Te elasite üle raske haiguse insuldi. Kuidas teie tervist praegu? Võrreldes nendega, kellel on tervis, on halvem. Võin öelda, et mul on tervis hea. Võrreldes nendega, kes on terved. Võin öelda, et mul on tervis halb. Seoses mu väga raske haigusega minema üle elasin, tuleb mul ilmselt elada elu lõpuni 10 korda raskemalt kui teistel inimestel. Väga hästi ütles üks mu tuttav hiljuti, me saame sellega hakkama, sellepärast me sõbrutsemisele haigusega ma naudin, nagu kogu eluaeg olen nautinud oma tööd, oma tegevust, oma saavutusi. Olen nautinud igat päeva. Öelge, kas te olete oma elu jooksul puhanud ka, olete ajaga vahel maha võtnud? Kõik mu reisid erinevates maades olnud reisid. Ma olen puhanud ainult et ükskord Soomes kolm päeva ja ükskord viis päeva Pariisis ja Hollandis. Aga see ei olnud ka eriti puhkust, sest ma olin rooli taga ja panin küllaltki liikuv koos oma abikaasaga. Ja tahtsime kiiresti ja lühidalt, vaata väga palju seoses sellega, see oli minu jaoks väga väsitav. Aga tõelist puhkamist tõesti ei olegi olnud. Mu elus. Suitsumees viinamees olete olnud? Viinalembene ja ma ei ole kunagi olnud õlut, ma ei joo üldse. Minu lemmikjook on Pi suitsetanud, ma olen isegi piim puu, aga, aga see oli rohkem nii filmi jaoks. Filmis Ma olen välismaal mingisugust sigarit suitsetanud. Pärast seda ma ei tahtnud näha sigareid paar aastat. Ja üldsuse sigareti tõmbamine oli ka minimaalne, sest ma olin ju siiski professionaalne. On sportlane, leegionär võiks nii nimetada. On esimene eesti leegionär, kes mängis korvpalli välismaa välismaaks, lugeda Lätit, Kullam ja Eesti tippmehed korvis, nadolid Eestis elas Eestis. Aga mina tegin tööd, mängisin läti eest 10 aastat, korvpallis on küllaltki pikk aeg ja samuti veepalli Läti koondises. Kui ma teile Tallinnast helistasin, siis te ütlesite, et te olete siin kodus lausa hädas oma käsikirjadega, et neid on nii palju kõikvõimalikke lugusid, jutustusi ette, panete neid ritta, et teha sellest raamat kaugelda, siis omadega olete. Kasutan juhust ja kohe ütlen kirjastusele, kes tegi ettepaneku mu raamat välja anda. Ma olen jõudnud juba peaaegu lõppetapile, te näete siin terve hunnikut, mis kaalub 200 kilo. Ma mõtlesin, et ma saan jõuluks valmis, aga seoses mu tervise halvenemisega natuke enne jõule, siis ma ei saanud sellega nagu tegeleda, aga nüüd ma olen jälle taastunud, enam-vähem. Need on lühijutud novellid, filmistsenaariumid, televisioonis, stsenaariumid, reisikirjeldusi, väga palju võiks terve raamatu välja anda näiteks naljakate koomiliselt juhtudega erinevates maades. Sest igal inimesel, kes reisib tavalise või midagi huvitavat juhtuda, aga kuna ma olin üsna liikuv omal ajal siis mul juhtus väga koomilisi huvitavaid lugusid. Siis on seal tõsiseid asju, seal on pretensioone, palju inimeste kirju on huvitavad minu kirjad nendele vastused erinevatele inimestele, organisatsioonidele. Arvan, et kirjastus teab täpselt, mis sealt välja valida ja mis, mis oleks huvitav eesti lugejale eelkõige. Millal te seda kõike teinud olete, teil oli nii kiire ja, ja põnev elu. Millal te jõudsite veel kirjutada? Praegu tehakse filme teistmoodi, tollal tehti filmi väga kaua, isegi aasta-poolteist aastat mõnda filmitäht ja näitleja ei ole ju iga päev vaja temaga konkreetne leping, konkreetne päevade arv. Tollal hoiti kinni näitlejat, kardeti, et äkki režissöör tahab seda näitajat järgmisel päeval ülejärgmisel päeval kasulik hoiduda. Väitlejad, kin jagu peale filmivõtted, näiteks näitajad läksid sööma ja jooma, need omavahel suhelda. Mina otsustasin siis sellel ajal isegi kee tahtnud surra filmivõtete ajal. Mul on pildid teinud reporteritest fotot, mälestused, kus ma kogu aeg kirjutan midagi. Tegin mingisuguseid märkmeid, ma pidasin oma päevikut, on viimased 45 aastat pidanud päevikut täitsa kindlasti. Aga ma kirjutan aastas võib-olla mõni lause seal midagi, mis on juhtunud seal märksõnad enda jaoks on nii hea vaadata, mis seal 25 aastat tagasi või 30 aastat tagasi äkki kuskil juhtus midagi naljakat? Kui palju siis nendest materjalidest, mis siin hunnikus on, on avaldatud varem. Soomes on avaldatud peale raamatuna avaldatud, eks lühijutel Soome ajakirjas anna Poolas on avaldatud raamatut, Lätis on trükitud lehtedes. Kuna ma tegin reporteritööd. Südaööl programmis muusikaprogrammis, Kesk-Euroopal mida mulle andsid kaasa Eesti raadiosõbrad, mida ma siis mitteametlikult noh, üle piiri viisin ja et eestikeelsed laulud kõlasid nagu kipspead ja kõlasid siis, kui Jetzi tohtinud kõvelt sellisel ajal. Mina tema nime hakkasite teistmoodi kirjutama. See muutus aastal 1900 kuuskümmend-seid see kuna hakkasid mul kontaktid välismaaga ja töölepingud ja komandeeringutest ma otsisin, et kuidas saaks säilitada selle kõlavuse vaja lihtsalt kõigile inimestele, aga et see oleks kaubamärgina ainult perekonnanimi muuta, maimuda, nii nagu paljud kirjanikud, eestlased on muutunud oma venestunud eestipäraseks muutnud oma nimede igal pool tehakse, muudetakse, ma tahtsin, et see oleks nagu kaubamärk ja tulin sellise idee peale ise nüüd julgen seda selgesti öelda, tol ajal ma ei öelnud, sest mitte sõnas, et seal seal, seal ja jumal teab, mis mõtted olnud kellelegi pähe üks mu kõige suuremaid plussi, et ma sain käia Eestis seoses sellega, et maa kodakondsust ei muutnud. Teine pluss on see, et mind ei oleks iialgi võetud vastu Poola riigis, kui ma oleksin kohe muutnud oma kodakondsust ja oleksin muutunud poliitiliseks emigrändiks. Ma olin lihtsalt professionaal, tegin oma tööd ja seoses austatud selleks, et ma ei olnud mingisugust kasutanud pola riiki vingils hüppamiseks Läänd, kui Soomes tuttavad küsisid, kas sa ei taha ära minna Rootsi? Kuule vaata, täna jooksid ära Eestist Soome kaudu Rootsi. Ei, milleks? Ma võin sinna minna, homme. Aga ülehomme vanaema kodus. Arvasin, et selline versioon mis ma valisin oma perekonnanimeks, suur ülakoma, suuri kirik ja väike aa, ma uurisin ennem täpselt järgi, kas on maailmas teist sellist. Sain teada, et Jaapanis on ilma hapostrohvita, üks naisterahvas seal elas, nüüd on surnud ja seoses sellega mu nimi oli täiesti originaalne, mis afisside peal filmis televisioonis kontserti igal pool lõigu nagu esimese määriti, ma arvan, et nüüd saavad ka aru, tänapäeva eestlased sellest oleks Ta hakata teda muutma ringi ma ju ise teadma. Teie käest küsitakse, millisest perest olete päri. Ema oli oma Alt Harju külasta Emmaste vallas. Isa oli mulk, Karksi-Nuia Ast ema oli kodune, isa oli kaitseväelane, eesti mereväest oli üle ajateenijana ohvitser aga 1939. aastal enne sõda seoses operatsiooni ja tervise halvenemise ja haigusega. Ta kirjutati mereväest välja. Muide, mul on kuskil üks pilt, ma ei tea, kuus on kadunud. Seda pilti võiks leida 1938. aasta eesti lehes, kus on minu pilt. Kas ma olen kulpi ja oli, kirjuta alla. Väitemees eesti paraadi ajal tervitab Eesti sõjaväge. Miks ma nii tegin, sest mööda läks mu isa kes oli Eesti mereväe ees rivi Stahli ka üsna pikakasvuline mees ja peale seda isa kirjutatud sõjaväest välja, siis ta õppis selgeks uue ameti, mäletan lapsena ema küsis, et kuidas me nüüd elama hakkame. Meil ei olnud suguvõsas tõesti mingisuguseid rikkaid inimesi. Ema vend, kes oli kellassepp, õpetas isale täiesti uue ameti tee selgeks ja isa tegi seda tööd üsna kaua. Seni millal silmale lubast? Siis oli palju probleeme. Probleemid hakkasid sellest momendist peale, kui Wismari põigis majas number 17 korter kaheksa õhtul kukkus sinna esimene pomm, ennem kui harjuda kantilaste pommid mis läks läbi meie magamistoa, me oleme jõudnud hommikul ära sõita, sõita tuksi külasse, isa ei saanud pensionit. Sotsajal öeldi, et ta on teeninud kodanlikus armees. Kummaline paralleel nüüd praegust minu situatsiooniga. Kus mulle lõppude lõpuks Eesti valitsus hinnates muu tehtud tööd ligi 40 aastat, natuke rohkemgi on, ma arvan, ma saan viimase üheksa aasta eest Lätist dokumente natuke juure. Aga see pension on siiski 1300 piiris, see sellega ei saa ju elada. Ma pean tegema samamoodi tööd nagu mu isa pidi tegema, kui on, oleks nagu sotsaeg lõppenud inimeste käest küsida, kus sa end rahad panin, oli aeg, oli võimalust, polegi väga palju tööd. Ööd kui päevad läbi, siis ma teen siin 3000 rubla kuus, aga see oli anud mõni nädal, mõni aeg, selline summa, mõni kuu, ütleme niimoodi, inimesi võiks arvata, et olen püha jumal miljoneid kokku ajanud, kuhu sa selle raha oled pannud, käisid Poolas, kui ma rääkisin, et eesti näitlejad on püstirikkad neil on isegi olemas näitlejad, kellel on oma autotki olemas suvila, kellel on saun isegi. Ja bassein on veel siis arvata, et ma teen nalja sest Poola näitlejat sellist asja omale lubada ei saanud, võib-olla kolm, neli kõige kuulsamat topp näitlejat, keda siis riigi abil igale poole lükati jev saadet ja nagu näiteks taanjov põrski. Kes oli Vaida lemmiknäitleja, Vaida käis kogu maailma mööda ja võttis kaasa, olekski kõik, tundsid teda ja tulles tagasi nüüd selle küsimuse juurde, mis perest ja isast isa pidigi tegema, kuni surmani, vend, keevitaja tööd, kui ta juba üsna oli haige, tahab, lõhkes magu ja ma ütlesin, et ta ei usaldanud arst et oma poega veel usaldaks. Ja see oligi põhjus, miks mina hakkasin Tartu Ülikoolis, õpime äkki arstiteadust. Ema lahkust enam ei, 80-l aastal. On ise õnnelik, lapse lõppeski minu ja mu enda jaoks ei aidanud mind keegi. Ja nüüd peale mu rasket haigust on ka kummaline, täitsa võõrad inimesed kunagi näinud teiste natuna Bruno sigadust. Ta mõeldi välja ja ja käis sealsest külalisi ja. Aga nüüd nagu ma inimestel nagu hirmunud arvates jumal teab, mis juhtus, huvitav asi, hakkasid huvi tundma ja püüdsid mind abistada täiesti võõrad inimesed meie majast, kõrvalmajadest, kes nägid äkki, et terve inimene ootamatult on raskusi käimiseks ja liikumisega tuleb välja, et nende perekondades on ka keegi selline olnud. Taksojuht, kes mind viib kuskile sinna, kuid taksoga sõitsin linna kuskil seal ligidal, aga ma ei saanud üldse liikuda. Siis taksojuht tuli ootavalt autost välja, tegi ukse lahti, laseb sisse, paneb ukse kinni ja need võõrad inimesed tulid appi. Minul kõige raskematel momentidel küsisid, kas ma tahaks mingisugust suppides, ma tahaks midagi pannkooki, midagi tahan öelda kõigile inimesi, kes on tundnud huvi mu vastu, suur-suur, aitäh sellistel momentidel, et et saada üle on tohutu tähtsus. Teisel inimesel. Helistas teie kooliõde Linda ja palus teid südamest tervitada. Kas te mäletate Lindat? Kas tuksi külast, Riguldi vallast või? Tuksi küla külakoolis Riguldi, las ma käisin ligi 55 aastat tagasi. See on kohutavalt ammu. On imestama panev, et mind sellest ajast keegi mäletab ja see keegi peab olema minu vanuses vähemalt. Ja nüüd ma tuletasin meelde ja mõtlen, kes võis olla. Võib-olla see on üks tütarlaps, ma ei mäleta ta nime, mis ta nimi oli, kellega õppisime kahekesi klassis. Ainult kaks õpilast, olime klassis, lõpetasime viitega ja tegime õppeprogrammi õudse kiirusega kiiremini kui vaja oli. Aga teine tüdruk, keda ma mäletan sellest ajast oli? Seal oli mingisugune laps. Kui ma läksin mööda tema majast koolist minnes talu poole, kus, kus mina elasin seal hinnased aru. Kus tee tegi siukse väikse kurve enne enne sirget teed, mis viis heinast aru poole, seal oli mingi puu. Tütarlaps kuue ääres kommenteeris minuga kuidagi nii koketeerised, mul tekkis äkki esimest korda 11 12 aastase poisikesena soov teda suudelda, mussi anda, kuid ma siiski ei julgenud. Ja läksin edasi ja nii see asi lõppeski. See kõik oli tõesti väga ammu. Tänan proua Lindat. Igal juhul osaluse eest saates. Küsitakse, kuidas te siis sinna Lätimaale sattusite? Õppisite Tartus ja siis oletegi varsti Lätimaal. Nähti ja kuna Nõukogude Liiduga on peamine vastane tol ajal oli Ameerika meeskond, kes olid pikemad, suuremad ja siis hakati otsima mõnusaid pikakasvulisi ja ja kuna ma, ma olin peaaegu kahemeetrine seal millimeetrisel Pad puudu, siis mind kutsuti sinna koondisse, mängisime siis selle peaviisiku vastu. Iga korvpallur teab sellist mängijat, tolleaegset kuulsat. Ta palli ühe korvi juurest teise korvi alla, kus ta püüdis ise selle palli kinni, viskas puhtalt sisse. Mind loomulikult olümpiale ei võeta, aga mind hoiti Moskvas kaks aastat veel eurot, kuni Euroopa meistrivõistlustel 53 stamist ka Moskvas. Siis tulid juba uued mängijana, ei teadnud, mida muga teha. Kuhu meeskonda mind panna, Moskvas mängin, kuna ma õppisin Moskvas kolmandal ja neljandal kursusel ja. Peamiselt need, kes armees nagu armee all, minul ei olnud armeega mingit tegemist, siis mulle pakuti mängida paar kuud Moskva esivõistlustelt selles meeskonnas siis teises meeskonnas nagu leegionär ja ühel sellisel mängul kohtas mind läti Tre liiast. Kes ütles, et pruun on, kas sa ei tahaks tulla, kes mängima ikka Eestile ligemale? Ta oli jälginud kogu mängu. Tollal ma ei mänginud nii väga halvastike, paarkümmend punkti tegin igas mängus täitsa kindlasti, ei, ma ei võtnud mittegi ühte ühtegi oma asja ka saab silma kohe lahkuseni koos selle mehega kohe läksime, kui ma ei eksi rongi peale ja ja mulle anti korter Riias anti töökoht, kus me pidime tegema tööd kaks, kolm kuud. Peale teeningute siiski Riia Ekspressis, nii nimetati seda firmad, mille all me olime töö. Sellest meeskonnast sai siis Spartak, lõpus tuli sellest meeskonnast väljas Riia VEF meid pandjale VEF-is tööle, sest siis oli juba mitte kaks kuud, aga poolteist kuud pidime tööd tegema, keskmist palka nagu saama kätte ja nii ma sattusingi Is Riiga võib olla. Huvitav on see, et läti keele õppisin seitsme päevaga ära. Mis oli, see on, kõigi jaoks oleks häbiasi, mitte osata nende keelt, kui sa oled nende poolt kutsutud ja elada selles riigis. Ja lätlased nimetavad oma filmientsüklopeedias saadetuna Riiast. Nad nimetavad mind Läti Poola näitlejaks. Mitte sugugi eesti näitlejaks. Ja siis Lätis õppisite ka veel natukene või jäi kõik pooleli? Arstiteaduses edasiõppimisest ma ei mõelnud, tol ajal pakuti, et kuule, sportlased end võetakse kohe teisele kursusele, kehakultuuri instituuti, Satarjääriks terve aasta õppisin, oli püstihädas võimlemisega rõngaste peal. Kuna mul kunagi ei ole väga tugevdanud käed ei olnud sugugi jääd pikad nagu korvpalluritele ujutel jaga tugevad. Ma olin üsna kõhn ja käed olid väga nõrgad, ma sain üles tõmmatud unirõngaste näoga teha mingisugust sellist asja risti või see oli võimatu, see oleks ka mulle andestatud. Ma olin küllaltki tuntud sportlane, seda mängisin veel veepallidega. Samal ajal olime võib-olla üksainuke sportlastest, kes tollal kahte täitsa erinevad spordiala, tennis ühte, kaks tundi, teiste asja kaks tundi peale seda tegi veel tööd. Ja õhtul mängis orkestriga tantsus kas siis kuskil klubides, kas siis kus Meilt telliti, orkestrile oleme küllaltki populaarsed, Läti saadik meenutas seda ja ütles, et et tema isiklikult käis sellel kohtumisel, kui rock tuli just moodilt ja mina oma orkestriga seda esitasin esimest korda Riias siis Riia keskel selle vabaduse ausamba kõrval vist teine keskkool, kui ma ei eksi, railise Boulevardil. Ja sinna rahvas pürgist sisse läbi uste akende katust, maja oli puupüsti rahvast täis, ei mahtunud saaligi üldse. Trolleybus saaks mööda sõita. Selleks oli ma mäletan ohustel miilitsat, kes ajasid rahvast laiali, et traktor, lõivus sõita mööda. Aga põhjus oli väga lihtne tol ajal keegi laul poplaule, mis maailmas raadiost igaüks kuulis meie orkester seda pakkus iga kord aina uusi ja uusi. Ja meil oli esimesena meie orkestrile. Minul üks tuttav sai mingisse skeemi, originaal luges seda kuskilt välismaa ajakirjastada tehnika suuremat. Vene ajal oli niisugune suur suur, mis suure kiirusega palju linte oli peal ja raud Kassur sellest kombineeris lisapeade, need aeglased lood kõlasid nagu kirikus, hääl muutus äkki tohutavalt, huvitaks riigi ja sport ja see kõik andis mulle aluse ja see maa muutus ja see keel sai mulle omaseks ja huvitav on see, et ma ei ole siiamaani seda, kel tänavuse ma räägin, ta keelt aktsendita, lätlane ei saa aru, et ma olen eestlane siiamaani kuigi teisi kirja hakanud unustama poola keelt näiteks ei räägi praegust, kellelegi ei ole rääkida mõnikord saatkonnas, suursaadikuga kui kaubandusnõunikuga. Aga kui ei loe, ei kuule iga päev, siis hakkad nagu unustamiseks. Kas Lätis algas ka teie filmide? Kui esimese oma orkestriaastapeol Läti televisiooni rahva jaoks, siis üks poisidki minu arvates tuli mu juurde ja ütles, et kas ma võiksin paluda alla korraks, ma tahaks läbi televisiooni kaamera vaatada, nägu eksin, milleks? Ta ütles, et tahan, režissöör, tib diplomitööd, lõpetab Kiki Moskvas. Tema instituudi tuli mõttekas, mina ei saaks mängida seda osa, kuna teotestaadil juba nii kaua olnud ja kogu aeg esinejate jaoks ei oleks nagu mingisugune probleem. Kui ma võtaks teid käsile. Ta vaatas, ütlesite. Tulge palun homme kirjutamisega, lepinguga alustame kohe hiirest. Tööd alustasime, siis oli pea, osaleti eelmis. Isamaa. Siis tulid teised pakkuv Jets, ma olin küllaltki tuntud tol ajal isegi Moskvas käisid inimest ja intelligents Moskvas sõitis, vaatamata, leiame suvel olid seal koht luksuskoht nagu restoran siltarssoli tol ajal, mis oli ainuke koht kella neljani hommikul, lahtliku, kogu nõukogude liit pandi kinni kell 10 õhtul, võiksid, mis kell see oli siis seal. See ööelu oli täielikult, mis oli, tähendab muusika ja tants orkestriga kus mind oli solistiks kaks aastat igal suvel palutud seal käsitluses Nojah, kuskil kuulujutud läksid Moskvasse Mosfilmi ja režissöör džaureli kes oli kikiprofessor geno Instituudis, alustas filmitegemist kindral ja karikakrad seelelist filmi vist oli viis tundi, pikkus ilmus pikali ja otsis peaosa, peaosas talliks näitleja. Näitleja, kes kogu aeg jõi, oli purjus ja ta oli oma muret kurtnud Mark bernessile tale kuulsale lauljale kes oli Venemaal tuntud oma sõjaaegsetel Atom Natš niisuguste lauludega. See oli kohtunud temaga ja see oli ütelnud, et kuule, et tema käis Riia määres. Et seal on üks, üks poiss, selline noormees, kes sulle sobiks äkki peaossa, et ta nii huvitada, mängib kontrabassi peal. Täitsa erinev inimene. Jätab kondavalist, laulab jälle, Rimi on kogu aeg muud naine, võib-olla ta kõlbab sulle näitlejaks teadma, tahab, et ma olin juba teinud seal neli-viis-kuus pisikesi osi seal Läti filmides mänginud ja ja mänginud Kaivo Mosfilmis, tee sadamasse. Eesti meremeeste selline oli see minu algus, Lätimaa. Au ja kuulsust tõi telefilm, keegi ei tahtnud surra. Kas ise peate ka seda üheks oma parimaks tööks? Kõige parimast kindlasti mitte. See ei ole minu töö seal, režissööride filmis on tähtis see, mida tahab öelda lavastaja, mida lavastaja ütleb läbi läbi professionaali läbi näitleja kasutab näitlejate ära selleks näitlejad ebaprofessionaalset tööd. Kas ta suudab teha seda hästi halvemini, keskmiselt paremini. See oleneb kõik režissöörist. Ma kohtasin esmakordselt režissööri maa oma raamatus tahaksingi pühendada üks lehekülg täielikult. Laki hävitusel, seal keedan surra, filmirežissöör Tabarast tagasi lahkus meie hulgast tundsin kunagi peale filmi, muide ta ütles, huvitavad sõnad oma tolleaegse abikaasale. Kahju, et Bruno, ela Leedus on mul üks sõber selle inimese kohta, need olid väga-väga huvitavad sõnad. See oli väga nõudlik inimene, väga väga. Professonaalsuse poole pürgija täpselt teadis, mida ta tahtis, realiseeris nii, kuidas oskas, kuidas võimalik oli tol ajal realiseerida. Sellepärast ütleski režissöör Pätsi mow Moskvas, kui originaalmajas ei tahtnud filmi surra. Esietendus peale filmi ütles, tuli, tuli minu Jabanioonis juurena ots või? Me ei vaadanud filmi, tulime lõbus kohale. Öeldi, et ei ole vaja minna sinna lavale. Tinainstituudi õppejõud, miks mul oli temaga veel kontakt, kuna ma tahtsin tikkis stsenaariumi folkulteetiast? Ma kirjutasin juba tol ajal midgi rassima, teadis mind juba natuke rohkem ja tema abikaasa nad kõik mõttes, kas siis laisissari pakulteetri, kuhu võtta, sest sest Moskvalike otsustanud anda roheline tuli Bruno ajale ja ma olin ka võib-olla üks näitaski oskas kahvlit ja nuga õieti käes hoida ja võõrkeeli sellega ei olnud nagu probleeme. Gerassimovi ütles siis sellised sõnad, no ma ei unusta kunagi. Sellega ei tahtnud tulla filmi kohta. Ütles niimoodi, et Malazzee, Litoftzi mõisiteiskakimatugav, Noomlani Mayamsamis eesti keeles tähendaks tublid leedulased, aga meie siin mingisuguse mingisuguse rämpsuga võiksid seal jõud, kui palju selles oli nagu tema isikliku professionaali arvamust. Ta oli tolle aja kohta, kui see film oli tehtud hilinemisega, vähemalt 10 aastat, et mis, mida näitas selle filmi esietendus Poolas kus mul isiklikult oli võimalik olla nõude liidu delegatsiooniga. See teema oli Poolas aktuaalne. Sest nemad 10 aastat tagasi ainult üks seanss erinevates linnades tuli publik vaatama. Oli juba mööda läinud teema. Kas see töö oli väga raske teie jaoks? Õnneks ma olin saanud nüüd need mõni film, mis olid ennem, olin saanud hea kooli ja peamise kooli, saingi sele džaureeri filmis kindel karikakrad, miks ma hakkasin rääkima sellest tema kaheservise sünnis, tema tütar mängis peaosa seal. Tema tütrel oli see esimene film, jaguna reisis, isa tahtis, et ta tütar teeks selle rolli hästi. Siis tegutses isa nagu väikse lapsega oma tütrega ja paralleelselt, kuna mulgi stseenid olid koos tema tütrega siis ka minuga. Siis ma sain kindlasti rohkem kui kinoinstituut õpetus selle kahe aasta jooksul, mis me tegime. Ja ma käisin isegi Poolas sõitsin spetsiaalselt lennukiga kunagi kui elaselt oreli, gruusia filmi, ta oli juba nii vanatädil täna mängufilme, tegi, joonistusfilmide stuudios istus ja kes mida teeb näiteks seal mingisugust loomule, ma tahtsin talle öelda ainult, ma tulin tänama, suur tänu, et andsite mulle rohelise tee, ta tuli meile ukse peale järgi sma, äkki nägin, et tal olid silmad täitsa märjad. Ja liigutas viimase käega lehvitas ja pärast sain teada, et nädal hiljem olid surnud. Kool oli džaureeli käest ja see keegi ei tahtnud surra. Töö. See oli ikka juba mingisuguse suure töö ja treeningu resultaat ja vaadates nüüd seda, noh, seal ei ole midagi suurt. Kui ma võrdlen seda näiteks kas või tsehhi televisiooni sarjaga põgenemine kullamaalt Jack Londoni romaani järgi, kus Nonnil peakangelast kullaotsijad noorusest kuni vanaduseni välja. Miks liit ei ostnud seda filmi omal ajal, sellepärast et leedu tegid sellesamateemalise neljatunnisele filmi hoopis teistmoodi oli tehtud, aga meil oli tehtud film rahvusvahelisel mingisugusele festivalile auhinna saamiseks. Ja see oli minu tollase karjääri top momendil, see oli nagu järgmine etapp pidi olema see kõik reklaam oli sellest tehtud mäng ja töö oli kohutavad ööd, kui päevad tegi mõnikord 22 tundi, tegime ööpäev läbi seda filmi väljas mägedes külmaga, talvel koerad saanid, kahetsusega film pandi. Seoses sellega, et üks näitleja kogu oma perekonnaga, kes mängis meil väiksemat osa, jooksis Ameerikasse Kas tol ajal, kui teie mängisite olid ka kaskadööri või tuli kõik ise teha? Kindlasti spetsialist saati olnud, ma mäletan, hundiurus oli ka spetsialist, kes, kes seal tollal midagit tegi seal, teistel näitlejatel, minul esiteks, raske leida kaskadööri anski, kahe meetri pikkune suur mees olema kõva kaskadöör. Ja ei olnud nagu ja kuna ma olin, kes sportlas läks, ma üritasin kõik ise teha ja kui ma oskan seda teha, siin mind õpetasite profikas kad olid. Ma võin julgesti öelda, et ainukese näitena mina olin nende seltskonda valitud alati. Nad hindasid seda, mis ma olin teinud kuu keha haavu ja ja arme täis. Ja tänu sellele oli võimalus, mind võeti lihtsalt, kuigi oli alati nõudmine, nunny on alati keel. See oligi hullem. Et sa pead mängima selles keeles, kuidas filmi seast siis on kergem dubleerida. Nii et minul nõuti, et ma mängisin alati võõras keeles, see pani veel erineva kohustusega, teised puhkes, ma õppisin seda rolli võõras keeles näiteks slovaki keeles. Natuke Polagile moodi, aga siiski sa pead rääkima. Keegi ei tahtnud surra, tõi teile NSV Liidu riikliku preemia. Kas see oli ka suur raha tol ajal? See preemia oli jaotatud režissööri, näitleja panioonis ja minu vahel see summa oli tol ajal 5000 rubla. See rahasumma ei olnud suur. Kui ta oli ära jaotatud. Oli mingisugune kuldmedal, mida ma ei tea, kus ta praegu on ja võiksin näidata, see oli nagu see olnud ka puhas kuldsaun, huvitav seal number minu number on null null null null 20. Olid nummerdatud ja väljend spetsiaalne diplomi. Ma ei tea, kui palju Eestis. Millal te siis poole sattusite ja kuidas te sinna sattusite? Nõukogude filmilt päevadel Varssavis oli Ja selle lauas minu kõrval istus üks mees, kõver närveeris millegina, mis ta nii närvihinna ta tahtis minuga kuidagi rääkida. Ei teadnud, kuidas alustada. Lõpuks ta ütles, et ta on režissöör, ta nimi on Rubkovski. Et austab rahvusvahelist filmi viie-kuue riigi näitlejatega. Ja vaates teid. Ta pakkus mulle ameeriklase osa. Koos originaalse ameeriklasega oli uudist, kes oli tellitud kes on andnud oma nõusoleku Itaalias filmi tehes et hernes, wini väed ära. Ta nimi oli Marttama tema poegist pääst laulan kunagi küsisin selle käest, palju sul laps, ta jäi mõttesse, hakkas mõtlema, luges, lugege, mida ta loeb. Siis ta ütles, et neil on 10 11 ümber igas maal, kus ta on töötanud. Ma ütlesin, et kuidas sa siis oled sa nii rikas, et saad keele maksta alimente lasteaiast küsisin lapsuke. Täitluses Bruno, nemad anrikad, nemad annavad kõik oma pangakaadrid. Ma saaksin neilt külastage, kas või üks kord aastas. See tundus minu jaoks tol ajal kummalisena teiste inimeste või naiste arvel elamisest, ma olen harjunud nagu ise võitlema, elus jaoks oli naisterahvas selline, see oli armastuse objekt mitte teenija ja mitte sokkide õmbleja. Nii ma sõitsingi hinna ja, ja siis pakuti kohe mulle peaosa uues filmis, mis oli kirjutatud taglase. Ja oli läbirääkimist, Pete tagasid talle küsinud nii suure rahasumma, viis filmi oleks võinud teha selle raha eest, ühesõnaga tol ajal. Ja siis juhtuski nali, et Poola filmiorganisatsioonis oli terve kood olek, keda võtta siis selle filmi hundi ulg peaosasse. Ja keegi äkki oli siis välja plahvatanud, milles pärast sain teada ajakirjades ja seal oli ka sel teemal palju räägiti. Oli öelnud, et kuulge, praegust on ju Poolas see vene Eesti päritoluga näitleja, kes samuti nagu meie poola näitlejad, midagi ei maksa. Võtame tema, pakume talle seda osa. Pakuti muidugi mitte midagi rääkida samovarist ja mitte midagi sellest rääkides nõudega pead mängima poola keeles oskama ratsuta perfektselt nagu sportlane. Noh, siis tuli jälle tugevad tööd teha. Mulle anti aeg, selle eest oli tasutud lihtsalt kõik. Nii et ikka kogu aeg oli millegi poole pürgimine ja ei saanud see seda filmi veel lõpetaja. Poola kontserdiorganisatsioon tegi kahe otsa lepingu minuga Polakest mööda Poolat, Poola rokkbändiga. See oli veel palju ennem punased tarre, mis oli tseremoonia kitarre, mis hiljem tundub, ta oli just seal oli neemen, oli just lõpetanud nendega koostööneemel, kuulus laulja oli alustanud oma oma gruppi läinud kohta oli vaba. Ja seoses sellega võeti mind nähti wind esinemas. Ühel õhtul Grand Hotelli restoranis Poolas on huvitav kord, mida ei olnud Eestis ja siiamaani ei ole. Poolas on lauljad, kes laulavad restoranides ja kohvikutes ainult. Ja kes laulavad laval, need, kes laulsid Resmanud kohvikat, neil ei olnud üldse õiguse esineda kuskil laval. Dokumente oli vaja siis saeti Moskvasse. Telegram, kas on selline näitleja, laulja? Tuli, vastased on küll ja sellest on küll, aitas, leping oli kaks aastat. Siis ma kohtusin oma tolleaegse abikaasaga Poolas, ma olin Riias juba kaks lahutatud oma esimesest abikaasast seoses sellega, et ma olin kogu ära Need ei olnud isegi meie lahutus käis tolleaegse Telegrami kaudu, et olen nõus ja allkiri. Kura probleeme ei olnud pretensioone, olime noored inimest ja ja nii ma sattusin poole, nii hakkas nagu minu poola EPobee hakkas, aga ma siiski igal sammul toonitas, et ma olen eestlane. 92. aastal vist sain ma kutse tulla Tallinnasse välisministeeriumi konsulaarosakonda läbirääkimistele ja seal pakuti välja, kas ma tahaks olla Eesti aukonsul Poolas või kaubanduskultuuriatašee olla saatkonnas? Nad arvasid, et ma oma oma korteri vahetan välja Varssavi Varssavis. Üks ruutmeeter maksab sama palju, kui New Yorgist tol ajal maksis. Taheti odavamalt lihtsalt korda saata, järel pakkuda, kas ta abikaasa saatkonnas tööd? Mina ütlesin, et ma olen otsustanud juba Es tulla, kogu aeg, arvad millal ja püstirikkad nagu olid vale kuulujutud, et Hollywoodis ja jumal teab mida räägiteets. Et teid ei rahulda see raha, et meil on väga väiksed palgad saatkonnas ja nii see jutt tol korral jäi. Aga Poola saatkonna ja suursaadiku poolt tuli isiklikult kolm korda, Pakkumine käidi Tartussegi minuga läbirääkimistele. Ma saaksin pool aukonsuliks. Poola välisministeerium on selle poolt. Ei ole, täiesti, pole mingisugust probleeme. Ei saanud seda vastu võtta, sest mul ei olnud lihtsalt seda raha. Et olla aukonsul, peab olema konsulaat esimesel korrusel südalinnas. Teeninduspersonal peab ise maksma teenindusest mingisuguse protsendi saada viisade andmisest välismaalastele Eesti pole, vahel ei ole vaja viisat tehtud. Ja kuna selliseid rahasid mul ei olnud lihtsalt ma olin kõik olemasolevad rahad paigutanud oma firmasse, mille ma esse tulles Tartus registreerisin, on ühe inimese firma oli ja ma pakkusin kontakte lihtsalt Eesti ärifirmadele siis ei olnud internetti veel ja ja siis hiljem kui tuli internet ja, ja kontaktid muutus juba suremas ei olnud mõtet seal. Kui paljudes filmides te olete mänginud, olete statistikat teinud. Ja mina ei ole seda teinud, tegid üliõpilased seda. Ja nad said kokku televisiooni filmidega ja suuremate teleprogrammide ja mis on nagu filmi nendes veel seal said sadakond. Ühes Eesti filmis ei ole mänginud, miks? Ma sain konkreetse kutse Eesti lavastajalt, filmi nimi oli alpinisti hotell, mulle saeti stsenaarium välja juba ja režissöör isikud rääkis telefoniga minuga ja ja, ja siis tol ajal tellimused olid nagu Moskva kaudu, mis puudutas välismaal elavat inimest, vaatamata sellele, et kodakondsust ei vahetanud ära siin siiski alati olnud välismaal. Seoses sellega Moskva lubas saata mulle teata, sellest ei saa mitte midagi. Resisel ootas ja ootas kuni aegagi läbi ja siis teatas mulle isikud telefoni teel, et Moskva seda ala, mis oli ka natukene imestama panev mitte seal olid ka vahetused, erinevad inimesed erinevatel aegadel ja ja Nad muidugi arvasid tol ajal, et ma abiellun mingisuguse kuulsa Poola näitlejannaga ja toonsele pola näitlejanna. Meesterahvale ei olnud sellist õigust minna elama välismaal naise poole, naisterahvas, see võis minna mehe pool, aga ümberpöördult ja kuna ma ei muutnud oma elamist poliitilisse mingisugustel põhjustel vaid see oli komandeeringu mul ja mul tekkis abiellusin lihtsalt ja pereks, ma loen oma abikaasa haiget, isa ja väga haige tema, kelle toitaks ma sain ootamatult, siin käisid hoopis teistsugused jutud ja jumal teab mis. Räägiti, et minu abikaasa ja niisugune Konsum Poola konsul Moskvas ja ma lugesin, mõtlesin, püha jumal, miks on mingi välja mõeldud. Kuna eesti. Ma kuulasin Eesti muusikat ja tutvuse poolakatele. Näitasin balti keti ja ostsin videokasseti Eestis ja mul on olnud kontaktis pahinguvad kirju, mul olid kõik Eesti plaadid, mis on ees eesti omad, mitteniorit tehtud, lenge Sist, kuskil mujal kogu vahetustasin kõigil tuttavatel kyll võimalik tal Eesti Eesti muusike, eesti kunstnikud, Eesti õhtuid rääkisin ikka Eestist, Eestist isegi mulgikapsad, üritasin oma sünnipäeval pakkuda oma sünnipäeva külalistele kodus, mida mu abikaasa vanemad üritasid valmis teha, kruubitangud olnud kuidagimoodi Poolas ei saanud, see oli probleem ja see kapsas oli natuke teise maitsega ja keegi natuke proovis ja keegi ei söönud seda mitte üks inimene sellepärast et Poola rahvustoit, et on hapukapsas, vorstiga see vorsti maitse peab olema nii tugev. Säilitab selle kapsa, maitseb ja teine maitse inimene harjunud vaid seal ja ma olin tol ajal nii õnnetu. Aga nii hakkas elu Poolas ja õppisin keelt, loomulikult keelega oli probleeme, on väga raske keel, tundub, et ta on nagu slaavi keeled vene keele moodi ja elades seal. Ma imestasin esimestel aastatel koma 68 69. Kui ma sain teada, et olen andnud tuhandeid aastat kuningriik. Enne esimest 1000 aastat Poola esimene kuningas, mesko sündise valitsus, Poolat. Mina õppisin ülikoolis Tartu Ülikoolis, mul polnud aimugi. Sellistest asjadest ja poola kultuurist ligemalt ja selle, selle suure riigi ajaloost. Ja seda, et selleni jõuda, sellega harjuda, sellest aru saada oli vaja vähemalt 10 aastat. Pidevalt sellega tegutsedes, alles siis hakkasid taipama, mis on Poola, mis on poolakas ja häbistav oli kuulda siin mõningate inimeste arvamust, kes esimest korda said välja Eestist läbi Poola sõitsid ja nägid seal Poola-Leedu piiril seda kõige vaesemat pool regiooni. See pool on riik, selleks on vaja tunda inimesi, skulptuuri, ajalugu. Kas oleks tahtmist ka nüüd Poolas ära käia? Ühes ülejärgneva aasta projektis on isegi sees sinna ühe suure firmaga koosprojektina teha ära selline huvitav üritus, mis võiks olla lindistatud televisioonifilmina tolle aja, kui elasin Poolas, Poola tegijatega ja ja tegijatega tolleaegsetega, et noorem põlvkond nii Eestis kui seda materjali kui Poolas sakslaste ära kasutada. Öelge Bruno ajamis, rollid on teil veel mängimata? Olen mänginud palju eelnevad, olles on tõsi nii filmides kui välismaa teatrites. Muide, mind loeti välismaal peamiselt draamanäitlejaks omanga Poola Kultuuriministeeriumi poolt mulle omistatud nagu teistelegi professionaalidele professionaalse estraadinäitlejadiplomi. Eestis valereklaami tõttu. Mind loeti vaid miskipärast lauljaks. Lauluga näitlemise kõrval tegelesin professionaalselt anda aastal 1957 kuni 77. Lätis, Venemaal, Poolas, Tšehhoslovakkias, Ungaris, Bulgaarias, Soomes ka veidi, aga peamised rollid olnud. Aga mis on mängimata roll? Mõtleks? Roll mingisugust dokument. Taal filmis minu küllaltki pikast kummalisest ja keerulisest loomingulisest elust erinevates riikides Eestis maani kokku elanud, oma esimesed 20 aastat anud ja viimased 10 aastat kokku olen 30 taastanud Eestis elanud. Räägitakse, et teil on olnud väga sündmusterohke eraelu palju naisi, abielusid, mis on olnud siis tegelikult? Loomulikult, ma armastan naisi. Igamehe õigus on, kes armastab meesterahvaste naisterahvast, alustab mass on tema isiklik asi, ei puutu kedagi teist. Ütlen julgesti, et mul alati meeldinud lapsepõlvest peale naisterahvas, kuigi ma olin väga tüütu ja väga-väga-väga arglik, kõik, mis puudutas armastusse ja ükskord ma tahtsin, vaata maal mingisugused lapsed, kes toitsid selle looma. Et mis seal kleidi all lang püüdsin vaataja, kuna ma ei näinud seal, ons panin tal jala etesse, kukkus maha ja vaatas mulle otsa, ütles pruuno, sa oled veel liiga väike noor, nendeks asjadeks öeldi mulle. See tegi mul nagu häbi veel rohkemaks. Ma õppisin Westholmi gümnaasiumis poistekoolis. Seal kõrvalmajas oli tüdrukute kool organiseeritud, seal paar korda aasta jooksul tantsupidu koos. See oli meie jaoks juba suur suur üle elama, mis võtab naistesse neid on mul olnud ametlikult neli naist. Esimene abikaasa oli lätlanna Lätist. Temaga 10 kooseluaastat. Järgmine oli Poolas 16, kooseluaastat. Kolmas samuti Poolas üks, viis aastat ja viimane abielu ka Poolas registreeritud. See oli ka viis aastat, see oli eestlanna, aga mina isiklikult olen olnud õnnelik kõigis nendes abielludes. Mul on kontaktid kõigi nende inimestega, me ei ole mingisse skandaalidega lahku läinud. Erinevad põhjused selleks peamiselt olnud minu hõivatus olnud. Kõik oli korras, seni, kuni Need, noored inimesed, kellega ma olin abielus, käisid minuga kaasas, nägid maailma, nägid targemaid inimesi endast, nende maailmavaade muutus nagu nähtavalt mida ilma oma mingisuguse asja pealesurumise ütleme lihtsalt nägin, et see toimub. Mul tekkis alati kahju, et nad, nad on ainult Bruno ja naised. Et neil puudub elukutsest pooled neist oma elukutse pooleli. Näiteks tahtsin, et inime lõpetas salaseal mingisuguse kõrgkooli saax, kelle juhiks aga siis, kui ta selleks saab siis tal enam aega oma kodu jaoks oma perekonna jaoks minuga kaasas sõita, kui sa oled ära näiteks pool aastat, sind ei ole. Meremees, tuleb tagasi koju, kui sa lähed koju üheks päevaks, näiteks jälle lendad jälle uus leping kuskile või üldse ei tule, tuleks sulle külla, on paariks päevaks, see ei ole elu, väga vale arvamine, et ma olen olnud mingisugune nagu Poolas öeldakse iga meesnäitleja kohta, et ta on isane samets nagu Playboy, see on vale arvamine, ma olen olnud üsna üsna kaua ja pidevalt perekonnainimene mano, naudin alati oma elu, inimesed, kellega ma olen koos, kas see on siis abielu või mitte, abielu, ma arvan, need abielluma ma nüüd küll enam. Te olete ametis Tartu noorte tehnikamajas. Mida te seal teete? Tartu noorte tehnikamaja tegi ettepaneku mulle õpeta lapsi alguses näiteringis, aga nüüd juba kolmandat semestrit. Ma valisin välja 40-st lapsest neli 13 14 aastast last, kellel on kõik eeldused selleks, et saada näitlejaks. Esimesed kaks semestrit oli ainult puhas näitlemiskunsti õppimine. Metasingisele näitlemismeistriklassiks, nelisemest õppimist ja siis meie kooli poolt välja antud tunnistus hinnetega ja ainetega, mida nad on õppinud. Nii et mina ei pürgi selle poole. See on see kõige kurvem muidugi, et massiliselt nagu aeroobikas kuskil seal hüppamas lapsed tahavad, tulevad seal karatärin. Ma ei pürgi massi poole, ma pürgin selle poole, et, et mitte temale endale viga teha. Sest kõige hullem on see, kui kui inimene saab aru näiteks kolme-nelja aasta pärast, alles et see üldse ei sobi, istu siis mõtlesin, et kuna ma Et saaks õpetaja lapsi, maleteooriat, avangut ja üldse malet mängima. Ja ma viisin selle malega näitlemismeistriklassi üheks õppeaineks, mis arendaks mõtlemist ja peale näitlemise oli mul veel muusikaklass ja mustklass, ma olen täitsa huvitav asjas süntekate orkestri. Tulid poisid muusikakoolist. Huvitav, ma õpetasin muusikali poisse mängima akordionid terve üks semester nüüd see nagu kadus, aga muusikaringi jäi üks minu konkreetne pakkumine kitarri, algõpetuse kiirkursus. Ma olen üle 40 inimese õpetanud. Ma ei tea, miks on võib-olla väga hull, et ma ei oska olla, et ma ei tee midagi, kui ma olen üksi. Ilmtingimata midagi teen. Ma imestan neid inimesi, kes ütles, et mul on igav, on nii kaua peas kuskil välja minema, järsku tahad tegema mulle midagi selle vastu puhul minna välja. Aga et mul oleks igav, ei ole midagi teha. Mul on alati nii palju teha, mul on terve nimekiri mitukümmend lehekülge. Ta on huvitav minu arust. Kordasin ja kaks aastat tagasi salvestatud saadet Persona saates esines hiljuti meie seast lahkunud filminäitleja ja laulja Bruno Oja. Vennal enda? Rinna. Tervitab On teada Nad val. Ja taevas seina sees. Tooli. Köik juustu muinaslavana. Tallel hiigelvii sinna, kus ta kodu lapsed. Terri Tarmi Toompeale. Alla. Ja taevas leinapäev. Ta on mulle jäänud, on ralli koju. Endal enda. Viivi meel. Oota. Aado Lin. Territaabeega.