ütlesid, et sind siiski see haridus või, või sinu anne või muud oskused võimaldavad sul ära elada, kas see võiks olla ka teistel? Ei muidugi loomulikult. Aga jah, rääkides nüüd kolledži kolledžite rahvamuusikast, ma usun, et kõige huvitavamad ja kindlasti õppida ja olla selle atmosfääris, mis seal koolis on. Kuigi see tulevikus on täpselt igaühe enda kätes täpselt täpselt nii, nagu ta nagu ta inimesel on ja suudab vastu panna tänapäeva konkurentsile vastavad ka sellele töökoha saab ja ma usun, et tõesti kõik algab inimesest endast ja muidugi, eks sõltub ka sellest, kas, kuidas ühiskond, mille edasiarv, mis suunas kas hakatakse väärtustama ka rohkem seda kultuurirahvakultuurialast tööd. Küsiks veel ühe niisuguse diplomiga rahvamuusiku käest, et, et rahvamuusika kui selline on siin räägitud ja praegu ilmselt viimasel ajal siiski laiemates ringkondades loobutud niisugust terminit nagu autentne rahvamuusika, et see on üks väga küsitav nähtus. Kui ja on ju teada, et rahvamuusika on alati olnud oma üldse muusik varem, siis me nimetame neid rahvamuusikutest, aga eks nad olid oma aja popmuusikud ja need pillimehed, kes siis tegid ilma mängisid pidudel ja pulmades. Et nad olid ikkagi oma ajast ees kindlasti, aga mitte mingil juhul oma ajast. Et kuivõrd nüüd sina diplomiga pillimehena arvad, et võib rahvamuusikat sättida omasoodu talitada, kasutada teisi teiste rahvaste muusikalisi mõjusid ja nii edasi, sest varem tegelikult üks külapillimees tegi täpselt seda, mis talle pähe tuli. Jah, loomulikult et autentne muusika minu jaoks omaenda rahvamuusika, ütleme, on, on, sõltub selle esitamisest, kui sa, kui sa tõesti usud, mida sa, mida sa esitad ja oled veenev ja teed seda ütleme tõesti vingelt autentselt, siis ongi saanud enda rahvamuusika sest ütleme seda päris hästi tehtud oma, ma ei oska öelda. Seda vist ei ole kindlasti see asi seltsi, on see päris eesti räägitud läbi aegade igal pool tööl iga päev maailmas kõik erinevad erinevate rahvamuusika, erinevad muusika, rahvamuusikastiilid, rahvad mõjutavad kogu aeg ja ütlemisi meremeeste kaudu ja ütleme, kaupmeeste kaudu tundega igas uusi stiile, stiile ja tantse läbi aegade, et siis noh, loomulikult kõik areneb ja on seda alati teinud. Ja loomulikult näiteks hea näide on ka minu meelest julgist alter projekt tuli lounge, kus mängivad head Eesti muusikat ja tehakse liivi rahvamuusika baasil nihukest poprokkmuusikat. Ka see on ka sõbraha muusika ja ja selle loomulik areng tänapäeval. Ütle veel, milline on Eesti eestlase siis maitse või mille järgi ütleme teistpidi küsima kui siiski, et kas see muusika, mida nüüd sina ja sinu kaaslased teevad, on see eestipärane muusika. Sinu arvates? Eestipärane kindlasti, siis oleme eesti keeles. Et ja, ja te olete eestlased, eks ole, see, see võib ka arvata, et on. Ja aga kindlasti viimasel ajal ütleme seda järjest vähemaks on jäänud neid ütleme noh, meie, meie esitus muidugi, ütleme veel alamrohkem nihukest meeste repertuaari. Loomulikult ikka mehed, kuigi uue plaadi peal on meil ka paar erandit. Aga need on muidugi põhjendatud meil täiesti selle plaadi peale. Ja kui täiesti aus olla jah, siis, et meil on ka siin praegu niimoodi, et väga vähe on leida Isamaa ei ole seal asjad olnud, et leida siukseid uusi uusi, vanu, teravaid lugusid, mida saaks oma repertuaari võtta. Et sama sama asjaga on ka natuke kimpus ka Marko aladeks. Me kolleegidel VLÜ-le ridadest, et, et tõesti, et juba ütleme, et niuksed, meie stiili lood, mida, mida meie pole esitanud, hakkad otsa saama vaikselt. Mis seal? Jah, et olen ise neid juurde teha lasta, midagi pole teha, näiteks ka Marko ja mina oleme siin, oleme siin, proovin ise viisa teha ja tuttavad tuttavad, luuletajad on teinud sõnu ja ka on ka tõlgitud teiste rahvaste rahva rahvamuusikast tõlgitud Sis laule eestindatud siis loomulikult vaikselt-vaikselt ikka tuleb niimoodi vaidlema, tuleb berberi, sõidab Eesti, Eesti Reilend. No vaikselt ikka tuleb, aga ütleme ekraanile ikkagi väga väikseks. No ma siiski ei usu, et on nii väikseks jäänud, on, aga, aga muidugi ma tean, et sa oled paljude uurinud ja inimestega suhelnud, aga inimesi on ikkagi veelgi rohkem, kui sina oled suutnud kohata, aga nüüd pakku nüüd üks laul või lugu, mida võiks nüüd kuulata just lähtuvalt sellest et, et rahvamuusika niisugune seadmise võib-olla kõige õnnestunum sinu arvates teie loomingust, mis on ka plaadistatud, lindistatud jah, oskad sa kohe niimoodi öelda, mida sa pead tõesti headeks lugudeks? Ja loo pealkiri oleks Nižni Novgorod on siis selle ütleme vanaaegne lugu, arvatavasti Inglismaalt on selle orig originaalversioon. Ja tegemist on tantsu, mille nimetus oli kunagi black Potto populaarne kahekümnendatel kolmekümnetel aastatel, Eestis muidugi jah, tollal Inglismaalt tulid moetantsu nagu Vändrast saelaudu. Vist üks Laine Mägi peaks teadma seda tantsu, kuidas tants välja näeb, seltskonnatantsu. Ja seal loositakse Peeter Niinepuu Kolga-Jaanist üks meie hea tuttav ja ütleme siis võib öelda ka kolleeg plaadi peale, kes meile annab seda. Sellega oli niimoodi asi, tema mäletas selles laulus kahte salmi ja olime siin stuudios, tegime põhja valmis ja läksime korraks Peetriga tema vanaema juurde, ema, 90 aastane kuskil. Ja siis Peeter ütles, et mis me teeme siin. Vil tallinlased, laulame, laulame. Me oleme ühte laulu, sisse hoia, aga mis lugu? Nižni Novgorod? Peter talvisele Kaczalmeta, kuule, aga sinu kolmas salm veel. Ja siis saimegi viimasel hetkel saime kolmanda viimase salmi saime veel juurde, sinna tuligi täispikki usugu meremeestele. Koostöö juures meil kaardid. Hinged kergel neelud nii suure ja Jack Togavale japs taevast ja põrgust jutt keerles ja kodumaad siis ka ja diivan, talvine mees, laski siis võimsad. Doraatianisin autonoomses, seal pole musi, deliina nälg, jäigad ja väike pildike ja seal antakse igale Jaalne ei ja soo. Gorod Janici, Novgorod, olemmusimate Liina nälg, jäigad ja saabuv demoi ja saabub hommik. Aabiga vaipu Kont sündroom laias laenudes jäänud enam selga ei too. Ja siis vaata korraid. Ja pani meesalane aeri humala Rääga oma paanitseda võeti. Et oi nüüd ja nii linnujahilinnavara, seal ma olen. Ei käi ka. Seal antakse seal ei pea. Seal olema. Muutuvaid allikaid. Ja hommiku jällegi laeva lennu. Paljugi vaeva, õpilaulu ja Varssegi laul oli tundu kaasMary, Chris Stahli ja kui juba paar meest on kogu siis laulda apteekaali ei olnud ja nii sinu musi. Uuema rahvalaulu ning rahvarahvaliku laulude pikaajalised ja tuntud esitajad on olnud lisaks meenutame Kaarel Kilvet ja Tõnu Tamm, Kukerpillid. Viimasel ajal on tulnud jõuline lisaansamblitele juba ka nimetatud väikeste lõõtspillide ühing Lindpriid. Ja siis ansambel untsakad. Et need on need laulud, mida rahvas veel mäletab ja laulab kaasagi. Nüüd ma küsin selle teise poole küsimuse, mis, mida ma juba n ennist üritasin küsida, aga nüüd siis teise pooled. Kuidas sinule tundub, milline on siis eestlase maitse, keskmise eestlase maitse või ei saa sa seda öelda, sest sa puutud kokku ikkagi teatud sotsiaalsete gruppidega, kellel on mingigi huvi taolise vana või rahvamuusika vastu või julgeksite siiski öelda, milliseid, milliseid laule armastab eestlane. Ma usun, et keskmise eestlase maitse väljendub selgesti, ütleme, Mati Nuude läbi müüdud plaatide tiraaže. Lühidalt. Nüüd aga sina, nüüd isiklikest kogemustest. Milliseid lugusid kõige rohkem tahetakse kuulata? Erinevad ütleme ei, on kindlasti ütleme, mingi neli-viis lugu, mida alati tellitakse meilt. On need kiiremad lood. Minaarsemad. On ikkagi suhteliselt siukseid elujaatavad ja rõõmsamad ikka rõõmsamad, vihasemad ja rahvas tahab ikkagi ütleme siis igapäeva rutiini kõrvaliga, mida võib tõesti midagi siis rõõmsate, lõbusate ausad. Ja ega võru keeles laulud vist ka ei ole rahvale paha kuulata. Kuulaks ühte sinu kodukandist pärit laulu KT esituses. Kunagine küll. See oli siis lugu otse kontserdilt aga nüüd läheksime minu arvates sinul meelisteema juurde, see on sõjateema. Et kuidas ja millal sa tundsid ära, et see on sinu teema. No kui ma väike olin, siis ma võin sõda mängisingi ja tahtsin hirmsasti ohvriohvitseriks saada aga kindlasti kokku puutudes vanade meestega, kes on siis ise sõdinud ja Nende juttude nende juttude põhjal ja muidugi, mis ma lugenud olen? Ütleme ma noh, ajaloo ajaloo huviline on alati olnud ja siis eriti siin, siis ütleme sõja sõjaajalugu mind huvitavad mis on seotud Eestiga rohkem, selline selline, selline 100 sõja sõjaajalugu No ma olen aru saanud, olen kutsunud kolledžisse oma tundi sind tutvustama just sõjalaule ja sul on nii põhjalik taustinformatsioon kõigest sellest kust see laul on pärit milli, milliseid lahinguid enne või pärast või nende meeste mälestustest, millisest sõjast on see lugu, et tegelikult saab vist valdad juba Eesti ajalugu päris vabalt. Ega ei kurda, ausalt öeldes ütleme eriti teine maailmasõda on minu siis pahade hobi, aga lemmiksuke lemmikteema. Et mul on väga suurt video videodokumentaalfilmide koguja raamatukogu, mis Eestis välja antud, on selle kohta seal kodus. Nii et see sõda, mehed ja sõjalaul, niisugune Kolmnurk. Ma olen ka seda tähele pannud, et see on väga tugev kolmnurk olnud selle just laulu loomise mõttes. Et milliseid leide sina oled nüüd avastanud, kas mingil ajal eesti mees hakkas tegema teistsuguseid laule või teistsuguseid viise või, või, või on siin ikka teatud niisugune järjepidevus olemas? Ütleme sõjalaudas on see, ütleme võtame orbiidi teise maailmasõja ajal. Ega seal viis eriti ei tehtud, tehti just sõnu, et praktiliselt ei teagi ühtegi originaal, noh, paar paar lugu kindlasti on enamus tuntud lood olid olemas rahu hääletama esimese vabariigi ajal siis nagu mäletate, rohkem sellega ennast tehti uued sõnad peale ja laudisega. Millised on sinu lemmiklaulud ja miks nad on sõjateemalised? Nojah, mind on alati huvitav, on see, et kuidas siis eesti mees ikkagi noh, nii vähe kui eesti mehi on tegelikult ja oli kuidas nad ikkagi suhteliselt nendele suurtele võimudele ja sõeldasid neile vastu hakata. Loomulikult oma kodumaa eest võideldes, aga see fakt iseenesest on täiesti Kas see see pime oli? Esimene niisugune reibas patriootiline eesti meeste laul, mis lindistatud? Jah, selle selle ma kuulsin esimest korda oma onu käest, et minu vanaisa oli laulnud ja onu isa oli ka sõjas käinud siis tema käest ma nägin päris palju neid lugusid kuulnudki nagu päris päris väikse poisina. Aga siis see lugu oli nagu eriti hästi meelde jäänud ja siis võtsime vist jah, see on vist esimene lugu. Repertuaari, ütleme, mitte repertuaari isegi repertuaaris on, mis on nagu sõjateemaline und. Tiime lõika. Piirid KVs. Nagu ta praegu, meie riigis on käinud ka usa normidega Orduga juhi ja žürii. Punalipud sinimustvalgelt pooleli ei korda truu ja. Korda. Kriime ja lõikab. Jüri. Verd. Nüüd on mulle sinule kui sõjaasjatundjale niisugune küsimus. Et kas võib see nii olla, et nendel aegadel, kui eesti mees oli võõra võimu all ja teenis võõra võõras väes või armees siis olid valdavad laulud kurvad, kurva tekstiga, kammiloodilised võisid nad olla niuksed, minaarsed või olid siis väga satiirilise diakriitilised selle armee aadressil ja, ja esimesed niisugused reipad ja patriootilised laulud tekkisidki siis, kui esimest korda Eestis ei oma riiki. Jah, ta vist kipub jääma küll niimoodi, aga kuigi oli, oli ka ütleme, siuksed, reipad ja optimistlik laule ka tol ajal muidugi, aga eriti noh, loomulikult just siis esimese vabariigi ajal ja vabaduse ajal olid siuksed esimesed tõesti optimistlikud. Sõjameeste laulud, kuigi on ka, on ka erandeid, mõtlen, et parem on ka olnud kindlasti neid laule me teame isegi nende et mis ei ole ka nii väga kurvad. Ja nii dramaatilised. Eks sõjamees laulis ikka sellest, mis tema südamel on. Need olid need teemad ja, ja, ja see kriisisituatsioon iseenesest tingis ju ilmselt ikkagi need tekstid, meloodiad, nagu sa isegi ütlesid, laenanud tee ka vastaspoolelt, kui need olid väga ilusaid ja meeldisid, küllap on ka igasuguste rahvaste meloodiad sattunud siia Eestimaale. Kuigi mõtled laule laulda ka neid ärkamisaegseid laule ja tegelikult saabaste poolt patriootilise ütleme siis, mis ülistasid Eesti Eestimaad ja eesti meelt mehe meelde, et noh, päris ütleme nii hull see asi on ka loomulikult oli oli küll vene vene ajaloos siis vähemalt sarja laudiga väga palju siukseid nukraid ja, ja lüürilisi Sõjamäe laule. Oled sa kursis sellega, mida praegu noored eesti sõdurpoisid laulavad? Kas teevad ka ise laule või on neil mingid väljakujunenud laulud? Et on ka nii-öelda Ameerika stiili peale minutit, seal karjutakse viisi vaba üks, üks ees, teised järgi. Et on selle peale mindud. Rannad taiadega lähevad enamasti niimoodi selles stiilis. Aga ma tean, ta lauldakse valule on, ma tean kuskil jõhvis näiteks kas olid, mis täpselt teada, mis väeosas vist mingi õhutõrjega seotud, tema tahab teda igatahes seda surnu pealuulaulu. Ja, ja ma tean, et on ka, on ka teisi näiteks seda väikest neidu on lauda, ma tean ikka neid ootavaid mardilaule. Ja üks lugu, mina tean, mida lauldakse, on ka see. Kui sa, minu tädid näed, siis ütle talle. Loodan teda täiesti, see on nii erinev kui, kui inimesed ise on see repertuaar, mida öeldakse. Et see on tegelikult, see on huvitav temaga tantsida. Ja äärmiselt huvitav teema ja tegelikult see jätkub nii kaua ikka, kui jällegi noored mehed kokku saavad ja nad kuskil pikki rännakuid tegema, nii tulevad kohe iseenesest laulud suhu ka noortele koolipoistel, kes on katsekaitseliidus näiteks mul on tuttavaid nende hulgast, nad räägivad, kuidas nad 20 kilomeetrit rännates ka muudkui laulavad ja küsisin, kamis laule, igasuguseid laule ja teevad ka ise tekste. Tõepoolest. Aga milline sõjateemaline laul praegu sul meeles mõlgub? Et esitada praegu Siin kaasas ja igaks juhuks nii-öelda. Vot see on natuke selline kurvem lugu. Et see on meie siiamaani viimase plaadi metsa läksid saa pealt viimane laul. Ja oled see lugu, meeldib ka meie, härra peaministrile. Ja mulle endale väga meeldib see peaks olema pärit esimesest ilmasõjast. Ja seda laudiga palju metsas olles seal natukene nii öelda sised rooli tollel metsavennaelu, et tegelikult kõik oli lootusetu, ei vaja, siis no nagu seal laule natuke kellegagi. Oksa ja luu lörts eluhaua peal, eks törts saaksiilutu kuhu lend ei pea, see, kes oli mul veel armsam kui kõik mu vaiks söödale. Ja teistel arm saaks. Noh, sa ja luu. Ja kata Hellaste üksiga vaikne au, kus puudub ris ja raul oksa ja luu lörts. Haua peal üks törts. Saag sinu, oo. Jaa, see, kes oli mul veel armsam kui mu kui vaiksed ööd, ajale ja teistele armsaks Sa rääkisid, et olete oma ansamblid käinud esinemas, sõjameestele või nendega koos laulmas kas on sealt tulnud ka uusi lugusid? Oi, ongi ta, ütleme isegi, võib-olla pooled lood on pärit siis nendega kohtumistest ja meil on ikkagi olnd magi makki pois kaasas olnud ja me oleme seda lindistanud, neid laule ja, või siis hiljem võtad aadresse ja hiljem külla ja ja ütleme tõesti pooled selle plaadi laulud olnud mul kindlasti niimoodi vahetus vahetus kontaktis saadud isegi rohkem kui pooled mahudretavast. Võib arvata küll, kahjuks ise ei ole niisugusel koosviibimisel viibinud, aga et võib arvata, et sõjamehed on väga kõvad kaasalauljad on seni. Kui teil oli nüüd plaadi, et sa läksid, saa esitlus, see oli Sakala kultuurikeskuses. Kes seal siis kohal olid? Seal olid vanad võitlejad, olid seal kohal ikka, eruohvitserid oli, oli ka siis tegevohvitsere siis härra peaminister, see oli ka kaitseminister ja ja siis ka koordinatsioonibüroo esimees siis-Niiles Kross. Ja nii et ja, ja ka meie. Endise sõjamehi see oli tellimustöö, see plaat. Jah, algselt oligi tellimustöö, aga siis hakkas, see asi võib tõesti niimoodi väga huvitama ja me tegime seda tööd tegime tõesti kohe ütleme suurema suurima heameelega Jaua südamest. Kui ansambel Lindpriid esitab laule nii-öelda mõlemalt poolt rindejoont, siis kuidas? No meie, mida, noh ütleme konkreetselt välja, Meiegi, tegime neid laule, kes võitlesid, siis ütleme Eesti eest olgu, olgugi saksa või soome mundris, aga vägagi Eestimaa pinnal Eesti eest. Peale selle, et, et nüüd Eesti Eestis lauldud Eesti sõjameeste poolt lauldud laule olete linti laulnud teete te nüüd siis ka soome meestelaule. Jah, see on praegu projekti korras, meil on meil osad lood tehtud linti? Jah, Soome, Soome talvesõja ja jätku Sahelised lugusid oleme teinud, see tuli ka päike, tellimus Soome poole pealt. Kas Soomes ei ole niisuguseid muusikuid, kes esitada neid omi laule? No ju siis meie stiil, võib-olla neile meeldis seal esitusstiil nagu nad olid ise seal kohale, kui oli selle plaadipresentatsioon, ütleme siis seal mitte mitte Sakalas, vaid see oli, see oli siis seal kloostri aidas siis neile väga meeldis see ja siis ju siis ma ei tea ju siin enda arvates ei ole mina küll. No ilmselt see sõja teemateemaliste laulude laulmine ja nende esitamine on midagi elulisemad kui lihtsalt üks muusika tegemine, mina kahe poisi emana tunnen küll seda, et et see on midagi enamat. Kas Soome sõjalaulud erinevad millegi poolest eesti omadest? Jah, ma olen neid omajagu kuulnud, ütleme neli viis plaadi plaadi ja kasseti tõid. Nad on ikkagi, ütleme enamuses on hästi nukrad ja, ja, ja praktilitega marsoorsed lugusid leida rõõmsaid lugusid leida on väga raske. Et ütleme, valdav enamus kuskile kuus-seitsekümmend ikka vähemalt on siis Minoorsed hästi kurvad ja teksti poolest. No nii palju, kui ma aru saan, siis. No täpselt jah, ikka mingi teksti poolest ka. Võta, võtad Eesti sõdurite laulu kuidagi kohe tõesti tunduvalt reipama, sihuke rõõmsam millegipärast see on ikka. No see võib muidugi otsad ütleme Soome enda muusikaline elamus enamuses minaarne. Ja ka meie uuem rahvamuusika oli ikkagi, ma, ma arvan, et seega jõuame sinna välja selle asjaga. Ilmselt küll jah, rahvamuusika mõju ulatub ka vanadesse lauludesse kindlasti igale igale poole. Ja ka üheks meeldivaks huvitakse, erandiks on lauljannaga pordinastamarss, minu teada on see kusagil 19. sajandi alguses kirjutatud. Ja, ja see on siis nagu tõesti, ütleme soomlaste ja eestlaste tuntud ühisühislugu, reibas ja, ja optimistlik, et selles loos on tarvis praegu kuulame see seal kaks varianti, üks love esimene pool pärineb siis aastast 43, ütleme siis teise maailmasõja päevil, aga esimene esimene pool ehk siis selle laulu teine pool ütleme, see pärineb siis Eesti vabadussõja ajast ja me panime need kaks varianti, panime kokku-na. Aga siis see on tõesti vahva. Elujaatav laul. Keele. Ei jäämeeste meeleteele. Kiirelt veel. Anda? Ei saa? Ja. Tema laeva Victoria. Et Läti Ja rand. Ja. Ma ei karda. Karmi elu sunnil Noorma olli pähe linna laiv, Nižni Novgorod metsa läksid sa ja tütarlaps merimeeste kõrtsist. Need on plaadid, mis on tehtud ja viimane on tegemisel. Mida toob siis tulevik sinule ja sinu ansamblikaaslastele. Tulevik on meie enda teha, arvame mina. Ja praegu jah, oleme, kuna me teeme sisse oma uut plaati nüüd kui välja arvata, see projekt metsasid saab ütleme siis, aga ütleme, meie originaalplaat imale ilmus siis 97. aasta lõpus, nii et kas sellest on möödas üle kahe aasta, mõtlesime, et viimane aeg on tegema. Et lugusid on küll tekkinud vahepeal ja saadud, et miks mitte, võtsime siis rindu ja tulime siia raadiomajja ja siin ei ole meil siis siin, me teeme seda. Nii nii siis ongi, et Margus tuli vahepeal ära stuudiost teises stuudiosse, et meiega see saade teha. Igal juhul jõudu sulle ja su kaaslastele. See viimane lugu, mis saates kõlab, ongi siis sellelt uuelt plaadilt. Meid on niru Inseneriime. Kuid nad On kerged minna head müümi. No näed ja? Ja ju? Tema tantsida? Kui täis? Jah, ma valima. Tähib tuur muule mõtle. On ilumeestele riigi me. Kõik rahamaale ei lööda. Nüüd Ruubiku kulutan.